Teadaolevalt eksisteeris vene kultuur Nõukogude Liidu perioodil üle ilma laiali paisatuna paljudes erinevates kultuuriruumides, moodustades seeläbi kaks suurt  tasandit - vene eksiili kultuuriruumi ja nõukogude vene kultuuriruumi. Vaatamata „raudsele eesriidele“ olid mõlemad ühel või teisel moel omavahel seotud ja kontaktis. Sellise keerulise seose tõttu on mõlemas harus märgata nii eraldiseisvaid kui ka ühiseid protsesse, mis kattuvad ka kogu 20. sajandi maailma kultuuriprotsessidega.

Eeloleva seminari osalejad üritavad välja selgitada nende subkultuuride spetsiifikat ja ühiseid jooni, uurida tähelepanuväärsemaid fakte ja nähtusi Nõukogude Liidu ning diasporaa kirjandus- ja kultuurielus. Samuti on vaatluse all nende vastasseisu ja vastastikuse külgetõmbe protsessid.

Erilist tähelepanu pööratakse nõukogude kultuuri probleemidele Balti riikides, kus see omandas kõigis kolmes riigis omamoodi spetsiifilise tähenduse. Ilmselgelt omas see keerukaid seoseid nii Balti riikides elanud vene eksiili kultuuri kui ka metropoli rahvusliku kultuuriga.

Seminaril osalevad filoloogid, ajaloolased ja kultuuriloolased Venemaalt, Poolast, Kanadast, Saksamaalt, Austriast, Iisraelist, aga ka kõigist kolmest Balti riigist.

Seminari töökeeleks on vene keel.

Tallinna Ülikool
Lisatud 4. oktoobril 2010

Mentorluse põhimõttele rajatud individuaalse keeleõppe pilootprojektis kasutatud metoodika käsitleb keelt mitte kui grammatikareeglite ja sõnade kogumit, vaid kui mõttekandjat, vahendit, mis aitab ennast väljendada, mõtteosalisi leida ja ümbritsevas maailmas orienteeruda.

Eesti keele õppijateks oli 50 õpetajat vene õppekeelega koolidest, kes õpetavad või plaanivad oma aineid õpetada eesti keeles. Mentoriteks olid enamasti eesti koolide õpetajad ja neid oli 37. Mentorid läbisid eelnevalt Briti nõukogu toel vastava koolituse. Koostöö mentori ja juhendatava vahel kestis 13 kuud. Nii mentorid kui ka juhendatavad osalesid keelefoorumitel, kus arutati individuaalse eesti keele õppimise meetodeid, venekeelsete koolide õpetajate rolli riigikeele kandjana ja venekeelsete koolide tulevikku.

Projekti eesmärgiks oli, et programmis osalejad jätkaks edaspidi koostööd vabatahtlikkuse põhimõttel toetudes oma positiivsele kogemusele. Erinevatest rahvustest inimeste suhtlemine on mõlemapoolselt rikastav, keelt ei pea õppima ainult klassiruumis, vaid isegi teatriskäik on keeleõpe. Võimalusi eesti keelt kasutada leiavad kõik, sõltumata sellest, et elatakse näiteks valdavalt venekeelses keskkonnas. Pilootprojekti õnnestumisele viitab õppijate tunduvalt paranenud eesti keele oskus nii testidega mõõtes kui ka õppijate endi hinnangul.

Kogu ettevõtmisel hoidis silma peal ekspertgrupp, kus olid esindatud projekti algatajad haridus- ja teadusministeeriumist, Avatud Eesti Fondist, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusest Meie Inimesed, Briti nõukogust ning Tartu ülikoolist. Algatajad mõistavad, et selliste tegevuste rakendamine on rahaliselt kulukas ja riigieelarvest lähiajal selliseid vahendeid ilmselt ei leita, kuid väikeste muudatustega jätkub keeleõpe mentori toel vähemalt aastani 2013, seda uue keeleõppe arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: BNS Lisatud 4. oktoobril 2010

18.-22. oktoobri "Tagasi kooli" nädala eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Vabariigi President ja Sihtasutus Noored Kooli kutsuvad koolidesse üle Eesti tunde andma kõiki, kes on valmis jagama õpilastega oma elu- ja töökogemust. Teretulnud on nii ametialaste teadmiste ja kogemuste jagamine kui ka huvitegevuste tutvustamine. Koolielu mitmekesistamise kõrval on külalisõpetajate tunnid tunnustus Eesti õpetajate tööle.

"Tagasi kooli" nädalale tuleb registreeruda veebilehel http://www.tagasikooli.ee/, kus igaüks saab valida külalisõpetajaid ootavate koolide seast endale meelepäraseima. Kokku on tänase seisuga külalisõpetajatele uksi avamas 292 kooli kõigist Eesti maakondadest.

Sihtasutus Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul on korraldajatel väga hea meel, et tänavusele "Tagasi kooli" nädalale on lisaks eesti õppekeelega koolidele registreerunud varasemast enam vene õppekeelega koole.

"Julgustame kõiki oma koolitunniks kaaluma erisuguseid koole - nii eesti- kui venekeelseid, maa- kui linnakoole, suuremaid ja väiksemaid. Miks mitte valida seekord õpetamiseks kool, millega varasemad seosed hoopiski puuduvad? Kindlasti on ääretult soe tunne minna vilistlase või lapsevanemana juba tuttavasse kooli, ent "Tagasi kooli" nädalal ootavad külla ka paljud teised põnevad koolid üle Eesti," ütles Kaire Kroos.

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul aitavad gümnaasiumis, kutsekoolis või ülikoolis hea ning kaasaegse hariduse saanud inimesed kujundada kogu Eestit haritumaks ja targemaks. "Siinjuures ei pea ma silmas ainult tunniplaani õppeaineid, vaid võimalikult laia maailmapildi omandamist. Nii kutsungi kõiki, kes soovivad meie õpilasi targemaks ja arukamaks muuta, tulema nüüd korraks tagasi kooli," sõnas president Ilves.

"Tagasi kooli" nädalat toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Sihtasutus Noored Kooli
Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 4. oktoobril 2010 

Kuuled, mida nad räägivad eneseületamisest ning eesmärkide saavutamisest! Lisaks tutvustatakse võimalusi, mida pakub Sulle programm SINA. Esinevad Hans H. Luik, Jim Ashilevi, Tanel Talve, Helen Vetik, Marjam Vaher, Alar Ojastu jpt.

* Tallinnas 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Nordic Hotel Forumis.

* Tartus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Ülikooli kohviku kaminasaalis.

* Pärnus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Port Artur 2-s.

* Viljandis 13. oktoobril kell 17.00-20.00 Pärimusmuusika Aidas.

Tule, kuula ja uuri oma võimalusi ettevõtlikuks hakata!
Osalemine on kõigile TASUTA!

REGISTREERI SEMINARILE SIIN.
LISAINFO www.sinanoored.ee

Lisatud 4. oktoobril 2010

"Õpetajast teeb hea õpetaja inimlikkus - omadus, mille olemasolu kõik õpilased tagantjärele tähele panevad ja selle eest tänulikud on," avaldas minister Tõnis Lukas tänu Aasta Õpetajatele. "Samas on õpetajad ära teeninud ühiskonna tänu ja riikliku tunnustuse kohe, igapäevaselt. Just maakondades esile tõstetud Aasta Õpetajad on need, kes on oma meeldejääva tegevusega nii õpilaste, lapsevanemate, kui ka kõigi teiste silmis õpetaja ametit väärtustanud."

"Õpetajaameti maine on viimastel aastatel oluliselt tõusnud," lisas minister. "Sellest annavad tunnistust ka mitmed algatused, nagu näiteks "Hea õpetaja kuu" läbi viimine, Eesti Õpetaja monumendi planeerimine Haljalasse jms."

Aasta Õpetaja valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.

Aasta Õpetaja 2010 vastuvõtule kutsutud õpetajad:
Allar Jakobson, Kalmetu Põhikool
Andres Talts, Tallinna Reaalkool
Andres Vakra, Tallinna Haridusamet
Anne Kaljurand, Gustav Adolfi Gümnaasium
Anne Lapp, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Anu Kurm, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Dinara Rizvanova, Sillamäe Kannuka Kool
Heli Lindmäe, Käina Gümnaasium
Ingrid Orgulas, Jõgeva Muusikakool
Jelena Laanjärv, Saue Gümnaasium
Juta Hennoste, Tartu Karlova Gümnaasium
Kaire Hääl, Mammaste Lasteaed-Algkool
Kuuno Tiitus, Lahmuse Kool
Mari Ausmees, Saaremaa Ühisgümnaasium
Mari Karon, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Maria Bakejeva, Kohtla-Järve Kunstide Kool
Marika Kuusmann, Tabasalu Lasteaed Tibutare
Marje Krusell, Rapla Lasteaed "Naksitrallid"
Merike Lillo, Tartu Lasteaed Helika
Nadežda Ivanova, Narva Humanitaargümnaasium
Natalia Jurtšenko, Tallinna Pae Gümnaasium
Reeli Saar, Võru Järve Kool
Piret Rannast, Ülenurme Gümnaasium
Saima Tell, Keeni Põhikool
Siiri Seljamaa, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Gümnaasium
Tiit Saare, Mäetaguse Põhikool
Valentina Vint, Tallinna Kadaka lasteaed
Vally Tamm, Petseri Keelte Gümnaasium (Venemaa)
Viia Ivask, Türi Muusikakool
Viire Hints, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Ülo Kurig, Tallinna Saksa Gümnaasium

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. oktoobril 2010

Välismaalastele endile seadus olulisi muudatusi ei too, küll aga esineb muutusi seoses õppeasutuste ja tööandjate kohustuste ning piiriülese reisijate veoga, teatas siseministeeriumi pressiesindaja. Näiteks piiriülesel reisijate veol peab vedaja edaspidi enne välismaalase transpordivahendile võtmist kontrollima, et tal oleks piiriületuseks vajalik dokument ja seaduslik alus Eestisse sisenemiseks või transiittsoonis viibimiseks.

Seaduse kohaselt võib politsei- ja piirivalveametile tähtajalise elamisloa taotluse esitada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult ja taotleb elamisluba õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- või doktoriõppes.

Üldise nõudena tuleb tähtajalise elamisloa taotlemisel tõendada välismaalase tegeliku eluruumi olemasolu ning nii tööandjad, õppeasutused kui välismaalasele eluaseme pakkuja peavad edaspidi kontrollima, et Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Eestis õppimise ja töötamise osas laiendab seadus ka õppeasutuste ja tööandjate teavitamiskohustust. Näiteks on õppeasutus kohustatud politsei- ja piirivalveametit teavitama välismaalasega praktikalepingu sõlmimisest ja selle lõpetamisest, samuti tuleb teada anda, kui õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalane õppetööle ei asu.

Tööandjat, kes võimaldab välismaalasel rikkuda Eestis töötamise tingimusi, saab seaduse kohaselt karistada 300 trahviühiku ehk 18.000 krooni ning juriidilise isiku puhul kuni 50.000 krooni suuruse trahviga. Sama karistus on ette nähtud juhul, kui tööandja maksab välismaalasele Eestis töötamise eest seadusega sätestatud määrast väiksemat töötasu, ei maksa talle üldse või jätab täitmata teavitamiskohustuse.

Allikas: BNS Lisatud 1. oktoobril 2010

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ inglise filoloogia osakonna assistendi Eva Reinu sõnul võib nii Kanada kui Eesti ajaloo ja ühiskondliku mälu kujutamise vahele tõmmata mitmeid paralleele. „Kanadas elab palju eri etniliste gruppide esindajaid ja nende koloniaalajaloo käsitlus on sootuks teine kui n-ö valge Kanada oma. Ma arvan, et ka meil Eestis on sama probleem – erinevate saatustega inimestel on erinev ajalugu. Ühiskonna sidususe huvides on väga oluline, et meil säiliks teatud ajalooline ühisosa aga me peaksime olema tunduvalt sallivamad ka eri gruppide ajalookäsitluste suhtes,“ ütles Rein.

Konverents kestab 1.–3. oktoobrini. Selle aja jooksul annavad seitsme riigi Kanada-uurijad võimaluse heita pilk kauge ja teistsuguse, kuid samas üllatavat äratundmist pakkuva maa ajalukku, poliitikasse, ühiskonda, kultuuri ja kirjandusse.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakond ja Kanada-uuringute Keskus koostöös Kanada Suursaatkonna Eesti Esinduse ja Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivaliga ning see toimub Kanada valitsuse ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna toel.

Rohkem infot.  

Tartu Ülikool

* 2. okt kl 11-15 toimuv Seto mihklipäev algab setokeelse palvusega Kuie koolis, mille viib läbi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester isa Sakarias Leppik. Kella 12 paiku liigutakse üheskoos Kolu kõrtsi, kus saab osa ehtsast setu külapeost – kirmaskist. Esinevad seto koorid ja pillimehed, saab tantsu lüüa, kaasa laulda, osta käsitööd, süüa miihklipääva oinaruuga ja maitsta rahvusjooki. Esinevad leelokoorid: Sorrõseto, Sõsarõ΄, Õiõ Seto΄ ja Hõpõhõim Tallinnast, Kullakõsõ΄ Põltsamaalt, Liinats΄uraq Tartust, Põlva Seto Selts, Helmine, Kuldatsäuk ja Tsibihärbläse΄ Setomaalt. Rahvuslikke pillilugusid esitab Raali Ain, üles astub ka tantsurühm Hõbehall. Peole lisab väge noor seto sootska Raudoja Ahto.

* 3. okt alustab õpetaja Mari Kariste juhendamisel tööd käsitööring. Koos käiakse iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kl 11-15. Enamat infot saab Sassi-Jaani perenaiselt Karinilt: tel 5348 3344.

* 15.-17. oktoobril saab Härjapea talus näha leivategu. Reede pärastlõunal paneme käärima juuretise ja seame taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkume tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Siis kergitame veel tainast ahju taga leivaastjas ja paneme seejärel leiva küpsema. Et leib maitsev saaks, tuleb seda kasuka all pehmendada. Pühapäeval saab maitsta hääd rukkileiba! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Näitus – 4.oktoobril avame Kolu kõrtsi talli all Toomas Muru fotonäituse Jõgeva linna vanadest majadest.

* Hobusõit iga päev kl 10-16. Muuseumi territooriumil võib kohata ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Kolu kõrtsi äripäeva pakkumised. Muuseumi Kolu kõrtsis saab maitsvaid roogasid nautida igapäevaselt kl 10-17. Eripakkumine on aga esmaspäevast reedeni kl 12-16: vaid 60 krooni eest saab päevaprae (või päevasupp + magustoit) koos mahlajoogi, tee või kohviga. - Selleks tuleb osta muuseumi kassast Kolu kõrtsi 60 kroonine pilet. Muuseumipiletit juurde ostma ei pea!

Head, traditsioonilised eesti toidud; eriline ja loov õhustik; 15min autosõitu Tallinna kesklinnast; tasuta parkimine; wifi! Jõuluürituste tellimiseks palume ühendust võtta Kolu kõrtsi perenaise Marika Tõrviga: marika@evm.ee; 6549 119.

* Jahedate sügisilmade saabudes on täienenud muuseumi käsitööpoes kudumite valik – pakume rahvusmustreis salle-sokke-mütse ja kampsuneid. Müügil on ka kärjed ja mesi, mis korjatud vabaõhumuuseumi metsapargist meie usinate mesilindude poolt ja kirjastus Grenaderi, fotograaf T. Tuule ja Härjapea perenaiste ühislooming – Eestimaa köögikalender 2011.

Talvehooajal ootame külastajaid igal päeval kella 10st-17ni. Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 1. oktoobril 2010

„Debatil on võimalus majandusministril, kogenud äritegelastel ja noortel innustunud ettevõtlikel jagada omi mõtteid nii teineteise kui publikuga ning leida uusi ideid, kuidas muuta Eesti senisest ettevõtlikumaks riigiks.“

Põlvkondade debatil, mida juhib Märt Treier, osalevad lisaks eelpool nimetatutele noored ettevõtlikud Andrei Korobeinik, Kristjan Kaer, Regina Soop ja Rando Pikner.

Üritus toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas (Ehitajate tee 5) kella 13:00 - 14:30.

Põlvkondade debatt „Ettevõtlik Eesti” on osa üle-eestilise ettevõtlusnädala programmist. Ürituse toimumist toetavad EAS, Tallinna Tehnikaülikool ja Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata ka: Noorte töötoad “IDE: insener, disainer, ettevõtja“ Tallinna Ettevõtluspäeval

Lisatud 1. oktoobril 2010

IDE: töötubade projekti eesmärk on populariseerida tootearenduse ja disainiga seotud tegevusvaldkondi ja teadvustada õpilastele, milliste spetsialistide koostöös sünnib uus toode. Alaeesmärgiks on suunata õpilasi tegema karjäärivalikuid ja arendama ettevõtlusplaane tootearenduse ja disainiga seotud valdkondades.

IDE: töötubades läbivad õpilased tootearendussimulatsiooni, mille tulemusel tekib nutikas ja praktilise lisaväärtusega jalgrattatarvik. Meeskondades analüüsitakse tarviku sihtrühma, turunduskanaleid, hinnakujunemist, insenertehnilist lahendust, kasutusel olevaid materjale ning disaini. 100 minutit kestva töötoa lõpuks tekib uue toote prototüüp, mis kinnitatakse päris jalgratta külge ning testitakse proovisõiduga. Töötoa lõpus annavad töötuba juhendavad Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengid või vastsed vilistlased tootearendustiimidele tagasisidet. Töötoa sisu on seotud majandusõpetuse, füüsika, tehnoloogiaõpetuse ja käsitöö tundide sisuga.

Kokku toimub ajavahemikus september 2010 kuni jaanuar 2011 24 IDE: töötuba erinevates Eesti keskkoolides või avatud ürituste raames. Lisaks reisib töötubadega koos ka Eesti noore tootedisaineri auhinna SÄSI 2010 nominentide töid tutvustav näitus.

Töötubade ja SÄSI näituse projekte toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Tallinna Ettevõtluspäeva töötoad ootavad osalejaid 10.-12. klassidest, registreeruda saab siin: http://ettevotluspaev.tallinn.ee/?go=program-2010.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust: marina@disainikeskus.ee

Teate edastas: Marina Vilop Lisatud 1. oktoobril 2010