"Omakeelne haridus võib tunduda nii tavaline. Ometi peame tajuma selle erilisust tõigas, et see on jäänud kättesaamatuks privileegiks meist palju suurematele rahvastele, keeltele ja kultuuridele," sõnas Ilves kooliaasta alguse pöördumise. "Me teame selle väärtuse väge, nagu me teame oma rahva heitlusi eestikeelse hariduse kättevõitmise ja püsimajäämise eest keerulistel aegadel."

President meenutas nädal tagasi väljakuulutatud sõnavõistlust ehk Eesti keele uuendamise algatust ja kutsus õpetajaid ning õpilasi sellel osalema. "Ootan kõigi keeleinimeste, eriti aga eesti keele õpetajate ja keele õppijate innukat kaasalöömist. Kooli keeleõpe on ju suuresti keele võimaluste avastamine. Andke palun oma avastustest julgelt teada," sõnas president.

Ilvese sõnul on hea haridus ja tänapäevased oskused kindlaim abinõu  majanduskriisidega kaasneva tööpuuduse vastu. "Hea, arenev eesti keel ja reaalained peavad kohtuma kooliõpikutes. Nähtuste sisuline selgus ja tekstülesannete arusaadavus, üheti mõistetavus ja loogilisus peaksid saama iga kooliõpiku taseme mõõdupuuks algkoolist kuni gümnaasiumi lõpuklassini," ütles president. "Kõike, mida me ei talu täiskasvanute maailmas, ei tohi me taluda ka koolis. Kooli, aga ka kohaliku võimu ülesanne on teha kõik endast olenev, et koolikiusamisel ja tõrjumisel ei oleks kohta meie elus."

Allikas: BNS Lisatud 1. septembril 2010 

Mis on Koolirahu projekti eesmärk ja põhimõtted?
Koolirahu programmi eesmärgiks on  saavutada üheskoos suurte ja väikestega, noorte ja vanadega turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu programm toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist koolikeskkonda, kus kõigil on meeldiv olla.

Milline vastutus kaasneb õpetajatel ja õpilastel koolirahu väljakuulutamisega?
Koolirahule ei peaks mõtlema ainult 1. septembril, vaid see peaks olema tavaline osa meie koolielust. Koolirahu väljakuulutamisega võtab kogu kool ja terve kogukond endale kohustuse olla eeskujuks tervele Eestile.

Tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et turvalise koolikeskkonna loomisega tuleb tegeleda pidevalt – iga päev. Koolirahu tunnuslauseks on „Koos on hea“ – see paneb nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid mõtlema sellele, et kõigil oleks koolis parem olla ning ka ühiselt selles suunas tegutsema.

Koolirahu on juba aastaid välja kuulutatud, kuidas tundub, kas sellest on kasu ka olnud? 
Koolirahu programm ei piirdu ainult tegevustega 1. septembril. See on pikem protsess ja 2011.-2012. õppeaasta koolirahu linna, Jõgeva, ettevalmistamine algas juba selle aasta alguses.

Koolirahu programmi raames toimuvad erinevad koolitused, seminarid ja üritused, milles saavad osaleda nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad, seega on kaasatud kõik osapooled. Tegemistesse ja protsessi on kaasatud ka eelnevad Koolirahu linnad, kes annavad edasi oma kogemusi ja teadmisi.

Koolirahu programmiga on aastate jooksul liitunud üha enam koole ja pidevalt pöördutakse ka otse Lastekaitse Liidu poole, et tegevustega liituda. Aastate jooksul on järjest rohkem hakatud mõtlema sellele, kuidas kõikidel oleks koolis hea olla.

Kuidas valitakse koht, kus koolirahu välja kuulutada? 
Koht, kus Koolirahu välja kuulutatakse, valitakse konkursi teel. Järgmine konkurss toimub 2011. aasta alguses, kui valitakse Koolirahu linn õppeaastaks 2012.-2013. Konkursil saavad osaleda kõik soovijad ja valimise peamiseks kriteeriumiks on kokku pandud tegevusplaan koolirahu tegemiste osas.

Lisainfo: www.koolirahu.eu
Õpilaste mõtteid koolirahu teemal
Koolirahuga liitunud koolid 

UUS: Video koolirahu tseremooniast

Head kooliaastat!

Koolielu
Lisatud 1. septembril 2010

Pintsli asemel tuleb kasutada arvutihiirt või digilauda, ülesjoonistamist ootavad nii bakterid kui looma- ja taimeliigid, evolutsioon, kliimamuutused, elurikkuse kadu ja kaitsmine.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad ja temaatilised eripreemiad. Täpsemad juhised ja piltide esitamine aadressil http://joonistaja.eenet.ee.

Sealsamas saab näha ka varasemate võistluste töid ning lugeda lähemalt elurikkuse kohta.

Võistluse korraldavad EENet ja Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, toetavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

*Mis on elurikkus?*
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus - ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.

Elu meie koduplaneedil on alati olnud pidevas muutumises. Ometi ei ole ükski liik mõjutanud keskkonda ja kahandanud ümbritsevat elurikkust sellisel määral nagu meie ise. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.

ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks, et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele.

Lisainfo arvutijoonistusvõistluste kohta: Anne.Mardimae@eenet.ee

Lisatud 1. septembril 2010

Millisena näed Euroopat?
Kus oled reisinud, mida oled märganud teistes Euroopa riikides?
Millisena näed Eestit Euroopas?
Mida tähendab Euroopa Sinu jaoks?

Kõige ilusamad tööd leiad Euroopa Parlamendi 2011. aasta lauakalendrist, võistlusele laekunud joonistusi avaldab aasta jooksul ajakiri Täheke, samuti pannakse valitud tööd üles näitusele Euroopa Majja.

Tublimad autorid kutsume detsembri alguses toimuvale auhinnatseremooniale Euroopa Majja. Kutsed parimatele autoritele ja nende juhendajatele saadame posti teel joonistusele märgitud aadressil.

Joonistused palume saata kuni 15. oktoobrini 2010 aadressil Euroopa Parlamendi Infobüroo, Rävala pst 4, 10143 Tallinn.

Joonistuste tagaküljele tuleb selgelt märkida lapse nimi, juhendaja nimi (kui tööl on juhendaja), kool ja klass või lasteaed ja rühm, lapse vanus ja töö pealkiri (kui on). NB! Saadetud joonistusi ei tagastata!

Jana Takel, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
Lisatud 1. septembril 2010

Esimene koolipäev on lapsele oluline ja oodatud sündmus ning tähistab uue eluetapi algust nii lapsele kui ka tema perele. Aabitsapeo eesmärgiks on väärtustada meeldejääva sündmuse läbi esimesse klassi astujat, tema pere ja õpetajat.

Pärast kooliaktuste toimumist on õpilased koos vanemate ja õpetajatega oodatud Vabaduse väljakule. Esinevad nii Eestis kui ka mujal tunnustusi saanud kollektiivid pealinna huvikoolidest, näiteks vastne kooriolümpia võitja ETV mudilaskoor jpt. Avatud on rohket tegutsemislusti pakkuvad meisterdamistelgid, laste ette astuvad nende poolt armastatud Tudivillu ja Tuuli ning lustida saab batuudil.

Kohal on fotograaf, kellelt saab koha peal tellida temaatilisi päevapilte. Avatud on Koolipuhvet, kus toitlustajaks konkursi tervislik koolipuhvet üks parimatest osalejaist läbi aastate.

Lapsevanematel on võimalus tutvuda erinevate huvihariduse võimalustega Tallinnas.

Esimeses koolitunnis 1. septembril annavad õpetajad lastele Aabitsapeo kutsed, millega nad saavad osaleda ka õnneloosis. Toimub veel nii mõndagi põnevat ning kogu programm on kõigile tasuta.
Aabitsapeo täpsema kava leiab Tallinna hariduse kodulehelt http://www.haridus.ee/

Allikas: Raepress Lisatud 1. septembril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Gümnaasiumiõpilased saavad valitud kooli minna
Kevadel oli oht, et üle kümne Tallinna kooli ei saa 10. klassi avada, kuna õpilasi napib, kirjutab Eesti Päevaleht.

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 1. septembril 2010

President Toomas Hendrik Ilves osaleb lapsevanemana oma tütre kooliaktusel.

Riigikogu esimees Ene Ergma külastab 1. septembri puhul Tartumaal Ülenurme gümnaasiumi.

Peaminister Andrus Ansipi 1. september möödub töiselt ning ühegi kooli avaaktusel ta praeguse kava järgi ei osale. Nimelt kohtub valitsusjuht kolmapäeval Euroopa Parlamendi  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia delegatsiooniga.

Haridusminister Tõnis Lukas külastab kell 10.30 Tartus Kivilinna  gümnaasiumi ja kell 12 Miina Härma  gümnaasiumi õppeaasta avaaktust, samuti allkirjastab Lukas Elvas koolirahu lepingu.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar külastab kolmapäeval kell 11 Liivalaia gümnaasiumi aktust, kell 12.30 on linnapea Tallinna humanitaargümnaasiumi aktusel ja kell 14 Vabaduse väljakul toimuval aabitsapeol. Seetõttu toimub igakolmapäevane Tallinna linnavalitsuse istung sellel nädalal kolmapäeva asemel esmaspäeval.

Allikas: BNS Lisatud 1. septembril 2010

Noorsootöö seadus on aluseks noortekeskuste, noorteühingute, laagrite ja teiste noortevaldkonna kokku enam kui 700 asutuse tegevusele ning suunab rohkem kui 5000 noorsootöötaja, huvijuhi, huvikooliõpetaja ning nende koolitajate tööd. Jõustuv seadus annab meie noortele suuremad võimalused tegevuseks väljaspool peret, kooli ja tööd ning avab neile seejuures tee aktiivseks osaluseks kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

Noortevolikogude seadustamine on jõustuva seaduse üks kaalukamaid uuendusi. Hiljutine rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring näitas, et Eesti noored peavad lugu võimalusest ühiskonnaelu asjades kaasa mõelda ja kaasa rääkida ning noortele annavad sellise võimaluse volikogud.

„Loodan, et noored hakkavad aktiivselt oma osaluskogusid moodustama ja nii kohalikus elus kaasa rääkima. Nii õpitakse ka vastutama,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Osaluskogude tegevus on Eestis jõudsasti hoogu kogunud ja kindlasti on see üks põhjuseid, miks Eesti kuulub nende kolme riigi hulka, kus noorte kodanikuteadlikkus viimastel aastatel on tõusnud. Omavalitsuste tugi on võimaldanud kogudel seni tegutseda ning jõustuvad seadusesätted aitavad kindlasti omavalitsustel veelgi rohkem noorte volikogude loomist ja tegutsemist oma vallas või linnas toetada ning noortel kogude käivitamiseks suuniseid saada.

Valdkonnas ametialaselt tegutsejaile - korraldajatele, rahastajatele, noorsootöötajatele ja nende koolitajatele on aga tõenäoliselt olulise kaaluga ka need uuendused seaduses, mis puudutavad noorsootöö sisu ja põhimõtteid. Seni vaid arengukavade ja visioonide juures kirjeldatu on nüüdseks seaduse tasandil määratletud ning abiks erinevate lähtekohtade valikul, eelistuste ja vajaduste hindamisel nii riigi- kui kolmandas sektoris.

Jõustuv seadus korrastab mõisteid ja rahastamise aluseid, kaotatud on noorteühingute register. Noorsootöö seadus täpsustab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema ning kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeid noorsootöö korraldamisel ning noorte püsilaagrite ja projektlaagrite pidamise ning järelevalve aluseid.

Põhimõttelisi ümberkorraldusi uue seaduse jõustumine 1. septembril noortelaagritele, noorteühingutele ega ka kohalikele omavalitsustele jõustuv seadus siiski kaasa ei too. Küll aga saavad tänu seadusele selgemaks ning ka uue alguse mitmed noorsootöö kvaliteeti ja kättesaadavust toetavad protsessid.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. septembril 2010

Koostöö võimaldab Tallinna Reaalkooli õpilastele süvendatud õpet loodus- ja täppisteaduste ainevaldkondades Tallinna Ülikooli õppejõudude ja tehnilise baasi toel, samuti kaasab ülikool võimaluse korral õpilasi teadustööde algmaterjalide läbitöötamise protsessi ning tutvustab ülikooli tegevust õppeekskursioonidel.

Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi direktor prof Tiit Land: „Mul on väga hea meel, et meie aastatepikkune hea suhtlus Reaalkooliga on jõudmas konkreetsema kinnituseni. Tänaseks on Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudil ja Reaalkoolil olnud tihe koostöö nii keemia kui füüsika õpetamisel – õpilased kasutavad meie laboreid ning meie õppejõud osalevad nende õpetamisel laboratoorsetes töödes. Peale selle viivad Reaalkooli õpilased analüütilise ja biokeemia laborites meie instituudi õppejõudude juhendamisel läbi uurimistöid, mis on kahel korral esitatud Eesti õpilaste teadustööde konkursile ning võitnud auhinnalisi kohti: professor Ruth Shimmo juhendatud Kaileen Raudsepp võitis 2009. aastal III koha ning Maria-Liesbeth Kaitsa tänavu II koha, saades lisaks võimaluse osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Lissabonis.“

Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma arvates jääb üldhariduskool teadusandekatele õpilastele kitsaks. Selleks, et tekitada õpilases tõsist huvi teaduse vastu peab ülikool olema gümnaasiumi vanem vend ja ulatama talle andekate õpilaste arendamiseks käe.

Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Tallinna Reaalkool
Tallinna Ülikool
Lisatud 1. septembril 2010

* „IMELINE KÕIK SIIN ILMAS LOODUSLAPSE SÄRASILMAS“
* „LAURA JA LAULASMAA LAPSED“
* “HINGEVÄRAVAD LÄBI LÕNGADE PEHME MAA”

Näitustest lähemalt:
*„IMELINE KÕIK SIIN ILMAS LOODUSLAPSE SÄRASILMAS“ 
Rannamõisa laste fotonäitus saab teoks tänu lasteaias mõne aasta eest tekkinud fotopisikule.
Igal tegevusel on eesmärk ja tulemus. Mõnikord me tegutseme küll, aga tulemus jääb saavutamata. Meil aga ületas tulemus kõik ootused. Kui me alustasime lastega fotode tegemist, siis tundus, et eesmärk on ilusa pildi saamine. Alles fotokunsti süvenemine näitas meile, milliseid imelisi võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks see meile avab. Laps, kes teab, et lillel on õis, vars ja leht ei oska kujutledagi, milline võiks olla üks tolmukas. Makrofoto toob aga nähtavale väiksemagi detaili.
Fotode tegemine on suurepärane võimalus tuua lapsed loodusele lähemale, õpetada neid vaatlema, märkama ja leidma väikest imet argipäevas. Tule vaatama, kui imeline on kõik siin ilmas looduslapse särasilmas!

* "LAURA JA LAULASMAA LAPSED" on väike valik Laulasmaa Kooli III klassi kahel esimesel kooliaastal tehtud töödest ja tegemistest. Laura Reimets joonistab kodus, koolis ja Sally kunstistuudios. Ta on oma klassis kaaslaste poolt hinnatud ja armastatud joonistaja, kelle kunstiõpetuse tööd alati tähelepanu väärivad. Kunstiõpetus ja joonistamine on meelepärased kõigile meie klassi õpilastele.
Loodame, et näitus huvitav lasteaialastele, koolilastele, õpetajatele ja neilegi, kes koolipingist ammu välja kasvanud ja tahaksid teada, mis seal koolis tehakse.
Õpetaja Ülle Niinemäe.

* “HINGEVÄRAVAD LÄBI LÕNGADE PEHME MAA”
Saori - eneseleidmine läbi vabakudumise.
Läbi lõngade pehmuse hingevärve peegeldavad tööd on kootud Jaapani Saori telgedel. Näitusel olevad kudumid on loonud noored Tallinna Puuetega Noorte Keskusest JUKS.

Kullo Lastegalerii (Kuninga 6) avatud T-L kell 10.00-18.00
Lisatud 1. septembril 2010