Finaali pääsenud seitsme kooli kokad pidid etteantud aja, ca 2 tunni ja 5 minuti jooksul valmistama kolm rooga – tavapärase koolilõuna ehk supi ja magustoidu ning lisaks köögiviljaroa omal valikul. Sõmeru koolile tõid võidu kalarassolnik hapukoorega, porgandi-kirsikook ning panniomlett köögiviljadega. Žürii eriauhind läks noortele Valga Põhikooli kokkadele, kelle eelvooru töö avaldas hindajatele kõige enam muljet.

Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli tänavune võistlus väga tasavägine ja pingeline. „Esimeste kohtade hinnete vahe oli vaid punkt-kaks. Sõmeru koolile tõi võidu nende ühtlane tase. Nende kolm rooga olid võrdselt head, kõigil nii ei olnud.“

Žüriisse kuulusid Kivibergi kõrval veel Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi õppejõud Sirje Jaansoo, Tallinna Ülikooli dotsent Kaie Pappel, Elektrolux Eesti tehnoloog Astra Teelem, Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro ja Audentese Erakooli õpilane Elisabet Visnapuu. Hindamisel võeti arvesse toidu maitset, välimust, serveerimist, aga ka roa toiteväärtust ning valmistamise protsessi.

Lisaks Sõmeru koolile osalesid finaalis Martna Põhikool, Paikuse Põhikool, Sargvere Lasteaed-Algkool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Valga Põhikool ja Ääsmäe Põhikool. Võidukad kokad said preemiaks erialase täiendkoolituse ja messikülastuse Helsingis

Tervise Arengu Instituut korraldas parima koolisöökla konkurssi viiendat korda. 2009. ja 2007. aasta parima koolisöökla tiitel läks Kivi-Vigala Põhikoolile, 2008. aastal Jüri Gümnaasiumile ja 2006. aastal Urvaste koolile.

Konkursi eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu koolitoidule ning selle valmistajatele ning tunnustada parimaid. Omavahel mõõtu võttes ja häid kogemusi jagades paraneb toitlustajate professionaalsus ja koolitoidu kvaliteet ning tõuseb ka selle tarbimise populaarsus õpilaste seas.

Tervise Arengu Instituut
Lisatud 28. oktoobril 2010

eTwinning
Alates 2004. aastast saavad õpetajad üle Euroopa arendada internetipõhist koostööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning kaudu. Programm on Euroopa koolirahva seas väga populaarne. Sellega on liitunud ligi 80 000 õpetajat ja loodud on 30 000 projekti. Eestis oli programmiga liitunud aasta alguse seisuga 1303 õpetajat ja loodud 370 õpiprojekti.

Mõned näited. Projekt „Saksa-Eesti kokaraamat“. Lapsed õppisid saksa keeles toiduainete nimetusi ja koostasid ühise kokaraamatu. Suheldi ka teistel teemadel, näiteks tutvustati oma kooli – suhtlemine toimus ajaveebi kaudu. Eestist osales projektis Kauksi Põhikool.
Projekt „Meie eriline imepuu“ – siin osalesid vaid hariduslike erivajadustega õpilased. Lapsed pildistasid oma kooli territooriumil kasvavat puud, piltidest koostati virtuaalne näitus. Pildid ja muu info puude, nende kasutusalade kohta koguti ühisele veebilehele. Sügisel korjati seemneid, mis saadeti partnerkoolidele, et need kevadel mulda panna. Eestist osales projektis Tartu Hiie Kool.

eTwinningu projektide puhul on õpetajal vaba voli otsustada nii projekti teema, kestuse kui töövahendite üle. Projekt võib hõlmata kas või ainult ühe ainetunni, aga võib võimaldada ka  teemasse pikemalt süüvida. Programmiga on lihtne liituda, seal on vähe bürokraaatiat ning õpetajatele pakutakse palju tuge. Eestis on programmi kohalik koordinaator Tiigrihüppe Sihtasutus.

Noored Tiigrid
Noorte Tiigrite boksis toimetas Tallinna  Ülikooli tudeng Roman Gorislavski.

Mida teevad Noored Tiigrid?
 „Noored Tiigrid on need, kes huvituvad programmeerimisest. Nad ei pruugi alguses teada, mis see programmeerimine on, aga näiteks Scratch (http://scratch.mit.edu/) on üks näide, kuidas õppimist alustada. Siin saabki selle programmiga tutvuda, ja kui õpetajal on õpilasi, kes huvituvad asjast, siis sellega on lihtne alustada.
Arvuti on üks asi, aga programmeerimine hoopis midagi muud, seda saab õppida ikka informaatika tunnis. Scratch on üks lihtsamaid programme, eriti kui huvitab mängude programmeerimine. Võib programmeerida ka veebilehti või teha rakendusi, näiteks isikliku kalkulaatori.“

Õppiv Tiiger
Õppiva Tiigri boksis käis suur sagimine, selles boksis küsisid infot valdavalt õpetajad,  koolijuhid, õppealajuhatajad, haridustehnoloogid. Lennult haarati infolehti, voldikuid, brošüüre. Selles boksis tutvustati tasuta koolitusi, ja kes siis tasuta saadavaid asju ei armastaks. Saati, kui sellest tõsist kasu tõuseb.

Õpetajate täiendkoolitus on Tiigrihüppe Sihtasutuse prioriteetne tegevusvaldkond. Eesti üldhariduskoolide IKT-alased võimalused on heal tasemel – pidevalt uuenev arvutipark ja laias valikus õpitarkvara loob soodsa pinnase õpiprotsessi mitmekesistamiseks.

Sihtasutuse kõige olulisemaks partneriks ESFi programmi "Õppiv Tiiger 2008-2013" arengukava elluviimisel on  Haridusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Suurepärased  partnerid on veel Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Programmi 60-tunnine põhikursus DigiTiiger on e-õppe metoodika kursus, mis seob innovatiivsed õppemeetodid ja kaasaegsed õppevahendid. DigiTiiger on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada. Kursuse koolitajateks on konkursi korras välja valitud tegevõpetajad. Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta otse koolitajatega (http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=182 ).
Pärast põhikursuse läbimist saavad huvilised osaleda veel lisakursusel. „Õppematerjalide loomine ja avaldamaine internetis“, „Enesekontrolli testi loomine programmiga HotPotatoes“, „Infotehnoloogia ja loovus lasteaias“, „Ühiskirjutamise vahendid õppetöös“ on mõned näited pakutavast.

Lisainfot erinevate projektide, konkursside, koolituste jm kohta leiab edaspidigi Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt. www.tiigrihype.ee

Madli Leikop, ideelaada külastaja

Koolielu
Lisatud 28. oktoobril 2010

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tallinna Ülikooli õppejõud ning lavastaja Aivar Simmermann, kes kõneleb teemal „Eksimine on jumalik“. Ettekandele järgnevad erinevad töötoad, kus noored saavad lisaks oma kogemuste jagamisele ka kogenud ekspertidelt mõtteid ja ideid, millest õppida või millele toetuda.

Mõttetalgud algavad reedel, 29. oktoobril kell 10. Toimumispaigaks on Tallinna Ülikooli Mare õppehoone (Uus-Sadama 5). Mõttetalguid toetab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Mõttetalgute ajakava:
Toimumiskoht: Mare õppehoone Tallinna saal (Uus-Sadama 5, M-218)
9.30-10.00 registreerimine
10.00-10.15 avamine ja tervitus (Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli õppejõud, Eduko programmi TLÜ koordinaator)
10.15-11.00 avaettekanne: „Eksimine on jumalik“ (Aivar Simmermann,TLÜ õppejõud, Eesti Luguteatri lavastaja, Psühhodraama lavastaja)
Kolm lugu oma tõest, olemisest ja eksimisest: „Lugu  väikesest tüdrukust, kes kordas oma tõde ja ei kartnud eksida“, „Lugu koolipoisist, kes kakles oma tõe eest ja kartis eksida“, „Lugu mehest, kes tunneb, et on kaotanud oma tõe ja ei oska enam eksida“.

11.15-12.45 töötoad
I töötuba (ruum M-340 ): „Sõnadest  „jah“ ja „ei“  eneseusalduses ja suhetes“
Uuritakse enese ressursse ja  enesehinnangut ning mõeldaks, miks on kontakti loomine suhtlemisel oluline. Töötoas harjutatakse selget eneseväljendust , et vältida passiivset kannatamist ja vaenulikku plahvatamist. Töötuba juhivad: Kaia Köster, andragoog, vabakutseline koolitaja ning Tiina Pluum, kutseaasta tugigrupi juht ja tegevõpetaja.
 
II töötuba (ruum M- 224 ): „Erilised lapsed“
Igas kollektiivis on lapsi, kellel on suuremad või teistsugused vajadused. Kuidas saada õpetajana hakkama, toetada last ja tema peret? Töötuba juhivad: Maili Vesiko-Liinev, eripedagoog, Eesti Lugemisühingu esinaine ning Ülvi Sorga, eripedagoog, Vanalinna Hariduskolleegiumi logopeed.

III töötuba (ruum M- 226): „Koostöö – kellele, miks ja kuidas?“
Kust algab koostöö? Kas ametijuhendist, kellegi ootustest või enda vajadustest? Uurime enda vajadusi koostööks (lapsevanema/ kollegi/ õpilasega) ning otsime hea vastastikuse koostöö loomise võimalusi. Töötuba juhivad Katrin Roosileht, Raamist Väljas OÜ koolitaja ja psühhodraama grupijuht ning Marju Tark, Raamist Väljas OÜ koolitaja ja suhtlemistreener.

12.45-13.30 lõuna

13.30-15.00 jätkuvad töötoad
I töötuba (ruum M-340 ): „Sõnadest  „jah“ ja „ei“  eneseusalduses ja suhetes“
II töötuba (ruum M- 224 ): „Erilised lapsed“
III töötuba (ruum M- 226): „Koostöö – kellele, miks ja kuidas?“

15.15-16.00 Arutelu: Mida õppisime? Küsimused, vastused ning lõppsõna. Osalevad kõikide töötubade esindajad. Toimumiskohaks on Tallinna saal (Uus-Sadama 5, M -218).

Tallinna Ülikool
Lisatud 28. oktoobril 2010 

Kinoekraanil teledraamat tavaliselt näha ei saa, "Klass: elu pärast" on aga erandiks ja ettepanek selleks tuli kino Artise poolt. Sari on toodetud HD-formaadis, et tuua vaatajateni hea pildi- ja helikvaliteet. Esimesel kinonädalal näeb kolme esimest osa ning külastajad saavad valida, kas vaadata ära kolm osa korraga või ühekaupa. Kinosõprade suure huvi korral pikendab Artis esimeste osade näitamist veel nädala võrra; 4.-6. osa jooksevad kinos pärast seda. Viimane, seitsmes osa, kus selgub lõpuks, mis saab Kasparist (Vallo Kirs), on teistest pikem ja ekraanil PÖFFi lõppedes.

Nädal enne telelinastust, 30. oktoobril, juhatab ETVs sarja sisse Ilmar Raagi mängufilm "Klass", sest sari algab just sealt, kus film lõppes.

Esimene osa kannab pealkirja "Meie, ellujäänud", kus Kerli (Triin Tenso) põgeneb pärast koolitulistamist maale vanaema juurde. Iseenda eest pole tal aga võimalik peitu pugeda ja vanaema julgustamisel otsustab Kerli koolitulistamiseni viinud sündmused päevavalgele tuua. Esimese jao teistes osades mängivad Anne Tuuling, Märt Meos, Virgo Ernits, Kadi Metsla jt.

Sarja osadel on erinevad režissöörid: Ilmar Raag (1;7), Gerda Kordemets (2;5; on ühtlasi sarja produtsent), Liina Paakspuu (3), Priit Valkna (4), Marek Miil (5). Stsenarist on Margit Keerdo.

Kauaoodatud "Klass: elu pärast" on veel enne kodumaal linastumist kõrged autasud pälvinud kahel rahvusvahelisel filmifestivalil: novembris 2009 esimene auhind draamasarjade kategoorias Genfi festivalil Cinema Tous Ecrans ja juulis 2010 Roomas toimunud rahvusvahelisel telefilmide festivalil kaks auhinda - parim draamasari ja parima draamanäitleja auhind Margus Prangelile. Sari oli Monte Carlo ja "Prix Europa" festivalidel nomineeritud parima teledraama auhinnale.

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 28. oktoobril 2010

Eriti hea on 2007.-2008. aastal tööle asunud õpetajate eesti keele oskus, ütles Tomusk BNS-ile.
Kui palju vene koolide õpetajatest eesti keele õpet vajavad, ei osanud Tomusk veel öelda, sest koolide inspekteerimine alles käib ja tulemused selguvad käesoleva aasta lõpuks.

Tallinna abilinnapea Yana Toom on öelnud, et õpetaja suunatakse keelekursustele kohe, kui ta saab keeleinspektsioonilt ettekirjutuse ja keeleõppe eest maksab Tallinna linn.
Toom on prognoosinud, et ettekirjutuse saab ja keeleõpet vajab 250 kuni 300 Tallinna vene õppekeelega koolide õpetajat.

Allikas: BNS Lisatud 28. oktoobril 2010

Toetused on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on seni toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Toetuse suurused jäävad vahemikku 35.000-80.000 krooni, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Toetust said Tallinna Armeenia rahvusselts, Ukraina kasakate kultuuri pühapäevakool Kozak-Mamai, Viljandi Vene kultuuri sõprade ühing, Türgi rahvaste kultuurikeskus, Uladzimar Karatkevichi nimeline Tallinna Valgevene kultuuri keskus, Valga Ukraina laupäevakool Kalõna, MTÜ Kultuurihariduslik Selts Vene Pühapäevakool, Ukraina kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Ukraina kaasmaalaskonna pühapäevakool „Nadia“, Lezgini kultuuriühing Eestis, MTÜ Armeenia pühapäevakool Mastots, Ukraina kultuurikeskus, Moldova kultuuriselts Luceafarul, pühapäevakool Lemmikäinen, Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskus Ajdan, Korea pühapäevakool, Narva linna Ukraina kaaslaskonna pühapäevakool Zlagoda, Usbeki pühapäevakool Sogdiana ning Tallinna Gruusia rahvusselts Iveria.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides, on ligi 6800. Mullu rahastas riik 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Allikas: BNS Lisatud 28. oktoobril 2010

Parima Koolisöökla tiitlile asuvad võistlema Martna Põhikool, Paikuse Põhikool, Sargvere Lasteaed-Algkool, Sõmeru Põhikool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Valga Põhikool ja Ääsmäe Põhikool. Finaalis valmistavad koolikokad žüriile hindamiseks kokku kolm rooga - supi ja magustoidu ehk ühe „supipäeva“ koolilõuna ning sooja köögiviljaroa omal valikul.

Hindamisel võetakse arvesse toidu maitset, toiteväärtust, välimust, serveerimist ning valmistamise protsessi. Iga roog serveeritakse kohtunike poolt ettenähtud ajal, ajagraafikust kinnipidamist hinnatakse.

Žüriisse kuuluvad Sirje Jaansoo Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudist, Kaie Pappel Tallinna Ülikoolist, Elektrolux Eesti tehnoloog Astra Teelem, Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro ja Audentese Erakooli õpilane Elisabet Visnapuu. Žürii tööd juhib restorani C´est La Vie peakokk Vello Kiviberg.

Viiendat korda peetaval konkursil osales sel aastal kokku 20 kooli üle Eesti, neist seitse pääses finaali. Eelvoorus pidid koolisööklad esitama fotod sööklast ja koolist ning ühe koolinädala lõunamenüüd koos tehnoloogiliste kaartidega, mida hindas professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev žürii. Kõik finaali pääsenud võistkonnad alustavad lõppvõistlust võrdselt positsioonilt. Kõik finalistid saavad auhinnaks erialase messikülastuse Helsingis ning kingitused võistluse sponsoritelt. Lisaks saavad võitjad võimaluse osaleda erialasel täiendkoolitusel.

2009. aasta parima koolisöökla tiitel läks Kivi-Vigala Põhikoolile Raplamaalt, mida esindasid kokad Rutt Rasva ja Katrin Klimenko.

Koolisöökla konkursi finaal algab Eesti Näituste messikeskuses kell 9 ning lõpeb orienteeruvalt kell 12.30.

Tervise Arengu Instituut
Lisatud 27. oktoobril 2010

„Tallinnas toimunud seminaril rääkisime praktikutena oma kogemustest, mida tahtsime sõbralikult jagada nendega, kes „Step by Step“ sarja ja mõtteviisi vastu huvi tunnevad. Jagades oma õppemeetodeid õpime kõik oma kolleegidelt,“ ütles Katrin Pihl, kes ühe õpetajana Tallinna seminaril näpunäiteid andis.

Seminari viisid läbi Maris Niine,  Kertu Laanesoo, Age Osik, Katrin Pihl ja Margit Kariis. Autorid-õpetajad näitasid, kuidas ja milliseid aktiivõppe meetodeid saab algkoolis kasutada, et muuta tund lapse jaoks huvitavaks ning sõnade õppimine lihtsaks. Tutvustati ka e-harjutusi ja lauamänge.
Põhikooli jaoks mõeldud õpikute puhul räägiti tekstiga töötamise viisidest, saadud teadmiste kinnistamisest ja luuletuste kasutamisest erinevate teemade käsitlemisel.

Kõik koolitusest osavõtjad said kaasa töölehtedega mapi ja 9. klassi lõpueksamiks ettevalmistava materjali. Samuti sai tutvuda „Step by Step“ õpikute, töövihikute, õpetaja raamatute, CD-de ja lauamängudega.

Tartu inglise keele õpetajatele tehakse tutvustus 28. oktoobril kell 13:00 Tartu Ülikooli Raamatukogus. Huvilistel palume osavõtusoovist teada anda, kas Koolibri kodulehel (kursused), e-postiga koolibri@koolibri.ee või telefonil 651 5300.

Esimene Audentese Erakooli õpetajate poolt välja antud ja kaasajastatud „Step by Step“ ilmus 2003. aastal ning kandis nime Starter Book. 2010. aastal ilmus üheksandate klasside õpilastele mõeldes Towards the Exam, mis valmistab õpilased ette eksamiteks. „Step by Step" õpikute sari on uue riikliku õppekavaga kooskõlas olev tervik.

Karin Lass, Audentes AS
Lisatud 27. oktoobril 2010

Kultuuriteooria tippkeskuse kultuurikommunikatsiooni uurimisrühma juhi, konverentsi peakorraldaja Halliki Harro-Loidi sõnul on rahvusvahelise konverentsi põhiteema aeg ja sotsiokultuuriliste aegade paljusus. "Konverentsi üks eesmärke on võrrelda erinevate distsipliinide ajakäsitlusi, otsida nende omavahelisi kokkupuutepunkte ja erinevaid diskursiivseid tõlkevõimalusi," ütles Harro-Loit.

Konverentsil esinevad ettekannetega 44 uurijat Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist, Poolast, Venemaalt, Ungarist, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt, USA-st, Hollandist ja Prantsusmaalt. Peaesinejad on maailmakuulsad ajateoreetikud Eviatar Zerubavel Rutgersi ülikoolist (USA) ja Carmen Leccardi Milano Bicocca ülikoolist (Itaalia), kes on mõlemad uurinud sügavuti aja sotsiaalset mõõdet. Prof Zerubavel kõneleb kognitiivse sotsioloogia aspektist ühiskondlikult väljakujunenud mõttemustritest ning prof Leccardi tänapäeval lääneriikides valitseva „ajakiirenduse“ mõjust ajatunnetusele ning poliitilistele arusaamadele, sealhulgas demokraatia toimimisele.

Sügiskonverentsi raames korraldab kultuuriteooria tippkeskus 30. oktoobril von Bocki majas (Ülikooli 16) põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele suunatud aruteluseminari „Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja“. Ürituse eesmärk on osutada kultuuriloo käsitlemise eri aspektidele koolis ning pöörata suuremat tähelepanu teadustulemuste kasutusvõimalustele õppeprogrammides ning viimaste lõimimises. Ürituse avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Õpetajate seminari töökeel on eesti keel, osavõtt eelregistreerimise alusel.

Sügiskonverentsi plenaarloengud toimuvad Tartu Ülikooli aulas, otseülekannet on võimalik vaadata aadressil: www.uttv.ee. Ettekannete sessioonid toimuvad von Bocki majas (Ülikooli 16 II korrusel) ning on avatud kõigile huvilistele. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Kultuuriteooria tippkeskus on Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi projekt (2008–2015), milles osalevad nii Tartu kui Tallinna Ülikool. Tippkeskuse moodustavad kaheksa uurimisrühma: arheoloogia, semiootika, etnoloogia, maastiku-uuringud, folkloristika, religiooniuuringud, kultuurikommunikatsiooni uuringud ja nüüdiskultuuri uuringud.

Konverentsi ja õpetajate aruteluseminari ajakavad: http://www.ut.ee/CECT

Tartu Ülikool
Lisatud 27. oktoobril 2010

Neljaliikmelised õppejõududest ja käsitööõpetajatest koosnevad ekspertkomisjonid töötasid taotlused läbi ja tikkimismasina saavad 2010. aastal juurde 22 ja CNC freespingi 5 Eesti kooli.

Koolide nimekirjad