Vene õppekeelega koolide teema oli haridus- ja teadusministril ning ministeeriumi üldhariduse osakonna juhatajal viimati kõne all reedel. Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar kinnitas BNS-ile, et nii tema kui ka minister on Maardu linnavolikogu pöördumisest kuulnud vaid ajakirjanduse vahendusel.

Maardu  linnavolikogu võttis 31. augustil vastu pöördumise keskvalitsuse poole, milles taotles Maardu vene gümnaasiumile õigust jätkata õppetööd vene keeles.

Maardu abilinnapea, Reformierakonda kuuluv Nikolai Voeikin ütles BNS-ile, et Maardu põhikooli ja Maardu vene gümnaasiumi hoolekogud on varem taotlenud nendele õppeasutustele võimalust jätkata vene keeles õpetamist. "Seda võimaldab uus põhikooli ja gümnaasiumi seadus, mille kohaselt saavad koolide hoolekogud keelevalikut kohalikule omavalitsusele soovitada," sõnas Voeikin.

Põhikooli õppekeele valiku otsuse saab teha kohalik omavalitsus, gümnaasiumi keelevaliku üle saab otsustada aga vaid keskvalitsus. Soovi säilitada Maardu vene gümnaasiumis täielikult venekeelne õpetus põhjendasid hoolekogu liikmed ja pöördumise heaks kiitnud linnavolikogu eelkõige eesti keelt oskavate õpetajate puudumisega. Vaid 60 protsenti Maardugümnaasiumi õpetajatest suudaksid oma õppeainet anda eesti keeles.

Maardu põhikoolis õpib ligi 370 ja gümnaasiumis ligi 850 noort. Maardu omavalitsuse piires tegutseb ka eestikeelne Kallavere keskkool.

Möödunud õppeaastal olid venekeelsetes koolides eestikeelsetest õppeainetest kõige populaarsemad kunstitunnid, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia. 79 venekeelsest põhikoolist anti osa õppeaineid eesti keeles 52 koolis.

Allikas: BNS Lisatud 15. oktoobril 2010

29. oktoobril 2010 toimuvad Tallinna Ülikoolis teistkordsed Alustava õpetaja mõttetalgud.

Sel korral teeb avaettekande eksimisest, inimlikkusest ja õppimisest Aivar Simmermann (TLÜ õppejõud, Eesti Luguteatri ja psühhodraama lavastaja). Osaleda on võimalik töötubades, mis käsitlevad enesekehtestamise, enesejuhtimise ja koostöö teemasid. Töötuba on ka teemal erilised lapsed, s.o mida silmas pidada erivajadustega lastega toimetulekul. Töötube viivad läbi praktikud-koolitajad, kes on oma ala spetsialistid. Töötubades on võimalik küsida ja koos teiste õpetajatega antud teemadel arutleda.

Oma osalemissoovist anna palun teada hiljemalt 25.10.2010 e-meilil: lm@tlu.ee

Üritust toetab ESF haridusprogramm EDUKO ja on osalejatele tasuta. Osalemise kohta väljastatakse Tallinna Ülikooli tõend.

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. oktoobril 2010

Seda unikaalset Eesti tudengite jaoks suunatud messi korraldab Baltic Council for International Education. Osaleb üle 20 õppeasutuse. Riiklike ning erakeskkoolide ja kolledžite, rahvusvaheliste keeltekoolide ja ülikoolide esindajad korraldavad individuaalseid kohtumisi kõikidega, kes soovivad minna õppima Suurbritanniasse, Hollandisse, Šveitsisse, Saksamaale jt riikidesse. 

Juhatajad ning välisõppeasutuste esindajad jagavad infot kesk-, eri- ning kõrghariduse saamise võimaluste kohta. Koolilapsed ja nende vanemad saavad tutvuda inglise, saksa ja teiste võõrkeeleprogrammidega. Juhtivad rahvusvahelised koolid täiskasvanute ja noorte jaoks esitavad üld, intensiiv- ning erikursusi.

Messi ajal saab aktuaalset infot välisriikides elamise ning õppimise kohta, sealhulgas ka õppelaenude kohta.

Mess „Rahvusvahelise hariduse päevad” toimub Eestis juba viiendat korda. Ürituse peaeesmärgiks on edastada Eesti elanikele infot välisõppevõimaluste kohta.

Messi tööaeg:
17. oktoober 10.00 – 18.00

Sissepääs on tasuta.

Maria Kevorkyan, Tallinn Baltic Council for International Education 
Lisatud 15. oktoobril 2010

Ülo Sarapuu on õppinud kunstiinstituudis - ta oli vabakuulaja ja maalis ERKI-s kolm aastat. Pärast oli vabakuulaja Leningradis ja Repini akadeemias ning külastas Moskvas meistrite ateljeesid. Oma suurteks eeskujudeks on ta nimetanud Kölerit, Rembrandti, Rubensit, Corot'd, Ruisdaeli. Ülo arvates ei saa maalimist õppida, see kas on või ei ole.

Tema enda sõnul on ta maalinud kogu oma teadliku elu ja maalimine on tema jaoks suur vajadus. Ülo Sarapuu peab kunstniku ainsaks õpetajaks elu ja kogemust, mis annab loojale vabaduse motiivi kujutlusega rikastada. Ta ütleb, et kunst on tunnetuse asi ning et pildid viivad mõtte argiaskeldustelt eemale ja võivad isegi ravida ning et kunstnik peab oma loominguga vaatajas esile kutsuma emotsiooni.

Sarapuu tegeleb põhiliselt portreede maalimise või maastikumaaliga. Tema maale on nii Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Soomes, Lätis kui ka Eestis.

Näitus jääb avatuks kuni novembrikuu lõpuni.

Lisainfo: www.opetajatemaja.ee

Tallinna Õpetajate Maja
Lisatud 15. oktoobril 2010

Õpetaja V kutset võib taotleda inimene, kellel on aine- või erialane kõrgharidus ning kes on kindlasti läbinud õpetajakoolituse ja kutseaasta. Hindamiskomisjon teeb otsuse esitatud dokumentide ja vestluste põhjal; septembris toimusid hindamisvoorud Tallinnas ja Tartus. Kutse taotlejate tagasiside põhjal võib öelda, et kutse omistamise korraldusliku poole ja hindamiskomisjoni professionaalse ning sõbraliku suhtumisega jäädi väga rahule.

Õpetaja V kutse taotlemine on loogiline jätk kõrgkooliõpingutele, see on samm õpetaja professionaalses arengus ning annab lisavõimalusi töötamiseks välismaal. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2013“ raames uuendati hiljuti õpetaja kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja andmise korda ning õpetaja kutse andmine toimuski seekord  programmi toel.

Kutsetunnistuste pidulik kätteandmine toimub laupäeval, 16. oktoobril 2010 kell 12.00 Tallinnas, Õpetajate Majas.

Madli Leikop, eksamikeskuse infojuht
Lisatud 15. oktoobril 2010

MTÜ Civitas, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
kuulutavad välja esseekonkursi teemal: KUIDAS SAAN MUUTA ÜMBRITSEVAT PAREMAKS?

Konkursile on oodatud kõikide Eesti gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õppurite vene- või eestikeelsed esseed, mis on 4000 kuni 7000 tähemärki pikad.
•    Konkursile saadetavad esseed peavad laekuma hiljemalt 8.11.2010 e-aadressile eptallinn@europarl.europa.eu märksõnaga „esseekonkurss“.
•    Konkursile saadetavad esseed peavad olema varustatud autori nime ning andmetega (kooli nimi ja klass, autori e-aadress, telefon, postiaadress).
•    Konkursile saadetud esseesid hindab žürii koosseisus Arvo Valton (kirjanik), Jelena Skulskaja (kirjanik), Irina Külmoja (Tartu Ülikooli professor), Mihkel Kaevats (kirjanik), konkursi tulemused kuulutatakse välja 09.12.2010
•    Konkursi kolme parema töö autorid saavad Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami kutsel külastada 2011. aastal Euroopa Parlamenti Brüsselis. Kõik lõppvooru jõudnud saavad  auhinnad.
•    Žüriil on õigus konkursile laekunud paremaid töid avaldada Eesti ajakirjanduses.

Koostööpartnerid: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Noorteühing Avatud Vabariik ja MTÜ Euroopa maja.

Konkursi plakat.

Teate edastas: Jana Takel Lisatud 15. oktoobril 2010

Festivali raames tutvutakse praktiliste näidete ja juhenditega – kuidas elavdada ja arendada õppetegevust koostöös kooliväliste organisatsioonidega.

Toimub ettevõtlikku õpet tutvustav konverents ning mitmed praktilised töötoad.

Haridusfestivalile on oodatud osalema kõik haridustöötajad, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ning pered.

Üritus on kõigile tasuta!

Täiendav info ning konverentsile ja töötubadesse eelnev registreerimine aadressil http://enterprisingself.com/viru/26-27-oktoobril-haridusfestival-2010

Haridusfestivali korraldavad: Ida-Viru ettevõtluskeskus, TÜ Narva Kolledž, Keskkonnaamet ja Entrum.

Lukas ütles kolmapäeval eelnõu esimese lugemise arutelul reformierakondlase Helmer Jõgi küsimusele vastates, et praeguse ülesannete jaotuse järgi kujundab keelepoliitikat haridus- ja teadusministeerium ning keeleinspektsiooni tegevusväli on natuke kitsam, kui oleks keeleametil. Samas tegeleb tema sõnul keelepoliitika elluviimisega ka näiteks riiklik eksami-ja kvalifikatsioonikeskus.

Siiski kinnitas Lukas, et kui riigikogu on valmis selle diskussiooni juurde tagasi tulema, oleks keeleameti moodustamine keelepoliitika tähtsuse näitamiseks igati kaalumist väärt.

Jõgi avaldas ministrile küsimust esitades arvamust, et keelepoliitika paremaks suunamiseks ja arendamiseks ei pruugi ainult ministri juures töötavast keelenõukogust ning kontrollifunktsiooni omavast keeleinspektsioonist piisata. Ta ütles BNS-ile, et tema hinnangul tasuks kaaluda keelepoliitikaga tegelevate asutuste koondamist keeleametiks, kes kaardistaks laiemalt probleeme ja oleks abiks keelepoliitika kujundamisel.

Eestis tegutses keeleamet kuni 1998. aastani, mil see organiseeriti ümber keeleinspektsiooniks.

Riigikogus esimesel lugemisel olnud keeleseaduse eelnõu peaks korrastama ja muutma loogilisemaks seaduse ülesehituse. Kehtivat, 1995. aastal vastu võetud keeleseadust on muudetud 17 korda, mistõttu on mitmed eksperdid pidanud seadust ebaühtlaseks ning viidanud selle vähesele üldistusastmele.

Eelnõu käsitleb keelepoliitikat ja keelevaldkonna juhtimist, asjaajamis- ja suhtluskeelt, eestikeelset teavet ja teenindamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamise aluseid, riiklikku järelevalvet ning vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest. Lukase sõnul ei muuda eelnõu senist keelepoliitika suunda, vaid korrigeerib vajakajäämisi, mis on senise järelevalvepraktika ning keelevaldkonna seirete käigus ilmnenud.

Muuhulgas määratleb eelnõu seaduse tasemel riigi keelealased ülesanded ning paneb riigikogule kohustuse analüüsida vähemalt korra kahe aasta jooksul olulise tähtsusega riikliku küsimusena keelepoliitikat ja eesti keele arengut. Samuti määrab eelnõu kindlaks keelenõukogu rolli valitsust nõustava komisjonina.

Eelnõu eristab ametlikku ja avalikku keelekasutust, millest esimene peab vastama kirjakeele normile. Kui eelnõu esialgse versiooni kohaselt tulnuks kirjakeele normi järgida ka meedias, siis nüüd tuleb kõigis avalikkusele suunatud tekstides juhinduda keelekasutuse heast tavast, mille peaksid Lukase sõnul kokku leppima Keele Hooldekeskuse ja Eesti Ajakirjanike Liit.

Eelnõu järgi peavad eestikeelsed olema avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas ka poliitiline reklaam, ning eesti keeles tuleb esitada ka kaubamärgis sisalduv oluline teave, kui kaubamärki kasutatakse reklaamis või tegevuskoha tähisena. Avalikkusele suunatud võõrkeelseid veebilehti omavad Eestis registreeritud asutused, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused või füüsilisest isikust ettevõtjad peavad samuti tagama, et nende tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade ja teenuste kohta oleks veebilehel olemas eestikeelne teave.

Audiovisuaalse teose võõrkeelse teksti tõlge peab eelnõu kohaselt nii sisult kui vormilt vastama algtekstile. Lukase sõnul tähendab see, et subtiitrites tuleb edasi anda ka näiteks võõrkeeles kasutatud murde või slängi nüansse. "Samas tähendab see ka, et kui võõrkeeles räägitakse korrektses kirjakeeles, peab ka tõlge vastama eesti kirjakeele normile," ütles minister riigikogus.
Keeleseadus lähtub eesmärgist tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõigis avaliku elu valdkondades ning eelnõu järgi on igaühel õigus eestikeelsele asjaajamisele teiste seas nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse asutuses.

Samas on omavalitsusüksuses, kus vähemalt pool püsielanikest on vähemusrahvusest, inimestel eelnõu järgi õigus saada seal tegutsevatelt riigi- ja omavalitsusasutustelt eesti keeles antavate vastuste kõrval vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Lisaks tekib omavalitsustel, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võimalus kasutada oma sisemise asjaajamise keelena kohaliku volikogu ettepanekul ja valitsuse otsusel lisaks eesti keelele ka omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.

Riigikogus saab keeleseaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 27. oktoobri õhtuni.

Allikas: BNS Lisatud 15. oktoobril 2010

Ajakirjas käsitletakse nii poolt- kui vastuargumente, miks kasutada õppetöö läbiviimsel e-õpet. Usuteaduskonna lektor Ain Riistan avaldab arvamust, et õppekorralduslikult on e-õppe formaat paindlik, aidates tunniplaanis siduda nii statsionaarile kui avatud ülikoolile suunatud õpet.

Lisaks sellele on võimalik ajakirjas tutvuda 2010. aasta e-õppe edendajatega, osaleda mini-e-kursustel (edukal läbimisel saate tõendi läbimise kohta), testida e-õppealaseid teadmisi (viktoriin! – parimatele auhinnad) ning lugeda jaapani keele õpetaja Eri Miyano intervjuud Moodle keskkonna kasutamisest.

E-õppe ajakirja väljaandjaks on avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogiakeskus, kus tegeletakse e-õppealase tegevuse korraldamise ja arendamisega, õppejõudude nõustamisega e-kursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning haridustehnoloogiliste teenuste pakkumisega.

E-õppe ajakiri e-TÜ: http://www.ut.ee/etu

Tartu Ülikool
Lisatud 15. oktoobril 2010

Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus), teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu. Lisaks vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus. Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed.

Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleks saata või tuua 19. novembriks 2010 (k.a postitempli viimane kuupäev) Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule, aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Eelmisel aastal andis president Ilves noore teadlase preemia füüsik Mait Müntelile.

Lisainfo veebist http://www.president.ee/et/institutsioonid/kultuurirahastu.php

Mailis Neppo, SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja
Lisatud 15. oktoobril 2010