<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=9430</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=9430" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52288/internetti-kasutab-kolmveerand-eesti-elanikest</guid>
    <pubDate>Fri, 17 Sep 2010 09:53:53 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52288/internetti-kasutab-kolmveerand-eesti-elanikest</link>
    <title><![CDATA[Internetti kasutab kolmveerand Eesti elanikest]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänavu esimeses kvartalis kasutas kolmveerand 16–74-aastastest Eesti elanikest arvutit ja internetti, edastas statistikaamet.</p>
<p>Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga on arvuti ja interneti kasutajate osatähtsus kasvanud kolme protsendipunkti võrra. Kui 16–34-aastastest kasutasid arvutit ja internetti peaaegu kõik, siis vanuse kasvades internetikasutajate osatähtsus vähenes. 55–64-aastastest kasutasid tänavu esimeses kvartalis arvutit ja internetti pooled, 65–74-aastastest veerand. Samas oli 65–74-aastaste hulgas arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kümme protsendipunkti tõusnud.<br /><br />Peamiselt kasutati internetti veebiväljaannete lugemiseks, internetipanganduseks, e-postinduseks ja infootsinguks. Interneti kasutamise oskustest on enim suurenenud interneti kaudu helistamine — viimase kolme aastaga on internetti helistamiseks kasutanud 16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus kaks korda kasvanud.<br /><br />Kui otsingumootorit kasutanud ja e-kirjale faili lisanud oli enamus internetikasutajaid, siis failivahetusprogramme oli kasutanud iga kolmas ja veeblehte koostanud vaid iga kuues.<br /><br />Lastega leibkondadest, kus oli vähemalt kaks täiskasvanut, puudus kodus internetiühendus vähem kui kümnendikul. Üksi elavatest täiskasvanutest said kodus internetiühenduseta hakkama rohkem kui pooled.<br /><br />Ettevõtete internetikasutus on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. 10 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas oli internetiühendus peagu kõigil, üheksal juhul kümnest oli tegemist püsiühendusega. Kõige levinum oli ettevõtete hulgas endiselt DSL tüüpi püsiühendus. Suurenenud on ka mobiilse interneti kasutamine — eelmisel aastal kasutas seda kaks, sel aastal kolm ettevõtet kümnest.<br /><br /><i>Allikas: BNS Lisatud 17. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52287/looduslaager-meelitab-170-noort-tootsi</guid>
    <pubDate>Fri, 17 Sep 2010 09:51:46 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52287/looduslaager-meelitab-170-noort-tootsi</link>
    <title><![CDATA[Looduslaager meelitab 170 noort Tootsi]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tootsi põhikoolis koguneb 17.-18. septembril Pärnumaa piirkonna 4Hd tutvustav looduslaager “Maal on vahva”, kus lööb kaasa üle 170 noore koos juhendajatega, kirjutab Pärnu Postimees.</p>
<p>Artikli täistekst <a target="_blank" mce_href="http://www.parnupostimees.ee/?id=313951 " href="http://www.parnupostimees.ee/?id=313951%20">Pärnu Postimehe veebilehel</a>. <br /><br /><i>Lisatud 17. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52286/kunstide-majas-alustab-taas-kooliteater</guid>
    <pubDate>Fri, 17 Sep 2010 09:50:23 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52286/kunstide-majas-alustab-taas-kooliteater</link>
    <title><![CDATA[Kunstide majas alustab taas Kooliteater]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Pärnu Kunstide maja juures alustab sel nädalal tegevust taas Kooliteater, mida asub juhendama omaaegse legendaarse Pärnu Kooliteatri üks vedajatest Ahti Puudersell, kirjutab Silja Joon portaalis 24tundi.ee.</p>
<p>Artikli täistekst <a target="_blank" mce_href="http://www.24tundi.ee/?id=312636" href="http://www.24tundi.ee/?id=312636">24tundi.ee portaalis.</a> <br /><i><br />Lisatud 17. septembril 2010 </i><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52285/naitus-800-aastat-umera-lahingust</guid>
    <pubDate>Fri, 17 Sep 2010 09:48:14 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52285/naitus-800-aastat-umera-lahingust</link>
    <title><![CDATA[Näitus "800 aastat Ümera lahingust"]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Esmapäeval, 20. septembril avatakse TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näitus "800 aastat Ümera lahingust".</p>
<p>Eesti ajaloos on olnud kaks suuremat ja tähtsamat võidetud lahingut, varasem neist toimus 1210. aastal Ümera jõel. Lahingut peeti nüüdsel Läti alal, Koiva lisajõe Ümera suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Ümera lahingu võitsid eestlased tänu maavanemate üksmeelele, kes vallutajatele koos vastu astusid.<br /><br />5. septembril möödus Ümera lahingust 800 aastat. TLÜ Akadeemiline Raamatukogu korraldab sel puhul koostöös TLÜ Ajaloo Instituudiga ja Eesti Ajaloomuuseumiga ülevaatliku näituse, mis tutvustab tollast olustikku, mille ilmestamiseks on eksponeeritud Lõhavere linnuse arheoloogilised leiud - mõõgad, odaotsad, kirved jm. Näitus jõuab tänapäeva 2009. aastal avatud Vabadussõja võidusamba ristikujundi valikut mõjutanud Saksa Ordu heraldika kaudu. Lisaks on näitusel eksponeeritud (raamatukogu Baltika kogust) peamiseks eesti muinasaja kirjalikuks allikaks peetav "Läti Henriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. 1.- 4. vihik" 1881-1884 ja 1595. aastal Kaliningradis trükitud Caspar Hennenbergeri "Grosse preussische Mappen der Land-Tafeln; ...", mille illustratsioonid loovad elava ettekujutuse keskaegsete Saksa ordu kõrgmeistrite väljanägemisest.<br /><br />Näitus jääb avatuks kuni 8. oktoobrini.<br /><br /><i><a target="_blank" mce_href="http://www.tlulib.ee/" href="http://www.tlulib.ee/">TLÜ Akadeemiline Raamatukogu<br /></a>Lisatud 17. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52223/religiooniopetaja-eesti-koolides-on-usundiopetust-liiga-vahe</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 16:46:19 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52223/religiooniopetaja-eesti-koolides-on-usundiopetust-liiga-vahe</link>
    <title><![CDATA[Religiooniõpetaja: Eesti koolides on usundiõpetust liiga vähe]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini hinnangul peaks erinevate religioonidega tutvumine olema hariduse loomulik osa, kuid Eesti koolides on usundiõpetust liiga vähe, vahendab ajaleht Postimees.</p>
<p>Artikli täistekst ajalehe <a target="_blank" mce_href="http://www.postimees.ee/?id=313833" href="http://www.postimees.ee/?id=313833">Postimees veebilehel.</a> <br /><br /><i>Lisatud 16. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52222/tallinn-tunnustab-noori-opetajaid</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 16:42:15 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52222/tallinn-tunnustab-noori-opetajaid</link>
    <title><![CDATA[Tallinn tunnustab noori õpetajaid]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tallinna linn kuulutas välja noore õpetaja stipendiumi konkursi, taotluste esitamise tähtaeg on 27. september k.a.</p>
<p>Tallinna abilinnapea Yana Toomi sõnul on noore õpetaja stipendiumi eesmärk tunnustada ja väärtustada munitsipaalharidusasutuste noori õpetajaid. "Stipendiumiga tunnustakse Tallinna noori pedagooge, kes on töötanud pedagoogina 2 kuni 5 aastat," täpsustas Toom. "Teadaolevalt on meie õpetajaskond suhteliselt vana ning meil tuleb enam motiveerida just noori õpetaja elukutset valima ning sel alal ka tööle tulema või jätkama. Tallinn on aastaid välja andnud haridusasutuste kvaliteediauhindu, tunnustanud oma haridusasutusi ning just tulevikule ja järjepidevusele mõeldes, soovime tunnustada ka meie noori tublisid õpetajaid."<br /><br />Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad stipendiumikomisjonile esitada haridusasutuse juht, haridusasutuse hoolekogu või õpetaja ise. Juhul, kui taotluse esitab õpetaja ise, tuleb sellele lisada haridusasutuse juhi soovituskiri. Stipendiumitaotlusele lisatakse stipendiumitaotluse põhjendus, curriculum vitae, vajadusel soovituskiri.<br /><br />Tallinna Linnavalitsus annab välja kuni 15 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 20 000 krooni.<br /><br />Taotluste esitamise tähtaeg on <b>27. september</b> 2010. a. Taotlused märksõnaga - noor õpetaja, tuleb esitada Tallinna Linnakantselei aadressil Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn või meiliaadressile: terje.vonbret@tallinnlv.ee<br /><br /><i>Allikas: Raepress Lisatud 16. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52221/parnu-kuninga-tanava-pohikool-saab-uhe-tuntuma-looduskaitsja-portree</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 16:40:24 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52221/parnu-kuninga-tanava-pohikool-saab-uhe-tuntuma-looduskaitsja-portree</link>
    <title><![CDATA[Pärnu Kuninga tänava Põhikool saab ühe tuntuma looduskaitsja portree]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Reedel, 17. septembril kell 12.00 võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Pärnu Kuninga tänava Põhikoolis katte Endel Varepi pastellportreelt, millega jäädvustatakse Eesti ühe tuntuma geograafi, looduskaitsja ja Lahemaa rahvuspargi rajaja mälestus.</p>
<p>"Professorid Endel Varep ja Eerik Kumari olid ühed esimesed Eesti teadlased, kes viiekümnendate aastate keskel tõstatasid küsimuse Eesti looduse kaitsest," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "See oli aeg, mil looduskaitsest peaaegu ei räägitud, nii et nendel sõnavõttudel oli teedrajav tähendus."<br /><br />Eriti otsustav osa oli Endel Varepil kaitselade loomisel, ta oli üks Lahemaa rahvuspargi rajajatest. Lisaks osales ta 1957. aastal vastu võetud looduskaitseseaduse väljatöötamises. Selle seadusega väärtustati meie looduse kaitse riiklikul tasemel ja käivitati selleks vajalik riiklik süsteem. Ka loodi Varepi eestvõttel mitmeid Eesti loodust ja selle kaitset väärtustavaid ühiskondlikke organisatsioone.<br /><br />1952. aastal valiti Varep Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsiooni esimeheks. Ligi 30 aastat oli ta Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni aseesimees. Ka kuulus Varep Eesti Geograafia Seltsi asutajate hulka, olles 1985. aastani selle aseesimees. Samuti oli Varep üks Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni asutajatest, osaledes ligi 30 aastat selle juhatuse töös.<br /><br />Endel Varepi kirjalikust pärandist on kõige tuntum matkajaile ja kodu-uurijaile koostatud 700-leheküljeline teatmik "Kas tunned maad" (ilmus 1965). Mahukamad tööd looduskaitse alal on veel "Man and Nature" (1968), milles käsitletakse Eesti loodusressursse, nende kasutamist ja kaitset, ning õpik-käsiraamatu "Looduskaitse" (1973) maailma kaitsealasid käsitlev osa. Eesti maastike uurimise ja suurepärase tundmise tulemusel valmis Endel Varepil Eesti maastikulise rajoneerimise skeem, mis on läinud õpikutesse ja teatmeteostesse.<br /><br />Märkimisväärne oli Varepi panus Eesti entsüklopeedia koostamisel. Ta oli viljakas autor ja geograafia märksõnastiku koostaja. Ise pidas ta oma peamiseks tööks noorte geograafide õpetamist ja kasvatamist. Ta luges ülikoolis ligi 40 aastat Eesti füüsilist geograafiat ja geograafia ajalugu.<br /><br />Endel Varepile kuuluvad 1986. aastal kirjutatud read: "Meie armastame oma maad ning püüame ta kordumatuid maastikke üha sügavamalt tundma õppida. Meie hindame väärikalt ning kaitseme kõiki meie looduse kauneid paiku ning ajaloo ja kultuurimälestisi, mis on meie rahva võõrandamatu ühisvara."<br /><br />3. septembril möödus 95 aastat Endel Varepi sünnist. 1933. aastal lõpetas ta Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, mis praegu kannab Kuninga tänava Põhikooli nime. Sellel koolil on kaunis tava jäädvustada oma teenekate vilistlaste mälestust nende portreedega. Idee teha portree just professor Endel Varepist tuli Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonilt ja seda aitas ellu viia Keskkonnaministeerium. Portree autor on kunstnik Vello Paluoja, portree valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.<br /><br /><i>Keskkonnaministeerium <br />Lisatud 16. septembril 2010 </i> <br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52220/klassikaraadios-algab-saatesari-kunstiministeerium</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 16:37:48 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52220/klassikaraadios-algab-saatesari-kunstiministeerium</link>
    <title><![CDATA[Klassikaraadios algab saatesari "Kunstiministeerium"]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Klassikaraadio uues kultuurisaates "Kunstiministeerium" arutatakse lahti jooksva kunstielu sõlmpunktid, aga tehakse ka uusi sõlmi.</p>
<p>Värske igakuise saatesarja eesmärk on kasvatada laiemas publikus kaasaegse kunsti mõistmist, tuua esile erinevaid vaatenurki, kommentaare, anda kuulajatele ülevaateid ja korraldada ekskursioone.<br /><br />Esimeses saates räägib Marco Laimre Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi suvisest näitusehooajast ja valgustab järgmise aasta plaane. Tanel Rander ja Erkki Luuk tutvustavad nähtust nimega eksp, mis on meililist, rida üritusi ja spetsiaalne mõtlemisviis. Püsirubriigi "Tartu möliseb" kõneleja Indrek Grigor annab ülevaate septembrikuise Tartu kunstielu olulisematest hetkedest.<br />Saadet juhib Maarin Mürk.<br /><br />"Kunstiministeeriumi" esimene saade on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 16. septembril kell 21.<br /><i><br /><a mce_href="http://www.err.ee/" href="http://www.err.ee/">Eesti Rahvusringhääling </a><br />Lisatud 16. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52219/ulikooli-raamatukogus-saab-vaadata-naitust-vene-uuematest-raamatutest</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 16:18:35 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52219/ulikooli-raamatukogus-saab-vaadata-naitust-vene-uuematest-raamatutest</link>
    <title><![CDATA[Ülikooli raamatukogus saab vaadata näitust Vene uuematest raamatutest]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Reedel, 17. septembril avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus näitus raamatutest, mille on ülikoolile kinkinud A. Solženitsõni nimeline Vene väliskogukonna maja. Näitusel saab vaadata ligi 300 uut raamatut mitmetelt tuntud Vene kirjastustelt.</p>
<p>Näitusel esitletud väljaanded tutvustavad Venemaa ajalugu, filosoofiat, usuteadust, kirjandusteadust, kunsti ning vene klassikalist ja kaasaegset kirjandust. Osa raamatuid on pühendatud vene emigratsiooni kultuuri- ja ajaloopärandile. Samuti on võimalik tutvuda vene keele sõna- ja käsiraamatutega.<br /><br />A. Solženitsõni nim. Vene väliskogukonna maja loodi 1995. aastal ning selle rajajateks olid A. Solženitsõni nim. Vene ühiskondlik fond, venekeelne Pariisi kirjastus „YMCA-Press“ ja Moskva linnavalitsus. Tänapäeval on A. Solženitsõni nim. Vene väliskogukonna maja Venemaa üks peamistest keskustest, kus kogutakse, uuritakse ning säilitatakse vene emigratsiooni kirjanduslikku ja ajaloolist kultuuripärandit.<br /><br />Organisatsioon annetab igal aastal 30 000 kuni 50 000 uut raamatut välisriikide slavistika ja russistika keskustele, väljaspool Venemaad asuvatele kaasmaalaste ühingutele ning Venemaa kultuurikeskustele üle maailma.<br /><br />Näitus avatakse 17. septembril kell 14 TÜ raamatukogu II korruse fuajees ning see saab teoks rahvusvahelise konverentsi „Viiendad Puškini lugemised Tartus“ raames.<br /><i><br />Tartu Ülikool <br />Lisatud 16. septembril 2010 </i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/52126/opilaskonkursi-%E2%80%9Ekirjandusraal-2011%E2%80%9C-juhend</guid>
    <pubDate>Thu, 16 Sep 2010 15:01:27 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/52126/opilaskonkursi-%E2%80%9Ekirjandusraal-2011%E2%80%9C-juhend</link>
    <title><![CDATA[Õpilaskonkursi „Kirjandusraal 2011“ juhend]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Nõo kool korraldab koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tiigrihüppe Sihtasutusega veebipõhiste õppematerjalide konkursi „Kirjandusraal  2011“.  Järjekorras juba viies konkurss on ette nähtud 8.–12. kl õpilastele ja viiakse läbi haridusportaali Koolielu veerandite raames märtsis 2011.</p>
<p>Konkursit&ouml;&ouml; aluseks tuleb valida &uuml;ks j&auml;rgmistest teemadest: <br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Jaan Kaplinski<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Ellen Niit<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Birk Rohelend<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 60ndad eesti kirjanduses.<br /><br />&Uuml;lesanne:<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; koostada veebileht, mis annab<br />o&nbsp;&nbsp;&nbsp; &uuml;levaate kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust m&otilde;jukusest ja erip&auml;rast<br />v&otilde;i<br />o&nbsp;&nbsp;&nbsp; &uuml;levaate antud perioodi kirjanduselust, selle m&otilde;jukusest ja erip&auml;rast;<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; lisaks teksti- ja pildimaterjalile on soovitav kasutada animatsioone, audio- ja videoklippe ja muid veebip&auml;raseid vahendeid;<br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; veebileheks v&otilde;ib olla m&otilde;ni wiki keskkond v&otilde;i kodulehe koostamise vahend; <br />&bull;&nbsp;&nbsp;&nbsp; veebileht peab olema kasutatav &otilde;ppevahendina.<br /><br />Juhendid: <br /><a href="http://weeblyjuhend.wikispaces.com/%20" target="_blank">http://weeblyjuhend.wikispaces.com/ </a><br /><a href="http://www.koolielu.ee/pages.php/03330103%20" target="_blank">http://www.koolielu.ee/pages.php/03330103 </a><br />N&auml;idetega konkursi Kirjandusraal 2010 t&ouml;&ouml;dest saab tutvuda Koolielu haridusportaali aine&otilde;petajale m&otilde;eldud materjale sirvides. <br /><a href="http://kirjandusraal.blogspot.com/" target="_blank">Kirjandusraali blogi</a>. <br /><br />T&ouml;&ouml; autoriks v&otilde;ib olla &uuml;ksikisik v&otilde;i r&uuml;hm (kuni 3 &otilde;pilast r&uuml;hmas). &Uuml;ks juhendaja v&otilde;ib saata m&otilde;lemast vanuseastmest maksimaalselt kolm t&ouml;&ouml;d.<br />Ž&uuml;rii hindab konkursile laekunud t&ouml;id vastavalt hindamismudelile (<a href="http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid" target="_blank">http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid</a>/, otsingus&otilde;na Kirjandusraal), valib m&otilde;lemast vanuseastmest (p&otilde;hikool ja g&uuml;mnaasium) v&auml;lja parimad t&ouml;&ouml;d. Neil autoritel tuleb l&otilde;ppvooruks ette valmistada veebilehe esitluse suuline variant ja esineda sellega konkursi l&otilde;pp&uuml;ritusel 3. m&auml;rtsil 2011.<br /><br />Palume <strong>registreeruda kolmap&auml;evaks, 1. detsembriks</strong> 2010 veebiaadressil <a href="http://trick.ly/4fT" target="_blank">trick.ly/4fT</a> parooliga n6okool. V&otilde;istlust&ouml;&ouml; veebilehe aadressi esitamiseks saadetakse registreerunutele uus link.<br />T&ouml;&ouml;de esitamise t&auml;htaeg on <strong>31. jaanuar</strong> 2011.<br /><br /><em>Korraldajad Heily Soosaar, Merle Pindmaa ja Kaja Kasak<br />Lisatud 16. septembril 2010 </em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>