Konkursi eesmärgiks on esile tõsta neid tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa Tallinna noorsootöö edendamisele. Teist aastat järjest antakse välja eriauhind "Laste- ja noortesõbralik tegu".

Nominentide esitamiseks tuleb täita Tallinna kodulehel olev ankeet.

Koos konkursiga "Suured teod" kuulutatakse välja ka konkurss Tallinna aasta noorsootöötaja leidmiseks. Ettepanekud aasta noorsootöötaja nominentide kohta palume saata postiaadressil Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn või elektronposti teel sportnoorsoo@tallinnlv.ee.

Nominente tunnustusauhindade konkursile "Suured teod" ja aasta noorsootöötaja tiitlile saab esitada 12. novembrini 2010. Valiku teeb ja tunnustusauhindade saajad otsustab Tallinna linna noortenõukogu. Laste- ja noortesõbraliku teo eriauhinna saaja otsustab laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse detsembri alguses toimuval pidulikul vastuvõtul.

Lisainformatsiooni saab telefonil 640 4371 või kirjutades e-posti aadressile Heili.Tonissaar@allinnlv.ee.

Allikas: Raepress Lisatud 9. septembril 2010 

„Eesti kooli ajaloo“ II köide on järg 1989. aastal ilmunud I köitele (viimane käsitleb perioodi 13. sajandist 1860. aastateni), seni on avaldamata käsikirjalised III ja IV köide. II köite on koostanud teenekas haridusloo uurija Endel Laul. Autoriteks on Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk. Teose on toimetanud Endel Laul ja Veronika Varik ning lugejate ette toonud Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Teos koosneb kolmest osast. I osa: „Rahvuslik ärkamisaeg“ (1860.–1880. aastad); II osa: „Venestamine“ (1880. aastate teine pool – 1905); III osa: „Tsaarivõimu viimased aastad“ (1905–1917). Vaatluse alla võetakse hariduspoliitika ning elanikkonna haridustase, alg-, kesk- ja kutsekoolid ning õpetajakoolitus, õpilased ja õpetajaskond, koolivõrgu areng, koolide õppetöö korraldus ja sisu, õppeasutuste majanduslik olukord ning pedagoogiline mõte. Ajalooliste fotode abil on loodud võimalikult mitmekülgne ja autentne ettekujutus Eesti kooli möödanikust, sisaldades pilte koolimajadest, nende kõrvalhoonetest, klassitoast, õpetajatest ja õpilastest, Eesti kooliajaloo suurkujudest.

Köite kasutamist hõlbustavad isiku-, kohanimede ja õppeasutuste registrid, samuti veeriste tiitlid.
„Eesti kooli ajaloo“ teine köide on mõeldud kõikidele, keda huvitab haridus kui ühiskonna üks põhilisi institutsioone ja rahva kultuuri alus. Autorid loodavad, et pikaajalises koostöös kirja pandu abil on õnnestunud luua tervikpilt õppivast Eestist, ajalooliselt Euroopa kultuuriruumi kuulunud maast.
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum annab ühtlasi teada, et alates septembrist 2010 paikneb arhiivmuuseum Ajaloo Instituudi hoones asukohaga Rüütli 4, Tallinn.

Tallinna Ülikool
Lisatud 9. septembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel. 

Loe ka: Uue süsteemiga planeeriti eKooli teenuse hinnatõusu, Eesti Päevaleht

Lisatud 9. septembril 2010

Haridusministeeriumi teatel panustavad OECD riigid haridusse 6,2 protsenti ühisest SKTst, riigiti jääb see näitaja 7 ja 4,5 protsendi vahele.

Üld- ja kutseharidusse panustatavad summad suurenesid aastatel 1995–2007 129 protsenti, kusjuures õpilaste arv Eestis sellel perioodil vähenes 18 protsendi võrra. Samal perioodil jäi OECD riikides õpilaste arv suhteliselt stabiilseks ning õppeasutuste kulutused õpilase kohta üld- ja kutsehariduses kasvasid keskmiselt 43 protsendi võrra. Eesti järsk hüpe rahastamise tõusus toimus neiski valdkondades 2008. aastal.

Kõrgkoolide kulutused kasvasid õppija kohta OECD riikides ajavahemikus 2000–2007 keskmiselt 14, Eestis 16 protsenti. Osalt peegeldab see riikide jõupingutusi tulla mahukate investeeringute abil toime olulise kolmanda taseme hariduse nõudluse kasvuga, näiteks Eestis aastatel 1995-2007 üliõpilaste arv kahekordistus.

Õpetajate reaalpalgad kasvasid ajavahemikus 1996–2008 praktiliselt kõigis riikides. 15-aastase töökogemusega õpetajate palgad põhikoolis algavad 16.000 dollarist aastas Ungaris ja Eestis ning ulatuvad 98.000 dollarini Luksemburgis. Samas on välja toodud asjaolu, et õpetajate palgatõus oli vaadeldaval perioodil konkurentsitult kiireim just Eestis, isegi arvestades, et 22-protsendiline kuupalga alammäära tõus läks arvesse aasta asemel ainult poole aasta ulatuses. Kuna riikides on erinevad palgaarvestuse süsteemid, siis võrreldakse aga tihti võrreldamatut.

Õpetajate palku kirjeldav indikaator on näide sellest, kui keeruline on erinevaid näitajaid rahvusvaheliselt võrrelda. Nimelt baseerub õpetaja palkade võrdlus seadusandlikel palgamääradel – Eesti puhul on tegemist palga alammääraga, samas on osal riikidest arvestatud õpetajate palgale lisaks ka teatud boonuseid või esitatud hoopiski keskmine palgatase. Lisaks ei arvesta ülevaade riigiti erinevat õpetajate töökoormust.

Keskmine õpetaja töötasu on Eestis oluliselt suurem kui välja toodud seadusandlik palga alammäär. 2008. aastal olid palga alammäärad vastavalt noorempedagoogil 9516 krooni, pedagoogil 10.077 krooni, vanempedagoogil 11.517 krooni ning pedagoog-metoodikul 13.908 krooni, OECD arvestas neist pedagoogi palga alammäära. Õpetajate keskmine palk oli 2008. aastal krooni 13.165 kuus.
Inimeste parem haridus toob kaasa mitmeid eeliseid, nii teenib kõrgemalt haritud inimene rohkem ja maksab ka riigile rohkem makse. Haridusel on ka eeliseid, mida otseselt rahas mõõta ei anna, kuid mis on faktiliselt tõestatud. Nii on kõrgema haridustasemega riikides kuritegevus madalam, kõrgema haridusega inimesed on tervemad ning tööpuudus on kõrgema haridusega inimeste seas madalam.

Kõigis OECD riikides kokku osaleb enam kui 40 protsenti täiskasvanutest aasta jooksul formaal- või mitteformaalhariduses, kuid osalemise määras on suuri erinevusi – näitaja ulatub üle 60 protsendi Uus-Meremaal ja Rootsis ning jääb alla 15 protsendi Ungaris ja Kreekas. Eestis on täiskasvanud õppijate arv viimastel aastatel samuti järjekindlalt tõusnud, 2007. aasta vastav näitaja on 42 protsenti, oluline erinevus on meeste ja naiste osas, vastavalt 37 ja 47 protsenti

Allikas: BNS Lisatud 8. septembril 2010

SALVADOR DALI
Salvador Dali (Salvador Domingo Felipe Jacinto Dali i Domenech, aastast 1982 Puboli markii) sündis Hispaanias, Kataloonias, Figuerese linnas 11. 05. 1904 ja suri sealsamas, oma teater-muuseumis 23. 01. 1989.
Ta pärines advokaadi perekonnast, õppis aastail 1916-22 kohalikus kunstikoolis, 1922-26 - Madridi Kunstiakadeemias. Tema esimene näitus oli Figuerese linnateatris 1918. Figuereses oli tema suunajaks impressionist Ramon Pichot, ent Madridi-perioodi töödes ilmneb kubismi, Picasso ja Miro mõju. Tema sõbrad akadeemia-päevil olid poeet Federico Garcia Lorca ja tulevane kinematografist Luis Bunuel, kellega ta tegi 1929 sürrealistliku filmi "Andaluusia koer" ning 1930 - "Kuldajastu". Väljaheidetuna akadeemiast, kuna ta leidis, et keegi ei ole pädev teda eksamineerima, sõitis ta Pariisi, kus tutvus Picassoga, ühines 1920. aastate lõpul sürrealistidega, kelle hulgast ta 1934 välja lülitati, süüdistatuna sümpaatias fašismi vastu, sürrealismi labastamises ja rahaahnuses (André Breton leiutas anagrammi tema nimest "Avida Dollars", s.t. dollarihimuline). 1929 algas tema kooselu luuletaja Paul Éluardi endise abikaasa Galaga (Jelena Ivanovna Djakonova, 1894-1982), mis vormistati 1934 kodanliku abieluna, 1958 laulatusega katoliku kirikus. See suhe pahandas Dali isa, mistõttu paar pidi suvitamiseks valima Dali noorpõlveloomingus tähtsa Cadaquesi asemel teise paiga Vahemere ääres - Port Lligat.

Tema "paranoilis-kriitiline" loomemeetod äratas tähelepanu. 1933 korraldas Julian Levy tema esimese näituse USA-s, kuhu ta sõitis 1934 ning taas 1940 peale vahepealset viibimist Euroopas ja osalemist rahvusvahelisel sürrealistide näitusel Londonis 1936. Tema toetaja Londonis oli Edward James, kelle mahitusel sündisid sürrealistlikult disainitud esemed: telefon "Homaar", sohva "Mae Westi huuled". Ameerikas avaldas ta 1942 raamatu "Salvador Dali salajane elu". Tema kollektsionäär A.Reynolds Morse ja tolle abikaasa Eleanor avasid tema muuseumi esialgu Clevelandis, siis St.-Peterburghis Floridas. 1948 asus ta koos Galaga taas Euroopasse, frankistlikku Hispaaniasse, mis, nagu tema demonstratiivne katoliikluski, avangardistlikult meelestatud intelligentsi šokeeris. Figuereses asus ta looma oma "teater-muuseumi" (sealses linnateatris oli nimelt toimunud tema debüüt kunstnikuna); seal tegutseb Gala-Sakvador Dali sihtasutus, mis hoolitseb tema pärandi ja selle propageerimise eest. Seal kirjutas ta 1952-63 oma raamatu "Geeniuse päevik" (e.k. 1999), seal ta ka suri, olles 1980. aastatel kannatanud kasvava nõtruse all.

Dali on viljelenud erinevaid kunstiliike (muuhulgas skulptuuri) , ent tuntud siiski eeskätt oma maalide poolest, mida on üle 1500: "Mälu püsivus"("Sulanud aeg",1931), "Narcissose metamorfoos"(1937, Tate Gallery.London), "Aafrika muljed"(1938), "Elevandid"(1948), "Wilhelm Telli mõistatus" (1938, Stockholm, Moderna Museet)."Püha Antoniuse kiusatus" (1946), "Port Lligati madonna"(1950, Fukuoka Kunstimuuseum, Jaapan), jt.

1923 sai ta isalt esimese trükipressi. New Yorgis asuva Dali arhiivi direktor Alfred Field avaldas 1994 "Salvador Dali graafiliste teoste ametliku kataloogi", mis hõlmab 1700 teost. Peale selle on olemas Ralf Michleri, L.W.Löpsingeri jt. väljaantud kataloog kahes jaos, millest esimene hõlmab oforte ja segatehnikas töid aastatest 1924-1980, teine - puulõikeid ja litosid. Dali signeeris oma lehti kuni 1980, pärast seda hakkasid, paraku, levima võltsingud. Tema graafiline oeuvre koosneb nii üksiklehtedest kui ka sarjadest. Käesoleval näitusel on, näiteks, lehed 10 käsitsi koloreeritud ofordist koosnevast 300-ses tiraažis 1974 trükitud sarjast "Jaapani muinasjutud" ("Printsess ja karjapoiss", "Jugoye"), seejuures 25-sest väljaspool 250-st tavatiraaži trükitud kogumist. Koloreeritud ofort "Maastik kella ja ratsanikuga" on autoritõmmis. Identifitseerimist vajavad veel koloreeritud ofort "Kaarik"(võimalik,et sarjast "Meie ajalooline pärand",1975), kolm väiksemaformaadilist lehte - ilmselt illustratsiooni. Dali on teinud illustratsioone paljudele raamatutele, näiteks, Lewis Carrolli "Alice imedemaal"(1969, 12 heliogravüüri ja 1 värviline ofort), Dante "Jumalik komöödia" (Itaalia valitsuse tellimus, 1960, puulõige), Giovanni Boccaccio "Decamerone" (ofort, kuivnõel, 1972, 150-sese tiraažis) John Miltoni "Kaotatud paradiis"(10 värvilist oforti 150-ses tiraažis, 1974), jt.

Ühes viimase aja artiklitest püstitatakse küsimus, kas Dali oli geenius või osav turundaja. Kahtlemata tunnetas ta suurepäraselt tänapäeva publiku manipuleeritavust, reklaamist ja skandaaliihalusest läbiimbunud meedia ootusi ning vastas neile oma imago ning jultunud repliikidega varmalt, aga ka irooniliselt. Ta tunnetas vanemas eas ka nüüdisaegse kunsti nõrku külgi, mis publikut sellest eemaldavad. Ta oli avatud kõikvõimalikele impulssidele, kasutanud rohkelt eriti klassikaliste autorite motiive. Tema teos "Sõja nägu" (1940, Rotterdam, Boijmans-van -Beuningeni Muuseum) viib mõttele, et ta võis näinud olla Wiiralti gravüüri "Põrgu"(1930-32). Teisalt, muna-kujund tema loomingus, nagu mõni muugi, on ilmselt mõjutanud Ülo Soosterit. Ta on üldse tugevasti mõjutanud nüüdiskunsti ja suhtumist sellesse mitte ainult oma loomingu, vaid kogu elulaadiga.

Kunstisalong Allee
Allikas: BNS Lisatud 8. septembril 2010

Linnapea Edgar Savisaar märkis avamisel, et 2006. aastal käivitas linn programmi "Lasteaiakoht igale lapsele", mille raames on linn ehitanud viis uut lasteaeda, renoveerinud olemasolevaid ja loonud uusi rühmasid. "Kui 2007. aastal kuulutas riik välja samanimelise programmi ja lubas omavalitsustele lasteaiakohtade loomisel appi tulla, siis majanduskriisi alguses oli see programm üks esimesi, mis katkestati. Oleme vähemalt Tallinnas püüdnud laste arvelt mitte kokku hoida ja jätkuvalt investeerinud lasteaedade arendamisse ja renoveerinud koolimajasid," rääkis linnapea. "Lasteaiakoha saamine ei ole enam nii suur probleem kui veel mõned aastad tagasi ning kõik, kes kohta soovivad, selle ka saavad. Täna on mul rõõm koos teiega avada Asunduse lasteaia uuenduskuuri läbinud hoone."

Asunduse lasteaia tervikremondi käigus asendati kõik hoone kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, elekter, drenaaž) ja paigaldati sundventilatsioonisüsteem. Ühtlasi ehitati välja hoone katusekorrus, millega tekkis juurde täiendavalt pinda 227m2. Valmis ka uus juurdeehitus, kus asuvad köök koos olme-abiruumidega, spordi-muusikasaal, ventilatsiooniseadmete ruum ja uus peasissepääs-trepikoda. Niisamuti muudeti siseruumide planeeringut, tehti viimistlustööd ning kogu hoone sisustati uue mööbli ja köögiseadmetega. Territooriumile rajati ka uued mänguväljakud.

Renoveerimistööde kogumaksumuseks kujunes 12,18 miljonit krooni. Ehitustööde teostaja oli Facio Ehituse AS.

Asunduse lasteaed asub kahes hoones: Pallasti 21a majas tegutseb neli rühma ja Pallasti 19 majas viis rühma. 1. septembri seisuga on lasteaia nimekirjas 169 last, kellest 54 on alla 3-aastased ja kes esmakordselt sel sügisel lasteaeda tulid. Lisaks võeti täiendavalt juurde 18 last aiarühma (vanuses 3-6-aastased). Seega said Asunduse lasteaias sel sügisel täiendavalt koha 72 uut last, täiendavalt loodi kolm uut sõimerühma.

Allikas: Raepress Lisatud 8. septembril 2010  

Artikli täistekst Postimehe veebilehel.

Loe ka:
eKooli juht: süsteem on maraton, millest läbi on esimene kilomeeter, Eesti Päevaleht    

Kommertsreklaame e-kooli keskkonda ei tule, e24.ee  

Lisatud 8. septembril 2010

Mäng toimub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste raames ning on suunatud 7.-8. klassi õpilastele. Võistlusmäng pakub osalejatele suurepärase praktilise ja loomingulise võimaluse uurida üheskoos oma kodukoha elurikkust ning tutvustada seda teistele. Kõikidele võistlustöödele antakse personaalset tagasisidet, nii saavad õpilased teada, milles nad on väga head ning õppida, mida edaspidi paremini teha.

Mäng koosneb kahest voorust. Esimene voor algab 8. septembril. See on meeskondade loominguline iseseisev uurimistöö oma kaitseala loomisel ja siia on oodatud kõikide koolide meeskonnad üle Eesti. Teine voor toimub 2011. aasta juunikuus. Siis toimub meeskondlik seiklusmäng Eestimaa looduses, kus läheb vaja loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Lõppvooru kutsutakse iga maakonna parimad esimese vooru põhjal.

Head õpetajad, palun levitage seda infot õpilaste hulgas ning julgustage neid osalema! Julge alustab ja võidab!

Registreerumine ja täpsem info: http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala

Kellele?
Elurikkuse mängule on oodatud kõik aktiivsed ja huvilised noored 7.-8. klassist koos juhendajaga või iseseisva meeskonnana.

Millal toimub?
Mängu I voor toimub elurikkuse aastal ussi urguminemise päevast kuni mardipäevani ehk 8. septembrist 10. novembrini 2010.

Kuidas osaleda?
Koguge kokku huviliste seltskond, tutvuge mängu juhendiga kodulehel www.archimedes.ee/meieomakaitseala ning asuge tegutsema! Meeskonna liikmete arv ei ole piiratud, sinna võib kuuluda kas või terve klass, kuid lõppvooru pääseb vaid 5 meeskonnaliiget.

Mis saab edasi?
Peale mardipäeva koguneb žürii, kes asub uurima ja hindama teie tegevust. Parimad saavad auhinnatud ning lisaks pääseb igast maakonnast üks meeskond edasi mängu lõppvooru. Lõppvooru võitja-meeskonna saadame põnevale loodusreisile meie naaberriiki. Tublisid osalejaid ootavad elurikkuse-teemalised meened ja muidugi uued teadmised, mis mängu käigus kogunevad. Parimatele  juhendajatele eriauhinnad.

Miks?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Elurikkuse võistlusmäng viib osalejad ninapidi loodusesse ning juhib tähelepanu looduse rikkusele meie kodukohas.

Korraldajad: Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja SA Archimedes

Kohtumiseni võistlusmängus!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Lisatud 8. septembril 2010

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmi Primus raames korraldataval foorumil räägime, millest sõltub kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime, mida on Euroopa Liidu struktuurivahendite abil kõrghariduse edendamisel juba tehtud ning milliste tegevustega tuleks jätkata järgmisel rahastamisperioodil. Foorumil astuvad üles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera, Eesti Vabariigi kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis, Saku Õlletehase personalidirektor Ave Kala ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

Aastateks 2007–2015 on kavandatud suunata kõrgharidusse ja teadusse 10,7 miljardit krooni. Selle raha kasutamise põhilised eesmärgid on teadmistepõhisele ühiskonnale vajaliku uue põlvkonna teadlaste ja inseneride lisandumine ning kõrghariduse kvaliteedi tugevnemine ja lisandväärtuse loomisele suunatus.

Kõrgharidusfoorum „Euroraha ja kvaliteet“ toimub 22. septembril 2010 Tartus Dorpati konverentsikeskuses algusega 10:30. Foorumile on oodatud kõrgkoolide juhid, õppejõud ja teadlased, kõrghariduse ametnikud, tööandjad, üliõpilased ja lapsevanemad.

Rohkem infot ja registreerimine foorumi kodulehel: http://primus.archimedes.ee/konverents/.
Primust viib ellu sihtasutus Archimedes. Programmi eelarve on 228 miljonit krooni (2008-2015), millest 95% on toetus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

SA Archimedes
Lisatud 8. septembril 2010

Teadlike ja põhjendatud valikute tegemiseks on vaja usaldusväärset infot tulevikuvõimalustest – kus õppida ja millist tüüpi tööd on võimalik leida erinevates valdkondades, konkreetses kohas ja konkreetsel ajahetkel. Karjäärivalikud peavad nii palju kui võimalik olema teadlikud otsused – mida parem ettekujutust meil oma valikuga kaasnevast on, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem ka rahul.

Algaval õppeaastal tulevad õpilastele tulevikuvalikute tegemisel taas appi karjäärispetsialistid. Majandusanalüütik Janno Järve, kes on ka trükise sisuline toimetaja ja ekspert, tõdeb: „Eestis on viimastel aastatel kogunenud päris palju statistilist materjali, mis võimaldab tänasel hetkel meie ümber toimuvast küllaltki adekvaatse pildi saada. Kui me soovime, et inimeste karjäärivalikud oleksid edukad, siis ei tohiks need põhineda pettekujutelmadel.“

Trükisest leiab väärt lugemist iga inimene, kes soovib paremini mõista meid ümbritsevat majanduselu ning enda rolli selles. Et olemasolevaid tööturu ja hariduse valdkonna andmeid oskuslikult hõlpsalt kasutatavaks karjääriinfoks muuta, antakse ülevaade tööturuinfo allikatest ning näpunäiteid statistika ja prognooside tõlgendamise abistamiseks.

Trükis on valminud koostöös Töötukassa, Kutsekoja, Kaubandus-Tööstuskoja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidega. Väljaannet levitatakse igas maakonnas asuva teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidele; kõigile huvilistele on raamatu elektrooniline versioon kättesaadav SA Innove kodulehel aadressil http://www.innove.ee/trykised/karjaar ning portaalis Rajaleidja.
Trükis on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist Karjääriteenuste süsteemi arendamine, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

SA Innove
Lisatud 8. septembril 2010