Kandidaatide esitamise kategooriad on: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö ja aasta tegu. Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Tunnustatavate nimekiri avalikustatakse 9. detsembril 2010.a. Tallinnas toimuval pidulikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.

Lisainformatsioon ja kandidaatide esitamise kord on Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljel.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 29. septembril 2010

Haridus- ja koolitusprogramm – konsultatsioon (asendab praeguse elukestva õppe programmi)
Noorteprogramm – konsultatsioon (asendab praeguse programmi Aktiivsed noored)
Rahvusvaheline kõrgharidusprogramm – konsultatsioon (asendab praeguse programmi Erasmus Mundus)
Konsultatsioonis võivad osaleda kõik üksikisikud, ühendused, organisatsioonid ja sidusrühmad. Osalemiseks on vaja klikkida ülaltoodud linkidel.

Kui osalete konsultatsioonis organisatsiooni esindajana, klõpsake oma seisukohtade saatmiseks siin.
Konsultatsiooni küsimustikele vastates saate esitada oma seisukohad:
programmide väljatöötamise ja ülesehituse kohta ning
kuidas nad aitavad kaasa strateegia Euroopa 2020. aastal raames aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, kuid eelkõige strateegia kahe põhilise algatuse raames, milleks on: „Noorte liikuvus” ja „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks”.

Konsultatsioon on avatud kuni 30. novembrini 2010.
Konsultatsiooni tulemused esitatakse hariduse ja kultuuri peadirektoraadi veebisaidil. Tulemuste aruandes esitatakse arvamuste analüüs ning näidatakse, kuidas komisjon seda tagasisidet kavatseb oma ettepanekute koostamisel kasutada.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus
Lisatud 29. septembril 2010

Klassi kodulehe pidamine või Twitteri keskkond on aga meie õpetajate seas pigem erandiks. Klassidel eksisteerib küll kodulehti, kuid nende haldajateks on peamiselt õpilased ise ja lehtede suunitlus ei ole ka alati haridusliku sisu ja eesmärkide vahendamine lapsevanematele, vaid pigem omavaheline tore suhtlus. Järgnevas artiklis, mille autoriks on Laura Ketcham, on juttu erinevatest võimalusteks lapsevanemate ja õpetaja vaheliste sildade loomiseks, mille eesmärk on läbi kommunikatsiooni tagada lapse arengule parimad võimalused. Proovime meiegi siis erinevaid vahendeid nende sildade loomisel, lisaks traditsioonilistele, et see side toetaks õpilasi nende arengus. 

Õpetaja ja lapsevanema vaheline avatud suhtlemine on lapse akadeemiliste ja sotsiaalsete oskuste arengu võtmefaktoriks. Lapsevanemad peaksid olema kursis, mida nende lapsed õpivad, millal toimuvad arvestused, millised on kodutööd, projektid, millega õpilased tegelevad; lisaks nendele peaksid vanemad olema ka kursis oma lapse sotsiaalsete ja käitumuslike tegevustega. Õpetajad ei tohiks koduga jagada vaid muresid, vaid peaks rääkima ka laste arengust ning edusammudest. Korraliku kooli-kodu suhte loomine läbi pideva kommunikatsiooni on laste arengu nimel väga tähtis ja vajalik. Traditsioonilised viisid selleks on lastevanemate koosolekud või avatud koolitunnid. 21. sajandil pakub aga tehnoloogia palju mitmekesisemaid võimalusi lapsevanematega ühenduse pidamiseks. Kasutades nende võimaluste kombinatsiooni, on vanemad oma laste eduka hariduse omandamisse kaasatud ning sellega hästi kursis. 

E-post
Üks kõige populaarsemaid viise vanematega ühenduse pidamiseks on läbi e-posti. Kooliaasta alguses kogutakse kokku kõikide lapsevanemate andmed (kodune aadress, telefoninumbrid, e-posti aadressid). Nende andmete baasil saab luua isiklikud kontaktid ja kirja-listid, mille kaudu on võimalik infot edastada konkreetsetele vanematele või saata infot klassi tegemiste kohta kõigile korraga. E-posti teel suheldes tuleb meeles pidada, et sellist laadi kirjavahetus peab olema igati profesionaalne, tuleb püsida vastavas teemas ning ühistes kirjades ei tohiks viidata konkreetsetele õpilastele nimeliselt. 

Kodulehed 
Klassi kodulehe loomine on samuti võrdlemisi lihtne ja populaarne viis õpetaja ja lapsevanema vaheliseks suhtluseks. Selle jaoks on võimalik kasutada paljusid tasuta või väikese tasuga keskkondasid, mis on loodud spetsiaalselt õpetajatele või millel on loodud koolipõhised näidised, et luua keskkond õpilastele ja nende vanematele. Klassi kodulehele või blogisse võib märkida tunniplaanid, suuremate tööde tähtajad, klassi tegevuste ülevaateid, pilte ja digitaliseeritud õpilastöid. Klassi lehel võiks kirjeldada ka kooli ja klassi eeskirju, käitumisreegleid jms. 

Google Sites, Scholastic, School Notes, ja TeacherWeb on kõik õpetaja jaoks suurepärased vahendid klassi kodulehtede loomiseks ja kasutamiseks.

Twitter
Üks võimalus lapsevanematega ühenduse pidamiseks on ka vastava Twitteri kogukonna loomine. Seal tuleks luua kogukond, mida kasutatakse spetsiaalselt lapsevanematega suhtlemiseks, selle saab muuta privaatseks, nii et lugeda saavad vaid need vanemad, kes on selleks õiguse saanud. Lisaks teadete küsimustike, tööde ning projektide kohta, saab õpetaja ka viidata olulistele artiklitele, mida vanemad võiksid lugeda ja on-line keskkondadele, mida õpilased oma koduses õppetöös kasutada võiks. Twitteri puhul on suur pluss veel ka see, et lapsevanemad saavad ka ise sõna sekka öelda, luues diaalooge mitte ainult õpetaja ja lapsevanema vahel, vaid suheldakse ka omavahel. 

Kõik need õpetaja-lapsevanema vahelised suhtlemise meetodid võimaldavad luua parema keskkonna lapse hariduslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Kui kommunikatsioon on avatud ja kõik osapooled lapse harimisse kaasatud, aitab selline tugi õpilasel edukalt saavutada ja ületada omale püstitatud eesmärgid ja ülesanded. 

Artikli autor: Laura Ketcham
Refereeritud: http://www.mangomon.com/blog/bid/29286/Technology-for-Teacher-Parent-Communication?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+MangoMon+(Special+Education+MangoMon+Blog) 

"Viimsi valla rohkem kui 16 000 elanikust on veerand kooliealised lapsed või noored - kõik nad vajavad transporti kodust lasteaeda või kooli ja tagasi," ütles Viimsi vallavanem Haldo Oravas. "Viimsi poolsaarel on oma eelised - kaugused kodude ja kooli- ning lasteaiahoonete vahel on piisavalt väikesed, et mõelda keskkonnasäästliku sõiduki - elektribussi kasutamisele. Nii vallale kui valla elanikele - lapsevanematele - on väga oluline roheline elu- ja mõtteviis. Seepärast otsisime võimalusi, kuidas muuta Viimsit rohelisemaks ning ökoloogilisemaks."

Haldo Oravase sõnul on Viimsis tekkinud juba esimesed ummikud, sest valdavalt kasutatakse laste kooli ja lasteaeda toomiseks isiklikku sõidukit. "Väga oluline on tegeleda selle probleemiga kohe. "Rohelisel energial töötav, uus ja mugav buss oleks popp ja huvitav lastele ning logistiliselt mugav ka lastevanematele. See toob kindlasti ühistranspordi kasutajaid juurde," lisas ta.

Projekti ühe autori, Urban Management OÜ juhatuse esimehe Jaan Kurmi sõnul võiks uut moodi buss lapsi kooli sõidutada aastal 2012. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saaksime elektribussi tööle juba 2012. aastaks. Praegu alustame poole aasta pikkuse uuringuga, mille käigus selgitame välja, kas ja milline koolibuss on otstarbekas osta, ümber ehitada või rentida," rääkis Kurm. "Päris valmis lahendust praegu Põhja-Euroopa jaoks ei ole, sest põhiline elektribussi tootja on hetkel Hiina. Nüüd ongi meie ülesandeks välja selgitada, mis oleks optimaalne suurus, tüüp ja võimsus, samuti viia läbi võrdlus diislil sõitva bussiga."

Projekti kohaselt peaks elektriline koolibuss saama sõiduks vajaliku energia tuulegeneraatorist. "Ühe bussi varustamiseks peaks olema 0,5-1MW tuulik. Lisaks peab olema laadimisvõimalus võrgust tuulevaikseks perioodiks," selgitas Kurm. "Teine ülesanne ongi meil leida tuulikule sobilik lahendus. Selle asukoht peab olema atraktiivne, kuid ei tohi häirida inimeste tavapärast elu."

Projekti autorite hinnangul peaks koolibussi lõpp-peatus ja akude laadimiskoht olema kooli parklas või selle lähedal parklas, mis oleks paljudele inimestele nähtav ja atraktiivne uudistusobjekt. Tuulegeneraatori tootmise jääki saaks aga kasutada koolis või tänavavalgustuses.

Elektrilise koolibussi uuringute etapp läheb maksma 400 000 krooni. Projekti lõplik maksumus selgub uuringute käigus. Projekti meeskonda kuuluvad: Viimsi Keskkooli direktriss Leelo Tiisvelt, Viimsi vallavanem Haldo Oravas, Nelja Energia OÜ juhatuse esimees Martin Kruus, Creative Union'i juhatuse esimees Madis Laas ning Urban Management OÜ juhatuse esimees Jaan Kurm.

Viimsi vald
Lisatud 28. septembril 2010

9. oktoobril Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis ning otsepildina internetis ülekantaval üritusel jagavad oma ettevõtluskogemusi näiteks Skype Eesti juht Sten Tamkivi, rahvusvahelisi investeeringuid suunav Margus Uudam Ambient Sound Investment'ist, börsiambitsioonidega Webmedia juht Taavi Kotka, mitmeid startuppe käivitanud ingelinvestor Yrjö Ojasaar, Ajujaht 2010 võitja Click&Grow autor Mattias Lepp ning tunnustatud juhtimiskonsultandid Ülo Vihma ja Marko Rillo.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Ülari Alametsa sõnul pakub Eesti parim ettevõtluskonkurss Ajujaht noortele ainulaadse võimaluse arutada oma ideid parimate koolitajate ning ärimeestega, konkureerides sealjuures veel märkimisväärsele stardikapitalile. "Juba Ajujahi soojenduskonverents toob algajate ettevõtjate ette suure hulga tippesinejaid, keda saab tavapäraselt kuulata ainult kopsaka osavõtumaksuga tippkonverentsidel. Kes alustavatest ettevõtjatest ei ole soojenduskonverentsil kuulamas, see on jäänud stardis magama," lisas Alamets.

Inspiratsiooniseminar toimub 9. oktoobril kell 11.00-15.00 Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis ning on reaalajas nähtav aadressil http://www.ajujaht.ee/inspiratsiooniseminar. Lisainfo ja kiirematele soovijatele üritusele registreerumine http://www.ajujaht.ee/.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi korraldaja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ettevõtlusteadlikkuse programmi raames. Miljonikroonise auhinnafondi panevad kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB, Skype, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tartu Teaduspark, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Heateo Sihtasutus, Webmedia, Nasdaq OMX Tallinn, Tervise Paradiis, British Council, Kredex. Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Allikas: BNS Lisatud 28. septembril 2010

Projekti tutvustus toimub neljapäeval, 30. septembril kell 16.30 Tallinna Ülikooli Mare maja (Uus-Sadama 5) II korrusel ruumis M-225.

„Old Spaces, Living Art” (OSLA) projekti teine faas alapealkirjaga „Elava Linna Aja Vool“ on järg aasta jooksul valminud tantsulistele lühifilmidele, mis keskenduvad igapäevaelule Tallinna eri linnaosades eri ajastutel. Filmide ettevalmistusest ja salvestusest osa võtnud noored kunstnikud soovivad saadud kogemust nüüd laiendada kooliõpilastele ning Tallinna tänavatele.

Selleks viiakse sügisesel ja kevadisel koolivaheajal kuue päeva jooksul korraldatud linnalaagrites noored erinevate töötubade kaudu ajarännakule läbi seitsme sajandi. Suve hakul pannakse koos veedetud kahe nädala materjali põhjal kokku läbi päeva kestev improvisatsiooniline tänavalavastus, kus Tallinna kesklinna erinevais paigus erinevad ajastud noorte abil elustuvad.

Linnalaagritesse registreerumine algab 1. oktoobril 2010 ning kestab 10. oktoobrini. Laagrid toimuvad koolivaheaegadel – 25.–30. oktoobril, 21.–26. märtsil, 7–10. juunil; lõpuetendused 11–12. juunil 2011.

Laagri tegevused on viidud laiali üle Tallinna, töötoad toimuvad nii muuseumides, galeriides kui ka vabas õhus. Töötubade läbiviijad on noored tegijad teatri, tantsu, kostüümi jm vallast, nõu ja jõuga aitavad kaasa muuseumitöötajad, ajaloolased, linnauurijad. Kogu projektist osavõtt on tasuta.

Osalema oodatakse aktiivseid, julgeid või julgemaks saada soovivaid, ajaloost ja kultuurist huvitatuid noori, kes ei arva, et ajalooõpe ainult aastaarvudele ning sõdadele peaks keskenduma ja kes soovivad suhtuda olnud ja olevasse ruumi, aega ja mõtteviisidesse vabalt ja loovalt.

Lähemat infot ja registreerida saab blogiaadressil http://oldspaceslivingart.wordpress.com

„Old Spaces, Living Art” projekti toetavad Tallinn 2011, Euroopa Noored, Eesti Kultuurkapital ja Tantsuteater Tee Kuubis.

Lisatud 28. septembril 2010

Ootame kõiki 1.-5. klassi huvilisi, ekskursioone viiakse läbi Tallinnas ja Tartus nii eesti kui vene keeles. Lastele tutvustatakse postiasutust, räägitakse Eesti Posti ajaloost ja tänapäevast ning oma silmaga saab näha nii pakkide kui kirjade sorteerimisliine. Külastuse käigus rõhutatakse täpse aadressi vajalikkust, samuti räägitakse postmargi tähendusest - koos vormistatakse ümbrikule aadress ja postitatakse kiri.

Eesti Post soovib lasteekskursioonidega tähelepanu pöörata nendele igapäevastele tegevustele, millega kõik inimesed otseselt või kaudselt kokku puutuvad. Hoolimata postitehnoloogia arengutest jääb teatud osa postitööst traditsiooniliseks - see tähendab postisaadetis peab jõudma kirjakandja või kulleri vahendusel nii koju kui erinevatesse organisatsioonidesse.

Ekskursioonid kestavad oktoobrist õppeaasta lõpuni, registreerimiseks palume ühendust võtta Andra Lokkiga: andra.lokk@post.ee, tel 6257257.

AS Eesti Post
Lisatud 28. septembril 2010

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi, tervise tegevuskavade koostamist ning töökohal vaimse tervise edendamisele suunatud projekte. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV-positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused või maavalitsused.

SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 500 tuhande ja 1,5 miljoni krooni vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 1. november 2010 kl 17.00.
Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 5. oktoobril Tallinnas ja 7.oktoobril Tartus, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev
Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Mari Annus, SA Innove
Lisatud 28. septembril 2010

Käesoleva aasta laureaaditiitli pälvivad helilooja Veljo Tormis, viiulipedagoog Niina Murdvee ja orff-pedagoog Tuuli Jukk. Laureaatide austamine algab kell 16.30 Tallinna Ülikooli Riho Pätsi nimelises auditooriumis (Uus-Sadama 5, M-213). Sündmuse teeb erakordseks Pätsi bareljeefi (autoriks skulptor Mari-Liis Tammi) avamistseremoonia. Samas esitletakse Riho Pätsi monograafiat „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis“ kolmandat trükki.

Veljo Tormise looming, eriti regilaulust lähtuv koorimuusika on olnud eesti kooritraditsioonide ja nõnda ka kogu muusikaõpetuse alustala juba aastakümneid. Veljo Tormise looming on kujundanud oluliselt eestlaste arusaamist oma rahva muusikast, regilaulust ja selle esitamispraktikast tänapäeva kontekstis. Suur osa Tormise loomingust on kirjutatud laste- ja noortekooridele. Kui maailmas on Tormise teoste esitamine toonud kuulsust mitmele tippkoorile, siis tegelikult kuuluvad tema loomingu esitajate hulka koolikoorid – Tormise looming on mõistetav ja laulurõõmu pakkuv kõigile. Oma põhjalikke teadmisi regilaulu vallas on ta edasi andnud nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, konverentsidel ja seminaridel.

Varasematel aastatel on laureaaditiitel omistatud Olav Ehalale, Rene Eesperele, Piret Ripsile, Rein Rannapile, Tauno Aintsile, Tõnu Raadikule ja Mart Siimerile.

Niina Murdvee on viiulipedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema õpilased on tuntud nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil: Kristel Pappel, Tarmo Truuväärt, Mikk Murdvee, Kristjan Hallik, Mari Targo, Danae Taamal jt. Tema erialast järelkasvu näeme kõigi eesti orkestrite pillirühmades ja pedagoogidena paljudes koolides. Aktiivse interpreedina on Murdvee esinenud nii kodu- kui ka välismaal. Ta on teinud rohkelt salvestusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile ning olnud mitme eesti helilooja viiuliteoste esmaettekandja. Koos pianist Tiiu Peäskega on ta salvestanud Eesti Rahvusringhäälingus kõik Riho Pätsi viiulipalad. Niina Murdvee on Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu asutajaliige, kauaaegne sekretär ja juhatuse liige. Ta on kuulunud Eesti esindajana Euroopa Keelpilliõpetajate Ühingu juhatusse, tema sulest pärineb hulk keelpillimuusika alaseid probleemartikleid meie kultuuriajakirjanduses.

Alates 2002. aastast on instrumendiõpetajatena laureaadinimetus omistatud Aavo Otsale, Maigi Pakrile, Leelo Kõlarile, Laine Leichterile ja Mart Laasile.

Tuuli Jukk on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Orffi pedagoogika, rütmika- ja alushariduse muusikadidaktika õppejõud, Põltsamaa muusikakooli ja Põltsamaa lasteaia Mari muusika- ning rütmikaõpetaja. Tuuli Jukk on esimene orff-pedagoog Eestis, kes omandanud erialase professionaalse hariduse Salzburgi Ülikooli Mozarteumi Orffi Instituudis. Üle kümne aasta on ta õpetanud C. Orffi muusikakasvatuse süsteemi aluseid üliõpilastele, olnud täiendkoolitajaks erinevates muusikaõpetuse projektides ja festivalidel õpetajatele ning õpilastele nii Eestis kui ka välismaal. Ta on autoriks mitmele Orffi pedagoogikale toetuvale õppematerjalile, mida kasutatakse laialdaselt nii üldhariduskoolides, muusikakoolides kui ka lasteaedades. Tuuli Jukk juhib Eesti Muusikaõpetajate Liidus orff-sektsiooni tööd. Ta on Eesti esindaja Salzburgis asuvas rahvusvahelises organisatsioonis Orff Schulwerk Forum.

Koolimuusika edendajatena on laureaaditiitli pälvinud Taavi Esko, Külli Tüli, Inge Raudsepp, Ene Üleoja, Ene Kangron, Maret Oja, Külli Puhkim, Ave Kumpas, Ülle Raud, Thea Paluoja, Eve Viilup, Aarne Saluveer ja Jüri-Ruut Kangur.

Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 15 000 krooni.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal institutsioonide esindajad, millega Riho Päts (1899–1977) oli  eluajal tihedalt seotud:  Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Koolibri Kirjastus, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Fondi tegevuse sihiks on koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja koorijuhi prof Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine tänapäeval.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi tegevust kajastab Tallinna Ülikooli veebileht www.tlu.ee/pats

Riho Pätsi Koolimuusika Fond
Lisatud 28. septembril 2010

Selle tähistamiseks kõlavad Vikerraadio “Järjejutu” saates 27. septembrist 1. oktoobrini Tuuli Tauli, Indrek Lõbusa, Linda-Mari Väli, Tõnis Tootseni ja Laura Metsa lühijutud.
5. oktoobril tuleb “Kirjanduslike teisipäevade” raames Tartus Kirjanduse majas esitusele Kairi Kruusi tekstikava “Sõnatüvesid emmates”, millele järgneb sünnipäevapidu. Kavast valmib oktoobri jooksul koostöös lavaka 3. kursusega ka Vikerraadio “Luuleruumi” saade.

Äsja ilmunud Värske Rõhu 23. numbrist leiab loomingut 13 noorelt autorilt. Pikem intervjuu on noore luuletaja Maarja Pärtnaga, kellelt mõne nädala pärast ilmub Värske Rõhu raamatusarjas debüütkogu “Rohujuurte juures”. Kriitikarubriigist leiab arvustused Värske Rõhu esimestes numbrites avaldanud autorite teostest.

Ajakirja luulerubriik keskendub mitme huvitava käekirjaga debütandi loomingule. Kristel Liivi avara haardega luule loob end müütilisuse ja pärimuskultuuride kaudu, sama kogemust kumab ka Anna Hintsi mõnevõrra iroonilisemates ja tänapäevakesksemates tekstides. Seni Värskes Rõhus proosaga esinenud Edvin Aedma leiab luules uut hingamist ning pakub tema loomingu austajatele kindlasti nii mõndagi üllatavat. Tõnis Jürgensilt on ajakirjas kaks lühikest ja vaimukat mõtteluuletust.

Ka ajakirja proosaosa on valdavalt debütantide päralt. Esimest korda on ajakirja pääsenud lugu, mis on algselt kirjutatud teises keeles – Moonika Olju jutu kodutust, kes püüab vana-aastaõhtu jooksul täita ajakirjast Cosmopolitan leitud kümme uusaastalubadust, on tõlkinud ajakirja proosatoimetaja Johanna Ross. Tugeva proosadebüüdi teeb aasta esimeses numbris luuletustega debüteerinud Indrek Lõbus. Samuti leiab ajakirjast Lauri Habakuki ja Pelle Palangarbi lühijutud.

Kriitikarubriigis arvustab Maia Tammjärv Tuuli Tauli luulekogu “Täiuslik ja turvaline”, Tõnis Parksepp Paavo Piigi kolmandat raamatut “Kokkuplahvatus”, Mihkel Truman Martin Vabati luulekogu “Naerutaltsutaja”, Tõnis Hallaste Mikk Pärnitsa romaani “Hundikutsikaeetika” ja Carolina Pihelgas Andra Teede kogu “Atlas”.

Viie aasta jooksul on lugejateni jõudnud 23 Värsket Rõhku ja neis on oma luuletusi, jutte, lühinäidendeid, arvustusi ja esseistikat avaldanud 174 noort autorit. Ajakirja raamatusarjas Värske Raamat ilmuvad aasta lõpuks sarja kaheksanda ja üheksanda teosena Maarja Pärtna luulekogu “Rohujuurte juures” ning Linda-Mari Väli noortejutustus. Värske Rõhk jätkab ka järgmisel aastal kirjandusantoloogia tüüpi ajakirjana, millest leiab eesti noore kirjanduse paremiku, olulise täiendusena lisandub tõlkerubriik, milles hakkab ilmuma piiritaguste noorte autorite loomingut noorte tõlkijate vahendusel.

Lauri Eesmaa, MTÜ Värske Rõhk
Lisatud 28. septembril 2010