Eesti-Ameerika äriakadeemia rektor Mark Levin osutas, et õppejõudude arv väheneb katastroofiliselt. "Noored ei taha õppejõuks tulla ja me ei valmista neid ka spetsiaalselt ette, et nad tahaksid tulla," märkis Levin.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas, et järelkasv on kõigis valdkondades võtmeküsimus. "Doktorantide staatust tuleb tõsta – nemad peaksid pakkuma verevahetust vanematele õppejõududele," tõdes Lukas.

Doktorandid plaanitakse muuta õppijatest kui toetusesaajatest töövõtjateks ehk noorteadlasteks. Töötajana laieneksid neile sotsiaalsed tagatised ja laheneks ka praegune kitsaskoht, kus peret luua sooviva mittetöötava doktorandi sissetulek vanemahüvitist taotledes võrdsustatakse miinimumpalgaga, kirjutab Postimees.

Sotsiaalsete tagatiste suurendamisega loodetakse ka sellele, et doktorandid hakkaksid oma õpinguid nominaalajaga lõpetama. Doktorantuuri nominaalaeg on neli aastat, kuid praegu on Eestis üle 2000 doktorandi ja aastas kaitseb lõputöö vaid alla 200 inimese.

Novembris saadab valitsus riigikokku muudatusettepanekud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. "Muudatused doktorantide sotsiaalsetes tagatistes on võimalik sisse viia järgmisel aastal ja kehtima hakkaksid need siis 2012. aastal. See sõltub ka valimistulemustest," täpsustas Lukas.

Lisaks sotsiaalsete tagatiste parandamisele nähti arutelul lahendusena ka õppejõudude ettevalmistuse parandamist. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõe sõnul võiks tulevastele õppejõududele rohkem andragoogikat õpetada. "Siis ei tekiks olukorda, kus õppejõul on küll suurepärased teadmised oma valdkonnast, kuid seda, kuidas õpetada, õpib ta alles tudengite peal," põhjendas ta.

Tallinna tehnikaülikooli rektoril Andres Keevallikul on kavas luua oma kooli andekamatest üliõpilastest niinimetatud eliitrühm, keda suunata akadeemilise karjääri poole. See oleks tema sõnul vastukäik ka ülikoolide massistumisele.

Allikas: BNS Lisatud 22. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 21. oktoobril 2010

Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub täna avaldatavast aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel.

TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.

"Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. “Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus,” ütles Kalmus.

“Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%”, lisas Kalmus.

EU Kids Online'i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist. Esialgsed tulemused avalikustatakse täna samaaegselt Luksemburgis Turvalisema Interneti Foorumil, Göteborgis internetiuurijate konverentsil ja Londonis. Täismahus aruanne "Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk" on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net

Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris.

Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee

Tartu Ülikool
Lisatud 21. oktoobril 2010

Õppimisüritused on lühikesed  veebipõhised koolitused  erisugustel teemadel. Iga õppimisüritus koosneb 4-5 päevast aktiivsest tööst, millele järgneb 4-5 päeva saadud teadmiste rakendamist ja iseseisvat tööd. Õppimisüritustel saavad osaleda kõik õpetajad, kes on eTwinningu portaali kasutajad. Nädal enne õppimisürituse algust leiate eTwinningu portaalist oma töölaualt õppimisürituse teate ja lingi osavõtusooviga.  Kui soovite õppimisüritusel osaleda, siis tuleb teil täita osavõtusoov.

Sügisel 2010  on võimalikosaleda järgmsitel õppimisüritustel

25. oktoober- 5. november: Web 2.0 rakendamine; eTwinning ja koostöö, inglise keeles
2.-15. november: eTwinningu ideed matemaatikas, inglise keeles
5.-19. november: eTwinningu tööriistad, inglise keeles
15.-26. november: eTwinning & Nanoyou Lab 1 (nanoteadus ja projektis Nanoyou kasutatuvat tööriistad), inglise keeles
29. november-10. detsember: Õpilaste motiveerimine projektitöö kaudu, inglise keeles
 Jaanuaris avaldatakse uus nimekiri talvel ja kevadel toimuvatest õppimisüritustest.

Täpsem info eTwinningu portaalis http://www.etwinning.net/et/pub/professional_development/learning_events.htm

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 21. oktoobril 2010

1952. aastal loodud Hannoveri tütarlastekoor on üks kuulsamaid noortekoore Saksamaal. Koor on võitnud mitmeid konkursse (Arrezzo, BBC-London, Tolosa, Marktobedorf, Brahms-Wettebewerb Hamburg, “Let the peoples sing” jt) ning on käinud kontsertreisidel nii Euroopas, Jaapanis, Lõuna-Ameerikas, USA-s, Kanadas kui ka Iisraelis.

Nad on lindistanud mitmeid plaate ning kooril on väga tihedad esinemisgraafikud. Nende CD “Glaubenslieder” võitis oktoobris 2010 maineka ECHO Klassik auhinna. Hannoveri tütarlastekoori repertuaar on väga lai, kuid fookuses on kaasaegne muusika. Koor on olnud ka mitmete naiskooriteoste esmaettekandjaks, sh on näiteks ka Arvo Pärdi esimene naiskoorile kirjutatud teos „Zwei Beter“ ning Veljo Tormise „Sampo tagumine“.

2008. aasta oktoobris käis Hannoveri tütarlastekoor kontsertturneel Hiinas, 2009. aastal Poolas ning 2011. aastal on neil plaanis külastada Jaapanit.

Enne kontsertkoori pääsemist tuleb koori liikmetel läbida kooriakadeemia, kus kogemustega õpetajad arendavad nii terve koori kui ka üksikute lauljate hääli. Paljud tüdrukud on võtnud osa Saksamaa kuulsa konkursi “Jugend Musiziert” kohalikest, piirkondlikest ning riiklikest voorudest. Mitmed neist on võitnud ka auhindu. Hannoveri tütarlastekoorist saadud professionaalne haridus on olnud suurepärane algus lauljakarjäärile. Paljud endised lauljad on pärast koorist lahkumist läinud Saksamaa erinevatesse ooperitruppidesse.

Koori dirigent on Gudrun Schröfel. Eestis annab koor kontserte Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Sissepääs on tasuta. Lisainfo koori veebilehelt www.maedchenchor-hannover.com

Tartu Ülikool
Lisatud 21. oktoobril 2010

Väljapanekust suure osa moodustavad graafika ja õlimaal, pisut on eksponeeritud ka keraamilisi vorme, papjeemašee-tehnikas maske ja arhailises tehnikas pindpõimevaipu. Näitusel on valdavalt 13-18-aastaste noorte tööd, siirad ja kohati ehmatavadki oma otsekohesuses.

Noorele on kohalejäämine Põlvasse vaprus, äraminemine Põlvast aga paratamatus. See on imeilus vaikne koht, kus juulikuine lumi tapab ja surnuaed on piisavalt suur, et sellest öösel julgeda läbi minna. Siin on rohkesti metsa (loe: ruumi), et rahus kasvada ja pilved segi peksta ning nõnda saavadki kunstikoolis kokku Veriora ja Ihamaru, Taevaskoja ja Rosma, Kanepi ja Partsi, Soohara ja Räpina…

Graafika ja joonistamise õpetaja Voldemar Ansi sõnul on see näitus kõigile Ilusatele Inimestele.

Olete oodatud näitust vaatama!

Kullo Lastegalerii asub Tallinna vanalinnas Kuninga 6, avatud T-L kell 10-18.

Anne Prangel, Põlva Kunstikooli direktor 
Lisatud 21. oktoobril 2010

EKKA otsus tähendab, et sisekaitseakadeemia õppekavad on kvaliteetsed ning vastavad riigi poolt seatud kõrgetele kvaliteedinõuetele. Praegu on sisekaitseakadeemia ainus rakenduskõrgkool Eestis, mille kõik õppekavad on sõltumatu hindamisagentuuri poolt hinnatud kvaliteetseteks.

EKKA otsus on sisekaitseakadeemia rektori Lauri Tabur sõnul tõestus sellest, et akadeemia on kvaliteetselt välja arendanud sisekaitselise hariduse kõik astmed alates kutseharidusest kuni magistriõppeni. "Samuti on see suur tunnustus kõikidele akadeemia töötajatele, kes Eesti haridusmaastiku korrastamisele on kaasa aidanud. Nüüd oleme ka ametlikult Eesti tippkõrgkoolide hulka arvatud," lisas Tabur.

EKKA otsus tähendab ühtlasi, et akadeemiale on antud tähtajatu luba õpet läbi viia ja vastavaid diplomeid välja anda.

Sügise hakul sai sisekaitseakadeemia esimese Eesti kõrgkoolina kutse osaleda 2011. aastal kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise pilootprojektis, mille tulemusena antakse akadeemiale kui asutusele hinnang vastavuse kohta rahvusvahelistele hariduskriteeriumitele.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele, sealhulgas politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Allikas: BNS Lisatud 21. oktoobril 2010

Näitusel on välja pandud nii tollipunktides kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.

"Probleemid haruldaste liikidega kauplemisel muutuvad maailmas järjest teravamaks. Ka Eesti elanikud reisivad üha rohkem ja toovad väga paljudel juhtudel just teadmatusest üle piiri ka selliseid asju, mis on valmistatud ohustatud liikidest," ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. "Anname näitusega ülevaate ohustatud liikidega kauplemise reeglitest, tutvustame probleemsemaid liike ja nendega tehtavaid tehinguid."

Üheks levinumaks rikkumiseks Eestis on ohustatud liikidest suveniirid, mida turistid reisidelt kaasa toovad. Näiteks roomajate nahast valmistatud kotid ja vööd või pudelitesse topitud maod. Sellesse nimekirja kuuluvad ka haruldaste liikide karusnahad, elevandiluust valmistatud ehted, samuti kaaviar ehk tuuraliste must kalamari.

Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult kasvanud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale. "Seda põhjustab asjaolu, et haruldaste taime- ja loomaliikide maailmaturu hinnad on väga kõrged," selgitas Alasi. "Näiteks treenitud jahipistrik maksab kuni 2 miljonit krooni, lumeleopardi nahk 600 000 krooni, toormuskus (1 kg) 500 000 krooni, Candelabra kaktus 70 000 krooni, kaaviar (1 kg) 20 000 krooni jne.

Selleks, et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon" (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.

Näitus loomaaias jääb avatuks 21. novembrini. Loe lisaks: http://www.envir.ee/1079009

Keskkonnaministeerium
Tallinna Loomaaed
Lisatud 21. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 21. oktoobril 2010