"Sellel õppeaastal on kohustuslik õpetada kõigis vene õppekeelega gümnaasiumides eesti keeles eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikat ja Eesti ajalugu," ütles minister Lukas. "Kuid koolid peavad lähiajal olema valmis üle minema eestikeelsele õppele hoopis suuremal määral ja seetõttu õpet atakse paljudes gümnaasiumides juba praegu oluliselt rohkem õppeaineid eesti keeles, kui seadus hetkel nõuab."

Lukas lisas, et põhikooliklassides sellist eesti keelele ülemineku kohustust pole, kuigi eestikeelse aineõppe laienemine toimub vabatahtlikult ka seal.

Eestis on käesoleval õppeaastal 62 vene õppekeelega või kakskeelset gümnaasiumi, nende seas seitse täiskasvanute gümnaasiumi. 2010/2011. õppeaastal toetatakse 48 gümnaasiumi, kus õpetatakse eesti keeles rohkem kui nelja kohustuslikku ainet, kokku 9 110 000 krooniga. Seega õpetabki enamus vene õppekeelega koole eesti keeles aineid kohustuslikust rohkem. Kuus gümnaasiumi õpetab eesti keeles kokku üheksat või rohkemat ainet. Eelmisel õppeaastal toetati 41 gümnaasiumi 6 950 000 krooniga.

Toetuse pälvisid alljärgnevad koolid (sulgudes gümnaasiumiastmes lisaks neljale kohustuslikule - eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, muusika ja Eesti ajalugu - eesti keeles õpetatavate õppeainete arv):
Tapa Vene Gümnaasium (8), Tartu Annelinna Gümnaasium (7), Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium (6), Tallinna Humanitaargümnaasium (5), Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium (5), Tallinna Pae Gümnaasium (5), Tallinna Läänemere Gümnaasium (4), Keila Ühisgümnaasium (4), Mustvee Vene Gümnaasium (4), Narva Humanitaargümnaasium (4), Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium (4), Tallinna Karjamaa Gümnaasium (3), Tallinna Mahtra Gümnaasium (3), Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium (3), Loksa Vene Gümnaasium (3), Kehra Gümnaasium (3), Maardu Gümnaasium (3), Tartu Vene Lütseum (3), Aseri Keskkool (3), Jõhvi Vene Gümnaasium (3), Narva Soldino Gümnaasium (3), Narva 6. Kool (3), Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium (3), Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium (3), Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium (2), Tallinna Juudi Kool (2), Tallinna Mustjõe Gümnaasium (2), Tallinna Ranniku Gümnaasium (2), Tallinna Tõnismäe Reaalkool (2), Tallinna Keskl inna Vene Gümnaasium (2), Tallinna 53. Keskkool (2), Tallinna Õismäe Vene Lütseum (2), Kiviõli Vene Gümnaasium (2), Narva Kreenholmi Gümnaasium (2), Kohtla-Järve Ühisgümnaasium (2), Eurogümnaasium (2), Tallinna Lasnamäe Gümnaasium (1), Tallinna Paekaare Gümnaasium (1), Tallinna Juhkentali Gümnaasium (1), Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (1), Rakvere Vene Gümnaasium (1), Narva Pähklimäe Gümnaasium (1), Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium (1), Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium (1), Paldiski Vene Gümnaasium (1), Kallaste Keskkool (1), Narva-Jõesuu Keskkool (1), Haabersti Vene Eragümnaasium (1).

Iga täiendava eesti keeles õpetatava õppeaine kohta makstakse koolile toetust 70 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta. Toetuse kasutamiseks on kindlad reeglid: seda võib tarvitada näiteks õpetajate motiveerimiseks, õppevara koostamiseks ja soetamiseks, õpilaste ja õpetajate klassiväliste eesti keele keskkonnas toimuvate tegevuste läbiviimiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium on 2007. aastal alanud üleminekut eestikeelsele õppele toetanud veel õppevara ja ainesõnaraamatute väljaandmise, mahuka õpetaja- ja koolijuhtide koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamisega ning õpetajate metoodilise nõustamisega. Samuti on aastaid olnud õpetajatel võimalik õppida tasuta eesti keelt ning möödunud õppeaastast rakendus edukalt mentorite programm.

Üleminek on planeeritud järk-järguliselt ning jõuab lõpule järgmisel õppeaastal, mil kõik koolid peavad õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt 60% riiklikus õppekavas kehtestatud kohustusliku õppe mahust. Käesoleval sügisel kaardistab ministeerium kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides eestikeelse aineõppe sisseviimise mahu ning kvaliteedi ning planeerib lähtuvalt sellest tegevused, millega jätkata koolide toetamist ühtse Eesti haridussüsteemi tagamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. oktoobril 2010

Projekti eesmärk on toetada kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppurite lõimumist Eesti ühiskonnas metoodiliselt tänapäevase keele ja kultuuri õpetuse kaudu.

Infopäeval tutvustame projekti käigus valminud käsiraamatut ja videot. Video sisaldab kuut näidistundi, kus on kasutatud aktiivõppe võtteid. Video juurde kuulub käsiraamat, mis tutvustab aktiivõppe olemust, räägib lähemalt näidistundides kasutatud võtetest ning sisaldab 24 lisaülesannet. Nende abil näidatakse, kuidas saaks iga näidistunni keskset meetodit rakendada uues kontekstis.

Tutvustatavad materjalid on mõeldud abivahendina eesti keele õpetamiseks kutseõppeasutustes.

Käsiraamat ja video valmisid Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel.

Infopäev toimub neljapäeval, 21. oktoobril kell 14.00-16.00 Tallinna Ülikooli Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, senati saal, M-648).

Infopäeva kava:
*       Infopäeva avamine - TLÜ EKKI direktor Reili Argus
*       Projekti üldtutvustus - projektijuht Pille Penk
*       Materjalide tutvustus:
- TLÜ praktilise eesti keele lektoraadi juhataja Marju Ilves - "Aktiivõppevõtted eesti keele õpetuses"
- Tallinna Läänemere Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tatjana Baum-Valgma - "Miks kasutada aktiivõpet? Õpetaja ja õpilase vaatevinkel"

Infopäevale registreerumine ja lisainformatsioon:
Kristiina Ranne,
telefon: 6409312,
e-post: kristiina.ranne@tlu.ee

Tallinna Ülikool
Lisatud 20. oktoobril 2010

Raamatukogupäevade eesmärk on avada raamatukogu uksed vanadele ja uutele lugejatele ning näidata kaasaegse raamatukogu rikkusi ja võimalusi.

Raamatukogupäevade avamisel 20. oktoobril Tallinna Tehnikaülikooli aulas räägivad lugemisest ja raamatukogudest kirjanikud ja publitsistid Mika Keränen, Jürgen Rooste ja Kaarel Tarand. Piia Salundi tutvustab algatust E-raamatukogu.com ning Margus Küppar käsitleb loodavat e-raamatute müügikeskkonda.

Raamatukogupäevade ajal kogunevad raamatukoguhoidjad erialastele üritustele, et silmaringi avardada ja uute võimalustega kursis olla. 22. oktoobril toimub III teadus- ja erialaraamatukogupäev, kus kõneletakse innovaatilistest lahendustest raamatukogus, tutvustatakse e-raamatuid ja nende lugereid ning räägitakse e-rahvusraamatukogust. Sel päeval kuulutatakse välja Aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus.

Oktoobrikuu lõpuni saavad huvilised üle Eesti osaleda raamatukogudes toimuvatel mitmekesistel ettevõtmistel - kohtumistel kirjanikega, ettelugemistel, kirjanduskohvikutes, infootsinguvõistlustel suurtele ja väikestele jm. Tuntud inimesed proovivad raamatukoguhoidja tööd. 23. oktoobril tähistatakse eesti raamatu päeva, sellel puhul räägitakse Rahvusraamatukogus juba eelmisel päeval eesti raamatu kirjastamisest, eesti raamatust välismaal jpm.

Raamatukogupäevade ajal tunnustatakse ja tänatakse parimaid maaraamatukoguhoidjaid, juba kümnendat korda tullakse selleks kokku Maaraamatukoguhoidja päevale, seekord 29. oktoobril Põlvas.

Raamatukogupäevad toimuvad 20.-30. oktoobrini ja ürituste täpsemad kavad leiab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt http://www.eru.ee/

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Lisatud 20. oktoobril 2010

Diplomiveskite tegevus on muutunud üha teravamaks probleemiks, sõnas Gunnar Vaht sihtasutusest Archimedes. "Seminari eesmärk on anda ülevaade eelpoolnimetatud teemaga seotud ohtudest ning juhtida kõrgkoolide ja tööandjate tähelepanu probleemi tõsidusele“.
 
Seminaril käsitletakse diplomiveskite ja libadiplomite pakkumise süsteeme Põhja-Ameerikas ja Euroopas, eraldi sessioon on Venemaa ülikoolide filiaalide tegevusest Baltimaades ning diplomite müügist Ida-Euroopas. Seminaril esinevad eksperdid Belgiast, Hollandist, Itaaliast, Lätist, Leedust ja Eestist.

„Põhjus, miks diplomiveskid üldse töötavad ja milleks libadiplomeid toodetakse, seisneb peamiselt selles, et paljud tööandjad ei hinda diplomeid ega tunne ka huvi, kas diplomi välja andnud õppeasutuse kvaliteeti on hinnatud või kas diplom on autentne,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeerumi asekantsler Madis Lepajõe.

Lahenduseks on rahvusvahelised koostöövõrgustikud, kes tegelevad diplomite autentsuse ja vastavuse hindamisega. „Vältimaks olukorda, kus võetakse tööle või õppima inimene, kellel puudub selleks vastav kvalifikatsioon, tuleks pöörduda välisdiplomite osas tasuta nõu saamiseks Eesti ENIC/NARIC keskuse poole, mida paljud kõrgkoolid ja ametiasutused ka teevad,“ sõnas Vaht. „Ei ole teada, kui palju Eestis ringleb diplomeid, mis on saadud diplomiveskist, tunnustamata õppeasutusest või kui paljudel on ostetud diplom, kuid keskusele esitatakse hindamiseks selliseid diplomeid igal aastal kümne ringis,“ lisas ta.

Seminar toimub Tallinnas Sokos Hotell Viru  konverentsikeskuses 21. oktoobril algusega kell 9.30. Programmi leiate  http://link.archimedes.ee/diplomisveskid  

Üritust toetab Euroopa Komisjon, korraldab diplomite vastavust hindava rahvusvahelise võrgustiku ENIC/NARIC Eesti keskus sihtasutusest Archimedes.

Märt Miljan, SA Archimedes
Lisatud 20. oktoobril 2010

INGLISE
21. oktoober kell 16.00 inglise keelt ja kultuuri tutvustav üritus
25.-29. oktoobril kella 17.00-20.15 inglise keele 0-taseme intensiivkursus

ARAABIA
28. oktoobril kell 16.00 araabia keelt ja kultuuri tutvustav üritus
01.-05. novembril kella 17.00-20.15 araabia keele 0-taseme intensiivkursus

Registreeru üritusele e-posti teel: kool@tea.eu

Keelenädala ürituste külaline saab raamatute ja õpikute ostuks sooduskupongi -10%.

Veel tulemas leedu, läti, eesti, hispaania, jaapani, portugali ja prantsuse keelt ja kultuuri tutvustavad üritused.

TEA Keeltekool
Lisatud 20. oktoobril 2010

Encyclopedia of Life (loodusentsüklopeedia) pakub huvitavat interaktiivset viktoriini, mida saab mängida Google Earthi abil. Liikide viktoriin (avab KML-faili Google Earthi jaoks) võiks olla hea abivahend loodusteaduste õpetajatele ja õpilastele.

Mängijale näidatakse liigi esindaja pilti ja selle ladinakeelset nime ning mängijal tuleb nelja variandi hulgast valida liigi leviala. Õige vastuse korral viiakse kasutaja sellesse piirkonda ka Google Earthi
kaardil ning talle näidatakse liigi ja leviala kohta lisainformatsiooni. Et viktoriin korralikult töötaks on vaja arvutisse paigaldada Google Earthi viimane versioon.

Viktoriin on küll ingliskeelne, aga see on ainult positiivne, sest annab võimaluse siduda omavahel erinevaid õppeaineid - mängu võib mängida ka näiteks inglise keele tunnis. Samuti on õpilastel võimalik arendada arvutioskusi ning koostada samasugune viktoriin Eesti metsade kohta. Kel huvi ise Google Earthi jaoks KML-faili koostada leiab abimaterjali siit.

Allikas: http://www.freetech4teachers.com/2010/10/encyclopedia-of-life-species-quiz-on.html?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+freetech4teachers%2FcGEY+%28Free+Technology+for+Teachers%29&utm_content=Google+Reader

Õppimisüritus „e-raamatud“ kestab 7. novembrini 2010.
Iga kursuslane, kes avaldab ühe e-raamatu ning osaleb arutelul, saab õppimisüritusel osalemist tõendava tunnistuse.

Õppimisüritusel osaleja:
    * õpib kasutama erinevaid e-raamatu koostamise keskkondi
    * avaldab virtuaalseid raamatuid
    * oskab erinevate meetodite abil toetada õpilaste loovust õpimisüritusel käsitletavate keskkondade abil
    * toetab õpetajate loovust, leidmaks võimalusi e-raamatu kasutamisel õppetöös selle huvitavamaks muutmise eesmärgil.

Liituge õppimisüritusega: http://koolielu.ee/pg/groups/57711/ppimisritus-eraamatud/

Tuuli Koitjärv on Koolielu portaali algõpetuse ainekoordinaator ja Tiigrihüppe koolitaja. Koos Tiia Salmiga, kes on 2009. a. algusest juhtinud Klassiõpetajate virtuaalset kogukonda, on Tuuligi kogukonnas erinevate projektide eestvedaja rollis olnud. Ka Tiia tegutseb Tiigrihüppe koolitajana. 

Koolielu toimetus ootab teisigi õpetajaid õppimisüritusi korraldama!

Lisainfo:
kristi@tiigrihype.ee,
Tiigrihüppe haridustehnoloogi nõuanded

Koolielu
Lisatud 19. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Tiit Hennoste artikkel "Õpikurevolutsiooni manifest". 

Lisatud 19. oktoobril 2010

Tunni kestus on 50 min, sellest 20 min ringkäik muuseumis ning 30 min käeline tegevus.
Tund põhineb rahvusvahelisel köitekunstinäitusel "Scripta manent IV".
Eesmärgiks on viia lapsed köitekunsti maailma – uurida, millistest osadest koosneb raamat ning millise vormi on köitekunstnikud kirjutatule andnud. Näitusel tutvume erinevate köitmisviisidega ja heidame põgusa pilgu köiteajaloole. Tunni praktilises osas saab iga osaleja valmistada endale märkmiku kas leporello- ehk siksakköites (7-9-aastased) või jaapani köites (10-12-aastased).

Tunni viib läbi muuseumipedagoog Alice Kessler
Osalemine eelregistreerimisel: haridus@etdm.ee
Tunni maksumus on 30 krooni

Sügisene linnalaager
"KUNST... KINNI KÖITA!"
Kohe-kohe on käes sügisene koolivaheaeg ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub põnevat ja huvitavat ajaveetmist. Seekord võtame põhjaliku vaatluse alla köitekunsti: 27-.28. oktoobril toimub kahepäevane linnalaager "Kunst...Kinni köita!". Laagrisse ootame 9-13-aastaseid noori, osavõtutasu on 300 krooni.
 
Laagri kava
I päev: 27. oktoober (kolmapäev)
11.45-12.00 kogunemine
12.00 Eesti köiteajalooga tutvumine püsiekspositsiooni põhjal + köitealane orienteerumismäng
13.00 Eesti Lastekirjanduskeskuse külastus. Tutvume mõistetega illustraator ja illustratsioon. Vaatame Kadri Ilvese ja Tiina Reinsalu loomingut
13.50 kerge lõunasöök
14.15 saabub külla naha- ja köitekunstnik Maarja Undusk, kes räägib oma tegemistest ning kelle juhendamisel toimub väike workshop
17.00 päeva lõpp

II päev: 28. oktoober (neljapäev)
11.45-12.00 kogunemine
12.00 külastame köitekunsti näitust "Scripta Manent IV", mis on seekord pühendatud armastatud Eesti heliloojale Veljo Tormisele. Näeme, kuidas köitekunstnikud üle maailma on kujutanud Veljo Tormise loomingut raamatu vormis
12.35 proovime ETDM-i töötoas oma väikse raamatu köitmist
13.45 kerge lõunasöök
14.15 läheme õppekäigule Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Restaureerimisosakonda, kus meid võtab vastu köitekunstnik ja raamaturestauraator Rene Haljasmäe
15.30 jätkame ETDM-i töötoas raamatu köitmist ja kujundamist
16.30 laagri lõpetamine viktoriini ja maiustustega
17.00 päeva lõpp

Laagri viib läbi muuseumipedagoog Alice Kessler.
Osalemine eelregistreerimisel: haridus@etdm.ee, kohtade arv piiratud!
 
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Lisatud 19. oktoobril 2010

Aastast 2013 jääb alles vaid kolm riigieksamit, mis tähendab ülikoolidele senise riigieksamitulemustel põhineva vastuvõtu ümberkorraldamist. Tartu ülikool (TÜ) plaanib uut moodi vastuvõttu alustada juba tuleval aastal.

TÜ õppeprorektor Birute Klaas märkis, et täpsem eksamite osakaal ja korraldamise viis on veel arutusel. "Kaalume akadeemilise testi osakaalu suurendamist, samuti on arutluse all erialakatsete, motivatsioonivestluste ja muude võimaluste rakendamine," ütles ta.

Siiani pääsesid tasuta õppima kõik, kes ületasid vajaliku punktisumma ehk lävendi. Klaas kinnitas, et uute plaanide järgi täituksid riigieelarvelised kohad paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade arvule. Seega, kui riik tellib näiteks 20 semiootikut, siis tasuta pääsebki õppima 20 paremat kandidaati.

Kolmas suurem muudatus puudutab vastuvõtu ajakava. Praegu teeb tudengikandidaat vajadusel eksami ning otsustab tulemuste järgi, millisele erialale õppima läheb. Tulevikus esitab kandideerija esmalt õppekohale avalduse, seejärel sooritab eksamid ning siis saab teada, kas pääses õppima.

Muudatused seisavad ees ka maaülikoolis, kuid erinevalt Tartu ülikoolist jätkub tuleval aastal seal vastuvõtt esialgu vanamoodi riigieksamite põhjal. Maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar tõdes, et sisseastumise kord tuleb küll üle vaadata, kuid selle kohta pole praegu veel kindlaid plaane.

Allikas: BNS, Tartu Postimees Lisatud 19. oktoobril 2010