TikiTiiger
TikiTiigri boksis olid ametis kaks tikkimismasinat ja kolm naist. Ka uudistajate seas oli terve päeva jooksul ülekaalus naispere. Parasjagu ilmus arvuti teel juhitava masina alt nähtavale Tiigrihüppe Sihtasutuse logo, iga nõelapiste täpselt paigas, värvid selged ja kaunid, suurus just paras, et tikandit mobiilikotil või vanaema prillitoosil kasutada. Suurel ekraanil vaheldusid tikandipildid, arvutitest võis jälgida, kuidas programmeeritu tegelikkuseks saab.

Anu Pink, Türi Majandusgümnaasiumi käsitööõpetaja TikiTiigrist: „See on üks väga tore projekt, mille abiga on tänaseks juba 60 kooli saanud endale selle suurepärase  süsteemi. Rõõmustavad õpetajad, rõõmustavad õpilased. Süsteem võimaldab teostada kõik oma ideed, ja mis minu meelest on lisaboonus – see paneb lapsed õmblema. Mõned ütlevad, et käsitsi ei tehta midagi, masin teeb kõik töö ära. Vastupidi – nii kaunis tikand nõuab kaunist toodet, kvaliteetset õmblust. Kui laps on kotile ilusa tikandi välja mõelnud, siis kott ise lihtsalt peab hästi õmmeldud olema.“

Mis ühes koolis peab olema, et saaks TikiTiigrit kasutada?
„Tuleb Tiigirihüppe Sihtasutusele taotlus kirjutada, miks koolil TikiTiigrit vaja on. Kindlasti peab koolis olema arvutiklass, ideaalne, kui õpetajal oleks ka sülearvuti. Programmi käigus saab kool siis tikkimismasina ja programmi 20-le arvutile.“
Kas kõik tikandid on arvutis juba olemas või saab ise ka kujundada?
„Seal on tikandid olemas, aga mina pole seda lastele isegi öelnud. Palju loovam on, kui nad ise oma tikandi kujundavad. Kõik vajalikud programmimoodulid on selleks olemas. Lapsed on väga usinad tikandeid välja mõtlema, saab ka näiteks foto järgi tikandi teha.“
Kumb see siis nüüd on – kas töö arvutiga või klassikaline käsitöö?
„Pigem disainimine“, arvas Anu Pink. „Kujundus tuleb arvutist, aga keegi ei käi ju ringi, tikitud tükk näpu vahel; midagi tuleb sellest õmmelda, edasi teha. Ja see on juba käsitöö“.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=114 

AnimaTiiger
AnimaTiigiri juures oli esialgu vaikne, aga ainult esialgu. 

Sondra Lampman Nukufilmi Lastestuudiost: „Tutvustame, kuidas valmivad animafilmid. On juba ka toredaid õpetajaid, kes teevad lastega arvutitundides multifilme, oleme õpetajaid koolitanud.  Tallinnas on ka Nukufilmi Lastestuudio juures huvikool, kus saab filme teha.“
 
AnimaTiiger on Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio koostööprojekt. Projekti raames toimuvad animatsiooni olemust ja kaasaegseid rakendusvõimalusi tutvustavad koolitused üldhariduskoolide õpetajatele.
Kus teie filmitoodangut näha saab?
„Saadame filme erinevatele filmifestivalidele. Eesti animafilm on ju maailmas tuntud, katsume seda traditsiooni jätkata. Aga võib ka sõbrale sünnipäevakaardi teha või lihtsalt internetti oma filmi vaatamiseks panna, kuidas keegi soovib“.

Krista Kõlli, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi informaatikaõpetaja: „Et tunnis animafilmi teha, on vaja lihtsal fotoaparaati või videokaamerat ning arvutis peab olema monteerimisprogramm. Windows Movie Maker käib näiteks Windowsiga kaasas. Lihtsa filmiga saavad kõik hakkama.
10. klassis on meie koolis arvutipraktika, mille käigus valmivad juba pikemad filmid. Mingid ideed on alati olemas, aga päris häid ideid tuleb klassi peale kaks-kolm, ei rohkem“.

AnimaTiigri juures sai proovida hästi lihtsat joonisfilmi varianti, ja tegevus ei vaibunud seal hetkekski. „Putka lend“ oli film, mille umbes 8-9-aastane Ats valmis joonistas. Kümnekonnal joonistusel putukas ja lilleõis, iga järgmine eelmisest veidi erinev. Seejärel joonistused järjest videokaamera alla, iga pilt salvestati. Montaažiprogrammis natuke sättimist ning ca 8-10-sekundiline film oligi valmis. Putukas lendas, ei mingit kahtlust! Ja Ats muheles.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=28

Tiigrirobot
Teisel korrusel köitsid pilku kümmekond robotit, teiste seas ka imearmas dinosaurus, peaaegu nagu elus. Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Robootika koostöös toimuv Tiigriroboti projekt kohta võib lühidalt öelda: mängu abil tehnika juurteni.
 
Heilo Altin, MTÜ Robootika esindaja ideelaadal: „Tiigrirobot on programm, mis toob koolidesse robootika. Mitte ainult selleks, et lapsed oskaksid roboteid valmistada, vaid et nad saaksid paremini aru füüsikast, matemaatikast. Robootika arendab loogilist mõtlemist ja probleemilahendusoskusi. See on õppimine läbi mängimise. Praegu on juba igas kaheksandas Eesti koolis robotid olemas. Kõik algab sellest, et koolid kutsuvad külla robotiteatri, seejärel nad otsustavad, kas kool vajab robotit (roboteid) või mitte.“

Paketti kuuluvad kursused õpetajatele ning õppematerjalid õpilastele, mida finantseerib Tiigrihüppe Sihtasutus. Sihtasutuselt on projektiga ametlikult liitunud koolil võimalik küsida ka 80% toetust NXT komplektide hankimiseks. Osalevalt koolilt oodatakse teemast huvitatud õpetaja(te) olemasolu, valmisolekut organiseerida Lego tegevus kas ringitööna või õppetöö osana ning valmisolekut katta 80% hangitavate komplektide maksumusest. Kõik algab siiski tutvustavast kursusest õpetajatele.

Selgus, et need robotid, mida laadal näha sai, olid ühtlasi ka robotiteatri näitlejad. Igatahes oskasid nad publikut rõõmustada nagu päris näitlejad, ikka taheti oma käega järele proovida ja silmaga vaadata, mida need imevigurid oskavad. Ja dinosaurusele tuli kindlasti pai teha. Tundus, et saurusele see meeldis.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=169

Teine maakera
Olete  kuulnud juttu teisest maakerast, mis asub meie maakera sees ja on palju suurem kui see väline? 26. oktoobril Nokia Kontserdimajas ideelaadal „Elu koolis koos Tiigirga“ ringi liikudes tekkis sarnane tunne – võimalused, kuidas infotehnoloogiat koolitunnis kasutada, näivad lõputud. Muusikaõpetusest kehakultuurini: kitarri õppimine interneti programmi abil. Energiakulu ja menüü analüüsimislehed internetis. Inglise keele e-kursus „HotPot edasijõudnuile“. „Väikese Eesti kirjandusloo“ veebiversioon. Kunstiõpetusega seotud blogid. Ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi.

Võiks ju arvata, et ideelaada külastajad olid peamiselt noorema põlvkonna esindajad. Siiski mitte, ka vanemaealisi oli väga palju näha, kuldsest keskeast rääkimata. Küll võis jutukatkete põhjal öelda, et valdavalt olid kohale tulnud õpetajad, päeva edenedes ka järjest rohkem õpilasi. Igas boksis käis vilgas tegevus, ja põhiline polnudki arvutisse süüvimine või kohal programmeerimine, põhiline oli ikka omavaheline suhtlemine vanas heas silmast-silma küsin-vastan stiilis.

Madli Leikop, laadakülaline 

Lisaks fotod:
- http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/eksami--ja-kvalifikatsioonikeskus-varsti-kirjutatakse-lopukirjandit-klaviatuuril.d?id=34279365 
- http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-ilves-naitas-laadal-oma-lemmiktrenni.d?id=34283923

ja uudis Reporteris: 
http://www.reporter.ee/2010/10/26/ideelaat-elu-koolis-koos-tiigriga-meelitas-kohale-president-ilvese/

Koolielu
Lisatud 27. oktoobril 2010

Kujutledes keskaegset inimest seismas selle ees, mida me tänapäeval nimetame kujutava kunsti teosteks, on uurijad neile traditsiooniliselt omistanud didaktilist ja afektiivset rolli. Sakraalkunst oli piibel kirjaoskamatutele, selle ülesandeks oli jutustada, selgitada ja meenutada kuuldut või loetut; visuaalsele eriomase lisaväärtusena apelleeris pilt ka vaataja tunnetele, äratades sõnast varmamalt meeleliigutust, usulist innukust, hirmu või armu.

Viimaste aastakümnete uurimislugu on keskaegse kunsti võimalike vastuvõtuviiside valikut märgatavalt mitmekesistanud. Ettekandes ja sellele järgnevas arutelus püütaksegi kaardistada ja vaagida uusi lähenemisnurki ja nende kasutatavust Eesti materjali puhul. Katoliku kiriku õpetus pühapiltide funktsioonist jumalateenistusel ja harduselus, kujutiste koht keskaegses kultuuris, kunstiteoste tellijate ja teostajate taotlused ning vaatajate tegelik tõlgendus ja käitumine – ning mida tänapäevasel uurijal on võimalik selle kõige kohta tõsikindlalt väita – on jäänud huvipakkuvaks mitte üksnes kunstiajaloolastele, vaid ka teiste erialade esindajatele, kes kujutisi oma uurimistöös kasutavad.

Seminar toimub TLÜ Ajaloo Instituudi ruumis nr 307. Ajaloo Instituudi uus sissepääs asub aadressil Rüütli 10.

Tallinna Ülikool
Lisatud 27. oktoobril 2010

Sel aastal on teema Eesti pagulasluule, mis tähendab, et etendus peaks olema kokku pandud paguluses elanud või elavate eesti luuletajate loomingust. Etenduse maksimaalne pikkus võib olla kuni 15 minutit.

Oma osalusest palume teada anda hiljemalt 1. novembriks:
Maimu Valdmann: maimu.valdmann@joggym.edu.ee, 518 5801,
Lianne Saage Vahur: ne299a@estpak.ee, 517 9056.
Edasine info ja ankeet saab olema Jõgeva Gümnaasiumi kodulehel www.joggym.edu.ee. 

Teate edastas: Maimu Valdmann Lisatud 27. oktoobril 2010

Seminaril esinevad sõnavõttudega professor Ülo Vooglaid, Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees kolonelleitnant Einar Laigna ja suursaadik Mart Helme.

"Isamaalise kasvatuse vajalikkuse üle on arutletud aastaid, nüüd toome Valgas toimunud konverentsi hõngu Tallinna ja alustame sisulistest küsimustest," selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Seminarile eelneb isamaalise omaloomingu konkursi laureaatide tunnustamine.

Seminarile on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema isamaalise kasvatusega tegelevate organisatsioonide esindajad ning kõik teised, kelle jaoks teema on oluline.

Seminari korraldavad Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Kodu-uurimise Selts.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 27. oktoobril 2010

Tänavuse päeva üleskutsena kõlab "Päästke ja tunnetage oma audiovisuaalpärandit - kohe!" ning sellega seotud üleilmsete ettevõtmistega saab lähemalt tutvuda veebilehel.

Filmiarhiivis tähistatav audiovisuaalpärandi päev on seekord pühendatud vendade Parikaste ja Märskade poolt loodud filmistuudiole "Estonia film" (1920-1932). Päeva avabki Estonia-filmi tutvustav sõnavõtt, sellele järgneb 25 minutit kestev filmiprogramm, kus saab näha erinevaid kroonikapalu (näitusmess Tallinnas, karmid talveolud, Soome vabatahtlikele püstitatud ausamba avamine Helsingis jne) ning 3. osa sarjast "Filmikaameraga läbi Eesti" - "Eesti linnad" (1924).

Lisaks filmiprogrammile on Filmiarhiivi fuajees vaatamiseks teemakohane fotonäitus.

Filmiarhiiv ootab kõiki huvilisi kolmapäeval, 27. oktoobril kell 15.00 Tallinnas, Ristiku tänav 84.

Lisainfo: http://www.ra.ee/ ja http://www.filmi.arhiiv.ee/

Allikas: BNS Lisatud 27. oktoobril 2010

Sihtasutus Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul tingib laienemise soov tuua veel rohkem tegusaid noori appi haridusalaseid kitsaskohti lahendama ja õppida tundma ka vene koolide väljakutseid. "Aasta-aastalt on programmi vastu huvi üles näidanud järjest rohkem aktiivseid noori ja programmis osalevate koolide poolt on tulnud positiivset tagasisidet eriti just meie osalejate väljaõppe kohta, milles mängivad olulist rolli kaasaegsed aktiivõppemeetodid. Sellel aastal püüame programmi laiendada ka venekeelsetesse koolidesse ning selleks ootame kandideerima suuremat arvu noori," märkis Kroos.

Kandideerimisavaldused 5. lendu on Noored Kooli koduleheküljel avatud alates tänasest kuni 4. märtsini. Valik viiakse sel aastal läbi kaks korda - kuni 29. novembrini avalduse täitnud inimestele tehakse eraldi varajasem valikuprotsess ja nad saavad varem õpetajatöö ettevalmistusega tegelema hakata. Tänavu on plaanis programmi välja valida kokku 25 inimest.

SA Noored Kooli nõukogu liikme, Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktori Tauno Vanaselja sõnul on Noored Kooli väga suure positiivse mõjuga organisatsioon ühiskonnas. "Viie tegutsemisaasta jooksul on programm ennast tõestanud, iga päev mõjutavad programmis osalevad noored paljusid õpilasi ja nüüd on aeg jõuda ka venekeelsete koolideni. Loodame, et laienemine osutub edukaks ka venekeelses kogukonnas," märkis Vanaselja.

Hetkel osaleb programmis kaks lendu, milles on kokku 26 osalejat. Programmi on läbinud samuti kaks lendu - 1. ja 2. lennust kokku 19 vilistlast.

Sihtasutus Noored Kooli on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all.

Sihtasutuse Noored Kooli algatasid 2006. aasta novembris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Tänaseks on programmi kaasatud ligi 50 noort, sealhulgas ligi 20 programmi vilistlast.

Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Ecoprint, Eesti Ekspress, Estonian Air, Eversheds Ots & Co, PricewaterhouseCoopers, Sorainen, Tallinna Vesi, Ecwador, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Hill & Knowlton, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 27. oktoobril 2010

Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel on töövahend kohalikule omavalitsusele, mille abil saab kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme.

„Hindamismudeli abil soovime kohalikke omavalitsusi toetada noorsootöö arendamisel, valikute tegemisel ja valdkonna tunnustamisel,“ selgitas pilootprojekti juht Kaisa Orunuk.

Hindamisprotsessi pilootfaas hõlmab nii enese- kui välishindamist. Omavalitsuse noorsootöö kvaliteedi välishindamisse kaasatakse noorsootöö eksperte erinevatest valdkonna organisatsioonidest. Alates järgmisest aastast on kõikidel kohalikel omavalitsustel võimalik esitada sooviavaldusi hindamisprojektis osalemiseks.

Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli loomine ja rakendamine on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.

Hindamissüsteemi arendab ja testib Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Ernst & Young Baltic AS-ga.

Eesti Noorsootöö Keskus 
Lisatud 27. oktoobril 2010

Eesmärgi saavutamiseks ühendatakse Valga linna üldhariduskoolide gümnaasiumiosad üheks õppeasutuseks, milles on kõik kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, vähemalt neli õppesuunda ning piisav arv valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava.

Haridus- ja Teadusministeerium on valmis Valga linnavalitsusele selles protsessis nõu andma, see puudutab tulevase kooli õppekeskkonda, asukohta, erinevaid rahastamise võimalusi, uue õppeasutuse asutamise juriidilisi küsimusi ning läbirääkimiste käigus arutatakse läbi riigigümnaasiumi asutamise võimalus. Sel aastal on valitsus eraldanud Valga linnale gümnaasiumi hoone remondiks juba 30 miljonit krooni.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas heameelt konstruktiivse koostöö üle, sest gümnaasiumiõppe heal tasemel korraldamine on oluline ka seetõttu, et noored oleks valmis õpinguid edukalt jätkama.

"Noortele õppimisvõimaluste loomiseks jätkab ministeerium pingutusi ka tulevikus," ütles Lukas. "Riigi eesmärk on kõigile võimekatele noortele tasuta kõrghariduse pakkumine, mida toetab tulevikus senisest suuremate õppetoetuste maksmine. Lisaks p eab riigieelarve prioriteediks saama kõrgkoolidele kvaliteetse õppe läbiviimiseks piisavate vahendite eraldamine."

Valga linnaga alustatakse koostööprotsessi eesmärgiga, et töö uues õppeasutuses algaks 1. septembril 2012. aastal.

Seni on Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe koolivõrgu korrastamiseks viis omavalitsust - Viljandi, Võru, Sillamäe ja Haapsalu linn ning Koeru vald.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poole on pöördunud veel mitmed omavalitsused, kes soovivad korrastada oma koolivõrku. Ettepanekuid on peamiselt kolme laadi. Valdavaks eesmärgiks on puhta gümnaasiumi asutamine kas munitsipaalkoolina või riigikoolina. Kolmandat varianti, milleks on gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse liitmine, arutavad Antsla ja Väike-Maarja.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 27. oktoobril 2010

Kohustus tasuda pangale intresse saab alguse juba õpingute ajal aasta peale laenu võtmist. "Õppelaenuintresse tuleb tasuda kord aastas, sügiseti: 30 000-kroonise laenusumma puhul on intressimakse orienteeruvalt 1500 krooni, 60 000-kroonise laenusumma korral 3000 krooni, 90 000- kroonise laenu puhul 4500 krooni ringis. Intressi tuleb vastavalt võetud laenusummale tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni ajani, mil alustatakse laenu tagasimakseid," selgitas teabekeskuse juht Piret Suitsu. "Kui tudeng võtab ka teisel ja kolmandal õppeaastal laenu, võetakse intressisumma kohe laenust maha. Kui aga laenusaaja loobub õppelaenust, ei soovi saada seda enne jooksva õppeaasta 31. oktoobrit või pole õigustatud õppelaenu saama, tuleb seni võetud summalt tasuda pangale intress lepingus märgitud kuupäevaks."

Krediidipangas on selleks tähtajaks 30. oktoober, Swedbankis 31. oktoober, Nordea pangas 1. november ja SEB pangas 3. november, Sampo Pangas oodatakse intressimakseid 30. novembriks.

Pank võtab intressi maha lepingu põhitingimustes fikseeritud arvelduskontolt. "Enamiku tudengite jaoks on tegemist suure summaga, mille jaoks ei pruugi olla kontol piisavalt raha või siis kulub intresside tasumiseks ootamatult suur osa kuisest elamisrahast," rääkis Suitsu. "Seega on mõistlik arvestada selle väljaminekuga juba ette ning selleks raha kõrvale panna."

Sageli jääb panga teatis märkamata ja intress tasumata seetõttu, et igapäevaselt arveldatakse mõnes muus pangas. Kui kontol pole piisavalt raha, jääb pangakonto miinusesse ja laenuvõtjale saadetakse meeldetuletus. Kui võlg jääb endiselt tasumata, siis informeeritakse võlgnevusest ka käendajaid. 90 päeva möödudes on pangal õigus maksmata jäänud intressid koos laenuga riigile üle anda. "Kui pank annab võlgnevuse riigile üle, tuleb arvestada ka sellega, et tagasi tuleb hakata maksma kogu laenusummat, mitte ainult võlgu jäädud intresse. Sellele omakorda lisanduvad riigile makstavad intressid," rõhutas Suitsu.

Riik pakub reeglina võlglasele ja käendajatele võimalust maksta tekkinud võlgnevus vastavalt kohaldatud maksegraafikule, mis on võlglasele jõukohane. Kui võlglane aga ka sellest graafikust kinni pidada ei suuda, nõutakse võlg kohtu kaudu sisse. Haridus-ja Teadusministeeriumi sõnul on pankade poolt riigile üleantud võlgnevused kasvanud: 2007.a tuli pankadelt riigile üle 304 õppelaenulepingut kogusummas 9 576 242,12 kr, siis 2008. a on riigile üle tul­nud kokku 453 lepingut kogusummas 14 305 554,60 kr. 2009. a tuli riigile üle 696 lepingut summas 21 984 916,35 kr ja tänavu on 7. septembri seisuga riigitagatist rakendatud 476 lepingu suhtes summas 18 124 720,85 kr.

Võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel."Alates sellest aastast ei tagasta riik enam õppelaenuintressidelt tulumaksu. Samuti ei kustutata enam poolt noorte vanemate õppelaenujäägist ning ei maksta nende avalikku sektorisse tööle asunute laenu, kel selleks alles nüüd õigus tekib," tõi Suitsu välja. Endiselt on aga alles võimalus kasutada riigi abi noortel peredel lapse sünni järel - kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ning seniks saab peatada ka laenu tagasimaksmise. Sama kehtib sõjaväkke minekul ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Soodustuse saamiseks tuleb pangale avaldus teha.

Õppelaenu maksimumsumma on ka tänavu 30 000 krooni. Teada tasub aga ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses. Samas hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki välja võtta ei saa.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus alustas Balti riikides tööd 2009. aasta lõpul. Keskuse ülesanne on analüüsida eraisikute ja perede rahalist seisu mõjutavaid tegureid ning anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade turvalisuse osas. Teabekeskus töötab panga igapäevatööst iseseisvana, et pakkuda neutraalset rahandusalast infot.

Lisainfo: http://www.teabekeskus.ee/

Allikas: BNS Lisatud 27. oktoobril 2010

Nuputamisülesandeid saab lahendada kuni 3. novembrini kõikides Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakondades, haruraamatukogudes ja raamatukogubussis Katarina Jee. Õigesti vastanute vahel loositakse Eesti Panga poolt väljapandud auhindu. Loosivõitjate nimed antakse teada 5. novembril raamatukogu Lastelehel. 

Kuni 1. novembrini oodatakse kaastöid skaignatuuride konkursile. Tallinna Keskraamatukogu otsib konkursi korras Lastelehele ja Muusikalehele (lasteteeninduse ja muusikaosakonna veebilehed) avasignatuure ehk tunnusmeloodiaid. Konkursi reglemendiga on võimalus tutvuda raamatukogu kodulehel http://www.keskraamatukogu.ee/.

Raamatukogudes saab lugeda raamatuid ja ajakirju, joonistada pilte, kuulata CD-sid ja mängida erinevaid lauamänge ("Mees, kes teadis ussisõnu", "Eesti" jms). Lisaks kutsutakse lapsi sisukalt aega veetma erinevatele üritustele, millest täpsemalt leiab infot raamatukogu Lastelehelt.

Allikas: Raepress Lisatud 27. oktoobril 2010