Antidea Metsa ja Ljubov Titova koostatud õpiku temaatika on õpilasekeskne, kaasaegne, suhtlemist stimuleeriv ja arendav, tekstid on silmaringi laiendavad, kultuurikesksed ning sisaldavad ka suhtlemisülesandeid. Õpiku rubriigid „Как сказать? ”, Познай себя и других”, „Так принято у русских”, „И в шутку, и всерьёз”, „Как сказать”, „Запомните”, „Кто есть кто? ”, „Говорят дети”, „Мини-грамматика”, „Поиграем” mitmekesistavad õppematerjali omandamist.

Õpiku metoodilises strateegias on pearõhk asetatud loovusele, koostööd arendavatele töövõtetele (rühmatöö, rollimängud, projektide koostamine, küsitlused, mõisteskeemide koostamine ja täiendamine). Õpikus on õpilaste erinevaid andeid arendavaid valikharjutusi ja teste. „Проверьте себя” õppetundidel on kokkuvõttev ja kinnistav funktsioon. Siin on ka lugemisoskust arendavad teemakohased tekstid. Grammatika ja keelendite omandamine on seotud õppetunni eesmärkidega.
Õpiku lisas on grammatikateadmisi kontrolliv test.

Enn Pärteli õpik arvestab uues põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja põhimõtteid. Õpik annab piisavad algteadmised ja oskused füüsika ja keemia õppimiseks järgnevates klassides ja on toeks teiste loodusainete õpetamisel.
Õpiku sisu arvestab õppetundide arvuga III kooliastmes. Piisavalt on jäetud aega katsete tegemiseks ning harjutamiseks, kordamiseks. See on väga oluline, kuna osa teemasid nõuavad praktiliste oskuste omandamist, mille puhul harjutamine on aeganõudvam kui faktipõhise õppimise korral.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 20. septembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Idee: ülikoolile piisab ühest riigieksamist 

Lisatud 20. septembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 20. septembril 2010

Eraldi auhinnad on parimatele põhikooli-, kutsekooli-, gümnaasiumi- ja ülikoolinoortele ning üldarvestuses. Võistlusele on oodatud noori igas vanuses.
Eelmisel aastal oli osavõtjaid 174, võistluse rekord on aastast 2008 kui osales 282 noort. 

Olümpiaad koosneb kahest osast. Esmalt tuleb 5 kuu jooksul vastata 20-le küsimustevoorule Eesti ja maailma ühiskonnaprobleemide kohta. Iga voor annab kuni 1000 punkti ja kokku on võimalik teenida 20000 punkti.

Olümpiaadi teises osas võib teha majandustehinguid aktsiate, fondide osakute ja toorainetega. Selleks saab iga osaleja registreeris järel 20000 punkti, mida käsitletakse virtuaalrahana.  Sellega on võimalik eduka kauplemise korral üsna palju punkte juurde saada ja ebaeduka kauplemise korral muidugi ka punkte kaotada. Loomulikult on tehingute tegemine vabatahtlik.

Mõlema osa punktid liidetakse jooksvalt kokku ja nii selgub paremusjärjestus.

Olümpiaad on piisavalt praktiline, sest ühiskonnaelu on vaja hästi tunda kas või riigieksameid silmas pidades. Iga turumajandusühiskonnas elav kodanik peab muidugi oskama ka hästi majandada ja kursis olema üldiste majandusarengutega.

Olümpiaadil osalejad ja õpetajad hindavad seda võistlust originaalseks, sest noortel on küll teoreetilisi teadmisi, mida aga ei osata pikema perioodi jooksul praktikas rakendada. Ühiskonnaõpetuse olümpiaad eeldabki teadmiste ja info seostamise arendamist ning ühiskonnas asetleidvate arengute ennustamise oskust.

Olümpiaadi tingimused ja kõik andmed asuvad meie kodulehel, kus saab end ka registreerida.

Soovime edu kõigile noortele ja nende juhendajatele!

Heinar Tuulberg, Eesti ühiskonnaõpetuse olümpiaadi haldur
tuulberg.ee nõukogu liige
Lisatud 20. septembril 2010

Sally Stuudio kunstikooli on oodatud lapsed ja noored vanuses 3–19, samuti täiskasvanud kunstihuvilised. Eriti on oma häält kuuldavaks ja mõtet nähtavaks tegema oodatud 13- kuni 16-aastased koolinoored, kes sooviksid oma tuleviku siduda kultuuri ja kunstiga.
 
Õpinguid kaasaegsele kunstile keskenduvas Sally Stuudio kunstikoolis võib näha kui omamoodi piletit kunstimaailma, mis võimaldab tunda nii loomispiinu kui rahulolu eneseteostusest ja leida iseend. Nüüdiskunsti õppimine, mis baseerub vaatlusoskusel ja kriitilisel mõtlemisel ja loob elavdavaid seoseid erinevate eluvaldkondade vahel, toetab ka õpinguid üldhariduskoolis.
 
Kahe aastakümne jooksul on tosinale lapsele mõeldud kunstiringist kasvanud välja kunstikool, mis pakub tegevust enam kui paarisajale lapsele-noorele vanuses 3 kuni 19, meeleolukaid kursusi täiskasvanud huvilistele ning täiendkoolitusi haridustöötajatele. Aastal 2011 korraldab Sally Stuudio üht programmi "Tallinn - Euroopa kultuuripealinn" tähtsündmustest - rahvusvahelist Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaali EKSPERIMENTA!. Viimane on seni suurimaks väljakutseks 1991. aastal tegevust alustanud MTÜ Sally Stuudio ettevõtmiste reas, mille eesmärgiks lammutada barjääre noorte loomingu ja profikunsti, kunsti ja igapäevase elu vahel.
 
Lisainfo: 641 8518, stuudio@kunstikeskus.ee
Vaata: www.kunstikeskus.ee/sally

Lisatud 20. septembril 2010

"Meie koolil on olnud pikaajalised kontaktid läbi rahvusvaheliste projektide Hesseni Liidumaa (Saksa Liitvabariik) kutseõppeasutuste ja koolitusasutustega. Wiesbadenis on loodud ühing, mis tegeleb Tolerantsussammaste võrgustiku loomisega üle maailma. Euroopas loodud tolerantsuse võrgustikuga on haaratud paljud riigid. Eestvedajaks ja sammaste autoriks on arhitekt ja disainer Karl-Martin Hartmann," ütles Majandusarvestuse ja maksunduse osakonnajuhataja ja projekti koordinaator Milvi Tuppits.

Karl-Martin Hartmann lisas, et temal on hea meel selle üle, et tolerantsuse võrgustik laieneb ja nüüd on üks sammas avatud ka põhjamaades. "Eesti on viimased aastakümnendid Euroopalt palju head õppinud ja üle võtnud. Rääkides Tolerantsusest on Euroopa viimasel ajal olnud eeskujuks tervele maailmale. Oleks vahva, kui ka Eesti õpiks Euroopalt rohkem tolerantsust," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Loodetavasti aitab tänane üritus sellele kaasa."

"Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tolerantsuse sümbolina on ka meie kooli siseõue nüüd püstitatud tolerantsusesammas," rääkis Majanduskooli direktor Raivo Täht. "Sammas aitab koolil teadvustada noortes sallivuse, üksteisemõistmise ja leplikkuse vajadust."

Tallinna Majanduskool
Lisatud 20. septembril 2010

MTÜ Nukufilmi Lastestuudio juhataja Katrin Kuusik ütles üritust sisse juhatades, et multifilmi tegemine on põnev protsess. «Mõtled kellegi või millegi välja ja paned ta elama. Animailmas on võimalik kõik, mis sa välja suudad mõelda. On ainult üks piir ja see on fantaasiapiir,» nentis Kuusik. Veel rõhutas ta, et oluline ei ole niivõrd joonistamisoskus, kuivõrd just mõte, mida teoks teha ja teistele edasi anda tahetakse.

Lastestuudio tegemisi tutvustades ütles Kuusik, et see on kutsutud ellu kasvatamaks multifilmi tegijatele järelkasvu ning pakkumaks ajaviidet. Valga linna satuti Tiigrihüppe Sihtasutuse suunamisel, et maakonnakeskuse neidudele preemia koju kätte tuua.

Põnevust mitmeks tunniks
Igale osalejale anti kätte valged paberilehed, kuhu nad pidid joonistama filmis mängiva(d) tegelaskuju(d). Tegevus toimus samm-sammult: iga tegelaskuju väikseimgi liigutus joonistati erinevale paberile. Seejärel pildistas õpilane pilthaaval joonistatu üles ja juhendajad panid filmi vastava arvutiprogrammiga kokku. Filmijuppidele oli võimalik lisada ka heli, kuid ajapuudusel jäi see töö seekord ära.

Mõne tunni möödudes oligi kõigil osavõtjatel võimalik äsjatehtud filmi esilinastust vaadata.

Töötoast osa võtnud Liis Ostnik ütles, et tegi multifilmi «Sõida kaine peaga». «See oli hullult huvitav ja äge ettevõtmine. Oma silmaga nägin esimest korda, kuidas multifilmi tegemine ja kokkupanemine käib,» jagas abiturient muljeid.

Tema klassiõde Ingrida Pjatkovskaja sõnas, et taoline ettevõtmine oli väga õpetlik ning omapärane: igapäevaelus sellega ju kokku ei puutu. Temale meeldis eriti niinimetatud piksillatsioon, milles stoppkaadertehnika meetodiga inimesi animeeriti. «Iga kaader pildistati eraldi ning järjestikku pilte kuvades loodi animatsiooni efekt. Tulemus sai lahe,» lisas Pjatkovskaja.

Nõudlus huviringi järele olemas
Mõlemad neiud olid arvamusel, et multifilmide tegemise õpetamise võiks väga hästi ka kooliprogrammiga siduda, kas või kunstiõpetusega. Muusikaõpetuse tunnis võiks aga filmidele heli lisada. Pakuti ka välja, et võiks koolis vastavateemaline huviring olla.

Valga gümnaasiumi infojuht Pille Juurikas oli õpilaste ettepanekutega täiesti päri ja samuti arvamusel, et kindlasti on multifilmide tegemine ettevõtmine, mis õpilastele huvi võiks pakkuda.

Kuigi ta ise on ka Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud kursusest «Animatsioon kui meediaõpetuse üks osa koolis» osa võtnud ja vastava tunnistuse saanud, ei ole tal oma töökoormuse kõrval huvialaringi juhendada võimalik. Samas kasutavat ta õpitut oma töödes-tegemistes väga sageli. 

«Nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes animatsioonfilmiga tegelema hakkavad, märkavad edaspidi enda ümber ka pisiasju, millele nad varem sugugi tähelepanu pööranud ei ole ja mida nad pole oluliseks pidanud,» arvas Juurikas.

Sirje Lemmik
Valgamaalane 16. september 2010
Lisatud 20. septembril 2010