Tudengipäevad avab suurejooneline rongkäik, mis algab 20.00 Raekoja platsil ning lõpeb öölaulupeoga Vabaduse väljakul.

Tudengipäevade kavas on suurt tähelepanu pööratud kultuurile. Üliõpilased saavad kuulata ööülikooli loenguid, kirikukontserti ja tutvuda erinevate rahvuste kultuuridega. Lisaks toimuvad traditsioonilised üritused nagu öölaulupidu, Tudengimees, pubiralli, Tudengimaja vabaained jpm huvitavat.

"Tudengid vallutavad neljaks päevaks pealinna. Tudengipäevade võimsaks avapauguks on Vabaduse väljakul toimuv öölaulupidu, kuhu oodatakse koos tudengitega osalema kõiki linnakodanikke. Programm on mitmekesine ning peaks pakkuma tegevust igaühele," ütles Tallinna Tudengipäevade peakorraldaja Riina Odnenko.

Tudengipäevade kavas on esmakordselt isetehtud muusikariistade konkurss ja kiikhobuste võiduajamine. Kinos Artis toimub tudengitele suunatud Tallinna Tudengite Filmiöö TaTuK. Ööülikooli raames esinevad üliõpilastele Aleksei Turovski ja David Vseviov. Tudengipäevad lõpetab lõpupidu, mis seekord toimub Patarei vanglas.

Tudengite Sügispäevade kohta leiad rohkem infot kodulehelt aadressil http://www.tudengipaevad.ee/ ja Facebookist http://www.facebook.com/tudengipaevad

Tallinna Tudengipäevade toimumist toetavad A. Le Coq, ISIC, Tallinna Linnavalitsus, Kesklinna Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ja Tallinna kõrgkoolid.

Allikas: BNS Lisatud 27. septembril 2010

Samal ajal kui mõned koolijuhid keelavad lastel sotsiaalse meedia kasutamise ning julgustavad ka lapsevanemaid seda kodudes tegema, leiavad teised õpetajad võimalusi alates varasest koolieast õpetada lastele läbi sotsiaalse meedia avanevaid võimalusi ja võrgustikega seonduvat vastutust. Sotsiaalse meedia haridusliku sisu praktikaid jagatakse päris palju. CNN intervjueeris 1. klassi õpetajat Schoening'it, kes kasutas koos õpilastega Facebooki klassitegevuste teavitamisest lastevanematele.  Samaagselt aga õpetab selline praktika õpilastele sotsiaalse media kasutamist, vastutust, õigekirja jpm. Algklassiõpetaja poolt alustatud praktikat jagati hea näitena sotsiaalse meedia kasutusvõimaluste kohta ka Facebooki hariduse lehel ning sellest ajast peale on temaga ühendust võtnud paljud inimesed, et jagada kogemusi, uudisena toodi lugu ka paljude vaatajateni läbi CNN'i uudiste. 

Uudiseks kujunes see näide aga hoopis vastukajaks teisele äärmusele. Häid sotsiaalse meedia rakendusi hariduslikel eesmärkidel tuuakse paljudele eeskujuks ning läbi praktikate jagamise loodetakse leida uusi viise sotsiaalse meedia integreerimiseks õppetöösse. Teisel pool seisab aga ka omajagu selliseid haridusliidreid ja koolijuhte, kes loovad oma õpilastele kunstlikke kooli ja kodu keskkondasid, kus sotsiaalsete võrgustike kasutamine on keelatud. Kahjuks ei teki sellises keskkonnas õppivatel lastel oskusi tänapäeva läbipõimunud globaalses ühiskonnas toimetulekuks. 

Õnneks aga teadmine sellest, et on palju erinevaid viise õpilaste ettevalmistuseks eluks, levib ning arusaam, et millegi blokeerimine või keelamine ei vii soovitud tulemusteni, soodustab õpilaste mitmekülgset arengut ning sotsiaalse meedia kriitilist kasutust.

Millises koolis Sina õppida sooviksid? Kas koolis, mis blokeerib sotsiaalse meedia kasutuse või koolis, mis õpetab kasutama ja rakendama sotsiaalse meedia kasutusvõimalusi? 

Refereeritud: 

http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2010/09/using-facebook-with-students-becomes.html

Külalistele olid eriti meeldejäävad väga sisukad ainetunnid, ekskursioon Tallinna vanalinnas ja Vabaõhumuuseumis, tutvumine kohalike vaatamisväärsustega, etlejate konkurss ja osalemine näituse "Minu järjehoidja" avamisel Rahvusraamatukogus. Näitusel olid väljas ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilaste parimad tööd.

Tibutare lasteaed pakkus külalistele võimaluse osaleda sügise tervitamise üritusel ja võimlemistunnis. Mitmed muljeterohked tunnid veetsid külalised koos saksa keele õppijatega. Lisaks suurtele saksa keele õppijatele said ka väikesed (1.-2. klassi) õpilased saksa keele ringitunni raames külalistega koos lustida.

Tiigrihüppe SA pakkus TÜG õpilastele ja külalistele võimaluse osaleda Nukufilmistuudio töötoas, kus valmis mitu toredat lühifilmi Eesti ja Saksamaa õpilaste omavahelisest sõprusest.

Külalised olid majutatud peredesse. Suurim tänu vanematele ja õpilastele hea pealehakkamise ja südamliku võõrustamise eest! Kingituseks sai iga meie õpilane ja lapsevanem praktiseerida saksa või inglise keelt.

Duisburgi oodatakse meie õpilasi 13.-18. detsembril 2010. aastal. Siis toimub raekojas pidulik teatepulga üleandmine Ruhripiirkonnalt Tallinnale.

Tänan südamest kõiki, kes antud projektis kaasa lõid ja oma panuse andsid.

Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi
saksa keele õpetaja, projekti koordinaator

(Toimetus: Fotol illustreeriv tähendus)

Teatraliseeritud avamistseremoonial saavad sõna Eesti kirjandusajaloo suurkujud Vilde ja Tuglas ning poetessi eluteel saatnud Artur Adson, loetakse Underi luulet ja lauldakse tema tekstidele kirjutatud laule, teatas Tallinna pressiteenistus.

Valgest marmorist skulptuuri - seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under - taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. Skulptuuri eest voolab läbi veekaskaad. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.

Laupäeval, 25. septembril möödub Underi surmast 30 aastat. Esialgu oli monumendi avamine planeeritud 20. augustile, kuid see lükati edasi, sest monument ei olnud selleks ajaks veel täiesti valmis.

Allikas: Raepress Lisatud 24. septembril 2010

Ain Mäesalu on uurinud ka Ümera lahingu toimumispaigaga seonduvat. Kui seni on arvatud, et lahingutanner oli Lätimaal lõuna pool Jumara jõge, siis Mäesalu arvab, et taplus toimus jõest põhja pool, sest nii oli eestlastel olemas ka taganemistee juhuks, kui vaja põgeneda.

Ümera lahing toimus 800 aastat tagasi hilissuvel ja oli tänu maavanemate üksmeelele eestlastele üks võidukaid lahingud muistses vabadusvõitluses. Lahingu tähtsuseks peetakse maakondade vaheliste sidemete tugevdamist. "Eesti lugu" käis muu hulgas koos Looduse Omnibussiga vaatamas, kuhu võiks püstitada mälestuskivi Ümera lahingu auks.

Sari "Eesti lugu" on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 13.05 ning räägib eestlastest ja eestlusest, sellest, kuidas oleme kõigi raskuste kiuste püsima jäänud. Sarja autor on Piret Kriivan.

Skeem, kuidas lahing toimus, on üleval saate koduleheküljel: http://www.vikerraadio.ee/eestilugu

Lehelt leiab veel lisamaterjali, mis eetrisse ei mahtunud. Järelkuulamiseks on kuue viimase aasta saated.

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 24. septembril 2010

Hea õpetaja! Euroopa Komisjon, Rahandusministeerium ja Eesti Ajalehtede Liit tutvustavad:
· teisipäeval, 12. oktoobril kell 14-17 Jõhvis Vallavalitsuse saalis (Keskväljak 4)
· reedel, 15. oktoobril kell 14-17 Tallinnas Euroopa Liidu Maja infokeskuses (Laikmaa tn 15)
· esmaspäeval, 18. oktoobril kell 14-17 Tartus Linnavalitsuse haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus)
uut Ajalehelehte ja harjutustekogu teemal „Euro tulek”

Seminaridel kavas:
14.00       Sissejuhatus. Ajalehelehe ja teema tutvustus. Ajalehelehe projektijuht Epp-Mare Kukemelk
14.10       Eurole ülemineku korraldus Eestis. Eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau
15.00       kohvipaus
15.20       Ajakirjandusžanrite muutumine. Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar (Tallinnas ja Tartus), Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk (Jõhvi)
16.00       Praktilisi näpunäiteid uue lehe ja harjutustekogu kohta. Ajalehelehe projektijuht Epp-Mare Kukemelk
16.30       kokkuvõte seminarist

Seminaridest osavõtt on tasuta. Iga osaleja saab tõendi koolitusel osalemise kohta.
Palume eelnevalt registreerida telefonil 646 1005 või aadressil eall@eall.ee

Eesti Ajalehtede Liit
Lisatud 24. septembril 2010

Värsked uuringutulemused toovad välja lõhe, kuidas noored väidavad end mõistvat, et nad peavad rasestumisvastaste vahendite eest vastutama ja kuidas nad tegelikult iga päev käituvad. Samuti valitseb rasestumisvastaste vahendite võimaluste ümber endiselt segadus - kõikide uurimusse kaasatud riikide noortest usub peaaegu kolmandik endiselt, et enne seemnepurset peenise tupest välja tõmbamine (katkestatud suguühe) aitab tõhusalt rasedust vältida.

Soovimatute raseduste arv on üle kogu maailma ja eriti noorte seas suur probleem. Ühe aasta 205 miljonist rasedusest on maailmas umbes kolmandik planeerimata. Lisaks viitab statistika sellele, et kõige rohkem on suguhaigustesse nakatunuid 15-24-aastaste noorte seas. "Ka Eestis on kõige enam klamüüdiasse nakatunuid just 20-24 aastaste noorte hulgas," kommenteeris Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige Made Laanpere.

Peaaegu pool seksuaalselt aktiivsetest uuringus osalenud noortest on olnud kaitsmata seksuaalvahekorras - võrreldes 2009. aasta rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva uurimuse tulemustega on tõus märgatav. Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liikme Made Laanpere sõnul näitavad Eestis läbiviidud uuringud õnneks vastupidist - noored kasutavad esimeses seksuaalvahekorras rasestumisvastaseid meetodeid järjest enam.

Kõige tavalisem rahvusvahelises uurimuses välja toodud põhjus rasestumisvastaste vahendite kasutamata jätmise kohta oli see, et neid polnud parajasti käepärast. Siiski erinesid peapõhjused eri piirkondade lõikes:
-   Tai Kuningriigis ütles enam kui kolmandik noortest, kes tunnistasid, et nad olid kaitsmata vahekorras olnud, et peapõhjus rasestumisvastaste vahendite mitte kasutamiseks oli asjaolu, et "see ei ole lahe".
-   Suurbritannias ja Norras, kus rasestumisvastased vahendid on vabalt kättesaadavad, ütles viiendik kaitsmata vahekorras olnud noortest, et nad olid "purjus ja unustasid".
-   Lõuna-Ameerikas leidis 60% naistest ja 55% meestest, et neil oli "keeruline" oma partneriga rasestumisvastastest vahenditest rääkida.

Uurimus hõlmas 25 Aasia, Euroopa ning Lõuna- ja Põhja-Ameerika riiki ja üle 5000 noore vanuses 15 kuni 24 aastat. Uurimus viidi läbi 2010. aasta aprillis ja mais.

Rahvusvaheline rasestusmivastaste vahendite päev julgustab noori vastutama ise soovimatu raseduse ja suguhaiguse vältimise eest. Päeva moto on "Sinu elu, sinu vastutus - räägime rasestumisvastastest vahenditest". Iga-aastase ülemaailmse kampaania keskmeks on nägemus maailmast, kus ükski rasedus ei ole soovimatu.

Lisainfo rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva koduleheküljelt: http://www.your-life.com/en/home/index.php 

Loe ka: Tõnu Ots: noorus pole hukas, vaid blaseerunud, Tarbija24.ee  

Allikas: BNS Lisatud 24. septembril 2010

Esmakordselt antakse üleriigiliselt välja hariduse sõbra ja toetaja auhind, õppija arengu toetaja auhind, õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind, Eestimaa ja kodanikutunde auhind ning loodus- ja täppisteaduste auhind. Nii soovitakse tunnustada inimesi, kes on panustanud õppijale sobiva arengukeskkonna loomisesse, olgu tegu õpetaja, koolijuhi, lasteaedniku, hoolekogu liikme, lapsevanema või ettevõtjaga.

„Eestimaa õpib ja tänab“ auhinnastatuutide kirjeldused leiab siit. Kandidaate saab esitada maakondlikul tasandil alates 15. septembrist kuni 25. oktoobrini 2010.a. veebilehel. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad.

Regionaalsed komisjonid teevad otsused novembris ning esitavad maakonna parimad üleriigilise tasandi komisjonile. Auhinnad antakse üle tänuüritusel, mis toimub 21. jaanuaril 2011.a. Oma piirkonna parimaid võib iga maakond ka iseseisva tänuüritusega meeles pidada.

Üleriigilise tunnustussüsteemi loomine ja auhinnastatuutide väljatöötamine toetab „Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013“ elluviimist ning võimaldab tunnustada haridusvaldkonna olulisi ettevõtmisi, väljapaistvaid tulemusi ja töös omandatud positiivset kogemust.

Tunnustussüsteemi töörühmas osalesid Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ töötati välja ÕKVA programmi raames. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmi toetavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 24. septembril 2010

Rahvusvaheline rasestumisvastaste vahendite päev julgustab noori vastutama ise soovimatu raseduse ja suguhaiguse vältimise eest. Päeva moto on: "Sinu elu, sinu vastutus - räägime rasestumisvastastest vahenditest".

"Meie eesmärk on parandada noorte inimeste teadmisi rasestumisvastastest vahenditest ja soodustada positiivsete hoiakute tekkimist kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite suhtes, et noored oleksid võimelised ise oma teadmistele tuginedes oma seksuaaltervise ja laste saamise osas otsuseid langetama," ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu president Mairi Kaha. "Soovime, et nii noored naised kui mehed mõtleksid rasestumisvastaste vahendite kasutamisest kui ühiselt langetatud otsusest ning et rasedusest hoidumisest oleks omavahel lihtne rääkida," lisas Kaha.

Kooliloengute rahastamist toetab farmaatsiaettevõte Bayer Schering Pharma AG. Koostöö raames on ESTL-l võimalus pakkuda kokku 80 soodushinnaga kooliloengut. Loengu pikkus on 90 minutit ja loengu viivad läbi ESTL-i noortekoolitajad.

Eesti Seksuaaltervise Liit ja noorte nõustamiskeskused on pakkunud seksuaalhariduslikke kooliloenguid alates 1995. aastast. Kogemustega koolitajad (erialalt ämmaemandad, sotsiaaltöötajad, arstitudengid, õpetajad jt.) on saanud spetsiaalse väljaõppe ning on oma seksuaaltervisealaseid teadmisi ja koolitusoskusi pidevalt täiendanud Eesti Seksuaaltervise Liidu noortekoolitusi iseloomustavad interaktiivsed meetodid, avatud ja vahetu suhtlemine, kaasaegsed teadmised, lugupidav ja hinnanguvaba suhtumine noortesse.

Eesti Seksuaaltervise Liit
Lisatud 24. septembril 2010

Mänguasjade projekt sai alguse 2009. aasta augustis, kui poisid osalesid Eesti esindajatena Serbia Punase Risti korraldatud noortelaagris. Solferino lahingu 150. aastapäevale ja Genfi konventsiooni 60. aastapäevale pühendatud noortekogunemisel pidi iga osalev riik esitama ühe humanitaarõigustega seotud projekti. Oma projekti koostamisel said noormehed indu kooli pikaajalistest puu- ja käsitöötraditsioonidest.

Eelmise kooliaasta jooksul uuriti nii Afganistani ajalugu kui ka seda, millistes tingimustes elavad kohalikud lapsed. Seejärel said 7.-9. klasside õpilased ülesande välja mõelda mäng või mänguasi, millega mängimiseks pole vaja pikki ja keerulisi reegleid ega seletusi. Seejärel tehti need õp. Mari Viigi ja õp. Kristina Rajando juhendamisel puu- ja käsitöötundides ise valmis.

Tänaseks on valminud kolm suurt kastitäit mänguasju: peamiselt pehmeid kaisuloomi ja loovust arendavaid puust mänge. Pärast mänguasjade üleandmist reedel rändavad need koos Eesti sõduritega Afganistani, kus need lasteni toimetatakse.

Allikas: BNS Lisatud 24. septembril 2010