Kolmapäeval, 29. septembril esietendub Teatri Kodus KLOUN KOHUPIIMU SÜGISJUTUD Uus Vana Teatrilt. Näitleja ja lavastaja Vahur-Paul Põldma sõnul on "Kloun Kohupiimu sügisjutud" Aasia absurdsetest lugudest ja mängudest koosnev sügise vastuvõtmise lavastus, kus lugusid lastele ja nende vanematele jutustab idamaine kloun.

Muinasjutud pajatavad kõrbest, esimesest jõest, draakonprintsessist, Hiina keisri mustkunstnikust ja ookrikarva teest. Kloun Kohupiimuga vestlevad põnevad muusikainstrumendid okariin, chalumeaux, gemshorn, flöödid ja viled, raamtrumm ning bassrebekk, kaasa räägivad ka väärikad siidkangad. Etendus kestab 45 minutit ja mõeldud nii suurtele kui väikestele muinasjutusõpradele alates neljandast eluaastast.

Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2. Teatrinukkude muuseum ja teatri kassa on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Teatripileteid saab broneerida telefonil 7461 060 või e-maili teel  teatrikodu@teatrikodu.ee

Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee

Tartu Mänguasjamuuseum
Lisatud 28. septembril 2010

Üritus leiab aset Euroopa Liidu Maja koverentsisaalis (Rävala 4) kell 16.00-18.00. Oodatud on kõik välismaal õppimisest huvitatud, eriti aga need, kes tahaksid õpinguid alustada juba 2011. aasta alguses.

Töötoas tulevad lähemalt käsitlemisele teemad:
 * Mida tähendab talvekandideerimine ehk kas peaksin asuma avaldust täitma karvamüts peas ja käpikud käes?
* Riigi, eriala ja ülikooli valik ehk kui mu sõbrad on juba välismaal õppimas, kuidas ma ka nendega lähikuudel ühineda saaksin?
* Kandideerimise kadalipp ehk kuidas see valutult läbida?
* Töö ja elukoha leidmine ning õpingute rahastamine – kui sajad tuhanded inimesed üle Euroopa saavad selle kõigega hakkama, siis miks ma ikkagi jätkan vabanduste otsimist?
 
Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha internetis: http://tinyurl.com/veel-ei-ole-hilja. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine lõppeb üks päev enne üritust või kõikide kohtade täitumisel. 

Dream Foundationi kaudu on võimalik kandideerida õppima pea 30 kooli, mis pakuvad enam kui 1500 ingliskeelset õppeprogrammi kõikjal maailmas. Kõik koolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. Tänaseks on Dream Foundationi abiga välismaale õppima läinud rohkem kui 1000 inimest 7 erinevast riigist.
 
Lisainfo: www.dreamfoundation.eu

Lisatud 28. septembril 2010

Lugemisaastal 2010 korraldas Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts (ESÕS) koostöös Rahvusraamatukoguga konkursi „Minu järjehoidja“. Konkursi eesmärk oli meenutada õpilastele järjehoidjate pikka traditsiooni ja mõtiskleda raamatute tähtsuse üle meie elus. Saksa keele õppijaid kutsuti üles kujundama oma järjehoidja, millel oleks saksakeelne mõttetera lugemise, tarkuse või teadmiste kohta. Oma kunstiloomingule lisatud kaaskirjas kirjeldasid õpilased, mida nad järjehoidjal kujutasid ning põhjendasid assotsiatsioone.

Konkursil osales üle 100 saksa keele õppija Eesti erinevatest piirkondadest. Žüriisse olid palutud oma ala asjatundjad: keeleekspert, kauaaegne saksa keele õpetaja Mare Nirgi, kunstiekspert ja -õpetaja Heidi Reisi ning Rakvere Kunstigalerii juhataja Raivo Riim. Žüriiliikmed olid nii suurt hulka konkursitöid üle vaadates meeldivalt üllatunud. Huvitav tehnika oli seotud suurepärase teostusega, tarkuseterad erinevatelt inimestelt olid inspireerinud noori oma emotsioone paberil kajastama. Ja mitte ainult. Oli ka nostalgiline nahast järjehoidja ja äratundmisrõõmu pakkuv volditud järjehoidja. Kaasaegse tehnika abil arvutis disainitud järjehoidjad näitasid õpilaste arvutikasutamise oskust ja eelistust.

Žürii hindas järjehoidjate visuaalse võlu kõrval ka selle praktilisust, hindajad olid oma otsuses üksmeelsed. Parimaid töid hinnati põhikooli ja gümnaasiumi osas eraldi. Välja anti ka mitmeid eriauhindu: loovuse-, klassika-, nostalgia-, arvutigraafika- ja hea poisi preemia.

14. septembril avati järjehoidjanäitus Rahvusraamatukogus toimunud etlejatevõistluse „Eesti autorid saksa keeles“ raames. Konkursi parimad tööd jäävad saksa lugemissaalis külalistele vaatamiseks raamatuaasta lõpuni.

Suur tänu kõikidele osalejatele, nende juhendajatele ja näituse valmimiseks kaasa aidanud inimestele.

Piret Steinberg, Rakvere Reaalgümnaasium, konkursi „Minu järjehoidja“ projektijuht
Lisatud 28. septembril 2010

Foto: http://kooliraamatukogud.files.wordpress.com/2010/04/jarjehoidja.jpg

Kolme päeva jooksul arutletakse kogemuste üle, mida andis 2010.a kevadel läbi viidud uuringu eeltest. Kohtumist juhib uuringut juhtiva SurveyLang konsortsiumi direktor, Hollandi teadlane Norman Verhelst.

Euroopa keeleoskusuuring toimub esmakordselt. Selles osalevad 16 riiki ja ligi 50 000 põhikooli õpilast. Uuringu eesmärk on saada võrreldavaid andmeid noorte keeleoskuse kohta, mis aitaks Euroopa Liidu riikides kavandada keeleõppe tulevikku. Euroopa juhtivekspertide koostatud testid mõõdavad võõrkeeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud tasemetele vastavalt kolmes osaoskuses, mille hindamiseks ollakse kõige rohkem valmis - kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Eestis on uuritavateks keelteks inglise ja saksa keel. Põhiuuring toimub järgmise aasta veebruaris-märtsis.

Madli Leikop, eksamikeskuse infojuht
Lisatud 28. septembril 2010

Nimetatu nõukogu eesmärk oleks vahetult ja ilma poliitilise mürata viia haridustöötajatest laiema ringini haridusuuendusi puudutav info ning teisalt tuua ministeeriumisse avameelselt erinevad subjektiivsed käsitlused neist probleemidest, mis on muukeelsetele koolidele spetsiifilised. Eesmärk on need koos lahendada. Kohalolijad pidasid venekeelsetel kodanikuühendustel põhineva ja haridus- ja teadusministrit nõustava kogu loomist, mis kaasaks kogukonnas aktsepteeritud inimesi, väga vajalikuks. Praegu on selleks just õige aeg, sest selgitust nii eesti kui ka vene keeles ja rakendumise seiret vajavad uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, õppekavad ja gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas heameelt muukeelsete organisatsioonide ja ekspertide konstruktiivse suhtumise üle, öeldes: "Oleme igapäevaselt kohtunud koolide esindajate ja ametkondade esindajatega, kellega koostöö venekeelsete gümnaasiumide suures osas eesti õppekeelele ülemineku osas on olnud väga hea. Samas on asju, millel on inimeste jaoks subjektiivne inimlik või rahvuslik tasand. Nende küsimuste lahendamiseks vajame eesti ühiskonnale lojaalsete inimeste heatahtlikku nõu."

Asjalikule arutelule venekeelse hariduse teemal aitab kaasa ka see, et nüüdsest on uute riiklike õppekavade ametlikud tõlked vene keelde olemas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel. 

Allikas: BNS Lisatud 28. septembril 2010

Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav näitus koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Nahakunstnike Liiduga jätkab rahvusvaheliste köitekunstinäituste traditsiooni Eestis.

Lähtuti kujunenud tavast, et kõik osavõtjad köidavad üht ja sama tekstikogumit. Tänavune näitus on pühendatud tuntud ja armastatud eesti heliloojale Veljo Tormisele, kelle looming on saanud ainest soome-ugri rahvaste rikkalikust folkloorist ja loodusest ning kes tähistas sel aastal 80. sünnipäeva. Köitekunsti võtmes loodud kunstiobjektid koosnevad Veljo Tormise loengutest ja arutlustest üldpealkirjaga “Lauldud sõna”, mille on lindistuste ja intervjuude põhjal kokku seadnud Urve Lippus.

Tormise ja rahvalaulu teemaga haakus köitjaid 22 riigist üle maailma (Iirimaa, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Jaapan, Inglismaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Šveits, Kanada, Läti, Leedu, USA, Saksamaa, Austraalia, Taani, Poola, Ungari, Venemaa ja Eesti).

Kuidas on aga 171 köitekunstnikku tunnetanud meie regilaulu olemust ja sisu sügavust, eestlase tagasihoidlikku, kuid samas erilist väge täis maailma oma muinasaja vaimuga, saavad näitusekülastajad kaeda kolme kuu jooksul ETDM-is.

Kogu projekti on ette valmistatud 4 aastat entusiastide vabatahtliku tööna ja selle teoks saamist on toetanud arvukad eraisikud ja -ettevõtted ning suursponsorid, nagu Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, AS Põltsamaa Felix, AS Altia, AS Santa Maria.

Näituse meeskond: Lennart Mänd, Rene Haljasmäe, Tulvi Turo, Tiia Eikholm, Sirje Kriisa. Näituse kujundaja: Lennart Mänd. Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2011.


NÄITUSEGA KAASNEVAD HARIDUSPROGRAMMID:
MUUSEUMITUND PÕHIKOOLILE "KIRJUTATU JÄÄB..."
29. septembrist kuni 9. jaanuarini ootame 7-12-aastaseid lapsi muuseumitundi "Kirjutatu jääb...".
Tunni kestus on 50 min, sellest 20 min ringkäik muuseumis ning 30 min käeline tegevus.
Tund põhineb rahvusvahelisel köitekunstinäitusel "Scripta manent IV".
Eesmärgiks on viia lapsed köitekunsti maailma – uurida, millistest osadest koosneb raamat ning millise vormi on köitekunstnikud kirjutatule andnud. Näitusel tutvume erinevate köitmisviisidega ja heidame põgusa pilgu köiteajaloole. Tunni praktilises osas saab iga osaleja valmistada endale märkmiku kas leporello- ehk siksakköites (7-9-aastased) või jaapani köites (10-12-aastased).

Tunni viib läbi muuseumipedagoog Alice Kessler
Osalemine eelregistreerimisel: haridus@etdm.ee
Tunni maksumus on 35 krooni
 
SÜGISENE LINNALAAGER "KUNST... KINNI KÖITA!"
27.-28.10.2010 kell 12-17
Sügisesel koolivaheajal ootame 9-13-aastaseid noori kahepäevasesse linnalaagrisse. Seekord saavad osalejad aimu haruldasest köitmiskunstist. Külastame rahvusvahelist köitekunstinäitust "Scripta manent IV", tutvume Eesti köiteajalooga läbi muuseumi püsiekspositsiooni, saame lühiülevaatelise loengu köiteajaloost, kohtume köitekunstnikuga ja proovime õpitoas ise köitekunstis kätt. Tule ning lase ennast köitekunstist köita!
Laagri viib läbi muuseumi pedagoog Alice Kessler.
Osalemine eelregistreerimisel: haridus@etdm.ee, kohtade arv piiratud!
Laagri maksumus 300 krooni.

Ootame kõiki registreeruma!

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Scripta Manent IV www.scriptamanent.ee 
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist), avatud K-P kl. 11-18

Lisatud 28. septembril 2010
*Fotol oleva töö autor: Maila Käos (üks kolmest peaauhinnast - Kuldraamat)

Sõprade prügiringi mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist tuleks jäätmejaama viia. Jäätmejaama saab viia oma vanu kodumasinaid, autorehve, sorteeritud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne). Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga, seda pidevalt suurendades. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda. Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab Sõprade prügiringi mäng kuni 18. oktoobrini ja võitjavõistkonda ootab 5000-kroonine kinkekaart seiklusfirmalt.

Aasta eest osales Sõprade prügiringi mängus pea poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget. Jäätmejaamu on Tallinnas neli - Artelli 15, Paljassaare põik 9a, Suur-Sõjamäe 31a ja Raba 40.

Koolinoorte videovõistlusest on osa võtma oodatud kõik Tallinna 1. kuni 12. klassi kooliõpilased. Konkursil osalemiseks on vaja ettevalmistada kuni 30-sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust. Võistlustööd tuleb esitada Tallinna Keskkonnaametile DVD-l kuni 18. oktoobrini. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemas kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemas kinodesse.

Tänavune Prügihundi kampaania algas 25. septembril jäätmepäevaga "Iga prügi pole prügi" ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted ja esitletakse erinevate toimunud konkursside parimaid töid.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna Keskkonnaamet ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta http://www.tallinn.ee/prygihunt

Lisatud 28. septembril 2010

Lisainfo: http://kunstiop.edu.ee/

Tähtaega pikendati 17. oktoobrini. 

Uurige oma fotokogusid ning tulge osalema!
 
Lisatud 27. septembril 2010

Keskmine palk IT-valdkonnas on 30 839 krooni kuus, keskmine palk finantsvahenduses 23 581 krooni kuus. Kokku oli kõigi tegevusalade keskmine palk 13 942 krooni, kirjutab ajaleht.

Juriidiliste toimingutega tegelevate spetsialistide keskmine palk on 23 260, kindlustuse ja pensionifondide spetsialistidel 22 752 ja telekommunikatsiooni valdkonna spetsialistidel 21 633 krooni.

Statistikaameti uuringu järgi on madalaim palk rõivatootmises, küündides 7 523 kroonini.  Turvatöötajate keskmine palk on 8 906, toitlustusasutuste teenindajatel 8 998 ja postitöötajatel 9 538 krooni.

Riigiametnike keskmine palk on 15 618 krooni.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 27. septembril 2010

Laupäeval Tallinnas peetud konverentsil "Vene kool Eestis" otsustati venekeelse hariduse Eestis säilitamiseks moodustada Vene Kooli Nõukogu, BNS-ile saadetud avalduses kritiseerisid konverentsil osalenud haridus- ja teadusministeeriumi käivitatud vene kooli reformi, nimetades seda venekeelse hariduse järjekindlaks väljasuretamiseks.

"Riigi rahastatavat venekeelset kõrgharidust ei ole sisuliselt enam olemas. Vene gümnaasiumid viiakse üle eesti õppekeelele. Vähe sellest, eestikeelseteks hakatakse nüüd muutma ka põhikoole. Luuakse etteteadaolevalt ebaproportsionaalselt suurel hulgal õppekohti eestikeelsetes koolides ja lasteaedades, millega sunnitakse lapsevanemaid panema vene lapsi eesti koolidesse ja lasteaedadesse," on kirjas konverentsi resolutsioonis.

Konverentsil osalejad väidavad, et haridusreformi tulemuseks on hariduse kvaliteedi langus.
"Õppeprotsess ise muutub nii õpilase kui ka õpetaja jaoks järjest vähem komfortseks, tekitades vastastikust stressi ja seades ohtu laste tervise. Säärastes tingimustes ei saa rääkida lapse harmoonilise arengu tagamisest ega väärika ühiskonnaliikme kasvatamisest, kellel oleksid kõik õigused ja vabadused emakeelse hariduse saamisel ilma oma rahvuskultuurilise identiteedi kaotamise ohuta," on öeldud resolutsioonis.

Konverentsil osalenute hinnangul aetakse vene kooli reformimisel segi eesmärgid ja vahendid, püüdes eesti keele eraldi õppeainena õpetamise asemel õpetada õppeaineid eesti keeles. "Sellise asenduse tagajärgi on juba näha vene koolide lõpetajate konkurentsivõime langusest, sest õppematerjali omandamisel tekivad täiendavad raskused," leidsid konverentsil osalenud.

Konverents, milles osales 140 lapsevanemat, vene kooliõpetajat, ühiskonnategelast ja poliitikut, päädis 15-liikmelise Vene Kooli Nõukogu moodustamisega. Selle põhiülesandeks on vene kooli toetamine ja arendamine, lastele soodsama ja efektiivsema õppe- ja elukeskkonna kujundamine.
Nõukogu eesmärgiks on toetada ja arendada venekeelseid koolide alates eelkoolist kuni kõrgkoolideni välja, samuti luua lastele õppetööks ja eluks soodne ja tõhus keskkond.

Nõukogu peab samuti välja töötama ja rakendama ellu strateegia emakeelse õppe õiguse realiseerimiseks, tegema koostööd venekeelsete koolide vanemate kogudega venekeelse kooli arengu strateegilistes küsimustes ning venekeelsete koolide pedagoogidega. Nõukogu hakkab monitoorima ja analüüsima seaduste mõju ja tähtsust venekeelsele koolile. Samuti loodab nõukogu osaleda seaduseloomes hariduse vallas.

Allikas: BNS Lisatud 27. septembril 2010