Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud  sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine. Tänapäeval on rahvusromantiline kuvand väikestest vapratest hõimurahvastest murenemas. Meie sugulaskeelte ja kultuuride püsimajäämist ohustavad kogu maailmas toimuvad kiired kultuurimuutused, oma töö teeb suurriigi administratiiv- ja keelepoliitika.
Venemaal elavate hõimurahvaste üha hapramaks muutuva rahvusteadvuse ja väheneva emakeeleoskuse  turgutamisele saame siiski meiegi kaasa aidata, kui oskame näha just väikerahvaste kultuurides peituvat ainulaadset, isepärast ja väärtuslikku. Õpetagem ka siis ka õpilasi seda märkama ja oma väärtushoiakuid kujundama!

Hõimupäevade tähistamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi.
Muidugi sõltub palju kooli eripärast, õpetajatest või huvijuhist. On koole, kes korraldavad suure aktuse, mille juhatab päevakohase sõnavõtuga sisse koolidirektor ning millel esineb kas mõni tuntud külaline või folklooriansambel. Nagu eelnevatel aastatel, ootame selgi aastal külla oma hõimurahvaste pärimusmuusikuid nii kaugelt kui lähedalt ning paljud koolid ongi juba eelnevalt ühendust võtnud oma maakonna või linna kultuuri- ja haridusosakonnaga, et kutsuda kauged külalised õpilastele esinema. Iseenesest on see kena ja rõhutab ürituse tähtsust, kuid teisest küljest saaks emakeele-, muusika- ja ajalooõpetajad ka õpilasi rohkem üritusse kaasata ja ettevõtmise õpilaste jaoks arendavamaks  muuta.

Üllatavalt elavat huvi tekitab õpilastes klassitund, kus räägitakse hõimurahvastest või kutsutakse  esinema mõni asjatundja, kes on soomeugrilaste eluolu ja probleemidega lähemalt tuttav. Selliste kogenud esinejate nimekirja saadame ringkirja lisana. Koostöös Jaan Tõnissoni Instituudi maailmahariduse keskusega näitame koolides ja filmiklubides eelkõige gümnaasiumastmele mõeldud filme soome-ugri rahvastest. Ka filme tasub  kutsuda kommenteerima valdkonnaga kursis olevaid asjatundjaid. Õpilased ise saavad olla abiks hõimurahvaid tutvustavate näituste koostamisel klassidesse või koridoridesse, temaatiliste saadete ja esitluste ette valmistamisel kooliraadios või kodulehel.

Viimastel aastatel on Eestis Kirjastuskeskuse väljaandes ilmunud arvukalt erinevate Venemaa soome-ugri rahvaste kirjanduse tõlkeid (sari Väikeste rahvaste suur kirjandus). Põhiosa sellest moodustavad luuleraamatud, millega tutvuma saab innustada kirjandushuvilisi keskkooliõpilasi. Laiemat huvi pakuvad handi kirjaniku Jeremei Aipini romaan „Jumalaema verisel lumel“ hantide ülestõusust nõukogude võimu vastu 1930. aastal (tlk. P. Volkonski, 2008) ning 2006. a sarjas Seiklusjutte maalt ja merelt ilmunud komi V. Timini põnev noorsooromaan „Vana-Permi poisi Tikö seiklused“. Noorematele peaks sobima 1970.-1980. aastatel "Saja rahva lugude" sarjas ilmunud, kuid raamatukogudes tänini kätte saadavad soome-ugri rahvaste muinasjutud kas lugemiseks  lavastamiseks, illustreerimiseks. Muinasjutte on välja antud hiljemgi, näiteks folkloristi Pille Kippari koostatud „Sugulaste muinasjutud“ (2002).

Rikkalikult teavet soome-ugri rahvaste kohta pakub nagu alati Fenno-Ugria kodulehekülg http://www.fennougria.ee. Kodulehelt on võimalik leida infot jooksvate sündmuste kohta soome-ugri aladel, samuti on sinna kogutud enam-vähem kõik Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklid hõimurahvastest. Alajaotuse „Hõimurahvad” all on olemas kõigi rahvaste tutvustused ja viited nendega seotud internetilehekülgedele. Lisaks eestikeelsele on meie kodulehel ka vene- ja ingliskeelne versioon. Fenno-Ugria kodulehekülje kõiki materjale võib õppeotstarbel lahkelt kasutada.  Pildimaterjali, muusikat, näidisviktoriine, voldikuid  võib saada ka pöördudes Fenno-Ugria kontorisse. Nimekirja pakutavast ning mõned viktoriinivariandid leiate samuti lisadest.

Muidugi on õpilased väga oodatud hõimupäevade suurkontsertidele. Kõikide Venemaalt külla tulnud hõimurahvaste esindajad ning liivlased, soomlased ja ungarlased esinevad 15. oktoobril kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas.

Kõik külalised tulevad kokku laupäeval, 16. oktoobril kell 15-19 Tallinnas, Pirita Lillepaviljoni, kus saab teoks Suur hõimupäev. Lisaks ansamblite etteastetele tutvustatakse sellel Eestis elavate soome-ugri rahvaste seltse ja käib laat, kust on võimalik osta soome-ugri rahvaid tutvustavat kirjandust, rahvuslikke suupisteid, muusikat ja käsitööd. Et kõik laabuks, on mõistlik suurema grupi tulekust meile ette teatada.

Esmakordselt toimuvad kinos Artis 15.–19. oktoober soome-ugri filmipäevad. Toimuvad esmakordsed tänavu valminud handi ja mari mängufilmi esilinastused.

Soovime, et lähenevatest hõimupäevadest kujuneksid teie koolis meeldejäävad pidupäevad, mis avardavad õpilaste teadmisi meie sugulasrahvastest ning süvendavad huvi ka oma emakeele ja kultuuripärandi vastu.

Fenno-Ugria Asutus
Lisatud 15. oktoobril 2010

Vestmik koostatakse infokeskuse Finugor soome-ugri elektroonilise raamatukogu Fulib.ru baasil ning soomeugrilaste arvutitarkvara väljatöötaja Marlamuter.ru toetusel.

Komimaa valitsuse pressiteenistuse teatel peavad vestmiku koostajad looma andmebaasi igapäevaelus enim kasutatavatest sõnadest ja väljenditest komi, ungari, karjala, mansi, komi-permi, mari, mokša, ersa, udmurdi, soome ja handi, samuti vene ja inglise keeles.

Vestmik muutub loojate idee järgi kättesaadavaks interneti vahendusel, samuti saab seda arvutisse alla laadida ning kasutada seda ka mobiiltelefoni vahendusel. Kava järgi saavad kõik soovijad vestmikku ise edasi arendada. Projekti käigus on samuti kavas välja töötada programm, mis aitab tõlkida lühifraase, näiteks: "Tere päevast" või "Kui palju maksab?".

Komimaa rahvuspoliitika ministri Valeri Korobovi sõnul on ministeeriumi tegevuse üheks prioriteediks uute infotehnoloogiate juurutamine komi keele arendamise valdkonda, eriti arvestades tõika, et elektrooniline meedia on üheks kõige kättesaadavamatest kanalitest komikeelse info levitamisel.
Edukalt ellu viidud projektina tõi Korobov näiteks Komimaa ametliku portaali www.rkomi.ru loomist. Samuti töötas Komi riiklik pedagoogikaülikool ministeeriumi tellimusel välja elektroonilise almanahhi "Komi rahvaste traditsioonilise käsitöö etnogloobus", mis loodi vene ja komi keeles.

Allikas: BNS Lisatud 15. oktoobril 2010

Kevadel korraldati Pärnu koolides prügikastide disainikonkurss, millele laekus kokku üle saja töö. Kõige aktiivsemalt esitasid töid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased. Suvel valitud võidutööde kavandite järgi alustati prügikastide värvimisega eelmisel nädalal ning viimased prügikastid said uue näo sel nädalal. Prügikaste värvisid Pärnu Kunstikooli õpilased õpetaja Ene Riso juhendamisel.
 
Prügikastide värvimise projekti rahastab Swedbank programmi "Tähed Särama" raames.

Pärnu linna Noortekogu on Pärnu linna noorteesindus, milles on esindatud kõik koolid ja noorteorganisatsioonid. Noortekogu eesmärk on muuta Pärnu noorte, aga ka vanemate inimeste elu paremaks Pärnu Linnavolikogule eelnõude, eelnõude toetuskirjade, parandusettepanekute jms esitamise teel. Lisaks korraldab noortekogu noortele üritusi, tegeleb Pärnus olevate probleemidega ning esindab Pärnu Linnavalitsuse komisjonides noorte häält ja arvamust.

Pärnu linna Noortekogu
Lisatud 15. oktoobril 2010

Helsingi Kunstihoone näitusel toob kunstikollektsionäär Enn Kunila Soome publiku ette 111 maali 44 eesti kunstnikult alates Kölerist kuni meie kaasaegseteni välja.

„Selle näituse toimumisega Helsingis olen astunud lähemale ühe oma pikaajalise unistuse täitumisele – soovile ja püüdele tutvustada silmapaistvaid eesti maalikunstnikke maailmale, sest kunst on Eesti väärikas visiitkaart,“ ütles kunstikollektsionäär Enn Kunila.

Näituse saateks on Helsingi Kunstihoone ja Enn Kunila ühiselt välja andnud kunstiteadlase Eero Epneri koostatud mahuka soomekeelse kunstialbumi näitusel eksponeeritava 111 eesti maali reproduktsiooniga ning Eero Epneri poolt soome kunstipubliku jaoks kirjutatud saatetekstidega. Raamatus on inglise-, rootsi- ja eestikeelsed kokkuvõtted.

Näituse kuraator on Tallinna Kunstihoone juhataja Harry Liivrand. Näituse kujundab kunstnik Olev Subbi ja väljapanekut saatva raamatu on koostanud kunstiteadlane Eero Epner, kujundanud Tiit Jürna.

Näitus „Viron värit“ jääb Helsingi Kunstihoones (Helsingin Taidehalli) avatuks 16. oktoobrist kuni 24. novembrini 2010.

Näitust toetavad NG Investeeringud, Tallinna Kaubamaja AS, A-Selver AS, AS Kitman, AS Balbiino, AS Liviko ja AS Tallink Grupp. Väljapanek Helsingis on Kunila kollektsiooni seitsmes näitus ning esimene ekspositsioon väljaspool Eestit.

Kunstikollektsionäär Enn Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007. aastal. Eesti Muuseumiühing tunnustas 2009. aastal tema tegevust Eesti Muuseumide Sõbra tiitliga ja U.S. Baltic Foundation 2010. aastal Baltimaade filatroopiaauhinnaga.

Teate edastas: Veronika Paljasma Lisatud 15. oktoobril 2010

Kui sageli end õppija rollist leiate?
Õppija rollist leian end tavaliselt ikka tihti – näiteks erinevatel pikematel ja lühematel koolitustel/kursustel. Samuti on kõik grupid ja klassid igapäevaselt ka minu õpetajaks. Iga päev õpin läbi teiste inimeste midagi uut nii enda kui teiste kohta.

Milline õppija olete?
Mulle meeldib õppida nii üksinda kui suuremas seltskonnas, näiteks mõnel koolitusel. Sestap olengi igal aastal paaril koolitusel ikka käinud. Samuti sobib mulle õppimine virtuaalses keskkonnas ja  õppimine kolleegidelt.

Millisel koolitusel või huvikursusel olete viimasel ajal osalenud?
Viimati korraldati meile koolis ”Õpetaja ensejuhtimise” koolitus. Pikematest koolitustest osalesin kevadel 2010 Horvaatias (Pestalozzi programmi stipendiumiga) tegevusuuringu koolitusel. Kuna ma sellest teemast midagi ei teadnud, siis kogemusena oli koolitus silmaringi avardav ning rahvusvaheline seltskond võimaldas jagada kogemusi paljude eri riikidest õpetajatega..

Millist professionaalset arengut toetavat koolitust tulevikus tahaksite läbida? Kas olete tundnud soovi midagi täiesti erinevat proovida ja elus kannapööret teha?
Tahaksin osaleda veel mõnel pikemal välismaisel koolitusel, kus tutvustatakse inglise keelega seonduvaid uusi suundi. Ma ei ole tundnud soovi elus täielikku kannapööret teha, et endale näiteks uus amet valida. Mulle meeldib õpetajatöö, lisaks on mul päris mitu sellest ametist täiesti erinevat hobi.

Mida õpetlikku viimati lugesite/vaatasite/kuulasite, kus midagi teid põhjalikult raputas?
Arvan, et Comeniuse ja Pestalozzi stipendiumid on mulle viimastel aastatel pakkunud võimaluse näha ja õppida palju uut – teiste riikide õpetajate kogemuste ja seal õpetatu näol. Soovitaksin teistelegi julgesti stipendiumidele kandideerida. Nende abiga saadud kogemused ja kontaktid on seda vägagi väärt.

Koolielu
Lisatud 14. oktoobril 2010

Põlva Kunstikooli näitus „Alice läks Tartu, Alo jäi Põlva“ keskendub viimase kahe aasta silmapaistvamale osale  õpilasloomingust. Väljapanekust suure osa moodustavad graafika ja õlimaal, pisut on eksponeeritud ka keraamilisi vorme, papjeemašee-tehnikas maske ja arhailises tehnikas pindpõimevaipu. Näitusel on valdavalt 13-18-aastaste noorte tööd, siirad  ja kohati ehmatavadki oma otsekohesuses.

Noorele on kohalejäämine Põlvasse vaprus, äraminemine  Põlvast aga paratamatus. See on imeilus vaikne koht, kus juulikuine lumi tapab ja surnuaed on piisavalt suur, et sellest öösel julgeda läbi minna.  Siin on rohkesti metsa ( loe: ruumi), et rahus kasvada ja pilved segi peksta ning nõnda saavadki kunstikoolis kokku Veriora ja Ihamaru, Taevaskoja ja Rosma, Kanepi ja Partsi, Soohara ja Räpina…

Graafika ja joonistamise õpetaja Voldemar Ansi sõnul on see näitus kõigile  Ilusatele Inimestele.

Näituse avamine esmaspäeval 18. oktoobril kell 16.00.

Olete oodatud näitust vaatama!

Anne Prangel

Põlva Kunstikooli direktor

Kullo Lastegalerii  Tallinna vanalinnas Kuninga 6

Avatud T-L kell 10-18

Info www.kullo.ee,  tel. 6446873 ,  galerii@kullo.ee

Konverentsile on oodatud kõrgkooli koostööpartnerid, tööandjad, vilistlased, õppejõud, üliõpilased, töötajad ja kõik, kes soovivad kaasa rääkida tervishoiualase kõrghariduse arendamisel.

Konverents toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juubelinädala raames.
Selle aasta sügisel saab kõrgkool 70. aastaseks. Järjepidev tervishoiualade koolitus on alguse saanud aastast 1940, kui avati Õdede Kool. Järgmisel aastal liideti sellega Velskrite Kool. Pärast koolide liitmist hakkas õppeasutus kandma Tallinna Meditsiinilise Keskkooli nime. Aastal 2005 sai kool ümberkorralduste tulemusena riigi rakenduskõrgkooli staatuse ja alustas sügisest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nime all.

Lisainfo ja registreerimine kõrgkooli kodulehel http://www.ttk.ee/index.php?id=486181

Konverentsi läbiviimist toetab programm Primus. Programmi viib ellu sihtasutus Archimedes.

SA Archimedes
Lisatud 14. oktoobril 2010

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli õpilane Taago Heinmaa saavutas kolmanda koha restoraniteeninduse võistlusel. Vastavalt võistluste juhendile loositakse osalevad õpilased rahvusvahelistesse võistkondadesse, kellega ettenähtud teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid sooritatakse. Taago võistkonnakaaslased olid Portugalist ja Hollandist. Kokku võistles 46 õpilast.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Katerin Rämmar võitis kolmanda koha hotelli vastuvõtuleti võistlusel koos Hollandi noormehega. Kokku võistles 22 õpilast.

„Kaks medalit Eestile on väga hea tulemus,“ märkis Kuressaare Ametikooli direktor ja AEHT asepresident Neeme Rand. „Selleks, et edukalt esineda, peab küll olema ka loosiõnne, aga esikolmikusse tulemiseks peab kogu võistkond koosnema hea keele- ning erialaoskustega meeskonnamängijatest.“

Kokku võistles Lissabonis 12 Eestis ametikoolide õpilast. Lisaks pjedestaalile tulnud koolide õpilastele olid esindatud Tartu Kutsehariduskeskus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool ning Kuressaare Ametikool.

Aastakonverents on AEHT iga-aastane suursündmus, kus saavad kokku ligi 700 hotellinduse, kokanduse, teeninduse ja turismi erialade õpetajat ning õpilast.

Kaks aastat tagasi korraldas aastakonverntsi Kuressaare Ametikool. Järgmine AEHT aastakonverents korraldatakse Hollandis.

Taavi Tuisk, Kuressaare Ametikool
Lisatud 14. oktoobril 2010

Selleks, et tänavusel täiskasvanud õppija nädalal taas inimeste ja organisatsioonide õpijulgust ja -sõbralikkust tunnustada, sai kuni 15. juunini Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni kodulehe kaudu esitada kandidaate TÕN-i tunnustustele. Tunnustamiseks sai kandidaate esitada igaüks, kes pidas märkamist väärivaks täiskasvanud inimeste õppimist, sh ka väljaspool õppeasutusi ja koolitusorganisatsioone. Tunnustused antakse üle seitsmes kategoorias.

Aasta õppijad sel aastal on Maivi Leppsalu (Eesti Esimene Erakosmeetikakool) ja Margus Soonvald (Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium) ning
aasta seeniorõppija Viivi Läll (pensionär).
Aasta koolitaja on Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad) ning
aasta seeniorkoolitajad Mare Sihvre, (MTÜ Rahvakunstiklubi), Ille Kapp (Kristiine Sotsiaalkeskus) ja Niina Gritzun (Pelgulinna Rahvamaja).

Aasta vabatahtlikuks tunnistati Mai Lydia Vainola (MTÜ Rahvakunsti Klubi),
Tallinna aasta raamatukogutöötajaks Reet Kukk (Tallinna Keskraamatukogu, Nõmme raamatukogu) ning aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Haabersti Linnaosa Valitsus.

8.-15. oktoobrini toimub XIII täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille motoks on sel aastal "Õppimine seob põlvkondi".

Tallinnas toimub koguni kolm üleriigilist TÕNi üritust: 13. oktoobril toimus E-õppe päev Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses (Raja tn. 4c, Tallinn) ning 14. oktoobril Grundtvigi päev Tallinna Keskraamatukogus - see on igal aastal täiskasvanud õppija nädala raames toimuv Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav üritus. Igal aastal on Grundtvigi päev vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös siis lähemalt selgitataksegi. Ürituse vorm ja sisu on iga kord erinevad, osalejateks ja kaasalööjateks nii varem programmis figureerinud kui uued huvilised. 15. oktoobril toimub aga hotellis Olümpia täiskasvanuhariduse foorum teemal "Elukestva õppega eluterve mõtlemiseni".

TÕNi jooksul toimub erinevates pealinna koolitusasutustes, noortekeskustes jm. enam kui 20 erinevat kursust, töötuba, õppepäeva, loengut, presentatsiooni või muud üritust.

Täpsemat informatsiooni täiskasvanud õppija nädala kohta leiab: http://www.andras.ee/

Tallinna Haridusamet
Lisatud 14. oktoobril 2010

Riigipea pühendas abituuriumiklassidele antud tunni Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale, rääkides eesti keelest ja keele uuendamisest ning kutsudes noori loovalt ja igapäevaselt mõtlema meie keelele.

Samuti tuletas president Ilves noortele meelde, kui vajalik on õppida matemaatikat, füüsikat ja keemiat, sest reaalained aitavad neil edaspidises elus hästi hakkama saada ja maailma paremini mõista.

18.-22. oktoobri "Tagasi kooli" nädala eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Vabariigi President ja Sihtasutus Noored Kooli kutsuvad koolidesse üle Eesti tunde andma kõiki, kes on valmis jagama õpilastega oma elu- ja töökogemust.

Viimasel "Tagasi kooli" nädalal 19.-23. oktoobril 2009 käis 300 koolis üle Eesti külalistunde andmas enam kui 1000 inimest, teiste seas Vabariigi President, Riigikogu liikmed, ettevõtjad, sportlased, kultuuritegelased ning lapsevanemad, üliõpilased ja koolide vilistlased.

"Tagasi kooli" nädalale tuleb registreeruda veebilehel http://www.tagasikooli.ee/, kus igaüks saab valida külalisõpetajaid ootavate koolide seast endale meelepäraseima. Kokku on tänase seisuga külalisõpetajatele uksi avamas ligi 300 kooli kõigist Eesti maakondadest.

Allikas: BNS Lisatud 14. oktoobril 2010