Artikli täistekst Eesti Ekspressi veebilehel.

Lisatud 11. septembril 2010

Sügiskampaania - 13.09-29.10.2010

Alanud tarkusekuul alustab ka RMK sügiseste loodusharidusprogrammidega. Sügisene loodus pakub värviküllast tausta enda avastamiseks ning tundmaõppimiseks. Sel aastal pöörame ka eraldi tähelepanu looduskaitse 100. sünniaasta tähistamisele programmiga Loodusega koos. Sügiskampaania toimub:

13. septembrist kuni 29.oktoobrini 2010

Registreerumine programmidele algab 06. septembril, 2010

Sügiskampaania käigus pakutavate programmide nimekirja koos kirjeldustega leiate siinsamas vasakul äärel konkreetse loodukeskuse nimel klikkides. 

Teile sobivale programmile registreerumiseks palume täita kodulehel asuvate kirjelduste juurde lisatud registreerimislehe (paremal äärel hallis kastis) ja saata see vastava RMK looduskeskusese aadressil. Looduskeskuste kontaktid on kodulehel ära toodud. 

Konkreetset looduskeskust või programmi puudutavate küsimuste korral palume vastava looduskeskusega ühendust võtta. Registreerumisel tasub arvestada, et tasuta programmide arv on piiratud, taotlused rahuldatakse nende saabumise järjekorras.

Talviseid loodusõppeprogramme viime läbi jaanuaris-veebruaris.
Head lapsed, need kasvavad metsaga!

Üldinfo:
Helen Luks
RMK loodushoiuosakonna
loodushariduse peaspetsialist

helen.luks@rmk.ee
tel: 502 4492

Vaata lähemalt: http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania

Kas teadsid et 25.septembril 2010 toimub Muhu saarel midagi erakordset! Läheme tagasi keskaega, 13.sajandisse ning lavastame Muhu linnuse aladel esmakordselt Ajaloolise Orienteerumisenäitemängu. Pealtnäha toimub kõik kui tavaline orienteerumine, kuid kõik läbitavad punktid ning võistlusrajal vastutulevad inimesed on pärit 13.sajandist ning nõuavad osalejatelt selle asjastu kombestiku tundmist. Ettevõtmises osalevad Ida-Saaremaa noored, erinevad näiteringid ning ettevõtted. Tule Sinagi kas võistlema või seda üritust korraldama. Osalemise tingimused leiad siit Võistlus on kõigile tasuta, vanusepiiranguid ei seata ning kõigile osavõtjatele on ette nähtud supp ning auhinnad. Registreeru kindlasti, sest midagi sellist ei ole sa varem näinud!   Vt lähemalt: http://www.heaonolla.ee/ajaloolineorienteerumine, http://www.heaonolla.ee/MO

EÕEL on seisukohal, et koolitoit peab olema tasuta ka gümnaasiumiastme ja kutseõppeasutuste õpilastele. Koolipäev on pikk ning üks söögikord peab olema tagatud, sest muidu on häiritud mõttetegevus ja õppimine. Samuti on gümnaasiumis sarnaselt põhikoolile siiski täiskoormusega õpe, leiavad õpilased.

EÕEL-i sotsiaalpoliitika juhi Susanna Paevälja sõnul ei ole koolitoit pelgalt sotsiaalabi, vaid tervisliku toitumisharjumuse looja ning tervislik toitumine ei ole vaesuse ega rikkuse küsimus.

Ühe õpilase söömine koolis ühel päeval läheb riigile maksma 11,47 krooni. 1.-9. klassi õpilaste toitlustamise maksab riik praegu kinni ning selleks kulub umbes 217 miljonit krooni. "Et tasuta saaksid süüa ka gümnasistid ning kutseõppeasutuste õpilased, oleks vaja lisada sellele summale umbes 70 miljonit krooni aastas. See on umbes 0,08 protsenti eeldatavast riigi eelarvest," tõdes Paeväli.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Allikas: BNS Lisatud 10. septembril 2010

Umbes 150 aastat tagasi asus selle kõrval olulisele kohale kartul, mida kiiresti hakati rahvasuus teiseks leivaks või pooleks leivaks kutsuma. Sõna leib oma auväärse minevikuga on saanud kogu meie toidulaua sünonüümiks, kartul aga on võidelnud välja Euroopa näljahädadest päästja tiitli.

Suurel leiva- ja kartulipäeval (pühapäev, 12. september 2010 kella 11-17) tutvustame neid eestlase toidulaua kahte kõige tähtsamat rooga. Õpime tundma leiva saamislugu ja sellega seotud töid, mis aitavad mõista ja õpetavad meidki leiba rohkem austama. Valmistame erinevaid teraviljatoite. Avatud on Kartuliakadeemia, kus selgub kogu tõde kartulist. Nõu annavad spetsialistid: kartulikasvatajad, -teadlased ja kokad. Tutvuda saab mahetootmise ja –toiduga.

Lastele on avatud meisterdamise ja teatri õu, kontserte jätkub igale maitsele. Õpetaja Toomas Paul peab Sutlepa kabelis tänupalvuse leivale.

Toimub juba traditsiooniks muutunud laat, kus kaubeldakse hea kodumaise toidukraamiga. Nautida saab rahvalikku muusikat.

Leivapäevale on oma toetava õla alla pannud Eesti Põllumajandusministeerium, Eesti Mahepõllunduse SA, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toit, Eesti Leivaliit ja Eesti Kulinaariainstituut.

Piletiinfo: põhikooli õpilased tasuta, teised muuseumipiletiga.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 10. septembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel. 

Loe ka: Ester Esvald: miks on taevas õhtul roosa? 

Lisatud 10. septembril 2010

Sihtasutus Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul on Noored Kooli programm aasta-aastalt järjest suurema mõjuga: "Iga lend uusi tegusaid osalejaid viib meid lähemale meie pikemaajalisele eesmärgile - Eesti hariduse kvaliteedi tõusule. Pürgime selle poole läbi haridusteadlike tulevikuliidrite kujunemisele kaasa aitamise. On suur rõõm, et Noored Kooli liikumine laieneb ning et meie osalejad on jõudnud järjest rohkematesse paikadesse üle Eestimaa."

Programmi osalejate üks suurimaid tööandjaid, Keila Kooli direktriss Gled-Airiin Saarso tervitas sel sügisel juba neljandat Noored Kooli õpetajat: "Noored Kooli programmist tulnud õpetajate aktiivõppe meetodid ning nende head koostööoskused teiste õpetajatega sobivad hästi kokku Keila Kooli kontseptsiooniga – olla uuendusmeelne. Küsisin potentsiaalsete kandidaatide kohta Sihtasutuselt Noored Kooli infot juba jaanuarikuus, et leida meie kooli sobivaim uus õpetaja."

Programmi kõige uuema lennu - järjekorras neljanda - 14 osalejat valiti välja tänavu varakevadel 137 kandidaadi seast. Alates oktoobrist on huvilised oodatud kandideerima Noored kooli viiendasse lendu.

Sihtasutus Noored Kooli on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Igal aastal valitakse Noored Kooli programmi 15-20 võimekat ja tegusat kõrgharidusega noort, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse.

Sihtasutuse Noored Kooli algatasid 2006. aasta novembris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Tänaseks on programmi kaasatud kokku ligi 50 noort, sealhulgas 19 programmi vilistlast.

Täiendav informatsioon: Noored Kooli programmi osalejate tutvustused

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 10. septembril 2010

Ida-Virumaal tuleb tegevuskava kohaselt pöörata süsteemsemat tähelepanu eestikeelse hariduse omandamisele ja edendamisele. Pedagoogilisel tööl olevate inimeste hoiakuid tuleb muuta riigiteadlikumaks. Samuti tuleb toetada Ida-Virumaa koole isamaalise kasvatuse ja riigikaitsekursuste avamisel.
Pedagoogidele tagatakse jätkuvalt regulaarne eesti keele täiendõpe, jätkatakse mentorite programmi ning teostatakse erialase keele õpet.

Toetatakse eesti keele õpetamise metoodika arendamist maakonna vene õppekeelega koolides läbi õpetajakoolituse kaasajastamise ning arendatakse ja jätkatakse regioonis keelekümblusprogrammi.
Ida-Virumaa venekeelsetele koolidele on kavas leida partnerkoolid mujalt Eestist. Piirkonna avalik-õiguslike kolledžite tegevust arendatakse ja toetatakse vastukaaluks nõrgema tasemega venekeelsetele erakõrgkoolidele.
Ida-Virumaal on kokku 61 koolieelset lasteasutust ja 46 üldhariduskooli, sealhulgas 14 eesti õppekeelega, 22 vene õppekeelega ja 10 eesti ning vene õppekeelega. 32 gümnaasiumist kaheksa on eesti õppekeelega, neli eesti ja vene õppekeelega ning 20 vene õppekeelega.
Kutseõppeasutusi on Ida-Virumaal kolm, rakenduskõrgkoolidest asub Ida-Virumaal Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve filiaal ning riiklikku kõrgharidust on võimalik omandada Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli kolledžites. Riiklikes rakendus- ja kõrgkoolides omandab kõrgharidust maakonnas 1383 üliõpilast.

Eraõiguslike rakenduskõrgkoolide filiaale on Ida-Virumaal neli ning neis omandab kõrgharidust 714 üliõpilast.

Ida-Virumaa õppijatest moodustavad 80 protsenti venekeelsed noored. Eesti ja ka võõrkeelte õpetus regiooni üldhariduskoolides ei ole tegevuskava koostajate hinnangul piisav, ka kakskeelsed õppemudelid venekeelses haridussüsteemis ei ole Ida-Virumaal piisavalt levinud.

Samuti on suureks väljakutseks eesti õppekeelega koolide arendamine Ida-Virumaal. Kuna neis koolides on väga vähe õpilasi ja eesti keelt emakeelena valdavate kvalifitseeritud õpetajate leidmine on keeruline, siis kannatab nende kooli õppekvaliteet ja tase.

Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskavas pakutakse välja lahendusi regiooni probleemide lahendamiseks. Dokument hõlmab hariduspoliitikat, majanduspoliitikat, kultuuripoliitikat, keskkonnapoliitikat, sotsiaalpoliitikat, õigusemõistmist, riigiasutuste personalipoliitikat, riigistruktuuride planeerimist, meediakajastust ning kodanikuühiskonna arendamist piirkonnas.
Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014 rakenduskavas toodud tegevuste elluviimise monitoorimise ja järelevalve teostaja on regionaalminister koos Ida-Viru maavalitsusega.

Allikas: BNS Lisatud 10. septembril 2010

Eha tänava hoones, mis tartlastele tuntud kui kunagine kontrollaparatuuritehas, saab Tartu Kunstikool nüüdsest kasutada tuhat ruutmeetrit õppepinda koos igati kaasaegse sisseseadega.

Tänase avamise puhul korraldavad Tartu Kunstikooli õpilased ja õpetajad rongkäigu, mis möödub kunstikooli kõikidest endistest õppehoonetest. Pärast avamist alates kella kolmest on vastvalminud õppehoone uudistamiseks avatud kõikidele inimestele.

Tartu Kunstikooli õppehoone ehitus kuulus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme "Kutseõppeasutuse õppekeskkonna kaasajastamine" investeeringute kavva.

Reede hommikul osales minister Lukas Võrumaal Rõuge lasteaia uuendatud hoone avamisel. Seda ettevõtmist toetas samuti Euroopa Regionaalarengu Fond läbi Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kohalike omavalitsuste investeeringute toetamise kava. Ligi 16 miljoni krooni suurusest investeeringust moodustas toetus 11 miljonit, ülejäänu lisas Rõuge vald.

Rõuge vald pidas lasteaia renoveerimist vajalikuks investeeringuks, sest sündivus on vallas kõrge, eelmisel aastal oli Rõuge vald ainus Võrumaa omavalitsus, kus elanike arv suurenes.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 10. septembril 2010

Reedel, 10. septembril räägib Ülo Valk teemal "Usundilised jutud ehk muistendid" ja Madis Arukask teemal "Eesti regilaulu mütoloogia läänemeresoome kontekstis".

Laupäeval, 11. septembril räägib Risto Järv teemal "Eesti muinasjuttude fantaasiamaailm" ja Ergo-Hart Västrik teemal "Rahvusmütoloogia ja Kalevipoeg".

Ööülikooli esimene kõneleja on Ülo Valk, kes räägib teemal "Usundilised jutud ehk muistendid". Valk on eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane. Ta õppis 80ndatel TRÜ-s folkloristikat ja aastal 1994 kaitses TÜs filoloogiadoktori kraadi. Tema doktoritöö käsitles kuradi kujutamist eesti rahvaluules. Valk on töötanud aastast 1995 Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professorina (aastatel 1995-1998 erakorraline) ning 21. sajandi alguses folkloristika külalisprofessorina Berkeleys California Ülikoolis. Valgu peamisteks uurimisteemadeks on folkloori žanriteooria, usundiline folkloor sotsiaalses kontekstis ja India rahvausund.

Reedese teise loengu teema on "Eesti regilaulu mütoloogia läänemeresoome kontekstis". Loengu peab folklorist ja muusik Madis Arukask, kes töötab hetkel Tartu Ülikoolis eesti keele (võõrkeelena) dotsendina ja eesti keele võõrkeelena osakonna juhatajana. Aastal 2003 valmis tal doktoritöö eesti ja võrdleva rahvaluule alal "Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude žanr ja struktuur". Arukase huvialadeks on eesti rahvausk ja identiteedilugu, läänemeresoome väikerahvaste (vadja, vepsa, setu) rahvausk ja kaasaegsed protsessid ning eesti ja setu regilaulu žanriprobleemid ja maailmapilt.

Laupäeval teemal "Eesti muinasjuttude fantaasiamaailm" kõnelev folklorist Risto Järv lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal aastal 1997. Tema magistritöö pälvis Balti Rüütelkonna preemia. Aastal 2005 kaitses Järv oma doktorikraadi teemal "Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus". Järv töötab Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas dotsendina ning Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluule arhiivi juhatajana. Tema teadustöö põhisuundadeks on muinasjututeooriad, kaasaja jutustamistraditsioon ja folkloor ning eesti ja soome rahvaluule historiograafia.

Ööülikooli seekordse viimase loengu peab Ergo-Hart Västrik teemal "Rahvusmütoloogia ja Kalevipoeg". Västrik lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina aastal 1997. Tema doktoritöö eesti ja võrdleva rahvaluule erialal sai valmis aastal 2007, teemaks "Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni: alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused". Ergo-Hart Västrik töötab Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas vanemteadurina. Västriku peamiseks uurimisteemaks on eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste usund ja mütoloogia.

Tere tulemast! Sissepääs tasuta.

SA Tampere Maja 
Lisatud 10. septembril 2010