Aasta õpetaja tiitli eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.

Harjumaa aasta õpetaja 2010 tiitli pälvisid:
Kersti Melliku - Keila Kool
Lea Danilova - Kose Gümnaasium
Niina Peerna - Tabasalu Ühisgümnaasium
Ingrit Keerma - Kuusalu Keskkool
Leili Värte - Loo Keskkool
Eve Vendt - Aruküla Huvialakeskus "Pääsulind"
Katrin Rehemäe - Harkujärve Lasteaed-Algkool
Anne Tammaru - Kehra Gümnaasium
Aarne Idavain - Loksa 1. Keskkool
Marika Kuusmann - Tabasalu Lasteaed "Tibutare"
Jelena Laanjärv - Saue Gümnaasium
Eve Saare - Aruküla lasteaaed "Rukkilill"
Olev Ranniku - Kiili Gümnaasium
Margit Kanter - Lasteaed "Päikesekild"
Heli Karu - Raasiku Põhikool
Pilvi Paabut - Vasalemma Põhikool
Reet-Ly Lindal - Viimsi Keskkool
Marika Mae - Oru Põhikool
Kaire Põld - Saku Gümnaasium
Nelli Põllumäe - Nissi Põhikool
Tamara Nikolajeva - Loksa Gümnaasium

Aasta õpetajaid tänatakse 6. oktoobril Harju Maavalitsuse, Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Harjumaa Haridustöötajate Liidu vastuvõtuga " Estonia" teatris.

Harjumaa aasta õpetaja 2010 nominendid valis välja Harju maavanema poolt moodustatud konkursikomisjon, kuhu kuuluvad Harjumaa Haridustöötajate Liidu ja Harju Maavalitsuse esindajad.

Harju Maavalitsus
Lisatud 21. septembril 2010

Tänu MTÜ SEB Heategevusfond toetusele saavad Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla keskuse lapsed kasutamiseks neli uut arvutikomplekti. Lisaks sai renoveeritud turvakodu köök ja laste söögituba ning uuenduskuuri läbis ka turvakodu saal. Lisaks SEB Heategevusfondile toetas turvakodu ruumide remonti ka Rocca al Mare keskus koos Olympic Casino Online`ga läbi heategevusliku pokkeriturniiri. Arvutikomplektide hinnaks kujunes 26 000 krooni, köögi, söögitoa ja saali remont läks maksma 97 526 krooni.

Tallinna Laste Turvakeskuse 14-kohalisest Lilleküla keskusest (laste vanus 3-17) sai abi eelmisel aastal 115 last, kellest 61 olid poisid ja 54 tüdrukud ning peamisteks probleemideks olid hulkurlus (21,7%), kodused probleemid (13,9%), vanema/hooldaja haigus (13%), elukoha puudumine (8,7%), kodune hoolimatus (7,8%), perevägivald (7%), alkoholijoove (6,1%), jms. Lilleküla keskusesse sattusid lapsed järgmiselt: 42,6% tõi politsei, 27% lastekaitsetöötajad, 13 % vanemad ning 7% lastest tuli ka ise.

47,8% lastest viibis turvakodus kuni ühe nädala, 27% viibis 1-4 nädalat, 13% viibis 1-3 kuud ja 12,2% viibisid 4-6 kuud. Lapsi vanuses 3-6 aastat oli 23, 7-14-aastaseid 57 ja 15-17-aastaseid 36 last. Lilleküla turvakodust lahkus koju 63,5%, keskuses oli aasta lõpus sees 11,3% lastest, teise hoolekandeasutusse suunati 10,4%, lastekodu (asenduskodusse) 6,1%, hooldusperre 3,5%. Enim lapsi oli Lasnamäe linnaosast (22), Põhja-Tallinn (21), Mustamäe (14), Kesklinn (12), Kristiine (9), Nõmme (5), Pirita (4) ja ülejäänud 24 last olid Eestimaa teistest piirkondadest (n-ö hulkurid).

Alates oktoobrist 1993 on turvakodu Lilleküla keskuses viibinud ja saanud abi 2443 last. Suurim vanuserühm on 7-14 aastat ning turvakodust on kõige enam lapsi - erinevatel aastatel 40-60% lahkunud tagasi oma koju, 15% on suunatud lastekodusse ning 20-25% on muud lahendused, sh. asendusperre elama asumine. Käesoleval aastal on turvakodus olnud 59 last.
Turvakodu pakub lastele ööpäevaringset hooldust, lastele tagatakse psühholoogiline nõustamine, vajadusel korraldatakse arstiabi, nõustatakse vanemaid erinevates sotsiaal- ja õigusküsimustes. Turvakodus viibimise aja jooksul püütakse taastada lapse sidet kodu ja kooliga. Lapse aitamisel on väga tähtis koostöö kogu last ümbritseva võrgustikuga ning üks oluline roll selle juures on turvakodul.

Lisaks Lilleküla keskusele kuulub Tallinna Laste Turvakeskuse koosseisu ka 48-kohaline rehabilitatsioonikeskus sõltuvusprobleemidega lastele aadressil Nõmme tee 99, mis on tegutsenud 10 aastat.

Lisainfo: http://www.lasteturva.ee/

Allikas: Raepress Lisatud 21. septembril 2010

DISAINIÖÖL, 24. septembril ETDM-is:
Kell 15-20 DISAINITURG
Kell 19-21 ÄRATUS! MAAILM ON MUUTUNUD. EKA tekstiilidisaini tudengid selgitavad vaatajatele oma tööde tagamaid.
 
Avatud näitused:
Sergei Isupov "Jalad maas" (galeriis)
"Äratus" Maailm on muutunud" (püsiekspositsioonis)
Püsiekspositsioon "Ajamustrid 3"
 
Võimalus lahendada ristsõna ja võita auhind!
 
Muuseum on Disainiööl avatud kuni 22.00!
 
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Lisatud 21. septembril 2010

Mõjutusvahendite kohaldamise ning selle kaudu noore abistamise juures on oluline erinevate koostööpartnerite panus. Selleks kõigeks vajab aga alaealiste komisjon häid koostööpartnereid alaealise elukoha läheduses.

Mõjutusvahendite kogu spektrist on ennekõike üldkasulik töö ja noorteprogrammid need mõjutusvahendid, mille kohaldamisel on noorsootöö asutustel ja noorteühendustel ning noorsootööd korraldavatele ühingutel võimalik alaealiste komisjonidega koostööd teha.

Üldkasuliku töö pakkumisel võivad koostööpartneriteks olla erinevad mittetulundusühingud, osaühingud, sihtasutused ja munitsipaalasutused (näiteks: avatud noortekeskused, noorteühendused, laagrid, koolid jpt).

Lisaks tänuväärsele panusele noore arengu toetamiseks ja ühiskonna turvalisemaks muutmiseks on tööandjal võimalus üldkasuliku töö korraldamise eest saada ka rahalist toetust.

Lisainformatsioon: www.entk.ee

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 21. septembril 2010

Selleaastase rahvusvahelise muusikapäeva pühendab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma pillikogus olevatele ajaloolistele muusikainstrumentidele. Tähelepanu keskpunktis on need Eestis valmistatud või Eestiga seotud haruldased muusikariistad, mis eesti muusikaajaloo esemelise pärandina moodustavad olulise osa Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust.

Muuseumi poolt korraldatav seminar käsitleb teemasid, mis Eesti ajaloolist muusikainstrumentide valmistamise traditsiooni arvestades on senini mõnevõrra fookusest välja jäänud. Eesti mäluasutustes ning samuti eraisikute omanduses on suurel hulgal ajaloolisi, unikaalseid muusikainstrumente, kuid tihti puudub oskus ja teave nende eest hoolitsemiseks, nende säilitamiseks.

Seminari eesmärk on saada ülevaade nii Eesti kui ka naabermaade kogemustest ning printsiipidest, mis puudutavad ajalooliste muusikainstrumentide uurimist, nende restaureerimist ning eksponeerimist. Samuti soovime kaardistada sellealast hariduslikku külge. Kuna tegemist on selles valdkonnas tähelepanuväärse ning mõneski mõttes teedrajava sündmusega, osalevad ettekannetega spetsialistid meie naaberriikide muusikavaldkonna muuseumidest ning restaureerimisalastest teabekeskustest – Lätist, Leedust, Soomest, Norrast ja Rootsist.

Seminari keeled on eesti ja inglise keel, programm ning info ettekannete kohta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koduleheküljelt www.tmm.ee/seminar

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 21. septembril 2010

Koolituse teemaks tegevusuuring
Valisime Pestalozzi programmi raames pakutu seast põhjaliku ning väga hästi organiseeritud koolituse Horvaatia pealinnas Zagrebis. Koolituse organiseerijaks oli sealsete õpetajate koolitusega tegelev organisatsioon (Education and Teacher Training Agency ehk ETTA). 17.-20. maini toimunud koolitusel oli osalejaid 15 riigist, kokku 55 osalejat: 33 Horvaatiast, ülejäänud muudest Eurpoopa riikidest. Näiteks Lätist, Gruusiast, Kreekast, Türgist, Hispaaniast, Portugalist, Rumeeniast ja Küproselt. Seega, seltskond oli rahvusvaheline ning erinevaid kogemusi, mida peale õppetöö üksteisega jagada, rohkem kui küll.

Meie valitud koolituse teemaks oli tegevusuuring (action research). Loenguid pidasid ning arutelusid juhtisid oma ala tõelised asjatundjad. Näiteks Suurbritannia Southamptoni Ülikoolist Tim Cain (PhD) ja  Bath'i Ülikoolist Jack Whitehead (Ph.D.) ning Alan Markowitz (Ed.D) Ameerika Ühendriikidest New Jersey St. Elizabethi Kolledzist. Ülejäänud esinejad olid kohalikud Horvaatia õpetajad, kes olid tegevusuuringut oma töös kasutanud – kes vähem, kes rohkem. Nende ettekanded puudutasid rohkem antud koolituse praktilist poolt.

Nagu koolitusel selgus, erineb tegevusuuring mitmeski aspektis n-ö tavapärastest uurimismeetoditest. Uuringu läbiviijalt ei eeldata objektiivsust ega kõrvalseisja staatust, hoopis vastupidi, tegevusuuringu viivad läbi selles ka ise osalevad inimesed, hariduskontekstis siis nt õpilased ja õpetajad. Uuringus osaleja vahetut kogemust probleemi lahendamisel peetakse äärmiselt tähtsaks ja väärtuslikuks ning kõrvale ei jäeta ka protsessis osalejate emotsioone ning hinnanguid.

Tegevusuuringu rakendamise võimalused
Üldiselt on tegevusuuringu tulemused ja järeldused rakendatavad ainult selles konkreetses grupis või klassis, kelle seas uuring läbi viiakse ning laiemalt üldistatavate andmete saamine ei olegi eesmärgiks. Mõningatel juhtudel võib osaline üldistamine siiski võimalikuks osutuda. Koolitusel toodi esile tegevusuuringu tugeva plussina õpetaja töö ja tegevuse väärtustamist – lektorite sõnul on  traditsiooniliselt arvatud, et õpetajal endal pole vajalikke kogemusi, oskusi ega teadmisi ise oma töö ja õpilaste analüüsimiseks, tegevusuuring rõhutab just vastupidist mõtteviisi.

Lisaks õpilasrühmale on tegevusuuringu raames võimalik tegeleda ka ühe konkreetse õpilase probleemi(de)ga või otsida lahendusi nt kolleegidevahelise koostöö tihendamiseks. Ühtlasi selgus, et mõningase juhendamise ja julgustuse abil saavad tegevusuuringu läbiviimisega väga edukalt hakkama iga vanuseastme õpilased ise. Tegevusuuringut iseloomustabki, et kellegi küsimus, probleem ega mure pole uuringu läbiviimiseks liiga tähtsusetu, liiga isiklik, ega liiga "ebateaduslik". Ka algklassiõpilane võib tegevusuuringu abil teda huvitavatele teemadele vastuseid otsida. Horvaatia õpetajad hindavad tegevusuuringut kõrgelt just seetõttu, et tänu sellele ei suruta muudatusi neile n-ö ülevaltpoolt peale, vaid igal õpetajal on ise võimalus oma tööd ja tegevust analüüsida ning vastavalt vajadusele muudatusi sisse viia.

Tegevusuuring eeldab koostööd õpetajatega ning muidugi ka õpilastega. Eesmärgiks on õppida tööd läbi enda tegevuse teadusliku uurimise parandama. Antud tegevuse eelduseks on soov midagi oma praktikas muuta. Zagrebi koolitusel jagasid kogemusi tegevusuuringu läbiviimisega põhjalikult tegelenud õpetajad. Lahendusi otsiti ikka õpetajatöös sagedamini ette tulevatele probleemidele: distsipliin, õpilaste aktiivsem kaasamine tunnitöösse, kodutööde sooritusprotsendi tõstmine jne. Viimatimainitud kodutööde probleemi lahendamiseks olid ühe kooli õpetajad viinud läbi koguni õppeveerandi jagu kestnud eksperimendi: kas ja kuidas mõjutab koduste ülesannete tegemist nende vabatahtlikuks muutmine. Paraku osutusid antud katse tulemused siiski ootuspäraseks – varem kohusetundlikult koduseid ülesandeid sooritanud õpilased jätkasid seda tegevust ka n-ö vabakäigurežiimis, õpilased, kes aga koduseid ülesandeid varem ei teinud või olid need halva hinde hirmus klassikaaslastelt maha kirjutanud, jätsid ka nüüd ülesanded tegemata.

Koolituse programm
Neli päeva koolitust olid täis tihedat tööd, sekka mõni väljasõit tutvumaks kohalike vaatamisväärsustega. Esimesel päeval keskenduti puhtalt tegevusuuringu teoreetilisele küljele. Kuna antud koolitustele minejatelt ei eeldatud eelnevat kogemust ega teadmisi seoses tegevusuuringuga, siis osutus see vägagi vajalikuks, et end antud teemaga kurssi viia. Teisel päeval saime natuke tuttavamaks ka selle tegevuse praktilisema poolega, kolmas oli planeeritud loenguteks ja aruteluteks kohalikus tegevusuuringut praktiseerivas koolis. Kohalikest vaatamisväärsustest tutvustati meile Zagrebis umbes pool aastat tagasi avatud moodsa kunsti muuseumi.

Horvaatia rahvas on väga sõbralik ning vastutulelik. Eelkõige oli seda märgata koolitusel, millel osalesime. Mitte ühelgi meist ei olnud midagi kurta korralduse osas. Kogu info saabus õigeaegselt, kõik klappis kellaajaliselt: lennujaama tuldi vastu, viidi tagasi, loengud algasid ja lõppesid nii nagu kavas ette nähtud, lektorid olid tasemel, väljasõidud huvitavad. Meie esimene Pestalozzi-kogemus saab hindeks viie hea korralduse ning saadud teadmiste eest.

Horvaatia koolisüsteem
Horvaatia koolisüsteem on Eesti omast mõneti erinev. Meie mõistes algharidust saadakse Horvaatias esimesest kuni kaheksanda klassini ning siis minnakse keskkooli, mis vastavalt valikule kestab kas kolm või neli aastat. Kolm aastat juhul, kui soovitakse endale õppida mõni amet ning peale seda tööle asuda, neli siis, kui soovitakse peale keskkooli ülikooli õppima minna. Esimesest kuni neljanda klassini on õpilastel üks õpetaja, viiendast kuni kaheksanda klassini hakkavad õpilasi õpetama juba erinevad õpetajaid ning tunniplaani tuleb juurde ka õpitavaid aineid. Hariduse eest maksma ei pea. Samas on üle kogu riigi puudus õpetajatest, sest õpetajate palgad ei ole kuigi suured. Suuremas osas on meie süsteemid sarnased: kooli minnakse kuue- või seitsemeaastaselt ning koolikohustuslikud ollakse 14. või 15. eluaastani ehk siis põhikooli lõpuni. Hindamissüsteem on samuti ühest viieni, kus viis on kõige paremaks hindeks.

Tegevusuuringu kasutamine Horvaatias
Horvaatia on üks neist riikidest, mis oma koolisüsteemis aktiivselt tegevusuuringut kasutab ja praktiseerib. Selgus, et ka Horvaatia haridussüsteemis on viimasel aastakümnel esinenud Eestiga sarnaseid probleeme. Kurdetakse liigse faktikesksuse ja ainetevahelise integratsiooni puudumise üle. Läbiviidud uuringute tulemuste põhjal võttis Horvaatia parlament 2008. a. vastu arengukava, milles määratletakse aastaks 2022 saavutatavad eesmärgid. Muuhulgas on eesmärgiks seatud ka üleminek õpetajakeskselt õpetamiselt õpilasekesksele ning õpetajate täiendkoolituse parem korraldus. Viimasega tegelebki intensiivselt ülalmainitud organisatsioon ETTA, mille eesmärgiks on õpetajate, nõustajate ja juhtkonna koolituste korraldamine, praktikantide atesteerimine, ametijärgu tõstmist taotlevate õpetajate hindamine, õppeprotsessi supervisioon, aga ka näiteks olümpiaadide korraldamine ja muul moel riikliku õppekava rakendamises osalemine. Oma tähtsaimaks rolliks peetakse siiski kooli pedagoogilise personali toetamist kogu nende karjääri jooksul. Õpetajate toetamiseks koolitab ETTA välja spetsiaalsed nõustajad, üle Horvaatia kokku 112 inimest, kes siis omakorda õpetajate koolituse ja nõustamisega tegelevad. 18 nõustajat riigi eri piirkondadest osaleski 2007. a. välisekspertide läbiviidud tegevusuuringut tutvustavas koolitusprogrammis, et see siis omakorda Horvaatia koolidesse edasi viia.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nelja koolituspäeva jooksul andsid tegevusuuringu-spetsialistid endast parima, et ka teistest Euroopa riikidest pärit kolleege entusisasmiga nakatada. Lisaks uuringute läbiviimisele innustati õpetajaid oma uurimistulemusi ka tänapäevaste meediavahendite abil avalikustama. Nii oligi valdav enamus esinejaid oma tegevust filminud-pildistanud või muul moel talletanud ning selle internetis kättesaadavaks teinud. Päevakajalist tegevusuuringuteemalist teavet leiavad asjahuvilised veebisaidilt http://actionresearch.net. Tegevusuuringuid läbiviivate pedagoogide artiklite, uurimuste ja kogemuste vahendamisega tegeleb aga e-ajakiri Educational Journal of Living Theories, mille koduleht asub aadressil http://ejolts.net/.

Fotol koolitusel osalenud õpetajad Osnovna Põhikoolis tundi jälgimas, autor Tiina Saamot.

Tiina Saamot, Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja
Kadri Malin, Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja
Koolielu
Lisatud 20. septembril 2010

Konkursi eesmärgiks on anda õpilastele võimalus luua endale ja teistele mängulisi abivahendeid õppimiseks. Sel aastal on suund võetud ettevõtluse ja majanduse poole. Tarkuse omandamine ei pea alati toimuma läbi õpikute ja õpetajate, traditsioonilisel moel. Teadmiste omandamine arvutil ja läbi mängu võib olla samuti kaasakiskuv ja õpetlik. Miks mitte mängida, kui ka niimoodi võib õppida.

Ootame seekord noortelt programmeerijatelt mänge arvutile või ka mobiiltelefonile, mis on seotud majandusvaldkonnaga. Näiteks võiks programmerida abivahendeid eurode kalkuleerimiseks, eelarve planeerimiseks, investeerimise õpetuseks, maksude arvestuseks jne. Võimalusi on palju – tuleb vaid fantaasial lennata lasta.

Konkursile on oodatud osalema kolmeliikmelised meeskonnad kolmes vanuserühmas:
1.    Põhikoolide õpilased
2.    Gümnasistid
3.    Üliõpilased

Mängude sisu ja tehnoloogiline alus on vabalt valitav. Mäng peab olema interaktiivne ja võimaldama kasutajal omandada teadmisi ettevõtluse ja majanduse valdkonnas. Mängu kogupikkus või esimese vahetaseme (LEVEL) pikkus võib olla kuni 5 minutit, ning mängu lõppedes peaks mängija saama tagasisidet oma edusammude kohta.

Valminud mänge hindab ekspertidest žürii. Parimate mängude autoritele ja nende juhendajatele on auhinnad välja pannud Tiigrihüppe Sihtasutus.

Konkursile registreerumine käib läbi veebilehe: www.daniel.ee/prog-2010

Loe ka: Tiigrihüpe ergutab õpilasi mänge programmeerima, Pärnu Postimees  

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 20. septembril 2010

Kakskeelsus on tänapäeval eestikeelse õppekeelega koolides igapäevane. Järjest rohkem on neid kakskeelseid lapsi, kes õpivad eesti koolides. 2009/2010. õppeaastal õppis eesti õppekeelega koolides üle 3000 vene kodukeelega lapse. Seni pole neil olnud võimalust õppida vene keelt kui emakeelt, vene keele kui võõrkeele tundides osaledes ei arene nende emakeel aga piisavalt.

Kevadel planeeritud projekt jõuab septembris esimeste reaalsete sammudeni. Tallinna kolme kesklinna kooli (Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Gustav Adolfi Gümnaasium) initsiatiivikad vene keele õpetajad on tänaseks koostanud kaheaastase õppekava ning tegevusplaani.

Gruppidesse oodatakse Tallinna eesti õppekeelega koolide 5.-12. klasside õpilasi, kellel hakkavad järgneva kahe aasta jooksul kord nädalas toimuma vene keele tunnid pärast koolitööd. Samuti koostatakse spetsiaalsed töölehed, mida saavad iga õpilase õpetajad tavatundides kasutada kui nende õpilaste jaoks täiendavat materjali, millega tagatakse nendele õpilastele individuaalne lähenemine. Koostatakse ka metoodilised materjalid õpetajatele. Õpilaste keelelist arengut jälgitakse pidevalt ning tagasiside ja metoodilised soovitused edastatakse nii iga õpilase vene keele õpetajale kui ka lapsevanemale.

Projektis tehakse koostööd ka Tallinna Ülikooliga, kus on juba mitu aastat tegeldud eesti õppekeelega koolide vene kodukeelega õpilaste vene keele arengu uurimisega. Avaseminarile kogunes ligi 30 inimest Tallinna erinevatest eesti õppekeelega koolidest, Tallinna Ülikoolist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Tallinna Haridusametist ja keeltekoolidest. Projekti järgmine samm on õpilasrühmade avamine septembri lõpus.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. septembril 2010

Mittetulundusühingu G4S Noorteklubi korraldatud mastaapse seiklusmängu võitjad olid linnade lõikes järgmised:
Tallinn, III-IV klasside arvestuses - Merivälja Kooli 3b klass;
Tallinn, V-VI klasside arvestuses - Tabasalu Ühisgümnaasiumi 6b klass;
Tartu, III-IV klasside arvestuses - Tartu Kunstigümnaasiumi 4b klass;
Tartu, V-VI klasside arvestuses - Tartu Raatuse Gümnaasiumi 6b klass;
Pärnu, III-IV klasside arvestuses - Pärnu Vanalinna Põhikooli 4b klass;
Pärnu, V-VI klasside arvestuses - Pärnu Raeküla Gümnaasiumi 6a klass.

Võitjate ekskursioon toimub 1.-2. juunil 2011. aastal.

Suur Semu Seiklus tõi kokku ligi 1600 last, et pakkuda neile seiklusspordi võimalusi, praktilisi teadmisi ning meelelahutust värskes õhus. Mängust osavõtt oli lastele tasuta. Võistlusülesandeks oli lastel kaardi abiga looduses orienteerudes läbida kontrollpunkte ja võistluse lõpus igast kontrollpunktist saadud vastusega lahendada õpetliku sisuga mõistatus.

Suur Semu Seiklus toimus juba kolmandat aastat. Seiklusmängu koostööpartneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit, Päästeamet ning Maksu- ja Tolliamet.

G4S Noorteklubi juht
Lisatud 20. septembril 2010

"Sibulad ja Šokolaad" on lõbus ja fantaasiarikas lugu sellest, kuidas isa Uuno viib oma kaks väikest tütart Nelli ja Kelli loomaaeda jalutama, et neile näidata kõiksuguseid huvitavaid loomi. Pikale veninud pühapäev saab täiesti ootamatu pöörde, kui kohatakse loomaaeda ära eksinud vahvat tulnukat, kellel on kaasas salapärane kast. Kohtumisele lisab veelgi pinget vana torssis loomaaia töötaja Härra Punn, kes üritab tulnukast lahti saada ja kõigile juuresolijatele õpetada, kuidas üks tõeline inimene käituma peab.

Kestus u 40 min. Soovitame alates 1. klassist.

Lavastaja Hendrik Toompere jr jr (Eesti Draamateater).

Tegelased:

Isa Uuno – Reigo Tamm (EMTA)

Nelli (8 aastane) - Marta Laan (Eesti Draamateater)

Kelli (6 aastane)- Liisa Pulk (Teater Vanemuine) või Agnes Aaliste

Tulnukas – Roland Laos (Eesti Draamateater)

Härra Punn – Hendrik Toompere jr jr (Eesti Draamateater)

Toimumisaeg: 27. september kell 15.00

Toimumiskoht: Piip ja Tuut Mängumaja, Toom-Kooli 13, Tallinn

Pilet: 80 krooni

Broneerimine: merily@piipjatuut.ee või 662 6767. Oma tulekust palume kindlasti teada anda!

Peale etendust võimalus lustida mängutoas!