Siia-sinna läbi linna on sotsiaalse sõnumiga hariv liikluskasvatuse projekt lasteaedade- ja algkoolide lastele vanuses 5-8 aastat.

Kino on lastele huvitav koht liiklusõppe läbiviimiseks, liiklusest räägitakse aktiivses ja mängulises vormis. Kinoekraanil linastuvad multikad (50 min) on õpetlikud, käsitledes erinevaid olukordi linnaliikluses nt räägitakse helkuri kandmisest pimeda ajal, jalakäijale olulistest liiklusmärkidest, tee ületamisest jne. Multifilmide seansile järgnevad liiklusteemalised mängud Jänku Jussi ja Lõvi Leoga kino mänguruumis.

Liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada üksteist arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad toimetulekut ja ohutust erinevates liiklusolukordades. Käsitletakse liiklemist jalakäijana ning õpetatakse juhinduma liiklusmärkidest ja fooridest. Samuti räägitakse lastele jätkusuutlike liikumisviiside (ühistransport, jalgsi, ratas) eelistest ning käitumiskultuurist ühistranspordis.

Jätkusuutlikest liikumisviisidest rääkimine on oluline, et tulevased liiklejad teeksid teadlikke valikuid liikumisviisi valimisel ning kujuneks harjumus kasutada ühistransporti. Autokasutusele on linnas mitmeid alternatiive: ühistransport, jalgrattad, aga ka jalakäimine.

Lisaks kutsume lapsi üles enne kinno tulekut joonistama ja liiklusteemalist ristsõna lahendama. Oodatud on kodus valminud joonistused teemadel: "Bussi/trolli/trammiga on tore linnas sõita", "Kuidas ma hommikul lasteaeda/kooli lähen" või "Mina kannan helkurit". Joonistuse eest annab Jänku Juss kingituse ning kõik tööd eksponeeritakse kino fuajees näitusel.

Tasuta liiklusteemalised seansid toimuvad Artise kinos 23. 24. 30. ja 31. oktoobril, täpsem info Tallinna ja Artise kodulehel.

Projekt viiakse ellu koostöös linna ametite (Transpordiamet, Haridusamet), Põhja Regionaalse Maanteeameti, Politsei, MTÜ Ohutusõpetuskeskus ning kinoga Artis. Tegevusi finantseerib CIVITAS MIMOSA projekt ning maiustustega toetab AS Marmiton.

Allikas: Raepress Lisatud 24. oktoobril 2010

Konverentsile on oodatud Hiiu, Saare ja Lääne maakonna koolide ja lasteaedade õpetajad, looduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kellele tutvustatakse võimalusi ja meetodeid elurikkuse õpetamiseks ning arutletakse keskkonnahariduskeskuste ja lasteasutuste koostöö üle.

Konverentsil räägib Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik koostööst erinevate huvigruppide vahel keskkonnahariduse edendamisel, Asta Tuusti RMK Sagadi metsakeskusest tutvustab elurikkuse õpetamise metoodilisi lahendusi, Aleksei Turovski räägib Tallinna loomaaia kui elurikkuse õppeväljaku võimalustest, loodusfotograaf Arne Ader näitab, kuidas elurikkus paistab läbi kaamerasilma. Töötubades jagavad elurikkuse õpetamisel kogemusi erinevate koolide õpetajad ja looduskeskuste töötajad. M-õppe (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, e-lugerid jmt ) võimalusi keskkonnahariduses tutvustab Priit Tammets Tallinna Ülikoolist.

Aasta 2010 on kuulutatud ÜRO poolt rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks. See on aasta, mil maailma üldsust kutsutakse üles rohkem mõtlema, panustama ja tähelepanu pöörama elurikkuse olulisusele meie elus. Elurikkuse aastal tutvustatakse looduse mitmekesisust, seda ähvardavaid ohutegureid ja võimalusi selle hävimise peatamiseks.

Eestis on 2010. aasta korraga nii elurikkuse kui looduskaitse aasta, mil tähistame 100 aasta möödumist esimese kaitseala loomisest.

Loodust kaitstes püüamegi kaitsta parimat osa meid ümbritsevast elurikkusest, seetõttu on nii Eesti looduskaitse juubeliaasta kui ka elurikkuse aasta algatused omavahel tihedalt seotud. Konverentsi päevakavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/public/documents/avalikus/Lihula_konverentsi_kava.pdf

Konverentsi finantseerib SA KIK.

Keskkonnaamet 
Lisatud 24. oktoobril 2010

"Peeter Põld oli aatemees, kes nägi koolipedagoogikas olulisel kohal ka kasvatust," sõnas Tõnis Lukas konverentsi avades. "Tänapäeval, kui lodevust ja osavõtmatust noortele suunatud meedias lausa propageeritakse, on koolis oluline säilitada õpetamise kõrval rõhuasetus ka kasvatusele."

Tõnis Lukas andis konverentsi alguses Tartu Ülikooli doktorandile Egle Särele üle Peeter Põllu stipendiumi. Selle suuruseks on 30 000 krooni ja see on mõeldud õpetajakoolituse üliõpilasele, kes on näidanud silmapaistvat õppe- ja teadustööd ning panustanud pedagoogikaalasesse arendustegevusse.

"Olen väga rõõmus, et oleme juba kaks aastat maksnud Peeter Põllu stipendiumi noorele silmapaistvale pedagoogile," ütles Lukas stipendiumi üle andes. "Viimastel aastatel oleme pannud välja ka sada 20 000 krooni suurust riiklikku stipendiumi aastas pedagoogiliste erialade tudengitele - et Eesti koolil oleks tulevikku."

"Peeter Põllu päev on traditsiooniks saanud üliõpilaste teaduskonverents, mis pole vaid üks tavaline päev üliõpilaste elus, vaid üks väga eriline päev, mis ühelt poolt võtab kokku üliõpilasteaduses senitehtu ning teiselt poolt seab sihte edaspidiseks. Üliõpilaskonverentsi saab iseloomustada märksõnadega - kaasatus ja koostööd otsiva üliõpilasvaimu kontekstis," ütles Peeter Põllu päeva korraldaja Kristi Kõiv.

Peeter Põllu nimelise üliõpilaste teaduskonverentsil esinevad silmapaistvad koolijuhid-teadlased, lisaks Peeter Põllu stipendiumi üleandmisele autasustatakse silmapaistvaid bakalaureuse- ja magistritööde autoreid ning diskuteeritakse töötubades üliõpilasteaduses aktuaalsetel ja huvitavatel teemadel. Põllu nimeline üliõpilaste teaduskonverents toimub kolmandat korda ning selle traditsioon sai alguse Peeter Põllu 130. sünniaastapäeval.

Lähem teave: http://www.ht.ut.ee/848051

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 24. oktoobril 2010

"See on hea võimalus sisustada aktiivselt õpilaste koolivaheaeg ning anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses," ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. "Meie kodulehel on üleval täpsem informatsioon erialade kaupa ning seal saab ennast ka registreerida erinevatesse meistriklassidesse. Ootame õpilasi ja nende vanemaid meie kooli poolt pakutavate õppimisvõimalustega tutvuma," lisas Veidenbaum.

"Narva Kutseõppekeskuses peame oluliseks üldhariduskoolidega koostööd, jagame informatsiooni õpetatavatest erialadest, meistriklasside korraldamine on saanud heaks traditsiooniks," ütles Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova.

Niimoodi kirjutasid Narva Kesklinna Gümnaasiumi 6a klassi õpilased oma klassiekskursioonist Narva KÕK-i: "Soovime Teiega jagada muljeid, mis meil tekkisid 29. septembril toimunud klassiekskursioonil Narva Kutseõppekeskusesse. Muidugi me teadsime, et meil Narvas on olemas kutseõppekeskus, aga et seal nii vahva on, ei teadnud enne keegi./.../ Pärast seda, kui me olime sattunud salapärasele Arvutisaarekeste maale, jagati meid kolmeks reisiseltskonnaks. Igal reisiseltskonnal oli oma marsruut. Kõigil meil oli kaart, kuhu oli noolekestega joonistatud meie teekond ja liikumise suund. /.../ Meie jaoks oli kõige meeldejäävamaks saarekeseks "Nutikad kruvikeerajad", kus me paarides töötades võtsime lahti ja korjasime kokku arvutite süsteemiblokke! See tegevus oli nii kaasakiskuv, kuna täiskasvanud tavaliselt ei luba meil seda teha! /.../ Me külastasime erinevaid klasse, kus asusid sellised arvutid, mida me pole isegi unes näinud. Kutseõppekeskus ise näib olevat tohutu suur maa, kus toimub palju erinevaid tegevusi."

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 24. oktoobril 2010

Leiame, et meediast on kõige parem aru saada ise sündmuste loomises ja kajastamises osaledes. Kätt saab proovida erinevates ajakirjanduslikes žanrites: koostada uudiseid, teha reportaaže ja intervjuusid. Uusi kogemusi korjame ka erinevatest loovatest ülesannetest, rollimängudest ja kodutöödest.
Kohtume mõjukate meedia- ja ühiskonnategelastega, lähme ise toimetusse külla. Meediaga tegelemise kõrval mõtleme laiemalt elus olulise üle ja kuulame neid, kes oma ainulaadse tee leidnud.Meediaklubisse on oodatud ajakirjanduslike huvidega gümnaasiumi lõpuklasside noored ja tudengid.

Esimene klubiõhtu toimus 12. oktoobril.
Osaliste muljed: Maarja (22): Juba esimesel kokkusaamisel jõudsin arusaamisele, et meedia ei ole üksnes manipulatsioonimootor, vaid midagi hoopis enamat. Enim meeldis mulle see, et tegemist ei ole igava auditoorse loenguga, vaid mõnusal arutlusel ja diskussioonil baseeruva vestlusringiga. Klubi eestvedajad Andri ja Pille suudavad hetkega luua miljöö, mille keskelt välja astudes on just see õige tunne: ma olen targem, ma suudan ja oskan rohem, ma saan asjadest paremini aru. Vilde meediaklubi annab võimaluse uute põnevate inimestega kohtuda ja mina olen selle võimaluse eest tänulik.
Anneli (21):Tänapäeval on nii palju erinevaid meediume, mis muudab keeruliseks nendes orienteerumise. Meediaklubis seletatakse lahti teemakohased terminid ja arutletakse päevakajalistel teemadel. Mulle meeldis tohutult soe ja siiras atmosfäär. See ei tundunudki nagu mingi järjekordne loeng, vaid lihtsalt meeldiv teisipäevaõhtune ajaviide.

Kokku saame üle nädala teisipäeviti kell 17.00 Kadriorus, Eduard Vilde Muuseumis Kadriorus, aadressil Roheline Aas 3. Registreerimine: pille.maffucci@linnamuuseum.ee, tel: 6013181
Info ka Ed.Vilde Muuseumi kodulehel: www.linnamuuseum.ee/vilde

Pille Maffucci, muuseumipedagoog
Lisatud 22. oktoobril 2010
Meediaklubi plakat

Andekust ja olümpiaade käsitlev konverents Tallinnas toimus esmakordselt eelmisel õppeaastal, kandes siis nimetust "Talendid tuleviku teenistuses". Sel korral keskendutakse nii olümpiaadidele, andekusele kui ka neid toetavatele tegevustele.

Uno Mäeorg (Tartu Ülikooli dotsent, Eesti võistkonna juhendaja rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil) räägib olümpiaadidest Eestis ja rahvusvahelisel tasandil, Andres Arrak (Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktor, majandusteadlane) ettevõtlikkusest ja ettevõtlusest ning David Vseviov (Eesti Kunstiakadeemia professor) väärtushinnangutest ühiskonnas, Martin Saare (G. Adolfi Gümnaasiumi õpetaja) ettekande teemaks on "Erinevad rollid olümpiaadidel - võistlejast juhendajaks". Kersti Nigesen (Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor) tõstatab küsimuse "Kellele, miks ja kuidas on oluline kodu ja kooli koostöö", Erki Nool (olümpiavõitja, Riigikogu liige) jagab kogemusi teemal "Jõuda tippu, olla tipus,..... mis edasi?".

Registreerimine konverentsist osavõtuks toimub aadressil http://haridus.ee/materjalid/konverents

Konverentsi päevakava on aadressil http://olympiaadid.haridus.ee/

Tallinna Haridusamet
Lisatud 22. oktoobril 2010

Tänavu võistlevad õpioskustes 18 piirkonnavoorudes edukalt esinenud võistkonda. Viieliikmeliste võistkondade esindajad peavad olümpiaadi käigus vastama küsimustele, mis jagunevad neljal teema vahel: humanitaaria, reaalia, varia ja loodus. Ülesanded on koostanud Tallinna Ülikooli vastavate alade õppejõud, kes koostöös Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õpetaja Väino Tuisu ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpetaja Margit Roometiga osalevad ka olümpiaadi lõppvooru žürii töös.

Õpioskuste olümpiaadi riiklikku võistlust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja kirjastus Koolibri.

Tallinna Ülikool 
Lisatud 22. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 22. oktoobril 2010

Et puu on inimesele sõber, seltsimees ja vend, on Eestis kontrollitud fakt. Kui kusagil pargis tahetakse maha saagida vanu vahtraid või pärnapuid, koonduvad isegi muidu kodanikualgatusega kitsid inimesed nende kaitseks. Süda tänava hõlmikpuu säästmise nimel algatati omal ajal tõeline rahvaliikumine. Küllap ulatuvad puudelembuse juured kristluse-eelsesse aega, mil meie esivanemad kummardasid hiiepuid ja allikaid... Etnoloogide ja folkloristide väitel on eestlased ei midagi vähemat kui puukultuuri rahvas.

Samas ei maksa unustada, et puu on ka globaalne ning kultuuriülene sümbol, mille võimsaimaks manifestatsiooniks on kujutlus Ilmapuust (arbor mundi). Maris Palgi puud on ehk esmapilgul proosalisemad, oma ümbruses kinni – ent tõusevad tahes-tahtmata isiksusteks. Nagu oleks portreteeritud kaaskondseid, kellele pole võõrad sügavad tunded – mis, tõsi, on pigem nukrapoolsed, tugevasti vaoshoitud. Üsnagi lohutu meeleolu laieneb ka kunstniku kodusele Ilmatsalule. Siiski piilub siin aeg-ajalt ka päike ning lööb helendama lume raagus põõsaste vahel ja paneelmaja kollaseks võõbatud otsaseina. Ning viimaks saabub isegi kevad õitsvate sirelite ja toomingate ning mahlaka umbrohuga. Kuni vaataja märkab, et rõõmsa roheluse kohal hõljuvad miskipärast langevarjurid ning talvepildilegi on end märkamatult poetanud trobikond maskeerimisülikondades sõdureid. Kahkja talvevalguse ja apokalüptiliste visioonide vahel aga kulgeb igavalt tavaline, ent siiski mitte õnnetu eesti elu.

Võiks ju rääkida veel sellest, et Tartu on jätkuvalt pelgupaigaks pallaslikest juurtest võrsuvale maalitraditsioonile, mis on hargnenud õige erinevateks suundadeks ja salahoovusteks. Nimetagem seda näiteks eesti kunsti karstialaks. Ja Maris Palgi maalid on kuidagi sellest liikumisest kantud – olles samas puudutatud ka uusasjalikkusest, maagilisest realismist ja fotorealismist, teatavast moodsast romantismist, sotsiaalse närviga uurimuslikkusest, kes-teab-veel-millest... Palgi maalijavõimed ei trügi esiplaanile, kuid loovad veenvaid tulemusi. Tema tõsidus mõjub värskendavalt. Veel pole päris selge, milline mets avaneb puude taga...

Maris Palgi (s. 1974) on õppinud kunsti Tartu Lastekunstikoolis (1984–1988) ja Tartu Kunstikoolis (1990-1994) ning maali Tartu Ülikoolis (1996–2000, BA ning 2005–2008, MA). 7 isikunäitust alates aastast 2000. Tartu Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Elab ja töötab Tartus.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 30. novembrini 2010.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Maris Palgi. Aiamaa (2008)

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 22. oktoobril 2010

Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu esindajad andsid ülevaate nendeni jõudnud probleemidest lasteaedades ning esitasid omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Teemadena käsitleti näiteks lasteaedade rahastamist, lasteaiakoha kasutust ja rühmade täituvust, valverühmade tegevust-efektiivsust, laste arvu suurust rühmades, võimalust saada ühe pere lastele lasteaiakohad ühte lasteaeda jms.

Laiemalt arutati lasteaedade rahastamist ja pearahasüsteemi. Abilinnapea Yana Toom kinnitas omalt poolt, et tuleval aastal lasteaedade pearaha jääb samale tasemele käesoleva aastaga ning mõnevõrra kasvab alushariduse kogueelarve.

Ühtlasi jõuti ühisele otsusele, et kokku kutsutakse ühine töögrupp, millel oleks üksteise tegevust toetav, informeeriv ja nõuandev funktsioon ning mis võiks kokku saada näiteks korra kvartalis.
Abilinnapea Yana Toom märkis kohtumise lõppedes, et sellised kohtumised peaksid olema regulaarsed, sest nii linn kui ka lasteaedade hoolekogude liit tegutseb ühise eesmärgi - meie laste, õpetajate ja lasteaedade heaolu nimel. "Teatavasti koostöös peitub jõud ning usun, et laiapõhjaline ja sihipärane arutelu ning koostöö on tulemuslikum ja efektiivsem, kui niiöelda iga üksiku sihtgrupi pingutused," lausus Toom.

Allikas: Raepress Lisatud 22. oktoobril 2010