"Kuna 1. jaanuarist 2011 kaob kroon käibelt, kogusin raamatusse pildimaterjali kõigist 1991. aastast kuni tänaseni käibel olnud müntidest ja paberrahadest," rääkis raamatu autor Allan Tohv. "Et iga inimene võiks raamatu kätte võtta ja meenutada, missugune see meie riigi oma raha välja nägi. Eesti kroon on alati olnud väga ilus raha ning on igal juhul väärt mäletamist ja meenutamist. "

Raamatusse on koondatud põhjalik müntide ja paberraha kataloog alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991. aastal. Iga mündi ja paberraha kohta on ära toodud selle kujundaja, mõõtmed, käibele laskmise aeg ja muid põnevaid fakte. Autori sõnul on raamat mõeldud tavalugejale. "Võimaluste piires olen ära toonud paberrahade proovid, ent ma ei ole kirjeldanud müntide ega paberraha erimeid, näiteks vigatrükke," ütles autor Allan Tohv.

Raamatus on 96 värvitrükis lehekülge, 250 reproduktsiooni, 59 münti (sh kõik meenemündid), paberraha ja proovid aastatest 1991-2010. Eesti kroon on olnud käibel 20. juunist 1992, alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis maksevahendina käibel euro.

Trükisooja raamatut "Eesti Vabariigi mündid ja paberraha" saab osta ASi Eesti Post kontoritest hinnaga 199.- ning tellida otse autorilt aadressil allant@uninet.ee hinnaga 180.-. Otse autorilt saab tellida ka 2008. aastal ilmunud raamatut, mille hinnaks on siis 1200.-. Arvestatavate koguste puhul lubab autor raamatud Tallinna piires ise kohale tuua ning vajadusel ka pühenduse kirjutada.

Järgmise nädala esimesest poolest on raamat müügis ka Rahva Raamatu poodides ning nende koostööpartnerite juures. Raamatu tiraaž on 3000 eksemplari, vajadusel tehakse kordustrükk. Kauni kujunduse autor on Mart Anderson, raamat on trükitud Printonis. Allan Tohv tänab kõiki, kes aitasid raamatu ilmumisele kaasa. Erilise tänu pühendab ta AS Eesti Postile mõistva suhtumise ja meeldiva koostöö eest.

Allikas: BNS Lisatud 12. oktoobril 2010 

Nuputame, itsitame, luurame, ehitame, meisterdame, mossitame ja teeme natuke pättust ka! Looduses lustivad ja seiklevad täiesti tavalised lapsed Otto ja Eik koos kaksikutest teejuhtide Rauno ja Oliver Kaldaga, kes on kohe täitsa päris loodusuurijad! Muidugi on seiklejatel kaasas ilus ja tark õde Johanna, kes hoiab nii suurtel kui väikestel poistel silma korralikult peal.

Lavastuslikus loodusseikluses otsitakse üheskoos erinevates Eestimaa looduskaunites paikades vastuseid sellistele küsimustele nagu:
Kas nahkhiir imeb verd?
Kuidas magab põder?
Kui raske on rebane?
Miks seaema nii laisk on?
Proovime pugeda erinevate loomade naha vahele, näha maailma läbi nende silmade!

Saade on mõeldud nooremale koolieale, kuid kindlasti leidub saates huvitavat vaatamist ka noorematele ja vanematele, isegi päris vanadele inimestele, kel kool juba läbi!

Saate tegijad ootavad kõiki huvilisi teisipäeval, 12. oktoobril, kell 14:30 Tallinna, Nõmme loodusmajja, Õie tn. 14, kokku saama saate osaliste ja tegijatega, vaatama lõike esimesest saatest ja meiega koos natuke maiustama!

LOODUSELUST
Osades:
Eik Erik Sikk
Mark Alexander Ummelas
Johanna Maria Paulson
Oliver Kalda
Rauno Kalda
austraalia karjakoer Ama alias Pipi jpt.

Stsenarist: Marit Ummelas
Režissöör: Elo Selirand
Konsultant: Erik Sikk
Kaamera: Elen Lotman
Heli: Ekke Västrik
Looduskaamera: Joosep Matjus, Arvo Vilu
Loodushääled: Fred Jüssi
Graafika ja montaaž: Viljar Särekanno
Produtsent: Ylle Rajasaar

Saadet rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. Toodavad: MTÜ Pererahvas, Vesilind OÜ, ERR.
Saade valmib koostöös RMK looduskeskustega. Nõu ja jõuga toetavad saate tegemist Matrix, Matkasport, Taco Express, Ingman Eesti, Avita kirjastus, Looduse Omnibuss, IT-Rotid, Tehnoturg, Overall, Eestimaa Looduse Fond, Nõmme loodusmaja jpt.

Looduselusti pesa on siin: looduselust.blogspot.com
Oleme leitavad ka Facebookis.

Allikas: BNS Lisatud 12. oktoobril 2010

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel. 

Lisatud 12. oktoobril 2010

Selleaastase Aegna saarel toimuva seminari eesmärgiks on  läbi praktilise tegevuse tutvustada virtuaalkeskonna kasutamise võimalusi  õpetajatöös.  Märksõnadeks koostöö, areng.

Loe lähemalt

Kavas:

„Sibulad ja Šokolaad“

Andrus Kivirähki "Sibulad ja Šokolaad" on lõbus ja fantaasiarikas lugu sellest, kuidas isa Uuno viib oma kaks väikest tütart Nelli ja Kelli loomaaeda jalutama, et näidata neile kõiksuguseid huvitavaid loomi. Pikale veninud pühapäev saab täiesti ootamatu pöörde, kui kohatakse loomaaeda ära eksinud vahvat tulnukat, kellel on kaasas salapärane kast. Kohtumisele lisab veelgi pinget vana torssis loomaaia töötaja Härra Punn, kes üritab tulnukast lahti saada ja kõigile juuresolijatele õpetada, kuidas üks tõeline inimene käituma peab. Kivirähki „Sibulad ja šokolaad“ on ennekõike mõeldud lastele, kuid on jõukohane ka täiskasvanutele.

Lavastanud Hendrik Toompere jr jr (Eesti Draamateater). Näitlejad on 2010. aasta EMTA Lavakunstikooli XXIV lennu lõpetanud noored näitlejad. Soovitame vaatamiseks alates 1. klassist, kestus ca 40 min.

“Piip ja Tuut kontserdil”

Klounietendus kogu perele, kus on vaatamist nii suurtele kui väikestele teatri- ja tsirkusesõpradele. Koomilised etteasted, tasakaalutrikid, akrobaatika ja laulud. Sobib vaatamiseks alates 3. eluaastast, kestus ca 45 min. NB! Mängitakse ka vene keeles!

“Mereäärsed rahvalood” UUS!

A. H. Tammsaare nimeline näitetrupp räägib ja mängib soome-ugri rahvaste lugusid merilehmadest, härjapõlvlastest, kotermannidest ja haldjatest. Sekka viiuli- ja kandlemängu elavas esituses. Etenduse kestus 30 min.

Etenduste ajad:

OKTOOBER

E 18 “Sibulad ja Šokolaad kell 10.00 ja 13.00
K 20 “Piip ja Tuut kontserdil” kell 10.00
N 21 “Piip ja Tuut kontserdil” kell 10.00
R 22 “Piip ja Tuut kontserdil” kell 10.00
P 24 “Sibulad ja Šokolaad” kell 11.00
E 25 “Mereäärsed rahvalood” kell 12.00
T 26 “Piip ja Tuut kontserdil” kell 10.00
K 27 “Mereäärsed rahvalood” kell 12.00
N 28 “Mereäärsed rahvalood” kell 12.00
R 29 “Piip ja Tuut kontserdil” kell 10.00


Piletihind 80 krooni. Etendusele "Mereäärsed rahvalood" pilet 60 krooni.
Kooli- ja lasteaiagruppide saatjad TASUTA

Lisainfo ja etenduste broneerimine merily@piipjatuut.ee või telefonil 662 6767
Leia meid ka Facebookist Piip ja Tuut Mängumaja nime alt!


Piip ja Tuut Mängumaja
Toom-Kooli 13
Tallinn
662 6767

Tartu Tudengipäevade projektijuhi Jaan Naaberi sõnul on kõik ettevalmistused sügiseseks vaimupuhkuseks tehtud ja Tartu Sügispäevad võivad alata esmaspäeva hommikuse Avatuuduga. "Eelseisev nädal erineb kindlasti tavalisest õppenädalast," ütles tudengipäevade programmijuht Kerli Käärt. Ta lisas, et nädal tuleb aktiivne ja huvitav ning toob tudengile loomingulisust, eneseületamist ning avastamis- ja katsetamisrõõmu. Käärti sõnul peaks igaüks leidma festivalist killukese kunsti. Projektijuht aga loodab, et tudeng leiab omale kiirete loengute vahelt aega väikseks vaimukosutuseks.

"Sel aastal oli konkurssidel Tudengibänd ja Tudengifilm rekordarv osavõtjaid," ütles Naaber. Ta täpsustas, et Tudengibändile laekus 40 bändi, millest finaalkontserdile pääsesid 7 ja Tudengifilmile 46 filmi, millest finaali said 9. Projektijuht lisas, et varasematel aastatel on mõlemal üritusel suurim osavõtjate arv olnud ligikaudu 30. "Tõsi, eelžürii töö oli pingeline ja kestis hilisööni, kuid rõõm on tõdeda, et tudengid on osavõtlikud ja loomingulised," ütles Naaber.

Tudengifilm 2010 finaal toimub 12.oktoobril kinos Ekraan, mille peaauhind on Nordea pensionifondi stipendium "Elu nagu filmis" väärtusega 15 000 krooni. Filme hindavad Helen Vinogradov, Kristiina Davidjants, René Vilbre ja Marti Savi. Tudengibänd 2010 finaalkontsert toimub 14. oktoobril Tartu Üliõpilasmajas. Tudengibändi sõbrad on IS Music Team, kes paneb välja peaauhinna kinkekaardi väärtusega 10 000 krooni ja Rada7.
Finaalkontserdil hindavad parimaid bände Aavo Valtna, Peeter Jõgioja, Lea Liitmaa, Ahto-Lembit Lehtmets ja Kene Vernik.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning organisatsioonide koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Sügispäevade ametlikult koduleheküljelt aadressil www.studentdays.ee.

Festival Tartu Sügispäevad on Tartu Tudengipäevade kultuuri- ja meelelahutusfestivali sügisene üritustenädal, mille eesmärk on olla tudengivaimsuse kandjaks ja pakkuda nii üliõpilastele kui ka linnaelanikele võimalust vaim välja puhata.

Sügispäevade suured sõbrad on Tartu linn, Saku Õlletehas ja Nordea.

Tartu Tudengipäevad
Lisatud  11. oktoobril 2010

Pildid valmisid kümne kuuma suvepäeva jooksul Häädemeeste lähedal Piirumis klassikaliste merevaadetega poolsaarel asuval looduskaitsealal. "Tudengeid võõrustas Aivar Merila, kes andis meie käsutusse oma maja ja maa koos kõikide võimalustega ning ka suure heinaküüni tööde kuivatamiseks. Koht oli inspireeriv - seda on töödest näha," ütles maalipraktika juhendaja Jüri Kask, TÜ kunstide osakonna joonistamise, maalimise ja kompositsiooni lektor.

Maalipraktikast võttis osa 25 tudengit kõikidelt õppeastmetelt ning ka teistelt erialadelt. Kokku on näitusel näha 17 noorkunstniku tööd. Näitus avatakse TÜ raamatukogus 12. oktoobril kell 17.

Tartu Ülikool 
Lisatud 11. oktoobril 2010

e-Kool distsiplineerib, tegelikult 
Infotehnoloogilised murrangud kooliõpilase elus saabusid arvuti ja Interneti laialdasema kasutuselevõtuga. Minul oli küll meiliaadress ja arvutikasutamisoskus juba lasteaia viimasel aastal olemas, kuid see oli suuresti tänu minu IT-alal töötavale vennale. Väga paljud minuealised tol ajal ei teadnudki sellistest asjadest. Kui minu kool 2003. aastal e-Kooli süsteemiga liitus, pelgasid seda nii õpetajad kui ka vanemad.

Õpilaspäevikusse koduse töö üleskirjutamine oli siiski veel möödapääsmatu, kuid praegused 3. klassi õpilased, vaatamata sellele, et päeviku omamine ja sinna kirjutamine on kohustuslik, teevad seda vaid siis, kui kohe üldse muud moodi ei saa. e-Kooli abist õpilase elus on palju räägitud ja ka mina arvan, et see on üks väga hea süsteem oma vigadega. Ta on, muidugi, mugav – nii ajalisest kui ka 21. sajandi elu-kergemaks-tegevast aspektist vaadates.

Kuid e-Kooli kõige suurem viga on ehk see, et õpilane kipub laisaks jääma. Kui õpetaja pole e-Kooli kodust tööd kirjutanud, siis seda ka õpilase poolt ei tule – ta ju ei teadnud, kuigi võis sellest isegi tunnis kuulda. Samas on E-Kool distsiplineeriv, sest vanematel on kerge ligipääs hinnetele, oma hindeid näed ka ise, ja see motiveerib. Läbi e-Kooli mängib Internet õpilase elus tähtsat osa.

Info otsimise oskus on aina olulisem
Teine Interneti oluline roll on info kättesaadavus. 21. sajand juba ise on infoajastu ja seda kasutavad julgelt ära kooliõpilased. Wikipedia on nende lugematute referaatide ja konspektide aluseks, samuti saab läbi Interneti näiteks keemia reaktsioonivõrrandeid tasakaalustada. Kodusele tööle kuluv aeg on tihti mingis seoses Interneti kiirusega. Kindlasti nõuab selline ’’ärakasutamine’’ omamoodi oskuseid.

Kas või näiteks keelelisi. Üks põhjuseid, miks järeltulevad põlvkonnad niivõrd hästi inglise keelt oskavad, on just Interneti kasutamine. Näiteks võin tuua oma klassivenna, kes tuleb üsna piiriäärsest koolist, kus polnud häid inglise keele õpetajaid võtta. Ja ma võin kindlustundega väita, et ta räägib inglise keelt soravalt, tema enda sõnul just tänu sellele, et sai Internertis Runescape’i mängida. Olgu selleks kohaks siis koolitööks võõrkeelse materjali kasutamine, sotsiaalvõrgustikes uute sõprade leidmine või lihtlabane arvutimäng, ei saa salata, et üks tõeliselt suuri plusse selle ülemaailmse süsteemi kasutamisel on see, et igasugune võõrkeele oskus paraneb.

Emakeele vaatevinklist vaadatuna ehk ei ole nii tore, et pikad ööd messengeris mõjuvad eesti keelele kirjandis, kus sõna ’’võib-olla’’ või ’’kuule’’ asemel võib sisse lipsata ’’vb’’ või ’’kle’’.

Eks kõige olulisem koolihariduse eesmärk on anda oskusi infot leida. Internet on selleks suurepärane võimalus. Guugeldamisega võib asendada õpikuid, vahel ka töövihikuid. Powerpointi esitlused, mille abil õpetaja tundi annab, on kõik kellegi poolt juba üles riputatud. Läbi Interneti on võimalus ka raamatuid lugeda. Ja ehk just seeläbi edandab Interneti kasutamine ka rohelist mõtteviisi, sest nii väheneb paberi kasutamine.

Kooli intranet aitab õpilasi ja õpetajaid
Kui tuua veel näiteid õpilase muutumisest õppijana enda kogemuste põhjal, siis minu koolil on õpilastel oma intranet, kuhu õpetajad saavad üles laadida materjale. Näiteks oleksid väga suure kirjutamismahuga tunnid muusika- ja kunstiajalugu, kuid tänu intranetile on õpetaja vaev materjalid vaid üles laadida ja tunnis saab keskenduda asjade ülerääkimisele ning süvendamisele.

Liikudes kõrvale arvuti olemusest, saame käsitleda mobiiltelefone ja muid sarnaseid vahendeid. iPod, iPad ja iPhone etendavad suurt rolli kas või näiteks spikerdamisel, mitte ainult viimase hetke kodutöö tegemisel. Kuna iPad pole Eestisse veel jõudnud (kuigi Ameerikas on see väga igapäevane vahend), on iPod ja iPhone väga paljusid töid aidanud ära teha. Nad on väikesed, ei tee peaaegu üldse häält ning jällegi – igasugune info on kättesaadav.

Kindlasti on sellisel teaduse arengul oma plusse ja miinuseid, eks igale oma. Plussideks on suurem teadmiste hulk kui näiteks „Enekesel“ ning võõrkeelte oskuse arendamine, kuid miinusteks võime lugeda laisemaks muutumist ning liiga suurt mõju inimesele kui tervikule. On vaja oskusi, et seda kõike enda kasuks pöörata, kuid oskused tulevad jällegi koolist. Kust jookseb piir, võta näpust...

Eva Viidemann, Jüri Gümnaasiumi õpilane
Koolielu
Lisatud 11. oktoobril 2010

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 11. oktoobril 2010

Septembri keskpaigaks on kõigis Euroopa koolides õppetöö alanud. Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning kutsub kõiki õpetajaid taas interneti kaudu koostööd tegema ja portaali www.etwinning.net vahendusel Euroopa kolleegide hulgast koostööpartnerit otsima, kellega koos õpiprojekte läbi viia.

Viie aasta jooksul eTwinning Euroopa õpetajate seas väga populaarseks muutunud ning programmis osalevatest õpetajatest on kujunenud aktiivselt suhtlev ja tegutsev Euroopa õpetajate võrgustik. eTwinning on midagi enamat kui lihtsalt koolide vaheline veebipõhine projektitöö, eTwinning kätkeb endas ka tihedat koostööd ühiste huvidega õpetajate vahel, õpetajate täiendõpet ning tõhusat kogemuste vahetamist. 

Kõige selle tõttu vajas kaasajastamist ka eTwinning portaal ning 1. oktoobril muutus eTwinningu Õpetaja Töölaua ilme. Lisaks sellele, et portaali kasutamist muudeti kasutajatelt saadud tagasiside põhjal käepärasemaks, lisandusid ka täiesti uued võimalused – lisandunud on õpetaja oma ajaveeb, kiiresti ja mugavalt saab valida ja oma töölaual kuvada portaali õppematerjalide kogus olevaid õppematerjale, täienenud on partneriotsimise võimalused ja foorum. Täiesti uue võimalusena on lisandunud portaali Õpetajate tuba, iga soovija võib avada lühiajalisteks vestlusteks Õpetajate toa.

Õpetajad saavad oma Töölaua kaudu liituda eTwinning gruppidega. Valik on lai, avatud on 8 gruppi, näiteks matemaatika, algajate, võõrkeelte, koolijuhtide, meediaõpetuse jne grupp.
eTwinningu portaal pakub õpetajatele ka täiendkoolitust veebipõhiste õppimisürituste näol. Registreerimine ja osalemine õppimisüritusel toimub samuti töölaua kaudu. Valiku õppimisüritustest leiate siit http://www.etwinning.net/et/pub/professional_development/learning_events.htm

Osalege „Tagasi kooli“ üritustel
Tegevused Euroopas
Nagu ka varasematel aastatel korraldatakse mitmeid veebipõhiseid ettevõtmisi eTwinning portaalis:
1)    Tutvustage eTwinningut. Kirjutage oma Töölaual asuvasse ajakirja eTwinning ettevõtmistest või lisage eTwinningu portaali õppematerjalide ossa omaloodud materjal. Postituse avaldamise lisage silt promo_eTwinning.
Liituge oma Töölaual uue Õpetajate Toaga, mille teema on eTwinningu tutvustamine.
2)    Jagage eTwinninguga seotud fotosid ning lisage need materjalide alajaotusesse, silt photo_eTwinning
3)    Tehke reklaam eTwinningule ning laadige see üles materjalide alajaotusesse, silt
promo_etwinning” ja "commercial_etwinning".

Lisaks on võimalik osaleda on-line kohtumistel, mis toimuvad Elluminate keskkonnas.
(NB! Kesk-Euroopa aeg on Eesti omast tunni võrra taga)
07.10.2010,18.00-19.00 CET – Uus eTwinningu Töölaud – K/V koos Santi Scimeca ja Christina Crawley’ga kesksest kasutajatoest.
12.10.2010, 18.00-19.00 CET – eTwinningu Grupid – juhib Donatella Nucci Itaalia riiklikust kasutajatoest, kohtuge uute eTwinningu Gruppide moderaatoritega.
13.10.2010, 12.00-13.00 CET – Õpilaste debatt (teema kinnitamisel)  – juhib Anne Gilleran kesksest kasutajatoest.
19.10.2010, 18.00-19.00 CET – Uus eTwinningu Töölaud  – K/V Santi Scimeca ja Christina Crawley’ga kesksest kasutajatoest.
21.10.2010, 18.00-19.00 CET – Tutvustame eTwinningut – juhivad eTwinningu saadikud.
26.10.2010, 18.00-19.00 CET – Tutvustame eTwinningut – juhivad eTwinningu saadikud.
28.10.2010, 12.00-13.00 CET – Õpilaste debatt (teema kinnitamisel) – juhib Anne Gilleran kesksest kasutajatoest.

Eestis
Eestis algas „Tagasi kooli“ kuu rahvusvahelise kontaktseminariga Tallinnas (30. septembril - 2. oktoobril 2010), kus osalesid õpetajad Põhja- ja Balti riikidest ning Suurbritanniast.
25. oktoobril kell 11.00 eTwinningu töötuba sügiskonverentsil: Haridusasutus kui meeskond. Tutvustame uuenenud Õpetaja töölauda, Registreerimine http://expo.ekool.eu/
26. Tiigrihüppe Ideelaadal „Elu koolis koos Tiigriga“ on avatud eTwinningu boks. Soovijatele tutvustatakse portaali ja aidatakse partneriotsingul.
28. oktoobril - Tiigrihüppe infopäev Tartus http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=390
29. oktoobril - Tiigrihüppe infopäev Tallinnas http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=390

Registreeri projekt ja osale loosimises!
Kõigi õpetajate vahel, kes on alustanud eTwinning projektitööd ajavahemikul 1. juuni 2010 - 15. detsember 2010 loositakse välja kolm osalemist eTwinningu aastakonverentsil, mis toimub 31. märtsist - 2. aprillini 2011 Budapestis.

Osale koolitustel!
Esita osalemistaotlus Iiri-Eesti kontaktseminaril osalemiseks. Kontaktseminar toimub 5. -7. novembrini 2010 Dublinis;
Registreeru Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning koolitusele algajatele (registreerumise link). Koolitus toimub 26.-27. novembril Tallinnas.

Elo Allemann, Tiigrihüppe SA projektijuht
Lisatud 8. oktoobril 2010