Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 5. oktoobril 2010

Kui sinu rühmas või klassis on juba olemas lugemispesa, mis toimib, siis tule ja jaga teistega oma kogemusi.

Koolitus (2,5h) toimub neljapäeval, 14. oktoobril kell 15.00 Eesti Rahvusvahelises Koolis (Juhkentali 18, Tallinn).

Vahepeal on kohvipaus ja võimalus ringi vaadata meie lasteaia rühmades ja koolis.

Koolitus on osalejale tasuta (toetab Hasartmängumaksu Nõukogu).
Kõik osalejad saavad tõendi.

Palun registreeri ennast saates e-mail (sirjet@ise.edu.ee) hiljemalt 10. oktoobriks.
Anna ka sõbrale teada ja kutsu ta kaasa. 
Sirje Torim, Lugemispesa mentor, 6-aastaste laste õpetaja Eesti Rahvusvahelises Koolis

”Lugemispesa” on Eesti Lugemisühingu projekt, vaata lisaks: www.lugemisyhing.ee
Lisatud 5. oktoobril 2010

Hõimupäevade ja lugemisaastaga sidusal konverentsil otsime vastuseid küsimustele: Milline on rahvusmälu, kirjanduse ja raamatukogu seos? Milline on soome-ugri rahvusbibliograafiate tänapäev ja milliseks kujuneb lähitulevik? Mida pakuvad oma lugejaile soome-ugri digitaalraamatukogud? Kuidas soomeugrilane loeb?

Esinevad Soome, Ungari, Norra, Vene Föderatsiooni ja Eesti raamatukogude spetsialistid ning tippjuhid Tatjana Verina ja Tatjana Kolina Marimaalt, Olga Miftahhova ja Galina Issar Komimaalt, Svetlana Aleksejeva ja Galina Galanitševa Karjalast, Liisa Savolainen ja Tuula Haapamäki Soomest, Peter Dippold Ungarist, Vigdis Moe Skarstein ja Jonny Edvardsen Norrast, Anne Rande, Janne Andresoo ja Kristel Veimann Eestist, Riigikogu liige Ivi Eenmaa, luuletaja Hasso Krull ja Tartu Ülikooli keeleprofessor Martin Ehala.

Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel (sünkroontõlge). Päevajuhid on Janne Andresoo, Kalju Tammaru, Andres Kollist ja Katrin Saks.

Ürituse korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, toetavad Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital ja Põhjamaade Nõukogu.

Konverentsi täiendavad näitused:
Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreiside materjale. 11. oktoobrist 4. novembrini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud väljapanek koondab kahe ekspeditsiooni ja kahe rahva materjale: paari viimase aasta ekspeditsioonid on viinud kunstiüliõpilasi Komimaale Petšora jõe äärsetesse ižma-komi küladesse ja Slovakkiasse, väljaspool emamaad elavate ungarlaste juurde.
Idapoolsete soome-ugri rahvaste kirjandus eestikeelses tõlkes. 11. oktoobrist 13. novembrini raamatukogu humanitaarteaduste saalis eksponeeritav raamatunäitus.

Konverentsist osavõtt on prii, kuid vajalik on registreeruda kodulehel. 

Kohtumiseni konverentsil!

Rahvusraamatukogu
Lisatud 5. oktoobril 2010

Probleem kerkis ootamatult esile koolijuhtide vastustest riigikogu sotsiaalkomisjonis pikapäevarühma raportit koostades, märkis komisjoni liige Liisa Pakosta. "Üldhariduskooli peamine ülesanne ei ole omatulude teenimine. Allikate hinnangul on kasvanud kohaliku omavalitsuse ootus koolidele teenida suuremat omatulu, mõnel pool on see ootus juba mõnda aega olnud ebamõistlikult suur," märkis Pakosta.

Koolijuhid kardavad, et rahateenimisvajadus võib vähendada tasuta teenuste mahtu lastele, ega pea mõistlikuks, et omatuludest tuleb maja kütta või koolimaja üldse avatuna hoida, et seal lapsi õpetada saaks.

Tallinna inglise kolledži direktori ja koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi möönis, et koolijuhid on sel teemal rääkinud, lisades, et koolijuhina ta omatulu teenimiseks sundi ei tunne. "Ise vaatame, kas saame kuidagi teenida ja kui palju," ütles Kruusimägi Postimehele.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ei nõustu väitega, nagu ärgitataks koole rohkem omatulu teenima põhihariduse andmiseks. "Pealinnas lepiti koolidega kokku rahastamissüsteem nüüd lähtutakse rahastamisel koolihoone vajadustest," selgitas ta. Pajula sõnul polegi koolide suurimat tuluallikat – renditulu – õige kooli omatuluna käsitleda. "Selle rahaga ei saa koolijuhid teha mida tahes, vaid see ongi selleks, et ruumid oleksid korras ja võimalikult palju kasutuses. Pole normaalne, et suured koolimajad seisavad suvi otsa tühjalt või et kella kolmest on majad pimedad," ütles Pajula.

Pajula sõnul peaks kool olema keskkond, kus laps võiks olla kuni 16 tundi ööpäevas ja ka kogukond saaks seitsmel päeval nädalas käia. "Osa koolijuhte saab sellega hakkama, osa leiab, et see pole nende põhitegevus," nentis ta.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul koolijuhtide kurtmine ministeeriumini jõudnud pole. Samas tõi ta näite, et mitu mittetulundusühingut on hasartmängumaksu nõukogust taotlenud raha laste koolivälisteks tegevusteks, mis sarnanevad pikapäevarühmaga. Koolide omatulu teenimises tema sõnul midagi halba pole.

Allikas: BNS Lisatud 5. oktoobril 2010

Tehnoloogia tõi kaasa pedagoogilised uuendused
„Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks“, kirjutavad Martin Sillaots, Priit Tammets ja Kairit Tammets „Haridustehnoloogia käsiraamatus“ (lk 181). „Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastatikune mõju võib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erinevate materjalide üheskoos loomises ja jagamises.“

Üheskoos õppimise metoodikad on koolides veel suhteliselt vähe levinud, kirjutavad Kai Pata ja Martin Sillaots samas (lk 151). „Klassides on raske korraldada väikseid õpirühmi ning õpilased pole harjunud rühmatöödega, kus suuremat rõhku tuleb panna oma õpitegevuse planeerimisele koostöös teistega. Uued meediumid – foorumid, blogid, jututoad, wikid ja teised koos teadmuse loomise programmid – võimaldavad kasutada mitmesuguseid toetuselemente õpitegevuse planeerimise hõlbustamiseks ja teadmiste ühiseks loomiseks rühmas.“

Kool – kohaneja ja kaasaja
Selleks, et mõelda, mis kooli sees muutuda võiks, tuleb uurida enne selle ümber toimunut.
Ka väljaspool kooli toimub õppimine. Christine Redeckeri uuringus „Review of Learning 2.0 Practices: Study on the Impact of Web 2.0 Innovations on Education and Training in Europe“ öeldakse (lk 41), et paljud õppurid on endale digitaalseid vahendeid kasutades loonud personaalse õpikeskkonna väljaspool kooli, digiajastu võimaldab õppuril kohandada õppimise enda huvide järgi, pääseda juurde infole, mis on just tema jaoks oluline ja vajalik, suhelda inimestega, kes saaksid toetada tema õppimist ning jagada oma ideid ja parimat praktikat mitteformaalsetes õppimiskogukondades. Koolid peaksid püüdma paremini mõista laste, lapsevanemate ja kohaliku kogukonna huvisid, oskusi ja võimalusi, kaasates neid ekspertide ja osalistena kooli ümbritsevas tugi- ja õppimisvõrgustikus.

Paljud ülikoolid on juba taibanud, et oluline on olla seal, kus üliõpilased (lk 49), nii on asutud praeguste ja tulevaste üliõpilastega suhtlemiseks kasutama sotsiaalse meedia vahendeid. Muide, Berkley ülikool Californias tegi esimesena Youtube’is avalikuks isegi terved loengukursused. Kõrgemad õppeasutused loodavad (lk 51), et saavad üliõpilaste harjumuspäraseid tegutsemiskanaleid kasutades sinna „sisse süstida“ ka hariduslikku infot, samal ajal julgustades oma õpetajaidki neid kanaleid kasutama. Alus- ja põhiharidusasutuste sihtgrupiks on erinevalt ülikoolidest praegused ja tulevased lapsevanemad. Sotsiaalse meedia vahendeid kasutatakse peamiselt koolis toimuva läbipaistavamaks muutmiseks, pakkudes vahel isegi jälgimisteenust (nt lasteaias rühmakaamera), esitledes kooli kodulehel õpilaste töid ja kooli projekte.

Ka Eestis on õpetajaid, kes on otsustanud oma klassijuhatamise viia üle näiteks Facebooki või peavad klassi/lasteaia rühma tegemiste kohta koos õpilastega ajaveebi.

Sellest, kuidas kool muutustega kohaneb, sõltub asutuse edu. Uuega kaasaminek võib olla raske protsess, alati ei pruugi kõik õnnestuda, kuid pärast katsetamist ja rasket tööd võidavad sellest kõik. Huvitav oleks näiteks teada saada, kui paljudes koolides on mõistetud haridustehnoloogi ametikoha potentsiaali? 

Õpetaja – juhendaja õpilase õpiteel
Teisest Christine Redeckeri juhitud uuringust „Learning 2.0 - The impact of Social Media on Learning in Europe“ selgub, et sotsiaalne meedia on mõjutanud ka õpetamis- ja õppimisprotsesse, tähelepanu on koostööl ja samas, individuaalsel juhendamisel. Suhtlemismustrid õpetajate ja õpilaste vahel on muutunud. Õpetaja pole enam n-ö lektor/loengupidaja, vaid pigem kujundaja, koordinaator, vahendaja ja mentor. Õppijatel tuleb võtta õppimisprotsessis pro-aktiivne roll ning arendada iseenda õppimise reeglid ja strateegiad. 
 
Toetudes erinevatele uuringutele kirjutab pikaajaliste õpetamiskogemustega Vance Stevens artiklis „How can teachers deal with technology overload?“, et enam pole koolis võimalik omandada oskusi, mis hoiaksid töötajaid pinnal terve karjääri jooksul, samuti pole võimalik enam eeldada, et mõningad elukutsed järgmise kümnendi lõpul eksisteeriks. Meil tuleb valmistada õpilasi ette töökohtadeks, mida pole hetkel veel leiutatudki. Sellele mõeldes küsib Stevens, kas uute tehnoloogiate õppimine ei peaks õpetajatel mitte vastutustunde küsimus olema.

Ta kirjutab õpetajate kohustusest omandada väga palju uusi oskusi. Et oma tööd paremini teha, peaksid õpetajad Stevensi arvates lisaks tavapärastele nõudmistele hästi teadma/valdama ka järgmisi oskusi ja mõisteid:
•  Veeb 2.0 ja sotsiaalne võrgustumine
•  RSS ja voolugejad
•  Podcasting ehk taskuhääling (kasutamine ja loomine)
•  Mikroblogimine (nt Twitter, Edmodo)
•  Jagatud ja personaalsed õppimisvõrgustikud
•  Veebirakendused, mis koondavad/vahendavad erinevatest veebiallikatest tellitud infovoogusid;  märgendamine (nt del.icio.us, Flickr)  
•  Digitaalne jutustamine ja multimeedia rakendamine
•  Virtuaalsed praktikakogukonnad ja koostöö
•  Mitteformaalne/täppisajastatud õpe (vajaminevate teadmiste omandamine täpselt siis, kui neid vaja on) 
•  Sünkroonse kommunikatsiooni vahendid, nagu kiirsuhtlus MSNi/Skype’i vahendusel, online-esitlus interaktiivset tahvlit, audiot ja videot kasutades
•  Asünkroonsed koostöövahendid, nagu blogid, vikid, Voicethread, Slideshare, Google docs jne.
 
Stevens leiab, et õpetajad võiksid ohjad oma professionaalse arengu alal enda kätte haarata – näiteks kolleegidevahelisi töötube korraldada, kogukonnas üksteiselt õppida ja õpitut jagada. Ka tehnoloogia kirumise asemel võiks küsida kolleegidelt nõu, kuidas tehnilisi vahendeid ja erinevaid keskkondi õpetamisel mõistlikult kasutada.
Stevensi sõnul hoiavad entusiastlikumad õpetajad end tehnoloogia uuendustega kursis, et paremini õpilasi õppeprotsessi kaasata. See on enda käsile võtmiseks piisavalt oluline põhjus. Muidugi võtab  tehnoloogia kasutama õppimine targal moel palju aega ja energiat. Aga oluline on suhtumise muutumine, ütleb Stevens. Õpilased võivad olla meist targemad infotehnoloogia vallas, kuid nad vajavad õppimisel teel suunamist.

Õpetajad vajavad julgust ja ettevõtlikkust. Ja innustavat kolleegi, kelle uuendusmeelse õpetamise tulemusena õpilased rohkem soovida oskavad ja nii kogu pedagoogide kollektiivi mugavustsoonist väljuma sunnivad.

Õpilane – uue aastatuhande õppija ja oma õpitee leidja 
Redecker toob oma uuringus „Review of Learning 2.0 Practices: Study on the Impact of Web 2.0 Innovations on Education and Training in Europe“ välja uue aastatuhande õppija profiili – alates 1982. a. sündinud noored, kelle elu lahutamatu osa moodustavad digitaalsed tehnoloogiad. Enamus nende tegevusi on seotud eakaaslastega suhtlemisega, teadmiste juhtimisega, mida vahendavad digiajastu vahendid. Kuigi uue aastatuhande õppija jooni ei pruugi olla kõigil pärast 1982. a. sündinuil (me pole ju kõik täpselt ühesugused), võis siiski esile tuua hulga märksõnu, mis uue ajastu õppureid iseloomustavad ja millega õpetajatel arvestada tasuks:
Märksõnad:
• Õpilaselt-õpilasele suhtlus ja teadmiste jagamine
•  Kõrgelt arenenud oskus teha paljusid erinevaid asju üheaegselt (multitasking)
•  Pidevalt kättesaadav, alati võrgus; kohe on norm – seda oodatakse ka teistelt (mõelgem sellele kontrolltöid parandades) 
•  Heitlik meel, kannatamatus, kiire tüdinemine 
•  Visuaalne kirjaoskus, piltide maailm omasem kui tekstide maailm 
•  Enese väljendamine digimaailmas oluline (kirjutamisoskus aina kõrgemas hinnas (ajaveebid jm), samas ei köida paksu raamatu lugemine kohe üldse)
•  Suhtumine töösse, õppimisse: aktiivselt seotud, loovad; eelistavad õppimist tegevuse kaudu 
•  Riskivõtjad, eksperimenteerijad 
•  Eelistavad töötada teemade kallal, mis neile korda lähevad. Usuvad, et suudavad midagi oma tegudega muuta. Saavutustele orienteeritud 
•  Mõistavad, et oma kõrgete eesmärkide saavutamiseks vajavad head haridust 
•  Võtavad meelsasti osa kogukonna tegevustest, tahavad kaasa aidata 
•  Avatud erinevustele, sotsiaalsed, leiavad kergelt internetist uusi tuttavaid (jagavad meelsasti ka liiga isiklikku infot)
•  Neile pole oluline, et tunneks grupi liiget isiklikult, tahavad lihtsalt suhelda
•  Loomuomaselt eelistavad meeskonnas õppimist. Õpilaselt õppimine tavapärane, sageli kaasõpilane autoriteetsem kui õpetaja.  

Alates 1982. a. sündinute hulgas on ka juba kooli õpetajatööle jõudnud noori, kelle jaoks eelpool loetletu samuti normiks on. Kuna nendele on koostöö ja jagamine tavaline, võiksid enne 80. aastaid sündinud kolleegid neilt sotsiaalse meedia kasutuse jms asjus nõu küsima minna, neilt õppida. Nad tahavad kindlasti oma teadmisi jagada.

Seejärel võiks uurida Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu 2010.-2011. õppeaastal pakutavat. Konkursid õpilastele ja õpilastele eeldavad koostööd, ka e-kursused ja õppimisüritused lähtuvad veeb 2.0 ideoloogiast ning suunavad üheskoos ja üksteiselt õppima, aktiivselt sisu looma. Erinevad autorid kirjutavad neljal veerandil oma muutumisest õppijana, projektitöö/meeskonnatöö hindamisvõimalustest, üksteisele korraldatavatest töötubadest ja paljust muust.

Lisainfo Koolielu veerandite kohta: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/48221

Allikad:
Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat 
Review of Learning 2.0 Practices: Study on the Impact of Web 2.0 Innovations on Education and Training in Europe (Autor: Christine Redecker)
Learning 2.0 - The impact of Social Media on Learning in Europe (Autorid: Christine Redecker, Kirsti Ala-Mutka ja Yves Punie) 
How can teachers deal with technology overload? Vance Stevens 
E-õppe termineid  

Lisainfo:
Pidevalt uuenev Haridustehnoloogia käsiraamat

Kristi Kasper-Semidor, Koolielu toimetaja
Lisatud 5. oktoobril 2010

Digipilte kasutatakse õppetöös päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini digipilte oma töösse integreerida.

Varsti on algamas uued kursused. Jälgige reklaami!

Koolielu toimetus
Lisatud 4. oktoobril 2010

2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ka ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus "Impeeriumi varjud". Lindström on viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid endise Nõukogude Liidu territooriumil ja mõjusfääris paiknenud piirkondi Kaliningradist Mongooliani, pildistanud nõukogude aja sümboleid ja varemeid ning inimeste ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Fotonäitus jääb avatuks 30. oktoobrini.

Avatud Eesti Fond on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärgiks on aidata kaasa avatud ühiskonna kujunemisele Eestis. Noorte aktiivsuse ja kodanikuhariduse edendamise programmi raames toimuv projekt "Ajaloo varjud" soovib rikastada koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ning hoida Eesti ajaloolist mälu.

Lisainfo: http://www.oef.org.ee/ajaloovarjud

Avatud Eesti Fond
Lisatud 4. oktoobril 2010

Eesti Infotehnoloogia Sihtaustuse e-Õppe Arenduskeskus korraldab 13. oktoobril e-õppe päeva "Kuidas kasvatada beebitiigrit?"

E-õppe päev on suunatud lastevanematele. Otsime vastust küsimustele, kuidas muuta arvuti laste arengut toetavaks õppevahendiks ja milline roll on veebipõhisel lastevanemate tugi-ja suhtlussüsteemil laste kasvatamisel.

Kutsume Teid kõiki aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema e-õppe päeval!

E-õppe päev toimub Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses kell 11.30-17.00 (Raja 4C; ruum 314).

Olete oodatud kuulama avaliku loengut ja vaatama e-õppe televisiooni kohapeal või siis jälgima otseülekandena meie kodulehel - http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/2010

Alates kell 16.00 saab koos lastega osaleda põnevates töötubades!

Samuti on võimalik oma mõtteid avaldada ajaveebis: http://e-oppeajaveeb.blogspot.com/

e-Õppe Arenduskeskus
Lisatud 4. oktoobril 2010

Hea õpetaja kuu on jaotatud teemanädalateks:
•    4.-10. oktoober – koolikümblusnädal, kus õpetajakoolituse tudengid on lasteaedades ning koolides abiõpetajateks ja asendusõpetajateks
•    11.-17. oktoober – lastevanematenädal, kus tuuakse lapsevanemad koolielust osa saama läbi ühisürituste. Ühtlasi on toimumas “Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN)” tegevused.
•    18.-24. oktoober – “Tagasi kooli” nädal, mil kõik on oodatud anda üht tundi oma kodukoolis
•    25.-31. oktoober – õpilastenädal – õpilastel on koolivaheajal oodatud ülikoolide lahtiste uste päevale erialadega tutvuma

Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi”.

Liitujateks ootame kõiki koole ning lasteaedu, kus enamasti õpetajakuu tegevused toimuvadki. Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.

Õpetajakuu sündis natuke rohkem, kui aasta aega tagasi, mil ühel õpetajakoolituse üritusel tuli välja, et nii minul kui ka Noored kooli õpetajal Lauri Tankleril oli idee teha õpetajakuu. Rohkem polnud selleks tõuget vaja ning aeg näis olevat küps kohe seda ideed ellu viima asuda.

Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on  aga koolid ja lasteaiad ise. 

Hea õpetaja saab teoks Euroopa Sotsiaalfondi programmi Eduko toel. Õpetajakuu veebileht asub aadressil: www.opetajakuu.ee.

Alo Lõoke, HÕK tegevjuht
Koolielu
Lisatud 4. oktoobril 2010

Konkursi eesmärgid:

Käelise tegevuse, loomingulise mõtlemise, üldtehniliste teadmiste tähtsustaminepõhikooli õpilase arengus ja õppekavas.
1 Õpilaste huvi äratamine ainealaste teadmiste ja käeliste oskuste omandamisevastu;
2 Erinevate infoallikate (õpikud, internet, teatmeteosed jne) tähtsustamineerialaste teadmiste omandamisel.
3 Õpilaste loovuse arendamine omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktilisteoskuste rakendamisel, ideede ja iseseisva praktilise töö integreerimisel;
4 Ainealase õppetöö tulemuste võrdlemine vabariiklikul tasandil;
5 Parimate ainetundjate väljaselgitamine ja tunnustamine.

Juhend