Kui järjestataks puhtalt paremuse alusel, langeksid poisid ja mehed Viigi sõnul konkurentsist välja, seejuures võib näiteid tuua nii kõrgharidusest kui alusharidusest.

"Meile on konkreetselt tulnud üks pöördumine, mis oli seotud esimesse klassi vastuvõtuga, kus ei kasutatud kvoote ning poiste osakaal jäi kuskil 25 protsendi ringi," ütles Viik. Tol korral oli tema sõnul pöörduja mure just see, et kool ei kasutanud kvoote, mis jättis klassi komplekteerimisel poisid kõrvale.

Viigi hinnangul ei ole kvoodid seadusega vastuolus, kui need on selgelt ära põhjendatud ja ajutised. "Oluline on aga see, et reeglid on üheselt arusaadavad ja sõnastatud. Sookvoote võib käsitleda soolist võrdõiguslikkust edendava erimeetmena, mis annavad eeliseid teatud elualal alaesindatud soole või vähendavad ajalooliselt väljakujunenud soolist ebavõrdsust," selgitas Viik.

Lisaks soovis Viik rõhutada, et tema näide teisipäevases ETV saates "Vabariigi kodanikud" oli kantud sellest, et teatud elualadel on kvoodid juba praktika ja aktsepteeritud ning et sellega võiks arvestada, kui diskuteerida kvootide vajalikkuse üle.

Kadi Viik rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", kus arutleti võrdsete võimaluste tagamise üle tööl ja ühiskondlikus elus, et sookvootide rakendamine Eesti haridussüsteemis on avalikuks saladuseks.

Allikas: BNS Lisatud 21. oktoobril 2010

Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati 2009. a. septembris ning koolitusmaja valmimine läks maksma 4 miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. a. ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.

„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Kloogaranna noortelaagrit haldab Eesti Noorsootöö Keskus.

Eesti Noorsootöö Keskus 
Lisatud 21. oktoobril 2010

“Täname kõiki, kes kampaania toimumisele kaasa aitasid! Eriti tublid olid sel aastal lasteaialapsed ja algklasside õpilased, kes meisterdasid ning joonistasid vahvaid prügikaste,” kommenteeris Prügihundi kampaania koordinaator Katrin Rannama. “Kõik huvilised saavad valminud töid Kullosse vaatama minna!”

22. oktoobril kell 14 algaval üritusel saab tutvuda konkursside “Prügikonteinerite dekoratsioonid” ja “Fantaasiarohked, kuid praktilised prügikastid” võistlustöödega ning parimatele antakse üle auhinnad. Samuti premeeritakse “Sõprade prügiringi” võidumeeskonda.

Lisaks leiavad Solarise keskuses aset erinevad Kultuurirosina töötoad, kus saab kätt proovida ajalehtedest nõude voltimise ja punumise, vanast kangast ja lõngast võtmehoidjaid meisterdamise ning riidejuppidest ja nööpidest mänguasjade valmistamisega.

Muusikalist elamust pakuvad jäätmekäitluskampaania lõpuüritusel Superstaar 2008 Jana Kask ja Jakko Maltis.

Tänavune Prügihundi kampaania algas 25. septembril jäätmepäevaga “Iga prügi pole prügi”.
Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna Keskkonnaamet ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta www.tallinn.ee/prygihunt

Fotol konkurssile "Prügikonteinerite dekoratsioonid" laekunud Rocca al Mare Kooli 6a võistlustöö.

Regina Soop
Lisatud 21. oktoobril 2010

Riigigümnaasiumi näol on tegu kooliga, kus hakkavad õppima vaid gümnaasiumiklasside õpilased ja kooli rahastab kohaliku omavalitsuse asemel riik. Huvi riigigümnaasiumi loomise vastu on tundnud mitmed omavalitsused üle Eesti.

Allikas: BNS Lisatud 20. oktoobril 2010

Õpetajate täiendkoolitused on praktikute koostatud 
Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuhi Signe Piirsalu sõnul lähtutakse koolituse korraldamisel järgmistest põhimõtetest: koolitus peab olema asjakohane ja vastama kaasaegsetele nõudmistele (toetutakse õpetaja kutsestandardile ja Tiigrihüppe SA õpetajate haridustehnoloogilisele pädevusmudelile, käsitletakse e-õppes kasutatavaid metoodikaid ja tehnoloogiaid);
koolitus peab olema veelgi paremini kõigile kättesaadav (koolitajateks on erinevates maakondades tegutsevad tegevõpetajad; koolitajate võrgustikes ja tihedas koostöös ülikoolidega toimub pidev areng ja koolituse kaasajastamine – nii ei teki e-pedagoogika kaugel praktilisest koolielust. Kõik vahendid ja meetodid on praktikutel läbi proovitud ja sobivad üldhariduskooli õppeprotsessi);
koolituses sisalduvad meetodid ja vahendid peavad olema paremini rakendatavad (kuna spetsiaalselt Eesti koolide jaoks loodud tehnoloogilised võimalused (nt õppeprogrammid jms) on veel siiski üsna piiratud, oleme koolitusel rõhutanud veeb 2.0 vahendite tähtsust – kiiresti arenev sotsiaalne tarkvara on õige lähenemise korral õppetöös hästi rakendatav ja kõigile kättesaadav, püüame koolitusel vastavaid metoodikaid käsitleda);
koolituse lõppedes peab õpetajal olema võimalus saada lisainfot/tuge õpitu rakendamisel (ajast ja kohast sõltumatu sotsiaalne suhtlemine õpikogukonnas toetab õpetajaid).  

Sajaprotsendiline kursuste täituvus (ja 96%-line lõpetanute hulk) lubab arvata, et ka need, kes võib-olla koolitusele tuleku eel kahtleval seisukohal on, mõistavad e-pedagoogika tähtsust. „Kursusel olles tekib õpetajatel huvi juba jätkukursustele registreerumise vastu. Paljud kursuse käigus alustatud tööd arenevad pärast koolituse lõppu edasi ja saavutavad mingil hetkel piisava täiuslikkuse (näiteks mõne konkursi jaoks).“

Tiigrihüppe Sihtasutus püüab jätkuvalt hoida koolituste praktilist joont. „Tahame senisest enam oma koolitusi ka uute õppekavadega siduda,“ räägib Piirsalu ning annab aimu uuendustest koolituse alal:  „Valmimas on valdkonnapõhised e-kursused õpetajatele, mis pakuvad praktilisi näpunäiteid, kuidas IKT-d oma aines kasutada. Piloodina käivitub 2011. a. veebipõhine e-kursus „IKT matemaatikas“ –koolituse materjalid on kõigile kättesaadavad. Koolituse ametlikuks läbimiseks ja tunnistuse saamiseks registreerib õpetaja ennast kursusele ja teeb mentori juhendamisel läbi kogu kursuse koos õpiülesannete ja praktiliste töödega.“

Lisaks pakub sihtasutus 2010. aastast IKT-alast metoodilist koolitust ka lasteaedade õpetajatele. „Projekt on osutunud üliedukaks – lasteaedade õpetajate huvi e-õppe vastu on väga suur, mistõttu olime sunnitud tegevuste mahtu esialgsete plaanidega võrreldes kahekordistama. Lasteaednike koolitused jätkuvad ka järgmisel aastal,“ lubab Piirsalu.

Õpetaja rolli muutumine täiskasvanute koolitajana
Sihtasutuse koolitusplaani aitavad ellu viia 39 tegevõpetajast koolitajat üle Eesti. Koolielu vestles kolme koolitajaga, kes viivad koolitusi läbi Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.
Haapsalu Kutsehariduskeskuses töötav Mall Vainola on koolitööd teinud 20 aastat, neist viimase kümne jooksul ka õpetajaid koolitanud. Janika Kaljula alustas õpetajatööd 18 aastat tagasi Palivere Põhikoolis, tänaseks on ta juba 15 aastat Miina Härma Gümnaasiumis töötanud ning enamuse sellest ajast ka õpetajate ees seisnud. „Koolitajaks sain olude sunnil – olin arvutiõpetuse õpetaja, õpetajad vajasid arvutialaseid teadmisi.“ Haljala Gümnaasiumis infojuhina alustanud Maris Maripu on värske DigiTiigri koolitaja, koolis õpetab ta arvutiõpetust, on tänaseks „arvuti-pisikuga nakatanud“ nii enda kooli kui ka Kadrina Keskkooli õpetajaid. „Kui ma midagi arvutimaailmast avastan, siis seda kindlasti enda teada ei jäta, alati leidub vähemalt üks kolleeg, kellele uudisest teatan,“ räägib Maripu. 
Kõik kolm kandideerisid erineval ajal Tiigrihüppe koolitaja kohale ning on sellele tööle tänaseni truuks jäänud.

Vastavalt oludele ja ühiskonna vajadustele on muutunud ka koolituskursuste sisu. Kas ka DigiTiigri koolitaja roll on ajaga muutunud? Vainola mäletab kümne aasta tagust uue rolliga vaevalist harjumist. „Pabistasin enne koolitusi ikka päris palju. Tasapisi kogemusi saades läks enesetunne koolitajana kindlamaks. Käisin mõnedel andragoogika lühikoolitustel ning märkasin oma imestuseks, et hakkasin samu meetodeid, mida soovitatakse kasutada täiskasvanutega, kasutama ka gümnaasiumiõpilaste tundides. Täiskasvanute koolitamine on õpetanud õppijat rohkem usaldama ning pakkuma talle võimalusi ise õppeprotsessi üle otsustada ja valikuid teha.“ Vainola on hakanud kasutama tundides rohkem paaris- ja rühmatööd ning arutelusid.

Maripu ütleb, et täiskasvanuid on kergem koolitada. „Nad teavad, mis on neile vajalik. Õpilane on seevastu nagu sunnitud olukorras, ta peab õppima õppekavas ettenähtut.“ Maripu sõnul on enesetäiendamine õpetajate jaoks tavapärane, koolitused annavad juurde palju teadmisi ning võimaluse end proovile panna.

Kaljula meenutab, et koolitajana alustades õpetas ta pigem vahendite kasutamist ja püüdis nende juurde lisada ideid, kus ja kuidas midagi kasutada. „Nüüd on olulisem metoodiline pool ja sinna juurde parima vahendi valimine, see on tegelikult väga keeruline. Võtame näiteks kas või õppematerjalide avaldamise internetis – üks koolitusele tulnud õpetaja uurib piltide avaldamise kohta, teine tahab infot tekstiga tegelemiseks, kolmas soovib veebi üles panna teste-ülesandeid. Nii me siis arutlemegi, milline vahend millekski sobivaim oleks.“ 

Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuhi Signe Piirsalu sõnul on DigiTiigri koolitajatest aastate jooksul saanud juhtivad haridustehnoloogid. „Enamasti mitte küll ametlikult, kuid nad on selles valdkonnas kujunenud või kujunemas hinnatud nõuandjateks nii oma koolis kui ka kogu maakonnas. Paljud meie koolitajad leiavad rakendust ka kutse- ja kõrgkoolide ekspertide või lektoritena,“ kiidab Piirsalu. 

Hetkeseis: e-pedagoogika tuleb igal õpetajal enda jaoks välja mõelda 
Mall Vainola sõnul tähendavad viimasel ajal tihedat kasutust leidvad mõisted e-pedagoogika, veeb 2.0 jms muutusi, samuti ka julgust katsetamisel. „Uute vahendite-võimaluste rakendamine ei pruugi ju alati kohe õnnestuda. Õpetajad peavad olema hästi julged ja ettevõtlikud kõigi uute vahendite katsetamisel, analüüsima,kas üks või teine võimalus on õppetöös kasutatav ja annab lisaväärtust.“ Vainola ütleb, et hetkel tuleb e-pedagoogika igal õpetaja enda jaoks ise välja mõelda – see aga eeldab tahtmist ja aega. „Õnneks on internetis palju väga huvitavaid e-materjale, mis on headeks e-pedagoogika näideteks.“

Maris Maripu leiab, et veeb 2.0 on suurte võimalustega termin. „Kindlasti võidavad need, kel piisavalt uudishimu ringivaatamiseks, kellel jätkub julgust katsetada, kes tahavad uut proovida.“ Maripu pakub esimese näitena veeb 2.0-mõistele mõeldes Koolielu portaali. „Samuti on heaks näiteks ajaveebid. Klassiblogi ei ole enam mingi uudis. Püüan ka ise sel õppeaastal tekitada huvi 5. klassi õpilastes ajaveebi pidamiseks. Esialgu tuleb olla abistavas rollis, eks hiljem saavad õpilased juba ise ajaveebiga hakkama.“ Maripu on loonud kasuliku info koondamiseks oma kodulehe, mida võib käsitleda ka tema e-portfooliona. Lisaks kasutab ta igapäevaselt veebilehe järjehoidjat Netvibes ning faililadu http://box.net, ja soovitab teistelegi. Janika Kaljula jaoks märgistab veeb 2.0 koostööd, koostöövõimalusi ja suhtlemist. Samas tunnistab ta tagasihoidlikult, et igapäevaselt matemaatikaõpetaja tööd tehes pole ta sugugi aktiivne veeb 2.0 vahendite kasutaja. „Kasutan blogi ja e-õppe keskkondi õpilastele materjalide jagamiseks, rühmatööde tegemiseks, täiendavate tööülesannete lisamiseks jms. Isiklik kogemus on eTwinningu raames toimunud projektitööst Poola õpilastega, kus kasutasime nii blogi kui ka eTwinningu platvormi.“ Enne eksameid ja kontrolltöid saavad õpilased õpetajatega nii Messengeri kui ka Skype’i kaudu suhelda – neid õpilaste põhilisi „sõpru“ tuleb õppimisel targalt ära kasutada. Kaljula ei näe vajadust e-keskkondi oma igapäevases töös pidevalt kasutada, kuid interaktiivsed ja digitaalsed õppevahendid omavad tema jaoks tähtsat rolli. „Matemaatikuna ei kujuta ette tunde ilma GeoGebrata.“ Kaljula ootab muutusi seoses uue õppekava rakendamisega. „Leian, et mitmesuguseid tunde võiks õpilastele anda e-õppe kujul. Toon siia hea näitena Tartu Ülikooli e-kursuse gümnaasiumiõpilastele „Infopädevus ehk miks Google’ist ei piisa“. Kaljula arvab, et just praegused lasteaias või algklassides õppivad lapsed sunnivad õpetajaid kasutama teistsuguseid vahendeid, ka nende vanemad on valmis õpetajaga suhtlemisel kasutama pigem e-kooli foorumit kui näost-näkku koosolekuid. „Väga põnev aeg on.“

Lapsed ja lapsevanemad elavad e-elu. Aga õpetajad? Milline mulje on jäänud koolitusi läbi viies? „Õpetajad on erinevad,“ ütleb Mall Vainola. Maripu ja Kaljula nõustuvad temaga. „Kõik oleneb õpetaja uudishimust, pealehakkamisest, ajast jne. Mõjutavaid tegureid on palju ning tulemusedki sõltuvad neist,“ räägib Maripu. Kaljula sõnul on õpetaja osa ühiskonnast – ka õpetajate hulgas on innustujaid ja vaikselt kõrvaltvaatajaid. „Õpetaja töö on paljuski kinni traditsioonides ja õppekavas,“ ütleb Kaljula. „Alles käivituvas õppekavas on sisse kirjutatud arvutite kasutamine ainetundides. Infotehnoloogiavahendeid on õpetajal tülikam kasutada – klassis on kuni 36 õpilast, arvuteid aga 18, tunni ettevalmistus aeganõudvam, materjal vajab väga põhjalikku läbimõtlemist. See, millele spetsialistil kulub minut, võib ühel tavalisel tublil ja töökal õpetajal võtta aega tunde.“ Tasapisi tegutsedes tekib vilumus ning üha enam õpetajaid leiab tee paaril-kolmel tunnil veerandi jooksul ka arvutiklassi.

Õpetajad ootavad praktilisi nõuandeid
Mall Vainola kogemuse põhjal võib öelda, et DigiTiigri koolitustel vaimustuvad õpetajad kõige enam mõistekaartidest ja ajaveebidest. „Õpetajatele meeldib esitluste koostamise juures näiteks mängude loomine ja teiste lisavõimaluste tundmaõppimine, suhteliselt populaarne on ka uuem teema „pilditöötlus“. Maripu ütleb, et õpetajaid innustavad kõige rohkem rakendused, mida saab kohe kasutama hakata, mis pole väga keerulised. Aeg-ajalt kohtab ka skeptilist suhtumist: miks mul seda vaja on, siiani olen ilma hakkama saanud.“ Kaljula sõnul tahab õpetaja väga täpselt teada, kuidas mingi veebividin vm tema tööd hõlbustab. „Kui õpetaja leiab, et teatud vidin on talle vajalik, võtab ta selle kiiresti omaks. Kõige toredamad ongi olnud sellised koolitused, kus õpetaja tunneb vajadust mingi vahendi kasutamise järele ja koolituspakkumine osutub tema päästjaks.“ Kaljula toob näiteks interaktiivse tahvli koolituse: õpetajal oli tahvel klassis, aga kasutada ei osanud. „Vaat siis läksid õpetaja silmad särama, kui tutvusime Notebooki tarkvaraga – kohe hakkasid õpetaja mõtted liikuma, mida teha, millal kasutada.“ Pikaajaliste kogemuste põhjal võib Kaljula öelda, et igaüks võtab koolituselt midagi kasulikku kaasa.

„Mulle tundub, et muutustega paremini kaasaminejad ja entusiastlikumad IKT kasutajad on meie maakonna väiksemad koolid,“ ütleb Vainola. „Eks siin ole ka objektiivsed põhjused: klassid on väiksemad, arvutiklassi pääseb lihtsamalt, üksteist abistatakse hea meelega. On ju suur vahe, kas arvutiklassis on 15 või 30 õpilast.“ Vainola on märganud sedagi, et väikestes koolides teevad õpetajad erinevate projektide raames rohkem ja meelsamini koostööd, ka tundub talle, et uute vahenditega lähevad kiiremini kaasa just algklasside õpetajad. Maris Maripu ütleb vahvalt: „Kui senini on arvutit „teietatud“, siis äsja toimunud koolitusel mainis üks õpetaja, et tahab arvutiga „sina peale“ saada. Arvan, et see kehtib paljude õpetajate kohta. Tuleb vaid seda eelpool mainitud „arvuti-pisikut“ edasi kanda.“

Janika Kaljula sõnul on koole, kus arvuti kasutamine on au sees ja neidki, kus see nii pole. Muutused tulevad kindlasti uue õppekava rakendamisel. „Arvan, et õpetajad kasutaksid arvutit rohkemgi, kui poleks ajapuudust. Hea materjali tegemine nõuab aega,“ ütleb Kaljula. „Iga õpetaja tahab ise oma materjali luua, kuigi internetist leiab juba väga häid materjale. Aga Eesti õpetaja pole veel harjunud jagama oma vara talle tundmatu õpetajaga. Kindlasti peaks õpetajaid rohkem suunama juba olemasolevate materjalide juurde (erinevate konkursside tulemusel tekkinud tööd on väga head) ja julgustama neid oma materjale avaldama. Tiigrihüppe Sihtasutusel on selleks ka koolitus loodud „KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“.“
 
Uued ideede kandjad ja loojad ootavad avastamist 
Kas õpetajate koolitajatel on ka unistusi? „Kui õpetajad koolituse lõpus tutvustavad oma ilusaid, huvitavate ideede ja lahendustega lõputöid, kust on näha õpetaja areng selle kursuse jooksul, siis rohkem polegi vaja – see innustab ja annab jõudu,“ ütleb Mall Vainola ning unistab sellest, et kohtub oma koolitustel edaspidigi ärksate õppuritega, kellelt ka temal on midagi õppida. Maris Maripu soovib lisaks klassiruumide täiendamisele uudsema tehnikaga sedagi, et ta suudaks õpetajates tekitada rohkem kindlustunnet. „Arvutit ei pea kartma. Arvutile ei ole võimalik seda uurides haiget teha. Arvutiga on tõsised lood alles siis, kui see tossab.“ Samuti unistab Maripu sellest, et kui õpetajad on koolitusel tehnoloogia imelised võimalused avastanud, leiaks õpitu rakendust ka õpetajatöös. Või isiklikus elus.

Janika Kaljula loodab, et õpetajatest õpilased kasutaksid arvutit mõistlikult ning leiaksid aega ka muud kaunist enda ümber märgata – seda infotehnoloogiliselt ja loodusesõbralikult jäädvustada ning teistelegi edastada.

Millest unistab koolitusjuht? „Koolituse mõju on väga raske hinnata,“ nendib Piirsalu. „Olen veendunud, et sihtasutus on õpetajate koolituses õigel teel, õpetajate teadmised on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Rõõmustav on leida õpetajate hulgast järjest uusi ja uusi ideede kandjaid ja loojaid. Paraku on enamus õpetajatest nii tagasihoidlikud, et nende tegemised tulevad ilmsiks suhteliselt ootamatult ja üsna harva. Pealehakkamis- ja katsetamisjulgust, õpetajad!“

Koolielu
Lisatud 20. oktoobril 2010

Neljapäeval annab Tõnis Lukas eestikeelse ajalootunni vene õppekeelega Tallinna Pae Gümnaasiumi 10. a klassile, tunni teemaks on "Keskaeg Eestis - vaimuelu ja reformatsioon."

Minister ütles uuesti ajalooõpetajaks kehastumise kohta, et eriti hea tunne on anda koolis ka õppekavasse sobivat ainetundi ning lisas: ""Tagasi kooli" üleskutset järgides ei sobi käia koolis lihtsalt "huvitavat inimest tegemas"".

Lisaks ministrile annavad "Tagasi kooli" nädala raames koolitunde mitmed teisedki Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud.

"Tagasi kooli" nädal on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Sel nädalal oodatakse koolidesse tundi andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid - tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kellel ei ole konkreetse kooliga veel vahetut suhet, ent kes soovivad seda luua.

Külalisõpetajate tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest. Lisaks annab "Tagasi kooli" hea võimaluse külalisõpetajate, õpetajate ja koolijuhtide kohtumisteks ning haridusteemalisteks aruteludeks. Just sellest võib saada ajend, et suhteid süvendada ja koguda mõtteid järgmisteks sammudeks - kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. oktoobril 2010

Shanghai Hariduskomisjoni asedirektor, Shanghai Haridusteaduste Akadeemia president Zhang Min Xuan rääkis kohtumisel Hiina haridussüsteemi kaasajastamise kogemustest, Shanghai piirkonna kutse- ja täiskasvanute täiendõppe süsteemi ülesehitusest ning kõrghariduse rahvusvahelistumise tähtsusest piirkonna arengus.

Dr Zhang Min Xuan rõhutas, et Hiina haridussüsteemi arendamisel on väga oluline olnud lähtumine piirkonna majanduse prioriteetidest, kuid oluliseks peetakse ka ühiskonna arendamist harmoonilisel teel. Väärtustatakse muusikat ja disaini, üha olulisemaks on muutunud keskkonnaküsimused. Shanghais on 60 kõrgkooli ja kolledžit, 2.5 miljonit üliõpilast, earühmast 65% jätkab õpinguid kolmandal tasemel, tasemeõppe välisüliõpilasi on kokku 11 000.

Teine eilne kohtumine toimus Shanghai linnavalitsuse välisekspertide ning välistalentide büroo asedirektori Weimoa Huangiga. Hiina talentide tagasitoomise kogemus on olnud väga edukas, sest piirkonna kiire majandusareng on võimaldanud välismaale läinud hiinlastele pakkuda häid töökohti.

Shanghai linnavalitsus näeb oma rollina tipptasemel kvalifikatsiooniga spetsialistidele sobiva keskkonna loomist ning kodumaale tagasipöördumise hõlbustamiseks tervikpaketi pakkumist. Aastas suudetakse tagasi tuua umbes 10 000 spetsialisti. Rahvusvahelise kogemuse olemasolu peetakse oluliseks ka juhtidele - üle 50% Shanghai piirkonna kõrgkoolide juhtidest on õppinud või töötanud pikemalt välisriikides.

Shanghaisse kutsutud väliskogemusega teadlaste abiga on loodud üle 4200 ettevõtte. 1/3 Hiinasse tagasitoodud väliskogemusega teadlastest töötab Shanghais. Tähtsaks peetakse ka ametnike täiendõpet ja väliskogemuse omandamist - selleks on loodud eri pikkusega programmid, et tundma õppida teiste riikide kogemusi.

Täna on kavas kohtumised Shanghai Ülikoolis ja Shanghai Normal University-s, mis on orienteeritud õpetajate ettevalmistamisele.

Kõik kohtumised toimuvad EXPO Study in Estonia ürituste raames. EXPO Eesti päevaga seoses on seal ka mitmeid Study in Estonia töötube, kohal on animatsiooni, küberkaitse, tarkvaratehnika ja filmi õppekavadega seotud inimesed.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. oktoobril 2010

Kommenteerides ÜRO soovitust pakkuda Eestis rohkem tasuta keeleõpet ütles Lukas, et tasuta keeleõpet on Eestis pakutud palju ja ka praegu eksisteerib süsteem, kus edukalt keeleeksami sooritanu saab kogu raha tagasi. Samas tunnistas Lukas, et on ka palju neid, kes ei ole suutnud keeleeksamit ka mitmendal korral sooritada. "Ma arvan, et siin on paljuski motivatsiooni küsimus ja ega seda raha eest ei osta," leidis Lukas.

Riik paigutab Lukase sõnul raha keeleõppe süsteemi ka edaspidi. 

Noore põlvkonna hulgas on Lukase hinnangul keeleoskus üsna hea ja Eesti keele- ning kodakondsuspoliitika aluseid pole tarvis muuta.

Eestil tuleks ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ja loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest, kirjutab Postimees.

Lisaks tuleks ÜRO komitee soovituste kohaselt leevendada kodakondsuse saamiseks esitatavaid keeleoskuse nõudeid ning pakkuda rohkem tasuta keeleõpet. Praegused nõuded soovitab komitee üle vaadata järgmise aasta augustiks.

ÜRO komitee leiab, et ehkki Eesti lõimumisstrateegia väärib tunnustust, osalevad siin elavad rahvusvähemused väga vähe poliitikas ja on riigikogus halvasti esindatud.

Tõsiasi, et viimase kolme aasta jooksul on Eesti kohtud saanud vaid mõne üksiku kaebuse rassilise diskrimineerimise kohta, tekitas ÜRO komitees kahtluse, et võimalikud tagakiusatud ei tea oma õigusi, ei usalda politseid või kardavad kättemaksu.
Seetõttu peab Eesti 2013. aasta jaanuariks andma ülevaate kaebustest rassilise diskrimineerimise kohta ja nende põhjal langetatud otsustest.

Allikas: BNS Lisatud 20. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 20. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 20. oktoobril 2010