Meetodite meistriklassi 2010 eesmärgiks on luua õpetajatele võimalus erinevatest õppemeetoditest ja muudest tööriistadest heade näidete jagamiseks, otsida inspiratsiooni igapäevatöö rikastamiseks.

Meetodite meistriklassi koolipäev annab vastuseid järgmistele küsimustele:
-    Mis on õppemeetod ja millest lähtuda õppemeetodi valikul?
-    Mida saab õpetaja teha, et meetod täidaks oma eesmärki?
-    Mida põnevat on kolleegide meetodisalves?
-    Kuidas neid meetodeid erinevates kontekstides kasutada ja edasi arendada?

Meistriklassi koolipäev algab 10:00 ja lõpeb 16:00. Päeva juhatab sisse ja lõpetab klassijuhataja tund, mille käigus tutvutakse, arutletakse õppemeetodi tähenduse ja valiku teemadel, antakse ülevaade kõigist järgnevatest töötubadest/tundidest ja nende korraldusest ning lõpus võetakse koolipäev kokku. Töötube/tunde viivad läbi Eesti hinnatud õpetajad ja Improteatri näitlejad.

Üritus hõlmab mitmekesiste õppemeetodite kaudu ühist õppimist ning on avatud
-    õpetajatele, kes tahavad oma meetodiga töötuba/tundi läbi viia ning ühtlasi ka teistes töötubades osaleda = tundide läbiviijad;
-    õpetajatele, kes osalevad pakutavates töötubades/tundides = osalejad.

Meetodite meistriklassi 2010 oluliseks osaks on õpetajate endi poolt elluviidavad töötoad/tunnid, toetamaks vastastikust õppimist kolleegide vahel. Tund algab õpetaja enesetutvustusega ja võimalusel ka omavahelise tutvumisega, kestab kokku 45 minutit, mille jooksul viiakse õppemeetod või selle osa või õppemeetodid praktiliselt läbi ning tund lõpeb aruteluga, kuidas kogetud meetodi erinevates kontekstides kasutada ja edasi arendada.

Meetodite meistriklassi 2010 suurepärased töötubade/tundide läbiviijad ja töötubade lühitutvustused:

Annely Hindrikson Põlva Ühisgümnaasiumist "Meediatekst kui konstruktsioon „Kuidas sündmusest saab uudis?”" 
Eesmärk: kogemuse kaudu lähemalt tundma õppida meedia/uudise konstruktiivset olemust, tekstianalüüsi kaudu hinnata info kvaliteeti, arendada reflektiivset õppimis- ja õpetamisviisi.
Töötoas mängitakse läbi osa meetodist - ettevalmistatud legendiga rollimäng, „ajakirjanikud” koguvad pisut infot, analüüsitakse, millise info nad kogusid, millised on nende rõhuasetused, ning tutvustatakse meetodit tervikuna. Lõpetatakse refleksiooniga.

Anu Kell ja Inga Laidna Gustav Adolfi Gümnaasiumist "Eesti keele tund arvutiklassis"
ehk võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundide läbiviimiseks arvutiklassis. 
Töötoas tutvustavad õpetajad võimalusi, kuidas IKT-d põhikooli eesti keele tundidesse integreerida. Juttu tuleb õpikeskkondadest VIKO ja ajaveeb ning erinevat tüüpi ülesannetest, mida arvutiklassis teha saab. Lähemalt tutvustatakse programme VUE ja Wordle.

Ivi Rammul Pirita Majandusgümnaasiumist ja Viimsi Koolist "Fotoaparaadi kasutamise võimalustest õppetundides"
Eesmärk: õpilaste motiveerimine nägema looduses (aga ka mujal) organisme või nähtusi kasutades tänapäevaseid võimalusi (fotoaparaat, pildistav mobiiltelefon). Õuesõppe suure pooldajana otsis õpetaja võimalusi õpilase tähelepanu koondamiseks eelkõige bioloogilistele objektidele, hiljem lisandusid ideed ,kuidas vastavat meetodit on võimalik kasutada ka teistes tundides. Õpilane saab ülesande, mida ja kui palju pildistada. Järgneb töö kodus paaris või ka rühmatööna ja klassis toimub läbivaatus, arutelu jm.

Kersti Lepik Loo Keskkoolist ja Laulasmaa Koolist "Peidetud mitmekesisus - õppekäik ja elamusmäng - „Arengukompass“"
Meetodi idee on analüüsida tegevusi erinevatest aspektidest nii, et õppija mõistaks, et maailmas on kõik suuremal või vähemal määral omavahel seotud. Arengukompass (The development compass rose) põhineb küsimustel, mille abil analüüsitakse asju nelja ilmakaare järgi: North – Natural - loodus ja keskkond; East – Economic – majandus;  South – Social - ühiskond ja sotsiaalne keskkond; West – Who decides? Kes teeb otsuseid?

Liivia Kroon Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist "Innovatiivsete infotehnoloogia-vahendite kasutamine ainetunnis, LAK-õpe (lõimitud aine-ja keeleõpe) „Eesti rahvuslik kunst“"
Eesmärk: tutvustada õpetajatele IKT kasutusvõimalusi, mis on eriti tõhus aine õpetamiseks teises keeles, seega LAK-õppeks. Näidatakse köitva tunni ülesehitamise võimalusi arvutiklassis.
Tundi alustatakse näitega muusikalisest häälestamisest, peale seda tutvustatakse huvitavaid vabavaralisi programme internetis, vaadatakse presentatsiooni, kuhu on lisatud erinevad võimalused, näidatakse PowerPointi põhjadele valmistatud mänge, tutvustatakse õppimise motiveerimiseks loodud ajaveebi, kus on õpetaja enda loodud tunniteemalised interaktiivsed harjutused/mängud kuuldu kinnistamiseks tunni lõpus.

Tiina Ojasson-Võsa Laulasmaa Koolist ""Herbaarium 4D" ehk Kuivatatud taimedest vitraaž ehk Igavene järjehoidja"
Töötoas õpetatakse kiletamismasinaga töötama ja näidatakse kätte uudne suund, mida kõike saab kiletada ja kui kaunis võib see tulemus olla.

Ülle Salumäe Gustav Adolfi Gümnaasiumist "Toimingukeskne õpe (ideesid ainetevaheliseks lõiminguks ja suhtluspädevuse arendamiseks tunnis)"
Eesmärk: õpilaste kaasamine ühiskondlikku diskussiooni, arendada oskust algatada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendada oma seisukohti ning sõnastada vajaduse korral  eriarvamust. Idee meetodi kasutamiseks pärineb IDEA (Rahvusvahelise Väitushariduse Assotsiatsiooni) koolituselt Poolas. Ajakirjandusest võetud süžee põhjal koostatakse ja lahendatakse probleemülesanne, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi.

Meetodite meistriklassi 2010 peakorraldaja on ABAR Pro OÜ koolitaja Marika Ivandi, kes on aastaid töötanud õpetaja ja õppejuhina. Idee pärineb 24.-26. augustini 2010 toimunud esimeselt Eesti noortevaldkonna koolitajate meetodimessilt, kus Marika Ivandi viis Disney loovstrateegiate meetodi töötuba läbi.

Lisateavet meetodite meistriklassi sisu ja korralduse kohta saab küsida telefoninumbrilt 512 4183 või meiliaadressilt marika@abarkoolitus.eu ning vaadata kodulehelt www.abarkoolitus.eu.   

Marika Ivandi, ABAR Pro OÜ koolitaja
Meetodite meistriklassi 2010 peakorraldaja
Lisatud 18. oktoobril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel. 

Lisatud 18. oktoobril 2010  

Kahepäevase kohtumise peamiseks eesmärgiks on õppida paremini ennetama, tõkestama ja lahendama alaealiste vastu suunatud süütegusid internetis.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Anu Baumi sõnul on konverentsi fookuses laste vastu internetis toimepandavate kuritegude ennetamine ning kohtueelse uurimise tõhustamine, et oleks võimalik veelgi paremini lapsi kaitsta. "Konverentsi käigus koolitatakse nii politsei kui ka prokuratuuri ametnikke, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku just laste vastu suunatud kuritegevusega kübermaailmas," ütles Anu Baum, konverentsi üks korraldajatest. Baum lisas, et virtuaalmaailm on äärmiselt kiiresti arenev keskkond, mis leiab noorte seas järjest enam kasutamist. Seetõttu on ka õiguskaitseasutuste efektiivne tegevus esilekerkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel kriitiliselt oluline.

Konverentsist võtavad lisaks Eesti spetsialistidele osa ka Saksamaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome sama valdkonnaga oma töös kokkupuutuvad ametnikud. Üritusel annavad omapoolse vaate internetis laste vastu suunatud kuritegevuse ohtude osas nii psühholoogia, küberturvalisuse kui ka otseselt menetlusprotsesside problemaatikat tundvad eksperdid nii Eestist kui välismaalt.

"Alaealiste vastu suunatud kahjulikud tegevused internetis" konverentsi näol on tegemist kolmanda ettevõtmisega viieosalisest sarjast, mille käigus koolitatakse erinevaid küberkuritegevusega kokkupuutuvaid õiguskaitseasutuste ametnikke. Igal konverentsil on üks fokusseeritud teema ja konkreetne sihtgrupp. 19.-20. oktoobrini toimuval konverentsil on sihtgrupiks prefektuuride lastekaitse üksuste töötajad ja prokuratuuri vastavad ametnikud.

Politsei- ja Piirivalveamet korraldab konverentsi Euroopa Komisjoni poolt rahastatava eriprogrammi "Kuritegevuse ennetamine ja tõkestamine" raames.

Politsei- ja Piirivalveamet 
Lisatud 18. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 18. oktoobril 2010

Reedel Tartus allkirjad saanud kokkuleppe kohaselt alustatakse läbirääkimisi Koerus riigigümnaasiumi asutamiseks. Võimalikus riigigümnaasiumi asutamise eelduseks on vähemalt kolme Koeru vallaga piirneva omavalitsuse valmisolek sealse riigigümnaasiumi tunnustamiseks.

Läbirääkimiste lähtealuseks võetakse valla siht luua riigigümnaasium senise Koeru keskkooli lahutamisega kaheks eraldiseisvaks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks: Koeru põhikooliks ja Koeru riigigümnaasiumiks.

Riigigümnaasiumi loomise eelduseks on, et koolis on õpetajatel vastav kvalifikatsioon, vähemalt neli õppesuunda ning piisav arv valikkursusi, mis annab õpilastele võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava.

Läbirääkimiste käigus lepitakse kokku tingimustes, mis puudutavad gümnaasiumiosa võimalikku üleandmise korraldust, koolihoonete jaotust, õppekeskkonna kaasajastamist, õpilaskodu ehitamist, riigigümnaasiumi rahastamise küsimusi, koostööd Koerus valla naaberomavalitsustega ning üleminekuga seotud muid küsimusi.

Allikas: BNS Lisatud 18. oktoobril 2010

"Eesti juhtiva teadus- ja õppekeskusena edendab Tartu Ülikool muuhulgas Eesti rahvuskultuuri ning kujundab Eesti hariduse ja teaduse mainet nii kodumaal kui kaugemal," kirjutab Kõiv rektorile märkides, et ülikool ei saa endale lubada ühepoolset ja kohalikku kogukonda mittekaasavat otsustamist.

Riigikogu liige lisab, et poolteist aastakümmet kehtinud koostööleping Tartu Ülikooli, Järva maavalitsuse, Türi linna ja Türi Majandusgümnaasiumi ning ülikooli arengukava aastani 2015 näevad ette kolledži arendamist ning koostööd omavalitsusega. Värskeima otsuse kohaselt toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu Ülikooli taotlust investeerida Türi kolledžisse keskkonnahariduskeskuse rajamist 13, 5 miljoni krooniga. "Keskkonnaõpe Türil on jätkusuutlik ja väga oluline Järvamaa jaoks," selgitab Kõiv.

Järvamaalt valitud Riigikogu liikmena juhib Tõnis Kõiv tähelepanu ka asjaolule, et kolledži tulemused õppe- ja arendustöös paranevad pidevalt. "Kolledžil on hea maine ja koostöö erialaga seotud valdkondades üle riigi ning toimiv koostöövõrgustik Kesk-Eestis. Käesoleva aasta vastuvõtt päevaõppesse oli rekordiline, märkimisväärselt kasvas vastuvõtt ka avatud ülikoolis nii magistri- kui põhiõppesse," selgitab parlamendisaadik kirjas rektorile.

"Eriti kohatu tundub kolledži sulgemisplaan rahapuudusele viidates olukorras, kus 2011. aasta hariduskulud riigieelarves kasvavad käesoleva aastaga võrreldes märgatavalt," kirjutab Tõnis Kõiv ja soovitab ülikoolil Järvamaa omavalitsustega kokkuleppele jõuda kolledži jätkamise tingimuste osas olles ise vajadusel valmis kõnelustel vahendajaks asuma.

Allikas: BNS Lisatud 18. oktoobril 2010

Seminaril tutvustatakse teiste hulgas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogrammi "Tulen turule!", mille raames koostasid noored tööotsijad endale video-CVd. Koolitaja Piret Jeedase sõnul on video-CV Eesti tööjõuturul veel vähelevinud ning aitab seetõttu tööotsijal teiste seast silma paista.

Belgia organisatsioon JES jagab aga kogemusi, kuidas noori töötuid otse tänaval nõustada ja neil aidata oma karjääri planeerida. Projektijuhi Marjan van de Maele sõnul ei ole noored, kellega nemad töötavad, ise valmis tööhõiveinstitutsioonide poole pöörduma ning kõigepealt tuleb neid toetada piisava enesekindluse saavutamisel.

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eestis noorte töötus 40,6 protsenti, näitaja oli Euroopa Liidu riikidest kõrgem ainult Hispaanias. Viimase kahe aastaga on noorte töötus kasvanud üle viie korra, 2008. aasta esimese kvartalis oli see 7,5 protsenti, selle aasta esimeseks kvartaliks oli noorte töötusmäär aga tõusnud 40,6 protsendini.

Noortevaldkonna tööhõiveseminar toimub 19.-20. novembrini algusega kell 11.00 Tallinnas, Clarion hotell Euroopas. Peaettekannetega esinevad sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ning Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ott Heidmets. Seminaril osaleb logi 100 noortega töötavat spetsialisti üle Eesti.

Seminari korraldab sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, see on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist "Noorsootöö kvaliteedi arendamine".

Ülly Enn, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo
Lisainfo: http://www.mitteformaalne.ee/, http://euroopa.noored.ee/ 
Lisatud 18. oktoobril 2010

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Allikas: BNS Lisatud 18.  oktoobril 2010 *Foto - Mati Kose

Kui sageli end õppija rollist leiad?  
Õppijana avastan ma end iga päev – loen pidevalt erialast kirjandust, et oma silmaringi laiendada ning teen raamatutesse märkmeid, kuigi keegi neid ei küsi. Samuti on Noored Kooli programmis koolitamine mind pannud õppimisele ja õpetamisele hoopis teisiti vaatama. Loomulikult õpin kogu aeg oma kahe väikse lapse kõrvalt – hetkel näiteks 3-aastasega koos tähti.

Milline õppija oled?
Mul ei ole õppijana üldiselt eelistusi – enamasti näiteks valmistan tunde ette kodus oma raamatukogutoas, kus istun rätsepaistes keset tuba ning tuuseldan materjalides ja raamatutes. Samas meeldib mulle väga õppida teistelt inimestelt ja teiste inimeste seltsis – naudin praktilisi töid, millel on käegakatsutav tulemus. Virtuaalses kogukonnas mulle eriti õppida ei meeldi – tahan suhelda näost-näkku ning armastan paberil olevaid materjale.

Millisel koolitusel/huvikursusel vm viimasel ajal oled osalenud? 
Oma töö tõttu Noored Koolis programmis osalen koolitustel pidevalt ning usun, et absoluutselt igalt koolituselt on võimalik midagi kõrva taha panna, kas või sellist, mida ise koolitajana ei teeks. Viimane koolitus oli mentorluse olemusest ning ikka on tore vanu teadmisi uuesti meelde tuletada.

Millist professionaalset arengut toetavat koolitust tulevikus tahaksid läbida? Kas oled tundnud soovi midagi täiesti erinevat proovida ja elus kannapööret teha? 
Olen oma elus teinud kannapöördeid, kuid ikka viivad teed kas või osaliselt klassiruumi tagasi. Õpilased lihtsalt annavad mulle nii palju tagasi, mu töö võlub mind ning selles on alati midagi uut. Hetkel olen mõelnud, et koolitus erivajadustega laste õpetamise kohta ei jookseks mööda külge maha.

Mida õpetlikku viimati lugesid/vaatasid/kuulasid, kus midagi Sind põhjalikult raputas?
Ma ei saagi öelda, et miski mind viimasel ajal põhjalikult raputanud oleks. Ehk teadmine, et inimene on habras ning oma tagasisidega saame talle teha väga palju nii head kui halba ning peaksime olema noorte kolleegide suhtes märksa vähem kriitilisemad ja rohkem toetavamad.
Viimane raamat, mis mind üllatas ning mida soovitaksin lugeda kõikidel õpetajatel – W. Michael Kelley raamat „Rookie Teaching for Dummies“ ehk siis naljaga pooleks kirjutatud käsiraamat algajale õpetajale. See raamat pani mind märkama üsna palju uut, hoolimata 10-aastasest koolikogemusest ja tööst ülikoolis.

Koolielu
Lisatud 18. oktoobril 2010

Kuna meie avatud, demokraatlikud ühiskonnad muutuvad üha rohkem digitaalseteks kogukondadeks, on seatud eesmärkide hoidmiseks ja edasise progressi tagamiseks äärmiselt oluliseks saanud küberturbe kõikehaaravad vahendid. Läbirääkimised, kuidas on kõige parem edasi liikuda, toimuvad kõikidel tasanditel alates kohalikest omavalitsustest kuni ÜRO-ni.

Järgmisel kuul annab NATO uus strateegiline kontseptsioon Lissabonis uue rõhuasetuse meie ühistele jõupingutustele parandada küberkaitse- ja -turbealast koostööd. Siiski nõuab liikumine laiahaardelistest strateegilistest raamidest konkreetsete tegevuste juurde tohutuid pingutusi, et muuta mõtlemist, kuidas me mõistame tekkivaid ohte. Kaitsekogukond on vaid üks vastuse elementidest. Kuidas meie valitsused hõlbustavad koostööd, mis peab toimuma tõeliselt laiahaardelise lahenduse loomiseks meie digitaalse infrastruktuuri kaitsmiseks?

Eesti on maailmas juhtival kohal e-riigi ja küberturbe alal koos võrguteadliku kodanikkonnaga, kes on ülimalt teadlikud tähtsusest, millist osa mängivad turvalisus ja kindlustunne infoajastu eeliste tagamisel. Millist õppetundi saab Eesti meile ülejäänutele pakkuda?

Kuigi Ameerika Ühendriigid on infotehnoloogia tööstuses juhtkohal, otsime me ikka lahendust oma digitaalse infrastruktuuri turvamiseks. Me oleme alustanud korraliku vundamendi ladumist ning praegu toimuvad läbirääkimised on äärmiselt olulised, kui me tahame seda õigesti teha. Milline edasiminek on toimunud sellest ajast saadik, mil president Obama deklareeris, et küberturve on üks tema põhiprioriteetidest? Ning mida toob edasine USA ja Eesti vaheline küberturbealane koostöö?

Praeguses globaliseerunud maailmas on meie ees seisvaid küsimusi palju ning vastuseid vähe. Liituge meiega 20. oktoobril, et lisada oma hääl mõttevahetusse, kuidas saame üheskoos luua parema võrgustiku.

Kolmapäeval kl 16:00 IT Kolledži auditooriumis.

Jane Susi, Kultuuri- ja haridusprogrammid
Ameerika Saatkond 
Lisatud 18. oktoobril 2010