Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 17. septembril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 17. septembril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 17. septembril 2010

JALAD MAAS
24.09.-17.10.2010
 
Sergei Isupov sündis Stavropolis Venemaal, kuid kasvas üles Ukrainas. Tema vanemad on kunstnikud – isa maalib ja joonistab, ema on keraamik. Peale kunstikooli lõpetamist Ukrainas asus Isupov õppima ERKI keraamika osakonnas. Juba õpingute ajal kujundas Isupov välja hiljem tema firmamärgiks saanud julge ja eklektilise käekirja, mis oma uudsuse ja kohalikust keraamikatraditsioonist selgelt eristuvana inspireeris ka kaasõpilasi. Tarbevormide kõrval valdavalt monumentaalse skulptuurilaadse väljundini jõudmine viis tema loomingu juba algusaegadel kujutava ja tarbekunsti piirialale. Isupov lõpetas ERKI 1990. aastal. Viis aastat hiljem suundus ta Ameerikasse, kus elab ja töötab siiani. Viimase paari aasta jooksul on Isupovi elus USA kõrval tähtis koht ka Eestil, kus kunstnik oma perega võimalikult palju aega veeta soovib.


 
Isupovi puhul ei saa välja tuua tema loomingu konkreetset mõjutajat. Kosmopoliidina tunneb ta end kõikjal hästi, kus on võimalus tööd teha, ja töötab ta pidevalt. Isupovit iseloomustab oskus ühendada kolmemõõtmeline vormikäsitlus fantaasiarikka, otsapidi absurdi, otsapidi müstikasse kalduvate süžeedega, mida toetab erk ja imetlust vääriv materjalitunnetus – keraamika, portselani ja glasuuride võimaluste hea tundmine. Isupov töötab materjaliga kui illusionist, kes tekitab köitvaid kontraste ja ootamatuid perspektiive. Tema skulptuure tuleb igast küljest uurida ja võimalusel ka põhja alla kiigata, et saada aimu kunstniku visiooni mastaapsusest. Isupovi looming on kui lõputu täiuslikkuse otsing, mis kestab punktini, kus kunstniku elu muutub pöördeliselt ja toob tema loomingusse kaasa uue teema. Aastaid on teda  inspireerinud inimeste mitmekülgsus, ümbritsev keskkond, ajalugu, poliitika ja kultuur. Kunstitegemine on Isupovi elustiil – kõik mis teda ümbritseb, mida ta kogeb ja millest innustub, väljendub tema loomingus.



ETDM-i galeriis näitab Isupov oma uusi, värskelt Eestis valminud töid, mis peale siin eksponeerimist rändavad edasi New Yorki, tema novembris avatavale isikunäitusele. 
Sergei Isupovi tööd kuuluvad üle kahekümne muuseumi kogudesse üle maailma. USA-s esindab teda Galerii Ferrini.
 
Lisaks: www.sergeiisupov.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 17. septembril 2010

Kandideerimine toimub vastuvõtuperioodil infosüsteemi SAIS kaudu ööpäevaringselt või tuues sisseastumisdokumendid tööpäeviti kell 10.00-16.00 IT Kolledžisse, aadressil Raja 4C, Tallinn. Dokumente saab esitada ka laupäeval 18. septembril 2010.a.

IT Kolledži kaugõpe on 2006. aastal ellukutsutud õppevorm, kus enam kui 75% õpingutest, suhtlusest ja testidest läbitakse üle interneti. Tudengid saavad veebis uurida õppeaine kohaseid materjale, suhelda teiste õpilaste ja õppejõuga, vaadata või kuulata loengute salvestusi, lahendada iseseisvalt või grupitööna ülesandeid, teha teste ning sooritada eksameid. Õppetöö maht kaugõppes on sisuliselt sama, mis päevaõppes, kuid kolme aasta asemel on programm jaotatud nelja õppeaasta peale. Lisaks iseseisvale igapäevasele interneti vahendusel õppimisele toimub Tallinnas keskmiselt iga kolme nädala tagant auditoorne õppetöö.

Samaaegselt toimub vastuvõtt kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamise programmi TULE ehk „Tule Uuesti, Lõpeta Edukalt“ raames moodustatud õppekohtadele (kaugõppesse). Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja selle raames moodustatud õppekohal õppimine on tudengile tasuta. TULE programmi raames moodustatud õppekohtadel saavad õpinguid jätkata endised tudengid, kes on õpingud katkestanud ajavahemikul 01.09.2003 - 15.09.2009 ja kellel on täidetud vähemalt pool jätkamiseks valitud õppekava mahust. Täpsemalt www.itcollege.ee/tule.

Kaugõppe sisseastumisdokumentide vastuvõtt toimub 13.-22. septembril 2010.a. Vaata lisainfot: www.itcollege.ee/kaugope.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 17. septembril 2010

Harju maakonna üks suuremaid kunstikoole, Kose Kunstikool, tähistab oma kümnendat tegevusaastat. Selle  puhuks  koostatud suurel ülevaatenäitusel eksponeeritakse kunstikooli kõigi vanuseastmete laste töid, eelkooliealistest gümnaasiumi lõpuklassini. Näituse huvitavaimaks osaks on kõigi 5 lennu lõputööd.

Kullo Lastegalerii, Kuninga 6. Avatud T-L kell 10.00-18.00, www.kullo.ee

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Loe ka: iMainor - Eesti esimene kõrgkool mobiilis

Lisatud 17. septembril 2010

Artikli täistekst Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 17. septembril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 17. septembril 2010

„Pillimeistri fantaasia C-duur” Narva Muuseumis
Näitus keskendub pillimeistrite fantaasiale, nutikusele ning selle tulemusel valminud omanäolistele pillidele. Suurtest traditsioonidest hoolimata on pillivalmistamisel alati olnud koht ka uuendustel ning katsetustel. Mõned neist on katsetusteks jäänudki, teised aga leidnud kasutust ka järgmistel kordadel, vormides aja jooksul pillide kuju ning funktsiooni sellisteks nagu me neid tänapäeval teame. Huvitavad-naljakad-kummalised muusikainstrumendid, alates rahvapillidest kuni elektrooniliste muusikariistadeni. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu unikaalseimad pillid.

„Elukutselt meelelahutaja, südames tõsine viiuldaja. Vladimir Sapožnin 100” Solarise Keskuses Tallinnas
Näitus on rikkalikult illustreeritud ning autentsetel arhiivmaterjalidel põhinev ülevaade Eesti ühe mitmekülgseima muusiku elust. Ukrainas, tsirkuseartistide perekonnas sündinud Vladimir alustas oma lavateed juba väikese poisina ning erakordne musikaalsus tegi temast imelapse. Sellest ajast saadud artistinimi BOBA saatis teda kogu elu. Enne filmi „Tsirkuselaps” vaatamist annab näitus külastajale põnevaid teadmisi ja õige meeleolu.

„Estonia operetinäitlejate unikaalseid esemeid muuseumikogust” Rahvusooperis Estonia
Rahvusooperi teatripublikule avatud väljapanek operetinäitlejatega seotud esemetest. Näitus valmis Estonias 13. mail esietendunud Johann Straussi opereti „Nahkhiir” eel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Rahvusooper Estonia koostöös.

„Neeme Järvi suures plaanis” Estonia kontserdisaalis
Neeme Järvi 70. sünnipäevale pühendatud fotonäitus. Näituse 14 fotot on linnulennuline vaade Järvi elu- ja loometeele, sisaldades hetki õpinguajast Leningradis, taaskohtumisest kodumaaga, juhatamistest erinevate orkestrite ees. Eelkõige aga emotsioone, milles väljendub suur muusika.

„Üks laul, üks maa” Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis
Näitus eesti muusika ja teatri arengust 19. sajandi keskpaigast tänaseni, teljeks isamaalisus ning rahvusliku ühtekuuluvustunde areng kultuuri toel. Laulu „Mu isamaa on minu arm” aluseks olev Lydia Koidula luuletus viib läbi esimeste üldlaulupidude ja seltsiliikumise professionaalse muusika ja teatri tekkeni. Kultuuriline tegevus nõukogude tagalas Jaroslavlis, Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm” loomislugu, nõukogudeaegsed laulupeod, väliseestlaste muusika- ja teatrialane tegevus, „Laulev revolutsioon”.

„Mikk Mikiver 70” Veskitammi Kultuurikeskuses Laagris
Näitus Mikiveri Noorsoo- ja Linnateatri rollidest ja lavastustest. Voldemar Panso on Mikiveri kohta öelnud: „Mõni aasta teatriseinte vahel oli ta lihtsalt ei keegi, selline uus, keda vaadati ja kes ise vaatas. Siis tuli Noorsooteater ja äkki ta oli, oli täiesti ja oli habemega.”

„Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu” Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Rakveres
Näitus helilooja sündmusterohkest elukäigust – lapsepõlvest kuni tänase päevani, jäädvustatuna mitmete Eesti ja maailma tippfotograafide pilgu läbi.

EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUMI PEAHOONES MÜÜRIVAHE 12, TALLINN:
Eino Tambergi, Veljo Tormise ja Arvo Pärdi juubelitele pühendatud näitus „Klassikud ”
Näitus annab ülevaate kolme omanäolise helikunstniku algustest ja otsingutest, loomingust ja maailmavaatest. Muuseum pakub intrigeerivat võimalust vaadata Eino Tambergi, Veljo Tormise ning Arvo Pärdi elu ning loomingut ühe näituse raamides ning nautida erinevaid värve, mida nende kooseksisteerimine annab.

Püsiekspositsioon „Muusikainstrumente läbi mitme sajandi”
Näitusel on eesti rahvapille ning kohalike pillimeistrite töid ja muusikariistu, mis valmistatud väljaspool Eestimaad, kuid on huvitavad pillitüüpidena või omavad memoriaalset väärtust. Rahvapillide kollektsioonis on instrumente möödunud ja ka käesolevast sajandist. Väljapanek koosneb 127 muusikainstrumendist.

Erika Haggi skultpuuride näitus „Ma tahan teist portree teha!”
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust näitusele valitud skulptuuridel on kujutatud Helmi Puur, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Elle Kull, Kaie Kõrb, Aarne Üksküla, Heino Eller, Georg Ots ja Villem Kapp. Spetsiaalselt näituse jaoks on muuseum kogunud ka portreteeritavate meenutusi oma kohtumistest Erika Haggiga.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi virtuaalnäitused:
http://tmm.ee/index.php?s=04

Kohtumiseni muuseumis!

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 17. septembril 2010