Keevallik kinnitas, et TTÜ on valmis pakkuma ülikooli mitmekülgset kompetentsi ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks. "Me anname endale selgelt aru, et tänasel päeval, tänases majandusolukorras vaadatakse meie poole võib-olla et isegi lootusrikkamalt kui kunagi varem," rääkis Keevallik.

Sel aastal võtab TTÜ Keevalliku sõnul vastu 3500 uut üliõpilast ja kaitstakse loodetavasti üle 70 doktoritöö, mis oleks TTÜ ajaloo parim tulemus.

Keevalliku sõnul on ülikooli koostavatavas arengukavas aastani 2015 märksõnadeks teadusülikool, üliõpilassõbralik ülikool, ettevõtlik ülikool, rahvusvahelikustuv ülikool. Ülikooli tulevik sõltub uue rektori sõnul palju ka riigist. "Olen seisukohal, et ülikoolide riigipoolset rahastamist tuleb otsustavalt tõsta vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele." Hea haridus ei ole Keevalliku sõnul odav, harimatus läheb aga riigile veelgi rohkem maksma.

"See aga, et üle 60 protsendi tänase Eesti üliõpilastest on sisuliselt sunnitud õppimise kõrvalt töötama ja et ainult 15 protsenti neist saavad tagasihoidlikke õppetoetusi, ei tee au meie riigile. Siit tuleb otsida ka suure väljalangevuse ning kohati ilmneva ebakvaliteetse harituse peamisi põhjusi," nentis Keevallik.

Keevalliku sõnul on väga oluline ka ülikoolide senisest tihedam koostöö ja konsolideerumine haridusmaastikul peab kindlasti jätkuma. "Perspektiivseks suunaks on ühisõppekavade arendamine välisülikoolidega, esimesed sammud on siin juba astutud."

Ülikooli sees õppekvaliteedi tõstmiseks on Keevalliku sõnul kavas tegeleda tõsiselt õppekavade ökonoomikaga ja liikuda õppekavade arvu vähendamise suunas. "Kaalume tõsiselt võimalust eliitrühmade moodustamiseks võimekatest ja motiveeritud üliõpilastest, kes saaksid süvendatud teoreetilist ettevalmistust tulevast akadeemilist karjääri silmas pidades," rääkis Keevallik, kelle sõnul aitab see tõsta doktoriõppe kvaliteeti ja taastoota ülikooli.

Keevallik leidis, et kehtivad ülikoolide kvaliteedihindamise kriteeriumid on ülepingutatult bibliomeetriakesksed. Rohkem tuleks õppejõudude atesteerimisel ja valimisel arvestada nende panust emakeelse õppekirjanduse ja monograafiate koostamisel ning oma teadusvaldkonna populariseerimisel ühiskonnas laiemalt.

Lõpetuseks avaldas Keevallik tunnustust ametist lahkuvale rektorile professor Peep Sürjele ning tegi teatavaks ametisse asuva uue rektoraadi koosseisu. "Meie rektoraat nooreneb umbes 70 aasta võrra. seda tendentsi tahaks soovitada ka teaduskondadele ja instituudile," ütles Keevallik.

TTÜ aulas toimunud inauguratsioonitseremooniast võtsid osa ka president Toomas Hendrik Ilves, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, valitsusliikmed, kõrgkoolide rektorid, avalikkuse esindajad ja suurettevõtete juhid.

Senine TTÜ arendusprorektor ja digitaaltehnika professor Andrus Keevallik valiti rektoriks 23. aprillil. Tema ametiaeg kestab viis aastat ning algab 1. septembrist. Keevallik on olnud TTÜ rektor ka aastail 2000-2005. Keevallik on TTÜ viieteistkümnes rektor.

Allikas: BNS Lisatud 31. augustil 2010

Haridus- ja teadusministeeriumi andmete kohaselt maksab 52% üliõpilastest Eestis praegu õppemakse. Samas näitab kevadel läbiviidud EÜL-i uuring, et Eestis on Euroopa võrdluses ülisuur töötavate tudengite osakaal ning seejuures kulutavad Eesti üliõpilased vähim aega õppetööga seotud tegevustele.

"Arvamus, et tasulise kõrghariduse puhul lähevad noored õppima kutsekoolidesse, pole usutav. Olukorras, kus iga teine Eesti tudeng juba maksab õppemaksu, pole tudengite huvi kõrghariduse omandamise vastu vähenenud, vaid pigem suurenenud. Samuti tuleb mainida, et riigikogu kinnitatud Eesti kõrgharidusstrateegia kohaselt on universaalne haridustase Eestis kõrgharidus, mitte kutseharidus. Kui Eesti ambitsiooniks on saada Põhjamaade tiigriks, siis pelgalt kutseharidusega seda ei saavuta," lisas Mälzer.

Täielik tasulisele kõrgharidusele üleminek suurendab EÜL-i hinnangul tudengite motivatsiooni minna õppima lähiriikide kõrgkoolidesse, kus kõrghariduse omandamine on tasuta ning kus on olemas vajaduspõhised üliõpilaste toetussüsteemid.

"Kui üliõpilasel on valida, kas õppida tasulises Eesti kõrgkoolis või tasuta Rootsi, Soome või Taani kõrgkoolis, siis võib arvata, et arvestatav hulk tudengeid läheb omandama kõrgharidust välismaal. Tasuline kõrgharidus nõrgestab Eesti kõrgkoolide konkurentsivõimet ning sunnib neid tudengite pärast konkureerima koolidega üle maailma," märkis Mälzer.

Seoses kõrghariduse rahastamisega seonduvate probleemidega kutsub EÜL Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe avalikule debatile, et ta kaitseks oma seisukohti tasulisele kõrgharidusele ülemineku osas.

"Leiame, et kõrghariduse rahastamise alane arutelu ei peaks toimuma ainult kabinettide vaikuses. Ootame tööandjaid, kes räägivad tasulisest kõrgharidusest, üliõpilastele külla, et oma seisukohti ka avalikult kaitsta," lisas Mälzer.

Tööandjate manifest 2011-2015 (pdf)
Loe ka Eesti Päevalehest: Veskimägi: ülikool tasuliseks, võõrtöölistele tere tulemast!

Eesti Üliõpilaskondade Liit 
Lisatud 31. augustil 2010

Nii algaski Eestis hädaabinumbrile 112 üleminek 90-ndate aastate algul ja üleminekuperiood kestis pea 10 aastat.  Alates 1. aprillist 2000, seega juba 10 aastat tagasi lõpetasid töö vanad tuletõrje, kiirabi ja politsei numbrid ja kasutusele jäi ainult 112 kui hädaabinumber.

Euroopas on kasutusel ühtne hädaabinumber 112 selleks, et kõigil hättasattunud inimestel oleks võimalik helistada hädaabiteenistustele (politsei, kiirabi ja päästeteenistus) ühel ja samal numbril kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa Komisjon peab seda eriliselt tähtsaks, et reisides või töötades Euroopa Liidu maades saavad hättasattunud inimesed alati tasuta abi kutsuda nii lauatelefoni kui ka mobiili abil helistades numbrile 112.

Noorte hulgas Euroopa 112 teadlikkus väike
Euroopa komisjon viib iga aasta algul läbi üle-Euroopalise Eurobaromeetri kiiruuringu „Euroopa hädaabinumber 112“. Uuringu küsimusele, millisele numbrile te helistaksite hädaolukorras Eestis, vastas 90% Eestist küsitletutest, et valiks numbri 112. Selle tulemusega oleme nende riikide grupis, kus lisaks 112-le on kasutusel veel ka teisi hädaabinumbreid (Eestis number 110) esikohal. Samas teadsid ainult 45% küsitletutest Eestis, et samalt numbrilt saab abi kõigis Euroopa Liidu maades.

Teadlikkus Euroopa ühtsest hädaabinumbrist ei ole nii kõrge sugugi kõigis vanuserühmades. Uuringust selgus, et noortest inimestest vanuses 15-24 aastat ainult 15% oli teadlik Euroopa hädaabinumbrist. Nii võibki järeldada, et koolinoored on küll teadlikud hädaabikutsumisest Eestis, aga ei tea, et sama number on kasutusel kõigis Euroopa Liidu maades.

Koolinoorte hulgas Euroopa 112 teadlikkuse tõstmiseks palub Häirekeskus kõigi laste ja noortega tegelevate inimeste abi. Täiendavat infot ja ka õpetamiseks kasutatavaid materjale leiate Euroopa Komisjoni Euroopa 112 internetikeskonnast.

Eelpool mainitud internetikeskkonnast on võimalik leida hädaabiinfo kõigi Euroopa Liidu riikide kohta, mida kindlasti on hea kasutada näiteks geograafiatundides Euroopa Liidu riikide ja nende lippude tutvustamiseks. Erilist tähelepanu pöörab Euroopa Komisjon laste ja noorte hulgas info levitamiseks.

Samast internetikeskkonnast leiate lastenurga, milles olevad materjalid on tõlgitud kõigisse Euroopa Liidu riikide keeltesse.

Laste leheküljelt leiate huvitava viktoriini, mitu võimalust pusle kokkupanekuks, täiendavat lugemist hädaabinumbrist ning värvimislehe. Kui eelpool olevad internetiaadressid tunduvad keerulised ja pikad, siis jõuate samasse kohta läbi Päästeameti kodulehe www.rescue.ee klikkides vasakus servas olevale menüüpunktile „112 – Euroopa hädaabinumber“.

Euroopas helistamisel tuleb rääkida oma mure võõrkeeles
Seega saavad Eesti inimesed Euroopa Liidu riikides reisides või töötades kutsuda abi helistades tasuta numbrile 112. Siinjuures tuleb muidugi arvestada sellega, et helistades välismaal numbrile 112 satute te selle maa häirekeskusesse, kust te kõne teete. Seega tuleb osata oma mure selgeks teha võõrkeeles. Kõige rohkem oskavad häirekeskuste töötajad vastata kindlasti inglise keeles. 

Reisides on ikka kasulik hinnata oma terviseriske ja mõni vajalik sõna igaks juhuks kohalikus keeles ka ära õppida. Mõni nädal tagasi rääkis mulle üks tuttav lätlanna, kuidas ta Saksamaale reisides õppis igaks juhuks ära, kuidas saksa keeles öelda „Ma olen suhkruhaige ja vajan kiiresti arstiabi“.  Siin ongi võõrkeelte õpetajatel tänuväärne võimalus põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumis vastavat teemat tunnis käsitleda.

Üks näide Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kasulikkusest. Häirekeskuse juhtivpäästekorraldaja Hele-Mai Karm meenutab juhtumit, kus inimene oli tulekahju puhkedes nii endast väljas, et ei suutnud öelda oma asukohaks muud, et ta asub Tallinn-Pärnu maantee ääres ja seda vaatamata sellele, et ta oli selles majas elanud terve oma elu. „Õnneks sõitis samal ajal tulekahju kohast mööda üks Poolast pärit rekka ja selle juht helistas 112 ja ütles, et näeb Tallinn-Pärnu maatee niisugusel kilomeetril tulekahju. Kui Euroopa Liidus ei oleks kasutusel ühtset hädaabinumbrit, siis tõenäoliselt ei oleks rekkajuht osanud hädaabinumbrile helistada ja ka tulekahju tagajärjed oleksid olnud palju suuremad,“ räägib Karm õpetliku juhusest. 

Häirekeskuse juhtivpäästekorraldajal Lily Kassil on aga palju näiteid selle kohta, kus meile külla tulnud turistid näevad hädaabi vajavaid inimesi ja helistavad 112-le. Kassi sõnul on sellisel juhul ikkagi hea osata näiteks inglise keelt. „Kui te reisite mööda Euroopat ja tõesti võõrkeelt ei oska, siis ärge kartke kohalikelt abi paluda 112-le helistamisel. Inimesed on igal pool väga abivalmid ja kuidagi saab ju ikkagi kohalikele inimestel selgitada, et vajate hädaabi. Näiteks valige mobiililt 112 ja näidakse seda numbrit mobiiliekraanilt kohalikule elanikule. Inimesed kindlasti on valmis teie eest kõnelema,“ julgustab Kass inimesi.

Edvi Freiberg, Häirekeskus 
Lisatud 30. augustil 2010

Kultuurirahastu nõukogu annab välja kolm hariduspreemiat väärtuses 75 000, 55 000 ja 45 000 krooni, mida rahastab Sampo Pank.

Kultuurirahastu ootab hariduspreemia konkursist osa võtma kõiki haridusalaga seotud inimesi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti hariduselus õpetajana, õppejõuna, haridusasutuse juhi või töötajana, õpikute ja metoodiliste materjalide koostajana, samuti haridusalaste praktiliste uuenduste algatamise ja ellurakendamisega või ametnikuna hariduspoliitika väljatöötamisel.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia statuudi tähenduses loetakse reaalteadusteks matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat, arvutiteadust, bioinformaatikat ja geenitehnoloogiat. Reaalteaduste eripreemia on 60 000 krooni ja seda rahastab Skype Eesti.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia konkursile oodatakse inimesi, kes on paistnud silma reaalteaduste õpetajana ja/või õppejõuna mis tahes õpitasandil; kelle õpilased on leidnud äramärkimist rahvusvahelistel võistlustel või saavutanud häid kohti reaalteaduste olümpiaadidel; kes on koostanud reaalteaduste õpikuid ja metoodilisi materjale; kes on reaalteadusi õpetades algatanud praktilisi uuendusi ning viinud neid ellu.

Preemiale kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmetega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus); preemiale vastava tegevuse üksikasjalik kirjeldus koos kandideerija tööandja või töökollektiivi ja kutse-, ameti- või erialaühingu(te) poolsete soovitustega.

Oma kandidatuuri võivad esitada nii haridusala inimesed ise kui ka nende tööandjad, õppe-ja haridusasutused, õpilased, üliõpilased ning haridusalal tegutsevad ühendused.

Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata või tuua Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Lisainfot leiab võrguaadressilt: http://www.president.ee/et/institutsioonid/kultuurirahastu.php

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 30. augustil 2010

Jõustuvate õigusmuudatuste järgi hakkavad koolitervishoiuteenust osutama õed, kuna teenuse ülesanded kuuluvad nende pädevusse. Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus ei sisalda haiguste ravi, vaid on suunatud tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku koolikeskkonna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajadusel esmaabi osutamisele. Kõigile päevases õppes õppivatele õpilastele, sh tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolides, peab olema tagatud koolitervishoiuteenus, mis sisaldab regulaarseid õe tervisekontrolle ja immuniseerimisi. Kuna koolitervishoiuteenus on ennetav, jääb ravi osas nõustajaks õpilase pere- või raviarst. Perearst on esmane koordinaator õpilase haigestumisel - nii ägeda haigestumise kui ka krooniliste haiguste korral.

Oluline koolitervise süsteemis on meeskonnatöö teiste osapooltega - kooli personali ja juhtkonnaga, lapsevanemate ja perearstidega. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub koolitervishoid tänu sellele lapsekesksemaks. "Perearstid ja kooliõed jälgivad tihedas koostöös laste tervist kõige paremini ning tekkinud mured saavad kiirelt lahenduse," ütles ta. "Õdede koolitus on Eestis väga kõrgel tasemel ning kooliõdede hoole all on meie laste ja noorte tervis heades kätes."

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen tunneb heameelt, et uus määrus suunab kooliõed ja perearstikeskused rohkem koostööle. "Saame omavahel rohkem infot vahetades haigustele kiiremini jälile, infovahetus kooliõe ja perearsti vahel läheb paremaks ning õpilasekesksemaks," ütles Ingerainen.

Ka Eesti Õdede Liidu esindaja koolitervishoiu arendamise projektis Tatjana Oolo sõnul saab uue määruse jõustudes oluliseks koostöö. "Uus määrus näeb ette tihedat koostööd erinevate spetsialistide vahel ning laps ei tohiks nende vahele ära kaduda. Koolitervishoiuteenus peaks olema orienteeritud tulemile, kelleks on võimalikult terve laps. Uuendustest võidavad eelkõige laps ja lapsevanem, kes muutuvad lapse tervist puudutavates küsimustes tervishoiutöötajale võrdväärseks partneriks," ütles ta. Lähtudes sellest, et koolitervishoiuteenus ei sisalda ravi, pole tema sõnul põhjendatud ka 11 aastat õppinud arstide kasutamine teenuse osutamisel. "Koolitervishoiuteenuse osutamisega saavad suurepäraselt hakkama õed. Selleks muudatuseks on ettevalmistusi tehtud juba 2004. aastast," kinnitas ta.

Kooliõdedele laieneb riikliku immuniseerimiskava täitmise õigus ja kohustus - õed hakkavad immuniseerima kehtiva kava järgi. Kooliõdedele kehtivad üldised immuniseerimise korraldamise ja läbiviimise nõuded, muuhulgas immuniseerimisalase täiendusõppe läbimise nõue. Olulise osana kooliõe tööst täpsustab uuenenud määrus õe tegevuste hulka kuuluva esmase abi andmise praktilise õpetuse korraldamise sageduse koolilastele, mis on üks kord 3-4 aasta jooksul.

Koolitervishoiuteenuse osutamise kohta hakatakse alates 1. septembrist edastama andmeid tervise infosüsteemi, kust neid on võimalik vaadata nii õpilasel endal, alaealise õpilase vanemal või seaduslikul esindajal kui ka õpilase perearstil. Kohustuslikuks muutub see kooliõdedele 2012. aasta 1. jaanuaris. Kui õel ei ole võimalik andmeid edastada, kannab ta need õpilase tervisekaarti. Kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise kooli või lahkub koolist, edastatakse täpsustatud andmetega väljavõte tema tervisekaardist talle endale, alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.

Kõik muudatused koolitervishoiu põhimõtetes on töötatud välja koostöös erinevate huvigruppidega. Koolitervishoiuteenust osutavatel arstidel on õigus jätkata teenuse osutamist kuni 2014. aasta 31. augustini, osutades sealjuures ainult 1. septembrist jõustuvas määruses kehtestatud õe tegevusi.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides, kui seal õpib üle 200 õpilase või riigi asutatud tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolis. Alla 200 õpilasega koolis või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, ei pea eraldi ruumi olema.

Sotsiaalministeerium
Lisatud 30. augustil 2010

Augusti kolmanda nädala lõpuks oli kutseõppeasutustesse üle Eesti laekunud kokku 15.064 avaldust, võrreldes augustikuu alguse seisuga on lisandunud üle 2500 avalduse, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Keskkooli baasil on kutsekooli astumise avalduse esitanud 8411 ja põhikooli baasil 6653 õpilast.
Endiselt on populaarsed nii põhikooli kui ka keskkooli baasil majutamise ja toitlustamise õppekavarühma erialad ning auto hoolduse ja remondi erialad. Avaldusi on hulgaliselt lisandunud arvuti, kaubanduse ja aianduse erialadele.

Augusti alguses vähempopulaarsetele erialadele on samuti hulgaliselt avaldusi laekunud. Nendeks on ehituse, metallitöö, automaatika ja energeetika erialad.

Suurtes kutseõppekeskustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus on vastuvõtt lõppenud. Küll on aga veel mõningaid vabu õppekohti väiksema tes linnades ja maapiirkonnas paiknevates kutseõppeasutustes. Koolide võrk katab ühtlaselt kogu Eesti. Õppevormid on paindlikud ja kutseõppeasutustel on renoveeritud majutamise võimalused sessioonõppeks töö kõrvalt õppijale, teatas haridusministeerium.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2010

Avaüritus leiab aset kell 12.00 Tallinnas, Inglise Kolledži hoovis, kus tutvustatakse kampaania eesmärki, selle ideed ja elluviimist. Sõna võtavad Maanteeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti juhid, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad ning proua Evelin Ilves.

Esmakordselt sõlmitav Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega, et mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht, kus kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda.

Vaid ühiselt tegutsedes ja omavahel kokku leppides saab tagada selle, et kõik - nii suured kui väikesed liiklejad - õhtuks turvaliselt koju jõuaksid. Sest kokkulepe kohustab!

Lisainfo: http://www.liiklusrahu.ee/

Maanteeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Lisatud 30. augustil 2010

Inauguratsioonil osalevad vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, valitsusliikmed, kõrgkoolide rektorid, avalikkuse esindajad ja suurettevõtete juhid.

Otseülekannet inauguratsioonist on võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel aadressil video.ttu.ee

Professor Andres Keevallikule annab rektori ametiraha üle president Ilves. Uus rektor peab kõne, milles tutvustab ülikooli arengusuundi ja rektoraadi koosseisu.

Uute liikmetena asuvad ametisse teadusprorektor professor Erkki Truve, administratsioonidirektor Heiki Lemba, kvaliteedijuht Monika Ilves, rektori nõunik emeriitprofessor Rein Jürgenson. Õppeprorektorina jätkab aasta lõpuni professor Jakob Kübarsepp, alates 1. jaanuarist 2011 asub õppeprorektori ametikohale professor Kalle Tammemäe. Finantsdirektorina jätkab Ardo Kamratov, haldusdirektorina Margus Leivo ja ülikooli sekretärina Kai Aviksoo.

Senine TTÜ arendusprorektor ja digitaaltehnika professor Andrus Keevallik valiti rektoriks 23. aprillil 148 poolthäälega 256-st. Tema ametiaeg kestab viis aastat ning algab 1. septembrist 2010.

Keevallik on olnud TTÜ rektor ka aastail 2000-2005.

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 30. augustil 2010

Projekti käigus korrastati ja krohviti välisfassaad ning restaureeriti aknad ja uksed. Taastati tagafassaadi rõdu ning ajaloolise väljanägemisega katus. Rekonstrueeriti vahelaed, korrastati ja uuendati küttesüsteem.

Vana-Vigala Põhikooli rekonstrueerimine projekti kogumaksumus oli 7 666 083 krooni, millest omaosalus 1 456 556 krooni ja toetuse suuruseks 6 209 527 krooni. Ehitustöid teostas Facio Ehituse Aktsiaselts.

Peatöövõtja poolse tööde kehva organiseerimisega ja ilmastikuga 2009.a. pikenes ehitusperiood võrreldes esialgse 31.10.2009ga kuni 31.07. 2010. Peamine probleem tulemuste saavutamisel oli see, et alltöövõtjate omavaheline tegevus oli koordineerimata. Projekteeritu teostati, kuid objektil oleks olnud potentsiaali kvaliteetsema tulemuse saavutamiseks.

Oleme siiralt tänulikud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile, kes meid oma katuse all majutas ja lahkelt võõrustas pool aastat. Kõige suurem tänu kuulub loomulikult meie nii mõistvatele õpilastele-õpetajatele-lastevanematele, kes suutsid ebamugavusele, segadusele ja ruumikitsikusele vaatamata jätkata oma igapäeva töid ja tegemisi, mistõttu tegemata ei jäänud midagi.

Objekti avamine toimub 1. septembril Vana-Vigala Põhikoolis (12.00 avamine, 12.20 kontsert mõisa saalis - esinevad kitarrist Kristo Käo ja flamenkotantsija Maria Rääk).

Vigala vald
Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2010