Igal aastal pakub see koduleht välja uusi loomingulisi võimalusi esimesteks koolipäevadeks ning lugejad saavad jagada ka oma häid kogemusi samas vallas. 

Reeglite kehtestamine ja...
Paljud õpetajad kasutavad esimest ainetundi selleks, et selgitada õpilastele aine sisu, tunnireegleid ja ootusi uuele õppeaastale. Siinkohal oleks huvitav teha kannapööre ja võtta kuulda hoopis õpilaste ootusi ainele, õpetajale ja kooliaastale. Selline vastupidine käitumine on toonud mitme õpetaja hinnangul õpetaja-õpilase suhtesse hoopis tihedama sideme, kui see on tavapäraselt olnud. 

Õpilastega rääkides tuleks rõhutada, et Sind õpetajana huvitab nende arvamus väga ja neilt erinevaid küsimusi küsides on võimalik teada saada nende õpiharjumustest ja -eelistustest. Õpetaja võiks paluda õpilastel vastata kirjalikult nt sellistele küsimustele: 

• Nüüd kui olete kuulnud minu ootustest heale õpilasele, siis millised on teie ootused heale õpetajale?
  
• Kirjeldage parimat õpetajat, kes on teid õpetanud, mis tegi temast eriliselt hea õpetaja?
• Mina tutvustasin enda mõtteid sellest, kuidas me koos uuel aastal õppida võiksime, rääkige, kuidas teie kõige paremini õpite; tooge mõni näide huvitavast tunnist või projektist ning kirjeldage, miks te just seal hästi õppisite!
  

Selline viis õppeaasta alustamiseks loob klassis hea õhkkonna kohe kooliaasta alguses, samuti võivad õpilaste vastused olla üllatuslikud ja nauditavad, nendele võiks ja tuleks anda tagasisidet juba järgmises tunnis, kui algab õppetöö uues kollektiivis. 

Ajakulgu arvesse võtvad meetodid
Iga kooliaasta alguses võib lasta õpilastel vastata hulgale küsimustele, nt lemmikfilmi, lemmikraamatu, lemmiklaulu kohta jne. Õpetaja korjab kokku kõik vastused ning hoiab neid kindlas kohas, et kevadel uuesti laiali jagada ning näha nendel uusi vastuseid. Õpilaste areng aasta jooksul on märkimisväärne, nende eelistused muutuvad, nad on õppinud uusi asju ning arenenud akadeemiliselt uuele tasandile. Sama laadi meetodit võib kasutada ka väiksemate laste puhul, kus ülesandeks võiks olla nt oma käe- ja jalajälje joonistamine, pikkuse ülesmärkimine, et siis kevadel avastada, kui suures mahus need näitajad on muutunud. Viimaste kevadiste tundide ajal pakuvad sellised võrdlevad lehed suurt elevust ja rõõmu, kui õpilased saavad ise oma arengut näha. 

Education World kodulehel on kirjeldatud üle 150 jäämurdmise meetodi, samuti on seal välja toodud erinevaid valdkondi mitmetel teemadel, nagu näiteks esimese koolipäeva planeerimine, ideid terveks kooliaastaks, kodutööde dilemma jne. Seega huvilistele kindlasti üks huvitav kogum uusi ja häid mõtteid. Vt lähemalt siit. 

Refereeritud: http://www.educationworld.com/a_lesson/lesson/lesson131.shtml

Autor: Gary Hopkins, Education World

Põhihariduse baasil kandideerinud õpilaste seas osutusid populaarsemateks multimeedia vene keeles (3 inimest kohale), koka (2 inimest kohale) ja autotehniku (ligi 2 inimest kohale) erialad.
Keskharidusega õpilaste hulgas osutusid populaarsemateks erialadeks müügikonsultandi (üle 4 inimese kohale), multimeedia (üle 3 inimese kohale), majandusarvestuse (üle 2 inimese kohale) ja turismikorralduse (üle 2 inimese kohale) eriala. Endiselt on populaarsed majandusarvestuse ja veokorralduse erialad.
 
Narva Kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul võib müügikonsultandi ameti populaarsust kindlasti põhjendada uue õppetsükli pikkusega. „Kui siiani oli meil müüja kutse saamiseks vaja kaks ja pool aastat koolis käija, siis tänavu alustav uus eriala nõuab vaid 5-kuulist kooliskäiku,” ütles Ojaots.
 
Põhihariduse baasil antava hariduse suhtes oli noortel väiksem huvi kodumajanduse, multimeedia (eesti k.) ja mehhatroonika erialade vastu. Keskhariduse baasil oli väiksem huvi baarmani, keevitaja, elektriku, soojusseadmete käitleja ning arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori erialade vastu.
Suur huvilangus on tabanud elektrikute eriala, kus tänavu alustab mitu korda vähem uusi õpilasi kui 2009. aastal.
 
Kokku esitas Narva KÕK-ile sisseastumisavalduse 1019 õpilast, ehk üldkonkurss oli 1,46 inimest kohale.
 
„Oleme tõsiselt tegelenud sellega, et iga põhikooli lõpetanud laps leiaks endale vakantside hulgast siiski sobiva eriala. Võibolla kümmekond inimest põhiharidusega õpilaskandidaatidest (ca 4,5%) ei leidnud endale sobivat õppevõimalust Narva KÕK-ist,” sõnas Margus Ojaots.
 
„Vastuvõtuprotsessi käigus oleme osadele õpilaskandidaatidele suutnud leida uued, neile sobivad erialad, mistõttu enamik planeeritud õppegruppidest alustab 1. septembrist koolitööd,” lausus Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. „Tänavune vastuvõtt näitab, et töökohapõhisele õppele on oodatust vähem huvilisi, mistõttu oleme operatiivselt osa kavandatud töökohapõhiseid õppegruppe liitnud võimalusel statsionaarse õppega (koolipõhiste õppegruppidega),” lisas Romanova.
 
Septembrikuu jooksul käib veel õpilaste registreerimine vabadele õppekohtadele  soojusseadmete käitleja, baarmani, elektriku ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimise erialadele.
 
Narva KÕK-i võeti sel sügisel põhiharidusega õpilasi vastu 10 erialale.
Alates käesolevast aastast saab ka eestikeelse õppega omandada multimeedia eriala.
Keskharidusega õpilasi võeti vastu 19 erialale. Uue õppeaasta kolm uut eriala on – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, müügikonsultant ja baarman.
 
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Narva KÕK-i uute õpilaste nimekiri avalikustati 31. augustil.
 
Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 31. augustil 2010

Tallinna Ülikooli 2010/2011. õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril kell 12.00 ülikooli sisehoovis. Õppejõude ja üliõpilasi tervitavad aktusel rektor professor Rein Raud, Eesti Vabariigi õiguskantsler Indrek Teder ja TLÜ kultuuriteooria professor Tiina Ann Kirss. Üliõpilastest saab sõna üliõpilaskonna juhatuse esimees Argo Ralja. Pärast aktust algab hoovis üliõpilastele melu, kus esinevad ülikooli esinduskollektiivid ja on võimalik tutvuda erinevate üliõpilasorganisatsioonidega.

1.–3. septembrini toimub värsketele tudengitele suunatud eelnädal, mille käigus on võimalik tutvuda instituutide töö, akadeemiliste traditsioonide, raamatukogu, üliõpilasorganisatsioonide ja palju muuga, mis on seotud ülikoolieluga. Eelnädala raames stardib 2. septembril kell 12.15 ka sügissemestri TLÜ Studia Generalia, avaloengu „Õpetlase vastutus“ peab rektor prof Rein Raud. Õppetöö algab 6. septembril.

Tallinna Ülikooli rakendusliku kõrghariduse tasemele võeti tänavu vastu 86, bakalaureuseõppesse 1846, magistritasemele 890 ning doktoriõppesse 77 uut tudengit. Ühtekokku alustab ülikoolis õppeaastat 2899 uut tudengit, mis on 23 inimest enam kui 2009. aasta sügisel. Kasvutendents õppimaasujate osas on nii rakenduskõrghariduses, bakalaureuse-  kui doktoriõppes. Riigieelarvelistele kohtadele asub õppima 1175 ning riigieelarvevälistele kohtadele 1723 uut tudengit. Võrreldes eelmise aastaga tõusis nii riigieelarveliste kui riigieelarvevälistele kohtadele õppimaasuvate tudengite arv. 

Tallinna Ülikoolis alustab praeguse seisuga uut õppeaastat 9921 üliõpilast, võrreldes 2009. aasta sügisega kasvas tudengite arv pea 400 inimese võrra.

Tallinna Ülikool on suuruselt kolmas Eesti avalik-õiguslik ülikool, mille ümber on koondunud olulisem osa Tallinna humanitaar- ja sotsiaalteadlastest ning järjest kasvamas on ka loodus- ja täppisteaduste osakaal. TLÜ koosneb 20 instituudist ja 5 kolledžist, kus tegeletakse õppe- ja teadustööga seitsmes teadusvaldkonnas (haridus, humanitaaria loodusteadused, kunstid, sotsiaalteadused, õigusteadus ja tervis).

Tallinna Ülikool
Lisatud 31. augustil 2010 

September Eesti Vabaõhumuuseumis: 
* Meistrikursused - kiviaiad: 4.-5. sept ja katused:11.-12. sept. Oodatud on kõik, kes huvitatud vanadest töövõtetest ja soovivad omandada uut vilumust oskustes, mida tundsid meie vanaisad ja vanaemad. Kursustele registreerumine: elo@evm.ee; tel 53 44 4769.

* Sügisene talupäev 9. sept - teada saab, milliseid sügistöid tegid vanad eestlased, mida sõid ja mida jõid, millest mõtlesid…
* Suur leiva- ja kartulipäev 12. sept - teeme põrandaleiba, kiislit, suhkrukringlit, soome leiba, rukkiveini ja koduõlut. Avatud on Kartuliakadeemia ja maheõu. Toimub suur sügislaat. Lastele meisterdamine ja teatrietendused. Esinevad Villu Veski, Kihnu Virve jpt. Toetavad: Eesti Põllumajandusministeerium, Eesti Mahepõllunduse SA, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toit, Eesti Leivaliit, Eesti Kulinaaria Instituut.

* Nuki talus saab kuni 19. septembrini näha ja õppida käsitööd:
30. aug–5. sept muhu pättide valmistamine
6.–12. sept värviline tikand, madalpiste ja sidepiste
13.-19. sept külmsepis

* Sassi-Jaani talus esinevad 28., 29. aug ja 4., 5. sept kl 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

* Näitused - Kolu kõrtsi talli all fotonäitus „Kes koputab su uksele“. Sassi-Jaani talus on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus, Pulga talu rehealuses toolinäitus „Olge head, istuge!“.

* Koduloomad muuseumis: Pulga talus notsud, Sepa talus lambad, Köstriasemel uhkeldab kukk oma kolme kanaga, kass Hanno koduks on Kuie kool. Meil elab ka kolm hobust - hobuvankriga saab sõita iga päev kl 10-16. Muuseumi territooriumil võib kohata ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Looduse õpperada on tore läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Kuni 28. augustini oleme avatud iga päev kella 10.00-20.00, 29. septembrist algab muuseumi talvehooaeg ja külastajaid ootame iga päev kella 10.00-17.00. Mihklipäeval, 29. septembril on muuseumisse sissepääs tasuta!

NB! Lõikuskuu viimaseks ürituseks on sel pühapäeval, 29. augustil toimuv MUHU päev. Muuseumi külaväljakul esinevad Muhu saare Külasema Külaseltsingu kapell, mees- ja naisansambel, rahvatantsijad. Kauneimaid laule Muhumaast laulab Ivo Linna. Jüri-Jaagu talus saab maitsta muhu mett ja Eemu veski leiba. Jaagu talus toimetavad käsitöömeistrid - roosime ja tallutame pätte, teeme puutööd. Näputööd saab imetleda ja soovi korral endalegi soetada. Kõik on oodatud!

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 31. augustil 2010

Kavas on:

“Sibulad ja Šokolaad”
Andrus Kivirähki näidendi ainetel lavastanud Hendrik Toompere jr jr (Eesti Draamateater). Mängivad: Roland Laos (Eesti Draamateater), Marta Laan (Eesti Draamateater), Liisa Pulk (Teater Vanemuine) või Agnes Aaliste, Reigo Tamm (EMTA) ja Hendrik Toompere jr jr. Näitlejad on 2010. aasta EMTA Lavakunstikooli XXIV lennu lõpetajad. Soovitame vaatamiseks alates 1. klassist, kestus ca 40 min.

“Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru”
Muinasjuttudest kokku kirjutanud ja lavastanud Mikk Jürjens (Tallinna Linnateater). Mängivad: Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu (Eesti Nuku- ja Noorsooteater), Jekaterina Nikolajeva, Kristjan Üksküla (Tallinna Linnateater) ja Mikk Jürjens. Lavastaja ja näitlejad on noored näitlejad, kes lõpetasid 2010. aasta kevadel EMTA Lavakunstikooli XXIV lennu. Sobib vaatamiseks 3-10-aastastele, kestus ca 45 min.

“Piip ja Tuut kontserdil”
Klounietendus kogu perele, kus on vaatamist nii suurtele kui väikestele teatri- ja tsirkusesõpradele. Koomilised etteasted, tasakaalutrikid, akrobaatika ja laulud. Sobib vaatamiseks alates 3. eluaastast, kestus ca 45 min. Mängitakse ka vene keeles!

Etenduste ajad:
SEPTEMBER
E 20 „Sibulad ja Šokolaad“ kell 11.00
T 21 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00
K 22 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00
N 23 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00
R 24 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00
E 27 „Sibulad ja Šokolaad“ kell 15.00
T 28 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00
K 29 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00
N 30 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00

OKTOOBER
R 01 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00
E 04 „Sibulad ja Šokolaad“ kell 12.00
T 05 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00
K 06 „Lugu kuningast, kes oli kaotanud oma aru“ kell 10.00
N 07 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00
R 08 „Piip ja Tuut kontserdil“ kell 10.00

Piletihind 80 krooni.
Kooli- ja lasteaiagruppide saatjad TASUTA
NB! Etenduse hinna sees on ka meie unikaalset püsinäitust “Narrid ja klounid Eestis läbi aegade” tutvustav ringkäik ning peale etendust on lastel võimalus uudistada “teistsuguseid” lelusid ning lustida mängutoas.

Lisainfo ja etenduste broneerimine merily@piipjatuut.ee või telefonil 66 26 767

Jälgi meid ja meie tegemisi ka Facebookis!

Kohtumiseni Piip ja Tuut Mängumajas!

Kui ajalehe andmetel õppis Eestis 1990-ndate aastate keskel riigikoolides soome keelt peaaegu 3900 last ja noort, siis eelmisel aastal oli selle õppijaid vaid 1037.

Ajaleht leiab, et ka tunde pole palju: soome keelt võib õppida kolmanda või neljanda keelena gümnaasiumis, tund nädalas. Põhikoolis soome keelt enam ei õpetata, peale mõne üksiku koha, kus seda õpetatakse niinimetatud klubitundides. Kutsekoolides on soome keele õppijaid siiski umbes poolteisttuhat.

"Varemalt olid õpilased kõnekeele selgeks saanud televiisorist ja tunnis me õppisime juba reegleid. Nüüd on tuleb palju õpilasi, kes ei oska ühtegi sõna ja ei tea isegi, mida tähendab mitä, hei või kiitos," tõdeb paarkümmend aastat soome keelt õpetanud Madean Altsoo ajalehele.

Kahanenud on ka vanema põlvkonna keeleoskus, sest Soome televisioon pole enam aastakümneid toiminud Eesti põhjapiirkonna keeleõpetajana.

Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimehe Pasi Harttuneni hinnangul on seda tunda ka äritegevuses ja paljud, eriti nooremad, vahetavad suheldes soome keele meelsasti inglise vastu.
"Pole ime, et laevadel pole tööl paarikümneseid," tõdeb ta Tallinna vahet sõitvate aluste kohta.

Helsingin Sanomate arvates võib olukord siiski muutuda, sest aasta pärast sügisel tuleb siinmail kasutusele õppeprogramm, mille kohaselt võidakse soome keelt õpetada teise keelena alates kuuendast klassist ja kuni üheksa tundi nädalas. Ajaleht nendib siiski, et mingit vägevat sööstu see kaasa ei too.

Soome Instituudi kultuurisekretäri Järvi Lipasti sõnul raskendab olukorda ka õppematerjalide ja õpetajate nappus. Erakeeltekoolides on soome keel siiski endiselt populaarne. Umbes kolmekümnes keeltekoolis õpib soome keelt umbes 2000-3000 õpilast.

"Suurem osa minu õpilastest tahab Soome tööle," ütleb Tartus Studia Lingua keeltekoolis soome keelt õpetav Irma Saares. Tundides istub palju näiteks ehitustöölisi ja bussijuhte. Soome keelest huvitatud arste ja meditsiiniõdesid on aga niivõrd palju, et neile korraldatakse eraldi kursusi, mida tellivad teiste seas Soome personalivahendusettevõtted.

Allikas: BNS Lisatud 31. augustil 2010

Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul võeti kõrghariduse riiklikult eelistatud õppesuundadel vastu kõik tingimustele vastanud õpinguid jätkata soovijad. „Nii näiteks asuvad Pärnu kolledžis teeninduse suunal õpinguid jätkama kõik 9 kandideerinut, füüsikaliste loodusteaduste suunal 18 ja arvutiteaduste suunal 17  üliõpilast. Samuti on vastuvõetuid rohkesti filosoofiateaduskonnas – 30,“ ütles Hendrikson.

Kokku esitati TULE programmi raames 255 avaldust, neist 198 bakalaureuseõppesse, 24 rakenduskõrgharidusõppesse, 30 magistriõppesse ja kolm bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppesse. Bakalaureuseõppes jätkab 100, rakenduskõrgharidusõppes 20, magistriõppes 26 ja bakalaureuse-magistriõppe integreeritud õppes üks üliõpilane.  „Edaspidi ootame rohkem üliõpilasi kandideerima magistriõppesse, kus käesoleval perioodil oli õppekohti 44, avaldusi aga laekus 30,“ lisas Hendrikson. Kõik täitmata õppekohad lükkuvad edasi järgmisesse kandideerimisvooru, kus tuleb veel lisaks täitmisele 126 uut õppekohta. Järgmine kandideerimisvoor  toimub 13. detsembrist 2010 kuni 10. jaanuarini 2011.

“TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi raames oodatakse kõrgharidust jätkama neid, kes on õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 kuni 2008/2009 ning kellel on läbitud vähemalt pool õppekavast, millele kandideeritakse. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Rohkem infot: http://www.ut.ee/tule

Tartu Ülikool
Lisatud 31. augustil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Raport on kättesaadav veebis aadressil http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/IT+Haridus_teekaart_est.pdf (PDF-formaadis, 4 MB). 

Lisatud 31. augustil 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Tallinn renoveeris neli gümnaasiumi
Nelja pealinna gümnaasiumi renoveerimisega jõutakse valmis täpselt esimeseks septembriks, praegu käib koolimajades veel kibe viimistluse lõpetamine ja sissekolimine, kirjutab Urmas Neeme ajalehes Tallinna Postimees.

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 31. augustil 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel. 

Loe ka Eesti Päevalehest: Eestis antakse e-raamatute turule hoog sisse

Lisatud 31. augustil 2010