Projektiga loodi esmakordselt Eestis rakenduslik küberkaitse õppemoodul kohalike omavalitsuste ja ärisektori IT-süsteemide administraatoritele, teatas IT-kolledž. Moodul on mõeldud teise ja kolmanda aasta üliõpilastele ning täiendõppuritele, kellel on IT-süsteemide administreerimise kogemus.

"Projekti kestus on viis aastat. Selle ajaga omandavad vajalikud oskused üle 80 tasemeõppe tudengi ja üle 100 IT-süsteemide administraatori," ütles õppemooduli projektijuht Signe Ventsel. Tema sõnul kasvab koolituse tulemusena Eesti avaliku sektori IT-süsteemide küberkaitse alane kindlus, lisaks muutuvad turvalisemaks Eesti inimestele mõeldud e-teenused.

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöös ellu kutsutud projekti on kaasatud Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbe spetsialistid. Küberkaitse õppemoodulit täiendatakse regulaarselt CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) ja erafirmade abiga, mis võimaldab õppekava kaks või enam aastat tagasi läbinud spetsialistidel oma teadmisi täiendada. Projekti raames luuakse uuenduslik distantslabor küberkaitse alase õppe läbiviimiseks.

CERT Eesti infoturbe ekspert Toomas Lepiku sõnul on projekti suurim kasu selles, et koolitatakse juba töötavaid IT-spetsialiste. "Oma igapäevatöös näeme vajadust IT-professionaalide täiendõppe järele, kes riigi ja erasektori süsteeme haldavad. Tehnoloogia arenguga on süsteemid muutunud järjest keerukamaks. IT-spetsialistid peavad infoturbe viimaste arengutega kursis olema, et enda süsteeme ning nende kasutajaid kaitsta."

Küberkaitse õppemoodul tugineb kaitseministeeriumi loodud küberjulgeoleku strateegial aastateks 2008–2013. Projektiga loodavas õppemoodulis saavad teadmisi omandada IT-kolledži tudengid ja kohalike omavalitsuste või äriühingute IT-spetsialistid.

Allikas: BNS Lisatud 24. septembril 2010

Projekti eesmärk oli kujundada noorte oskusi, teadmisi, vilumusi, väärtuseid ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toimetulemiseks. Noori võtsid vastu 52 Eestimaa peret pea kõigist maakondadest, nii linnadest kui ka maapiirkondadest, nt Mikitamäel, Hanilas, Pühalepal, Tõrvas, Kuusalus, Kärstnas, Vana-Võidus, Antslas, Vastseliinas, Kosel jm.

Huvi osalemise vastu oli väga suur, kõige enam oli noori Ida-Virumaalt (sh Narvast 32, Sillamäelt 13, Kohtla-Järvelt 5), kuid osaleti ka Harjumaalt. 51 noort olid Vene ja 16 määratlemata kodakondsusega, lisaks ka Ukraina, Valgevene, Hiina ja Ažerbaidzaani kodakondsusega. Osalenud noorte keskmine vanus oli 12 aastat (7-10aastaseid 19, 11-14aastaseid 35 ja 15-18aastaseid 18), kokku osales 35 poissi ja 37 tüdrukut.

Osalemine oli lastele tasuta ning ka vastuvõtvad pered said selleks sihtotstarbelise toetuse. Pereõppe läbiviimist toetas Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus "Meie inimesed".

Kultuuriminister Laine Jänes tunneb heameelt, et pereõppe tegevus on toonud rõõmu paljudele noortele ning lähendanud perekondasid. "Kõige loomulikumalt tekivad kontaktid koos tegutsemise ja ühiste harrastuste pinnal, kus ei tunnetata kodakondsuse ja keeleoskuse piire, mis omakorda annab võimaluse omandada paremini riigikeelt", märkis minister Jänes.

"Mulle meeldis väga. Oli tore pere ja lapsed. Tahan rääkida eesti keeles. Nüüd mina mõistan paremini oma uusi sõpru", kirjutas 14aastane Aleksander Narvast oma tagasisides.

UNICEF Eesti
Lisatud 24. septembril 2010

Eelmisel aastal kallistas Tammsaare pargis 350 inimest. Sel aastal loodavad Noorteöö korraldajad selle rekordi üle löömist. Korraldaja Cathriin Toropi sõnul on see küllaltki tõenäoline, sest kohe pärast seda algab Eesti Beatbox Battle ja selle tõttu rahvast kindlasti rohkem.

Sel aastal näitab aura-ja kallistamisekspert Chrystal Ra Laksmi kallistusi ette koos abilinnapea Toomas Vitsutiga. Pärast seda toimub suur ühiskallistamine ja rekordikatestus.

Tallinna Noorteöö on osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist.
Lisainformatsioon: http://www.noorteoo.ee/

Allikas: BNS Lisatud 24. septembril 2010

Kaitseministeeriumi riigikaitseõpetuse nõuniku Reelika Semjonovi sõnul on riigikaitseõpetuse uus ainekava senisest mahukam ja sisukam, seades sellega õpetajatele uusi väljakutseid. "Kui meie varasemad seminarid keskendusid sellele "mida õpetada?", siis uue ainekava tõttu on seekord eesmärgiks rääkida ja arutleda teemal "kuidas õpetada?"," selgitas Semjonov.

Seminaril räägitakse ka õpetaja rollist, erinevatest õppetegevustest ning õpiväljunditest ja sellega kaasnevast kujundavast hindamisest. Riigikaitseõpetajatele tutvustatakse ka muudatusi, mis gümnasistidest kutsealustele toob kaasa uus kaitseväeteenistuse seadus, samuti tuletatakse õpetajatele meelde, kuidas toimub kutsealuste ajateenistusse kutsumine ning millele õpetajad saavad eelkõige lõpuklasside gümnasistide tähelepanu juhtida.

Tavapäraselt tuletatakse õpetajatele meelde, kuidas toimida, et Kaitseministeeriumist riigikaitseõpetuse õpetamise elavdamiseks mõeldud õppevahenditeks ning ekskursioonideks ja välilaagrite korraldamiseks riigieelarvelisi vahendeid taotleda.

Aasta algusest kehtiv uus gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ühe valikkursusena ette riigikaitseõpetuse. Esmakordselt on riigikaitseõpetus õigusaktiga sätestatud valikaine, mis on koolile kohustuslik, kuid õpilasele vabatahtlik. Võrreldes varasemaga on suurenenud ka riigikaitseõpetuse maht. Senise 35 tunni asemel on nüüd riigikaitseõpetuse mahuks 70 tundi ehk kaks kursust, mis tähendab, et seni paljuski õpetajate initsiatiivil toimunud välilaagrist on saanud riigikaitseõpetuse lahutamatu osa.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Alanud õppeaastal õpetatakse riigikaitseõpetust 109 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis.

Kaitseministeerium
Lisatud 24. septembril 2010

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe kinnitas, et rahvusvahelise koolituse Eestis toimumine ei ole juhuslik, vaid väljendab Eesti noortevaldkonna viimase kümne aasta arengute edukust ja jagab tunnustust siinsetele ekspertidele, kelle tööd hinnatakse kõrgelt ka teistes Euroopa riikides ning institutsioonides. "Omada üht pa rimat Euroopa Noored programmi bürood maailmas tähendab eeskätt Eesti noortele erakordseid lisavõimalusi olla aktiivne ja saada kogemusi nii kodukohas kui kaugemal," ütles Kivimäe.

Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja Reet Kosti sõnul annab koolituse korraldamine Eestis hea võimaluse tutvustada lähemalt Eesti noortepoliitika sihte ja arenguid ning jagada kogemusi büroo senisest praktikast noortepoliitika toetajana. "Erinevate riikide heade praktikate jagamine võimaldab aga üksteiselt inspiratsiooni saada", lisas Kost.

Koolituse eesmärgiks on toetada Euroopa Noored riiklike büroode töötajate pädevuste arengut Euroopa ja liikmesriikide noortepoliitikate vallas ning soodustada nii programmi Euroopa Noored strateegilist kasutust kui arengut noortepoliitika elluviimise toetamisel.

Koolitusel "Investing and Empowering" osalevad 31 büroode töötajat 21 Euroopa riigist ning Euroopa Komisjoni esindajad.

Euroopa Noored Eesti büroo
Sihtasutus Archimedes
Lisatud 23. septembril 2010

Tartu ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud üritusel tutvustatakse alanud õppeaasta uudiseid ja uuendusi, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Selle aasta kõige olulisemat teemat, uut eesti keele ainekava ja uut kirjanduse ainekava, siiski pikemalt ei puudutata, sest selleks puhuks on ette nähtud eraldi piirkondlikud õppepäevad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Neljapäevane konverents keskendub üldistele muudatustele, eesti keele õppevarale, riigieksamiarenduse vahekokkuvõttele ja hindamistemaatikale.

Allikas: BNS Lisatud 23. septembril 2010

Loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamiseks munitsipaalkoolides arvestatakse haridus- ja teadusministeeriumi teatel õpilase kohta esimeses ja teises kooliastmes 140 krooni, kolmandas kooliastmes 280 krooni ja gümnaasiumiastmes 560 krooni.

“Eraldis võimaldab soetada õpetajate tööd mugavamaks tegevaid demonstratsioonivahendeid, mõõte- ja tööriistu praktiliste tööde tegemiseks ning kaasajastada klasside sisseseadet,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Füüsilise õpikeskkonna parandamise toetuse eesmärk on kiirendada õppekavade nõuete täitmist munitsipaalkoolides. Füüsilise õpikeskkonna arendamine on koolipidaja kohustus. Riik toetab neid selles.

Allikas: BNS Lisatud 23. septembril 2010

"Uue süsteemi käivitamisel on olnud keerukusi, mis mõnes mõttes on paratamatu - iga uus asi vajab sisseelmist," selgitas Koolitööde ASi esindaja Sten Soosaar. "Oleme võtnud eKooli arendamisel ning parendamisel arvesse pea kõiki tagasisideks saadud kommentaare - piltlikult võib öelda, et uuendused on meie aktiivsemate kasutajate endi ellu kutsutud. Nagu kaks esimest nädalat on näidanud, on uus eKool arenemisvõimeline ja me saame kasutajatele alati heade ettepanekute puhul kiiresti vastu tulla - kõik mõtted, mida parandada või täiendada, on alati teretulnud."

"Mõningad navigeerimismuudatused kasutajaliideses tekitasid paljudes eKooli staažikates kasutajates segadust, kuid uuendustega on vaja lihtsalt harjuda ning keskkond saab kiiresti selgeks," ütles Sten Soosaar. "Uue süsteemi puhul lisame funktsionaalsust etappide kaupa, et testida süsteemi suure kasutajate arvu juures ning tagada nende piisav koolitus. Kahe aasta jooksul tehti eKooli arendamisel väga põhjalikku uurimistööd ning koostööd kõikide kasutajagruppidega. Eesmärk oli parandada õppimise ja õpetamisega seotud suhtlemist, millest saaksid aktiivselt osa võtta nii kool kui kodu."

"Vanale eKoolile heideti koolijuhtide poolt ette, et tegemist on elektroonse päevikuga interaktiivses vormis, mis ei rahulda koolide vajadusi," nentis Sten Soosaar. "Praeguses eKoolis on koht grupitööde tegemiseks, õppematerjalide ülesriputamiseks ning head integratsioonivõimalused erinevate õpitarkvaradega, kuid me kavatseme need võimalused kättesaadavaks teha järk-järgult. Kuna kooliaasta alles algas, siis on arusaadav, et uus eKooli pole saanud oma funktsionaalsust veel tõestada ning kõige suurem koormus langeb just õppeaasta algusesse. Selleks, et tulevikus aega ja raha kokku hoida, tuleb esimesel aastal natuke rohkem tööd teha."

"Uues eKoolis on välja töötatud mitmed innovaatilised uuendused, mis vähendavad olulisel määral eKooli administreerimiseks kuluvat tööd," rääkis Soosaar. "Näiteks on päevikute arv vähenenud enamuse koolide jaoks neli korda ning iga järgmine õppeaasta vahetus hoiab administreerimiskulu kokku ligi 2 nädalat. Samuti on tagatud kõik vanas süsteemiski olnud funktsionaalsused: iga ainetund on eristatav kuu, kuupäeva ja tunni numbri järgi, foorum, puudumisi ja hindeid on võimalik sisestada ühe tulbana ja nii edasi."

"Samuti pole mõtet karta, et eKoolist saab mõni uus suhtlusportaal," kinnitas Sten Soosaar. "eKool tahab aktiivsemaks muuta kodu ja kooli vahelist dialoogi, mis on seotud õppimise ja õpetamisega. eKooli näol on tegemist konkreetsele sihtrühmale mõeldud keskkonnaga, jagades infot ainult kindlate osapoolte vahel."

"Mõistame ka koolijuhtide muret eKooli kasutamise tasust," ütles Sten Soosaar. "Septembris alustas uus eKool tõepoolest mõningate raskustega ning me hindame adekvaatselt mitte ainult osutatud teenuse kvantiteeti, vaid ka kvaliteeti ja proovime leida kompromissi kõikide koolidega, kellel on meile etteheiteid. Püüame jõuda iga kooliga otse suheldes mõlemaid pooli rahuldava lõpptulemuseni."

eKool on 2002. aastal käivitunud internetipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: koolijuhte, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi, lapsevanemaid. eKooli haldab Koolitööde AS. Täna kasutab eKooli 440 kooli ja umbes 80 000 kasutajat päevas. eKoolil on kuus 300 000 erinevat kasutajat.

Koolitööde AS
Lisatud 23. septembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 23. septembril 2010

Tunnustuse pälvisid Tanel Sauna Tallinna tehnikagümnaasiumist, Evali Soika Jakob Westholmi gümnaasiumist, Jaanus Kann Tallinna Nõmme gümnaasiumist, Siret Piir Tallinna Sikupilli keskkoolist, Merle Naarits Tallinna Mutionu lasteaiast, Pavel Alonov Tallinna Pae gümnaasiumist, Evelyn Neudorf  Tallinna lasteaiast Pääsusilm, Liis Olt Tallinna Lilleküla gümnaasiumist ja Susanna Aija Rocca al Mare koolist.

Konkursi e-õpetaja eesmärgiks on tunnustada pedagooge, kelle igapäevatöö aluseks on eesmärgipäraselt kavandatud ja rakendatud õpilastele suunatud e-tegevused. Laureaate oli sellel konkursil kolm: Kailit Taliaru Tallinna reaalkoolist, Liivia Kroon Tallinna Tõnismäe reaalkoolist ja Katrin Keskla Pirita majandusgümnaasiumist.

Innovaatilise õpetaja tiitel on mõeldud uudsetele ideedele avatud, loovale ja ettevõtlikule pedagoogile, kes on õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest lähtuvalt uudse idee või õppemeetodi edukalt ka kasutusele võtnud. Selle tiitli pälvisid Jaana Käba Tallinna tehnikagümnaasiumist, Kaja Eskel ja Kaia Beres Tallinna Lepatriinu lasteaiast ning Kaie Mei Rocca al Mare koolist.

Allikas: BNS Lisatud 23. septembril 2010