Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 29. oktoobril 2010

Dipity.com võimaldab koostada ajatelgi, kuhu on võimalik lisaks daatumile ja sündmuse nimele lisada pildimaterjali, videosid, kirjeldavad infot ja viiteid. Sobib väga hästi paralleelide loomiseks erinevate riikide ajaloo sidumisel või mõne teema ülevaate koostamiseks. Vt nt ajatelge "Eesti tee iseseisvumiseni 1917-1918 aastail".

Google Docs võimaldab ühisloomet erinevate dokumentide näol, samuti on õpetajal kasulik hoida kõiki õppematerjale GoogleDocs keskkonnas, et need oleks igalt poolt ligipääsetavad ja plaatide ning mälupulkade kaasashoidmine või nende mahaunustamine ei mängi rolli. Kõikidele esitlustele pääseb mugavalt ligi (eelduseks on internetiühendus). Õpetajana on aga võimalus ka oma tööd lihtsamaks teha, koostades GoogleDocsi vormile nt erinevat tüüpi töid. Vt nt: kontrolltöö Egiptuse, Mesopotaamia ja indoeuroopa rahvaste kohta või ülesanne I maailmasõja kohta. 

BBC History koondab enda alla põhjalikke mitmekülgseid materjale erinevate teemade kohta, rohkem on loomulikult keskendutud Inglismaa enda teemade kajastamisele, aga väga rikkalikud ülevaated on ka vanaaja, maailmasõdade jm teemade kohta. Ideelaadal osutusid väga poplulaarseks just erinevad mängud, sh ka üks BBC History lehelt pärinev muumia valmistamise mäng. 

Veereta.edu.ee keskkond on loodud Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt, seal on võimalik mängida ja luua erinevaid interaktiivseid lauamängu tüüpi temaatilisi mänge. Nt on sinna loodud suurepärane mäng läbi terve Eesti ajaloo, aegade algusest kuni 21. sajandini. Mõnele ajaloomängu küsimusele vastas Ideelaadal ka Vabariigi President. 

Mäng „Laste retk läbi ajaloo“ on valminud erinevate Eesti muusemuide ja projekti „History in town“ raames. Mäng tutvustab traditsioonilisi käsitöötehnikaid, mille abil on Eesti käsitöömeistrid läbi aegade valmistanud inimestele tarvilikke esemeid ja mänguasju. Läbi mängu liigub õpilane erinevates töötubades ja saab tutvuda ka erinevate selgitavate tekstidega mängu paremal pool asuvas menüüs. 

Estonica entsüklopeedia koondab endasse ülevaatlikud kirjeldavad tekstid kõigist Eesti ajaloo perioodidest. Suureks väärtuseks on muuhulgas see, et tekstid on kättesaadavad nii eesti, inglise kui vene keeles, nii et kui vahel juhtub, et peab ettekande tegema võõras keeles, on sedalaadi tekstid suureks abiks. 

Histrodamus on keskkond, mille eesmärgiks on suurendada inimeste arusaama ajaloo voolust ja ajaloos toimunud protsessidest. Keskkonnast leiab erinevaid sündmuste, inimeste või teemade lugusid, mis on vaadeldavad ka ajateljel ja kaardil. Histrodamus on pidevalt arenev ja kasvav keskkond, mille arengusse õpetajad ka ise saavad soovi korral kaasa aidata. Siit saab tutvuda erinevate lugudega. 

Euroopa Liidu portaalis on üleval terve hulk materjale õpetajatele, EL-i tutvustavad slaidid ja palju muud. Samuti on seal valik erinevaid mänge, viktoriine ning tutvustatakse erinevaid võistlusi, mis õppetööd rikastavad.

Portaal Tere, Euro tutvustab kõike vajalikku uuele rahale üleminekuks, kindlasti on mõistlik ühiskonnaõpetuse õpetajal seda õpilastega koos vaadata, mängida sealt erinevaid mänge ja vaadata läbi erinevaid materjale. Rahateemade käsitlemiseks on heaks abiliseks ka keskkond Minu raha, kus õpilastele suunatud ka eraldi osa. 

Nupukas.ee on tarbimisteemadele keskendunud portaal, mis juhendab noort tarbijat. Läbi 9 teema saab tutvuda erinevate valdkondadega, mis aitavad noorel tarbijal otsustada. Juttu on reklaamist, õigustest, internetist, rahast, kokkuhoiust, tervisest jm. 

Ühiskonnaõpetuse õpetamisel peavad olema õpilased kursis Eesti maakondadega, nende õppimisel on abiks mäng maakondade asukoha määramiseks, oluline on ka tunda Eesti seotust rahusvaheliste organisatsioonidega, nt Euroopa Liidu liikmesriikide õppimisel abistab sarnast tüüpi mäng Euroopa kohta.

Nii ajaloos kui ühiskonnaõpetuses on võimalik mitmetel puhkudel kasutada nii õpetajal kui õpilastel erinevaid vahendeid teemade kinnistamiseks või lahtimõtestamiseks, nt mõistekaartide tegemiseks on lihtne vahend Text 2 Mindmap, enesekontrolli testide loomiseks võib kasutada nt Active Games keskkonda ja ristsõnade loomisel Puzzlemakerit. Sedalaadi vahendeid on internetis loomulikult lõputult, aga just nendega oli võimalik tutvuda ajaloo ja ühiskonnaõpetuse boksis Ideelaadal. 

Loomulikult on terve hulk ajaloo ja ühiskonnaõpetuse alaseid materjale lisatud ka Koolielu portaali, mida on mõistlik läbi vaadata, miks siis ise jalgratast leiutada... Jõudu kõigile ja loodetavasti rikastavad need vahendid ja võimalused teie õppetööd. 

Ajaloo aineboksi sisustasid Madli-Maria Naulainen ja Ülle Luisk

Eeskujuks noortele eurooplastele
Konkursi viivad läbi Euroopa Parlament ja Aachenis asuv Karl Suure Rahvusvahelise Auhinna Sihtasutus. Konkursi korraldajad ootavad kandideerima projekte, mis pakuvad Euroopas elavatele noortele järgimist väärivat eeskuju ning praktilisi näiteid edukast koosolemisest ühtse kogukonnana. Selleks võivad olla noorsoovahetuse programmid, kultuurivaldkonna või interneti projektid, millel on selge Euroopa mõõde.

Auhinnafond - 10000 eurot
Kolm parimat võiduprojekti saavad autasuks 5000, 3000 ja 2000 euro suuruse lisafinantseeringu ning võitjad kutsutakse ka Euroopa Parlamenti.

2010. a. võitjad
Karl Suure Euroopa noorteauhinna võitis 2010.aastal saksa noorteprojekt "Rong Euroopale" ("European CNC Network - Train for Europe"), milles osales kokku 24 kutsekooli. Teise ja kolmanda preemia võitsid vastavalt Iirimaad esindanud raamatuprojekt "Sina oled siin" ("You are here") ja Bulgaaria projekt "Leiutis BEST BEC" ("Best Engineering Competition BEC").

EP kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmed tervitasid tänavusi konkursivõitjaid 26. oktoobril Brüsselis. Saadikud hindasid võiduprojekte kõrgelt pidades neid loovateks, vaimukateks ja meeleolukateks, mis demonstreerivad, kuidas Euroopa noored töötavad parema üksteisemõistmise nimel.

Konkursi tähtaeg on 23. jaanuar 2011.

Osalustingimused ja -vormid leiate Euroopa Parlamendi vastavalt lehelt:
http://www.charlemagneyouthprize.eu/view/et/introduction.html 
Karl Suure Euroopa noorteauhinna koduleht:
http://www.charlemagneyouthprize.eu/ 
Aachenis asuva Karl Suure Rahvusvahelise Sihtasutuse koduleht:
http://www.karlspreis.de/ 
Info Karl Suure 2010.a. Euroopa noorteauhinna kohta:
http://bit.ly/9sxIve

Lisatud 29. oktoobril 2010

Üleriigiliste raamatukogupäevade "Jah lugemisele" raames korraldavad Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Põlva Keskraamatukogu 29. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses 10. maaraamatukoguhoidja päeva. Kuulatakse ettekandeid ja tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.

Auhinna pälvib iga maakonna parim maaraamatukoguhoidja 2010. aastal:
Turba raamatukogu raamatukoguhoidja Elen Turi Harjumaalt
Kõrgessaare raamatukogu juhataja Leelo Sarapuu Hiiumaalt
Kurtna raamatukogu juhataja Valve Kollo Ida-Virumaalt
Kuremaa raamatukogu juhataja Marika Aavasalu Jõgevamaa
Koigi raamatukogu juhataja Pille-Riin Kranich Järvamaalt
Tuudi raamatukogu juhataja Luule Kaunimäe Läänemaalt
Muuga raamatukogu juhataja Maarika Lausvee Lääne-Virumaa
Kanepi raamatukogu juhataja Heli Adamson Põlvamaalt
Allikukivi raamatukogu juhataja Tiina Kuum Pärnumaalt
Kohila raamatukogu raamatukoguhoidja Tiiu Talu Raplamaalt
Orissaare raamatukogu juhataja Eha Trumm Saare maakonnast
Ilmatsalu raamatukogu juhataja Maret Lukken Tartumaalt
Õru rahvaraamatukogu juhataja Saima Puusepp Valgamaat
Olustvere külaraamatukogu ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ühendatud raamatukogus juhataja Elvi Mägi Viljandimaalt
Obinitsa raamatukogu juhataja Tiina Lillmaa Võrumaalt

Maaraamatukoguhoidjad on uudishimulikud ja teadmishimulised ning selletõttu ei puudu ka pidulikul päeval koolitusblokk. Näpunäiteid laste lugemishuvi süvendamiseks annab Krootuse Põhikooli õpetaja Sigrid Mallene, inimeseks olemisest kõneleb Põlva Maavalitsuse tervisedenduse spetsialist Ene Mattus ja elu kutsest koolitaja-nõustaja Terje Paes.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Lisatud 29. oktoobril 2010

Käesoleval aastal on taaskord käivitatud veebikeskkond helkur.ee, mille kaudu on võimalik saata kingitusena helkur oma lähedastele või oma kodukülas elavatele inimestele.

Liiklusõnnetuste statistika põhjal on sügis- ja talvekuud liikluses osalevatele jalakäijatele endiselt kõige riskantsemad. Käesoleva aasta 9 kuu jooksul on asulavälisel teel pimeda ajal vigastada saanud 12 ning hukkunud 4 jalakäijat. 2009. aastal hukkus asulavälisel teel pimeda ajal kokku 10 ja sai vigastada 25 jalakäijat.

Kampaania on valminud Maanteeameti tellimusel ning viiakse läbi Politsei- ja Piirivalveameti, RSA Kindlustuse, Eesti Posti, AS Sebe ning MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant toetusel.
Meediakampaania ideelahendus ja kasutatavad materjalid on valminud reklaamibüroos AGE McCann.

Maanteeamet tuletab kõikidele jalakäijatele veelkord meelde, et Liikluseeskiri kohustab maanteel jalakäijat kõndima vasakpoolsel teepeenral ning pimedas alati kasutama helkurit!

Maanteeamet
Lisatud 29. oktoobril 2010

Nagu pealkirjastki välja võib lugeda, keskendub seekordne foorum noorte ja omavalitsuse omavahelistele suhetele. Avatud ruumi meetodil toimub arutelu teemal "Noored volikokku - kas ja kuidas?", mille moderaator on Hiiumaalt sirgunud Kärdla linnavolikogu töökogemusega Kaisa Orunuk, kes hetkel on Eesti Noorsootöö Keskuse ESF programmi kvaliteedi ja seire suuna juht.

Ümarlauast on lisaks noortele osa võtma oodatud kõigi Hiiumaa omavalitsuste esindajad ja maavanem. Kutsed on saadetud ka Eesti Linnade Liidu esindajatele ning naabermaakondade noortekogu esindajatele.

Ettekannetega teemal "Noorte kaasamine - kohustus või võimalus?" esinevad Urmo Kübar, kes on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja ja Anni Kuller, Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht.

Õhtul esilinastub MTÜ Ankru noorte tehtud filmi sellest, kuidas noored Hiiumaa omavalitsusi ning nende toimimist ette kujutavad ja mis mõtteid see neis tekitab.

Spetsiaalselt Ankur 2010 ajaks avatakse noortekohvik koostöös TORE-katega. Avatud on fotonurk, kus noored talendid muudavad sind stiilseks. Töötab stuudio, kus Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži abiga on võimalik teha isiklik valmiskampaania virtuaalplakat.

Peale mõttetööd saab nautida muusikat. Kella 18st on lava tunniks ajaks Hiiumaa Noorte Muusikute Päeva tegijate päralt. Peale seda, kuni kella 22ni esinevad The Apples, TOT ja The Dööög.

Noortefoorum Ankur toimub kolmandat korda. Seekord puhtalt Hiiumaa noortekogu eestvedamisel. Ankur 2010 on osa MTÜ Ankru LEADERi poolt rahastatud projektist Noorte Osalus Hiiumaal.

Varasemate noortefoorumite kohta leiad infot veebilehelt http://www.hups.ee/foorum

MTÜ Hiiumaa Ankur kuulub maakondlike noortekogude võrgustikku, mis annab noortele vanuses kuni 26 eluaastat võimaluse kaasa rääkida otsustamisprotsessides. Noortekogu on sidevahend noorte, maavalitsuse ja omavalitsuste vahel. Infot noortekogu tegemiste kohta leiad aadresilt: http://www.noored.hiiumaa.ee/ ja http://www.hiiuankur.blog.com/

MTÜ Hiiumaa Ankur
Lisatud 29. oktoobril 2010

"Väga paljud aastad varjusurmas olnud aed on saanud üha enam investeeringuid ning muutunud omataoliste seas Baltimaade kaasaegseimaks," ütles Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. "Uutes kasvuhoonetes tagatud tingimused annavad taimedele võimaluse kasvada kiiresti nii suureks, et varsti on võimalik kasvuhoones käies tunda end justkui nende taimede kasvukohas ilma pikka reisi ette võtmata. See on meie pimedas ja külmas kliimas kindlasti väärtus omaette," rääkis Kähr.

"Kasvuhoonete kompleksi avamisnädal annab aimu botaanikaaia tulevikusuundadest ajaveetmisvõimaluste pakkumise osas," sõnas Tallinna Botaanikaaia turundusspetsialist Taavi Puuorg. "Püüame tuua botaanikaaeda rohkem ajaveetmisvõimalusi, ühendades meelelahutusliku harivaga," selgitas ta.

3. novembril on lisaks pidulikule avamisele botaanikaaias külas Komöödiateater etendusega "Meri ja Orav". Järgmistel päevadel võtab koha sisse Kinobuss. Linastuvatele temaatilistele filmidele annavad oma kommentaarid filmioperaator ja -lavastaja Rein Maran ning botaanik Urmas Laansoo.
Avanädal lõpeb perepäevaga, mille käigus saavad lapsed võimaluse anda joonistamisega oma panuse multifilmi valmimisse, mida näidatakse botaanikaaias samal päeval. Kohal on ka firma Vunder esindajad, kes õpetavad näomaalingute tegemist ja viivad läbi joonistamisvõistluse.

Iga päev toimub giidide eestvedamisel mitu ekskursiooni nii botaanikaaia avatavasse kui ka eelmisel aastal valminud subtroopika-kasvuhoonesse.

Rohkem informatsiooni avanädala sündmuste kohta leiab Tallinna Botaanikaaia kodulehelt uudiste rubriigist.

Tallinna Botaanikaaed
Lisatud 29. oktoobril 2010

Projekti raames külastasid päästjad koos päästeautoga lasteaedu, kus tutvustasid lastele tulekahju tekkepõhjuseid ja lahtise tulega kaasnevaid ohte, selgitasid, kuhu paigaldada suitsuandur ja kuidas see töötab ning õpetasid evakueeruma põlevast ruumist nii kodus kui ka lasteaias ja helistama häirekeskuse numbrile 112.

Kolmandat aastat korraldatavat ohutusõpet viisid läbi projektis osaleva lasteaia piirkonnas asuva päästekomando päästjad.

Ettevõtmist koordineeris Ida-Eesti päästekeskuse ennetustöö büroo.

Ida-Eesti Päästekeskus
Lisatud 29. oktoobril 2010

Kuigi 79 protsenti Euroopa Liidu kodanikest väidab, et on tuttav Euroopa Liidu kodaniku mõistega, ütleb vaid 43 protsenti vastanuist, et teab ka selle mõiste tähendust ja alla kolmandiku Euroopa Liidu kodanikest arvavad, et on oma õigustest Euroopa Liidu kodanikuna hästi informeeritud.

90 protsenti vastanuist teab, et nad on ühteaegu nii oma koduriigi kui ka Euroopa Liidu kodanikud. Umbes viiendik küsitlusele vastanuist arvab, et nad peavad Euroopa Liidu kodanikuks saamiseks soovi avaldama või et nad saavad Euroopa Liidu kodakondsuse valida.

Vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on teadlikkus Euroopa Liidu kodakondsusega kaasnevatest õigustest vabalt elukohta valida ja pöörduda Euroopa Liidu institutsioonide poole samal tasemel, mis aastal 2002. Ka siis oli inimeste teadlikkus oma õigustest kõrge, mis on tinginud ka teadlikkuse muutumatu taseme. Uute liikmesmaade kohta on esimesed andmed pärit aastast 2007, kuid teadlikkus oma õigustest on sama stabiilne.

Kõige enam olid vastajad tuttavad õigusega valida elukohta Euroopa Liidus. 89 protsenti arvasid, et neil teatud tingimustel õigus elada ükskõik millises Euroopa Liidu riigis. 68 protsenti vastanutest oli teadlik oma uuest Lissaboni lepingust tulenevast õigusest osaleda kodanikuinitsiatiivides, kus vähemalt miljoni allkirja olemasolul saab teha Euroopa Komisjonile ettepanekuid.

Allikas: BNS Lisatud 29. oktoobril 2010

Elutööpreemia võitja Rein Veskimäe elutööks on nimetatud reaalteaduste viimist eestlaste maailmapilti. Veskimäe on Horisondis reaalteaduste toimetajana töötanud 43 aastat, sellest 18 aastat ajakirja tegevtoimetajana.

Kokku esitati konkursile 37 tegevust, üksikisikut või kollektiivi kuues erinevas kategoorias. Kandidaate hindas seitsmeliikmeline valdkonna spetsialistidest koosnev žürii akadeemik Peeter Tulviste juhtimisel.

Elektroonilise meedia peapreemia sai interaktiivne ajalookeskus HISTRODAMUS ja trükisõna preemia Tiit Kändleri populaarteaduslikud raamatud. Energia avastuskeskusesse läks kaks preemiat: keskuse poolkuppelplanetaarium pälvis teadust populariseerivate tegevuste preemia ning parimaks teaduse populariseerijaks valiti keskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer. Parimaks uueks teadust populariseerivaks algatuseks valiti interaktiivsed loodusobjektide määrajad internetis ja nutitelefonides.

Neljandat korda välja antavat Eesti teaduse populariseerimise auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, selleaastane konkursi auhinnafond on kokku 235 000 krooni. Auhinda annavad koostöös välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sihtasutus Archimedes.

Lisainfo teaduse populariseerimise konkursi kandidaatide ja tulemuste kohta: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=391

Teaduse populariseerimise auhinnad 2010:
1. Elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (60 000 krooni): Rein Veskimäe.

2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil:
- Peapreemia (30 000 krooni): Eesti Interaktiivne Ajalookeskus HISTRODAMUS, idee autor Jaanus Vihand.
- Ergutuspreemia (5000 krooni): Eesti Rahvusringhäälingus alustatud saatesari "Teaduse helisõnastik" ja selle peegeldused ERRi portaalis ning sotsiaalvõrgustikus Facebook, toimetaja Priit Ennet.

3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil:
- Peapreemia (30 000 krooni): Tiit Kändleri populaarteaduslikud raamatud 2009. ja 2010. aastal.
- Ergutuspreemia (5000 krooni): Ain Raali "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia".

4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:
- Peapreemia (30 000 krooni): "Energia avastuskeskuse virtuaalse poolkuppelplanetaariumi avamine ning tegutsemine 2009. aastal", avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.
- Ergutuspreemia (5000 krooni): Matemaatikavõistlus Känguru, TÜ Teaduskool, projektijuht Raili Vilt.

5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja:
- Peapreemia (30 000 krooni): Aare Baumer, Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht.
- Ergutuspreemia (5000 krooni): Svetlana Variku, Palupera Põhikooli direktor.

6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:
- Peapreemia (30 000 krooni): Loodusobjektide interaktiivsed määrajad internetis ja nutitelefonides, töörühma juht Tiina Randlane.
- Ergutuspreemia (5000 krooni): E-kursus gümnasistidele "Infopädevus ehk miks Google'st ei piisa", TÜ Raamatukogu, direktor Martin Hallik.

SA Archimedes
Lisatud 29. oktoobril 2010