Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks - 1 euro = 15,6466 krooni.

Euroteemalise joonisfilmide sarja kaks esimest osa ilmuvad ka vene keeles. Lisaks animatsioonile on võimalus alla laadida ja välja printida Jänku-Jussi värvimisraamat, mis kajastab samuti euroga seotud teemasid.

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele omasel viisil euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilisi kasusid, nt reisimisel ei pea edaspidi raha vahetama.

Järgmised osad avaldatakse lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

Jänku-Jussi joonisfilm on nähtav järgmisel lingil http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&t=1&id=3632

Eesti Pank
Lisatud 18. oktoobril 2010

Ees on ootamas kaheksa suurepärast kontserdi õhtut, kus astuvad üles mitmed värvikad Otsa kooli muusikalised kollektiivid kui ka solistid.

"Päikeseloojangu kontserdid" on omapärane ettevõtmine, mis leiab aset G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Teeninduskooli koostöös - omavahel on ühendatud merre loojuva päikese valgus, kaunis muusika noortelt andekatelt muusikutelt ning spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud publikule serveeritavad suupisted.

NB! "Päikeseloojangu kontserdid" toimuvad uuel hooajal Pühapäeviti ja on kõigile tasuta!!!
Infot kontserdisarjast saad siit: http://www.otsakool.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=339:qpaeikeseloojangu-kontserdidq-hooaeg-20102011&catid=79:2010&Itemid=65

Lisatud 18. oktoobril 2010

Arutelu keskmes oli sotsiaalministeeriumi teatel tööturu olukord Balti riikides. Ühe olulisema märksõnana rõhutasid ministrid elukestva õppe olulisust. Tähtis on säilitada töö kaotanud inimeste aktiivsust, pakkuda võimalust täiendada oma oskusi ning olla valmis uuteks väljakutseteks tööturul.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on kõrget noorte tööpuudust ja pikaajalise töötuse prognoose arvestades järgmistel aastatel oluline keskenduda koolitustele. "On selge, et järgmise aasta põhirõhk kõigis kolmes Balti riigis saab olema ümber- ja täiendõppe mahtude suurendamine ja seda erilise tähelepanuga just noorte ning pikaaegsete töötute abistamisele,“ rääkis Pevkur.

Neljapäeval ja reedel toimunud Balti sotsiaalministrite kohtumise eesmärk oli infovahetus tööturu olukorra kohta ning hästitoimivate meetmete kogemuse jagamine.

Allikas: BNS Lisatud 18. oktoobril 2010

"Valged ööd", Fjodor Dostojevski
Lavastanud Lembit Peterson
UNISTAJA Tarmo Song
NASTENKA Laura Peterson
Tõlkija Aleksander Raid
Kunstnik Vladimir Anšon
Kunstniku assistent ja kostüümikunstnik Jana Hanikova Helikujundaja Marius Peterson
Lavameister Helvin Kaljula
http://www.theatrum.ee/dostojevski/

Fjodor Dostojevski  “Valged ööd” käsitleb Dostojevski varasele jutuloomingule omast unistajalikkuse teemat. See on Peterburi unistaja pihtimuslikus vormis vestlus lugeja-kuulaja-nägijaga. Autor, kes näib otsekui samastuvat teose unistajast peategelasega, väljendab siin unistajalikkuse teemat võluvas poeetilises säras, nooruse hurma, armumise, kevade toonides Unistaja elu on segu millestki fantastilisest, tuliselt idealistlikust ja samal ajal tuhmproosalisest. Unistaja viirastuslik elu on otsekui kahene: tundub patuna, sest viib eemale “tõelisest tegelikkusest”, samas toob autor välja sellise elu tohutu esteetilise väärtuse: “Ta on ise oma elu kunstnik ja loob seda iga tund uue tahte järgi…”
Võib leida hämmastavat sarnasust minevikusündmuste meenutamise ja kujutluses soovunelmatest uute sündmuste tekitamise vahel. Kui palju on möödunus tõest ja tabatavat? Kui palju on meenutusis meie enda unistusi ja loomingut? Kas on tähtis välja selgitada, kas sündmus oli unes või ilmsi või on tähtis, et ta oli? Mis on see hinnalisim, mis jääb meile möödunud hetkedest?
See on lugu noore, kuuma südame ja leegitseva kujutlusvõimega idealisti puhtast, usalduslikust ja lihtsameelsest armastusest. 
Peategelane taasloob kuulaja ees aastaid tagasi juhtunud armumise. 
Tema pihtimust valgustab nelja Peterburi valge öö lumm, milles kogetud õndsusest piisab meie unistajale kogu edasiseks eluks.

“Valged ööd” on Dostojevski loomingus helgeim jutustus, mis tulvil õrna, kuid samas tormakat sentimentaalsust ja sellega põimitud iselaadset huumorit.

Vaatamist:
http://www.youtube.com/watch?v=K72O6p2iTzE
http://www.theatrum.ee/galerii/valgedood_peterson
http://www.theatrum.ee/galerii/valdedood_avestik

Lugemist:
http://www.temuki.ee/arhiiv/2007/05/lugu4.pdf
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3944:paar-tundi-rahu&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3130

Kuulamist:
http://www.theatrum.ee/audio/2006_10_03_er_kadriannsumera_lembitpeterson.mp3 
http://www.theatrum.ee/audio/2006_10_02_er_uudised_valgedood.mp3 

* * *
Sel sügisel on lavastus kavas neljal õhtul 18., 19., 21. ja 22. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus (Vene 12/14 õuel, Katariina käik)

Piletite (160.-/125.-) müük Piletilevis, Piletipunktis, Statoili  jaamades ja Theatrumis (E-R 12-17 ning tund enne etenduste algust kohapeal). Info ja piletite reserveerimine tel. 6446 889 theatrum@theatrum.ee  

Olete oodatud
THEATRUM
Lisatud 18. oktoobril 2010

Eestis ainulaadne seinapannoo tutvustab kodanike põhiõigusi, seda läbi kooliõpilaste silmade. Nii on kunstilisse vormi pandud kõik Euroopa Liidu 50 kodaniku põhiõigust, mis kehtivad kõikidele, sõltumata soost, vanusest või sotsiaalsest taustast.

Tegemist on üle-euroopalise haridusprojekti „Mind Your Rights“ võidutööga, mille eesmärk on lihtsustada põhiõiguste õpetamist koolis. Viies Euroopa riigis läbi viidud pilootprojekti raames pakuti koolidele uudset õppemeetodit, mis ühendab ühiskonna- ja kunstiõpetuse tundide meetodid, et seeläbi kaasata õpilasi senisest rohkem õigusteteemalisse arutellu. „Põhiõigused ei ole igav teema, see puudutab igat eestlast. Iseasi, kas seda suudetakse koolis huvitavalt õpetada ja kas õpilased näevad, kuidas see nende elu mõjutab,“ põhjendab projekti koordinaator Epp Adler, miks otsustati Eestis pilootprojekt läbi viia.

Õppetöö käigus mõtestasid õpilased kodanike põhiõigusi lahti nii aruteludes, esseedes, luuletustes ja kõige olulisemana ka illustratsioonides. Eestist osales projektis 57 kooli, kes pidid projekti käigus looma Euroopa inimõiguste hartale ka illustreeriva plakati. Eesti koolidevahelise konkursi finaali jõudsid viis kooli - Audru Keskkool, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Saku Gümnaasium ja Tallinna Pae Gümnaasium.

Peaauhinna võitis vene õppekeelega Tallinna Pae Gümnaasium, kelle tegevused ja tagasiside osutusid teistest sisukamaks. Auhinnaks saab kool 1000 eurot ja võimaluse oma ideed reaalseks kunstiteoseks vormida. Esmaspäeval avatav seinapannoo ongi loodud koostöös 10. klassi õpilaste, õpetaja Pavel Alonovi ja kunstnik Peeter Krosmanniga. Nädalaid ette valmistatud pannoo hakkab edaspidi kaunistama Tallinna Pae Gümnaasiumi ruume.

Töö avatakse esmaspäeval Tallinna Pae Gümnaasiumis kl 12.30. Projektis osalenutele lisaks tulevad kunstiteost avama Martti Lutsar Euroopa Komisjoni Eesti esindusest, projekti üle Euroopa koordineeriva Generation Europe Foundation president Catie Thorburn ja Eestipoolne koordinaator Epp Adler MTÜ HeadEstist.

Projekti viisid Eestis läbi Generation Europe Foundation ja MTÜ HeadEst ning projekti rahastas Euroopa Komisjon.

MTÜ HeadEst
http://eskills.eun.org/web/teachtoday/rules 

Lisatud 18. oktoobril 2010

Varem on eestlased nendega kohtunud suvisel Viljandi Folgil, sel aastal antakse Eestis veel vaid kaks kontserti, mis kannavad pealkirja "Lohe-ema unelaulud".

Reedel, 29. oktoobril kell 15.00 toimub teatrisaalis muusika ja kunsti ÕPITUBA "LINDUDE PULMAD".
Õpitoas saab linnukujulisi paberilõikeid teha ja õppida poola tantse ja laule. Õpituba toimub poola keeles, eestikeelsete tõlkide abiga.

Laupäeval, 30. oktoobril kell 12.00 on lastestuudios PANNKOOGIHOMMIK poola muusika ja kunstiga.
Maitsvaid pannkooke küpsetab kohvik Anna Edasi.

Laupäeval, 30. oktoobril kell 18.00 ning pühapäeval, 31. oktoobril kell 15.00 toimub kontsert "LOHE-EMA UNELAULUD". Esitusele tulevad erinevad unelaulud ja laulumängud. Kontserdil esitusele tulevat muusikat saab eelkuulata leheküljelt: www.myspace.com/sluchajuchem

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Poola Vabariigi Suursaatkonna ja Tartu Mänguasjamuuseumi koostöös.

Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2. Teatrinukkude muuseum ja teatri kassa on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Pileteid saab broneerida telefonil 7461 060 või e-maili teel teatrikodu@teatrikodu.ee Teatriinfot leiab ka veebist: www.teatrikodu.ee

Tartu Mänguasjamuuseum
Lisatud 18. oktoobril 2010

Ugala lavastuses mängitakse päriselt. Lapsi mängivad lapsed - suve alguses toimunud konkursil valiti 23-st kandidaadist välja Väikevenna ja tema klassikaaslaste osatäitjad. Väikevenda kehastavad Haldi Välimäe ja Richard Särk. Teistes rollides on Sander Pettai, Erki Laanemäe, Liisa-Maria Komissarov ja Grete Rahnel.

Väikevenna vanemat venda ja õde ning õe peigmeest mängivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Artur Linnus. Karlssoni rollis on loomulikult parajalt paks mees oma parimais aastais nagu kord ette näeb - Alo Kurvits. Täiskasvanuid mängivad Ugala näitlejad Janek Vadi, Carita Vaikjärv, Aarne Soro, Tanel Ingi ja Andres Tabun.

Astrid Lindgreni tuntud lasteraamatu on dramatiseerinud rootsi näitleja, lavastaja ja dramaturg Mats Huddén ja lavastanud Kalju Komissarov. Kunstnik on Krista Tool ja liikumise seadis Mall Noormets. Lavastuse on muusikaliselt kujundanud Peeter Konovalov. Seaded tegi ja mängis sisse muusik Tiit Kikas.

„Karlsson katuselt“
Vahva Mäng. Päriselt.

Teater Ugala
Lisatud 18. oktoobril 2010

Erinevaid lahendusi pakuvad sel aastal järgnevad kategooriad:

1. Vaba teema - tee oma film vabalt valitud teemal ja žanris, mis Sulle endale meeldib
2. Kooliteemaline film - Roman Tavasti erikategooria; tee film koolist, oma koolipäevast või koolikaaslastest
3. Viral video - ADM Interactive kategooria; tee selline video, mida Sinu sõbrad hakkaksid ise edasi saatma

Parimatest parimad kuulutatakse välja 24. novembril 2010 PÖFFi pidulikul avamisel Nokia Kontserdisaalis. Loomulikult on võitjatele välja pandud ka lahedad auhinnad! Parima mobiilifilmi autorit ootab nutitelefon Nokia N8 ning TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli populaarseim koolitus „Tee film 4-päevaga!", parima kooliteemalise filmi eest antakse esmakordselt välja Roman Tavasti nimeline eriauhind, publiku lemmik saab endale VIP-passi ehk tasuta pääsme kõikidele PÖFFi filmidele ning parima viral video autorile antakse võimalus osaleda ühes ADM Interactive multimeediaprojektis ja teha koostööd agentuuri professionaalse loovmeeskonnaga. Lisaks on 3e parima viral video eest auhinnaks väline kõvaketas WD PASSPORT ELITE 500GB.

Vaheauhinnana loositakse 1. novembril kõigi festivalil osalejate vahel välja kinopiletid selle aasta suurimale filmipeole Just Filmile!

Uuri lähemalt www.moff.ee ja tegutse!

MOFFi festivali esitleb Nokia ja seda korraldatakse koostöös Interneti- ja e-turunduse partneriga ADM Interactive, Eesti suurima koolisõrmuste valmistaja Roman Tavast'iga ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooliga.

Nokia Mobiilifilmide Festival MOFF
Lisatud 18. oktoobril 2010

"Olen ise olnud õpetaja ja tean, et iseenda ning teadmiste jagamise oskus ei ole lihtne. Tundsin taas seda ärevat tunnet eile Tallinna Reaalkooli tundi andma minnes," sõnas president Ilves. "Tundide ettevalmistamine ja andmine nõuab palju energiat ning järjekindlat tööd. Pidevat enesetäiendamist, sest sinu vastas istuvad uudishimulikud noored, kellel on palju küsimusi ning kes vajavad juhendamist."

Eesti riigipea rõhutas, et õpetaja peab olema õpilastes huvi ärataja ja nende suunaja. "Ta peab innustama õpilasi haridusteel edasi minema ja vastuseid otsima. Sest ilma selleta võib mõni anne kaotsi minna, mõni talent känguda või mõni asi sündimata jääda," märkis president Ilves.

"Teie kõik õpetate lisaks põhitööle oma kolleege ja kaasmaalasi. Teete rohkem, kui teilt nõutakse ning kujundate seeläbi Eesti nägu. Seega olete teie need, kelle tööst kasvab järgmiste sajandite Eesti. Seetõttu on head õpetajad Eesti üks suuremaid väärtusi," lisas president Ilves.

Leili Sägi õpetab eesti keelt ja kirjandust Pärnu Vene gümnaasiumis. Lisaks sellele on ta Pärnu linna eesti keele kui teise keele aineühenduse juht, eesti keele kui teise keele õpetajate liidu aseesimees ja pedagoogide atesteerimiskomisjoni ekspert. Leili Sägi on osalenud riikliku õppekava võõrkeelte valdkonna eesti keele kui teise keele ja eesti kirjanduse arendusrühmas, koostanud eesti kirjanduse kursuse vene õppekeelega gümnaasiumile, metoodilisi materjale ja avaldanud artikleid. Nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpetajad tunnustavad Leili Sägi tegemisi, mis lihtsustavad nende igapäevast tööd.

Villu Baumann on Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Igapäevaselt töötab Villu Baumann erivajadustega lastega, mis nõuab teistsugust tööle lähenemist, et õpe oleks lastele jõukohane, arendav, teraapiline ja loov. Villu Baumann on aktiivne oma ainevaldkonnas väljapool kooli, olles nii Eesti Tööõpetajate Seltsi kui üleriigilise töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekomisjoni liige. Villu Baumann on aastaid juhendanud ka Haapsalu huvikeskuses tegutsevat käsitööringi.

Maia Lilje on Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikajaloo õpetaja. Ta on osalenud muusikakoolide koostööprogrammides, teadustööde juhendamisel, kaasa löönud kutsestandardi ja õppekavade arendusgruppides. Lisaks juhendab Maia Lilje juba aastaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia praktikaid. Laiem avalikkus teab teda aga Eesti Raadio Klassikaraadiost. Ka on ta koostanud, toimetanud, retsenseerinud ja tõlkinud muusikakirjutisi.

Presidendi reaalteaduste eripreemia pälvis Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar-Reinhold Veelmaa. Veelmaa on läbi aegade õpetanud lisaks matemaatikale ka füüsikat ja infotehnoloogiat. Ta on koostanud ja olnud kaasautor paljudele õppematerjalidele nii põhikoolis kui gümnaasiumis, koostanud e-õppematerjale, avaldanud palju erialaseid artikleid ja olnud kaasategev Tiigrihüppe programmis.

Presidendi hariduspreemiat anti välja juba üheksas kord. Preemiat rahastab Sampo Pank. Preemiad jagunesid tänavu järgmiselt: Leili Sägi 75 000 krooni, Villu Baumann 55 000 krooni ja Maia Lilje 45 000 krooni. Reaalteaduste eripreemiat, mida rahastab Skype Eesti, anti välja teistkordselt ning selleks on 60 000 krooni.

Foto: Kultuurirahastu hariduspreemiate üleandmine Kadriorus 14. oktoobril 2010. Foto autor - Toomas Volmer

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 15. oktoobril 2010

TÜ Narva Kolledžile eraldatakse selleks 587 620 krooni ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele 187 662 krooni.

"Eesti õppekeelele üleminek praegustes venekeelsetes gümnaasiumides valmistatakse ette järjekindlalt. Venekeelsed koolid võtavad üleminekut tõsiselt ja raskuste ületamiseks on riik andnud neile ka lisaraha. Samuti eelisrahastame ka üleminekuaegset kvaliteedijärelevalvet," ütles Lukas.

Piirkondlikud metoodilise nõustamise keskused avati 2008. aasta lõpus ja on edukalt käivitunud. Möödunud õppeaastal viisid Ida-Viru maakonna kaks nõustamiskeskust läbi arvukalt koolitusi vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajatele. Riigi toel on koolitatud nõustajad, kes nõustasid maakonnas möödunud õppeaastal ligi 80 õpetajat, kes oma ainet eesti keeles õpetavad.

Lisaraha võimaldab keskustel lisaks nõustamistegevustele korraldada uue riikliku õppekava koolitusi, keskendudes eestikeelsele aineõppele maakonnas. Koos kolledži õppejõududega planeeritakse rida lahtisi tunde kogemuste jagamiseks, mida annavad nii kolledži õppejõud kui kogenumad õpetajad koolidest. Samuti planeeritakse sellel õppeaastal kokku kutsuda erinevate ainete õpetajate tugirühmi, kus õpetajad saavad omavahel regulaarselt kogemusi jagada ja vajadusel näiteks ühiselt õppematerjale luua. Õpetajatele korraldatakse mitmeid üritusi maakonnast väljaspool, näiteks muuseumide ringsõit. Tegevusse kaasatakse ka õpilased - sel õppeaastal viiakse läbi olümpiaad Narva ajaloost.

"Kogu üleminek eesti õppekeelele on õppekvaliteedi huvides, sest õpilaste arv venekeelsetes gümnaasiumides langeb niisuguses tempos, et eraldi tervet täielikult riigikeelest erinevas keeles gümnaasiumiharu nii vähestele õpilastele pole võimalik heal tasemel üleval pidada ja seda ei tehta ka muudes riikides. Järgmisel aastal oleks venekeelsetes gümnaasiumides alla 4500 õpilase," sõnas Lukas.

Haridus- ja Teadusministeerium  
Lisatud 15. oktoobril 2010