Praktika ona näidanud, et paljud kolmeaastaste laste vanemad ei võta neile pakutavaid kohti vastu. Loobumiseks on erinevad põhjused. Tartus avati 2010. aasta alguses uus lasteaed ja selle 108 koha täitmiseks pakuti kohti rohkem kui 500 lapse vanematele.

Tallinnas eraldi arvestust sõime ja aia järjekordadest ei peeta, ütles Leini Jürisaar Tallinna haridusametist BNS-ile. Uusi lapsi võetakse lasteaedadesse üle 3200. Komplekteerimine kestab 1. septembrini, mistõttu on numbrid praegu pidevas muutumises. Arvestuslikult on Tallinnas puudus veel sõimekohtadest, aga kui palju kohti täpsemalt puudu on, selgub pärast komplekteerimise lõppemist.

Septembris avab Tallinn renoveeritud Asunduse lasteaias kolm uut sõimerühma, mõned täiendavad rühmad on plaanis avada ka teistes lasteaedades.

Need vanemad, kes oma 1,5 kuni 3-aastasele lapsele hoidu vajavad, peavad Jürisaare sõnul selle võimaluse kindlasti saama. Selleks pakub linn abi ja alternatiivseid eralasteaedade ja lastehoidude teenuste kompenseerimise näol lahendusi ka neile, kes oma 1,5 kuni 3-aastasele lapsele lasteasutuses kohta ei ole leidnud, toetades nii lapsehoiu- kui ka eralasteaiateenuse kasutamist. Kui suures ulatuses alternatiivseid lastehoiuvõimalusi vanematele hüvitatakse, otsustab linna sotisaal- ja tervishoiuamet.

Kõige tõesemad andmed kohasoovijate ja –saajate osas selguvad Tallinnas pärast 16. oktoobrit.
Lapsevanemail, kelle lapsele eelistatud lasteasutus kohta pakkuda ei saa, soovitab Jürisaar pöörduda Tallinna haridusameti spetsialistide poole, kes aitavad leida koha mõnes teises lasteaias. Informatsiooni vabade kohtade osas edastavad lasteasutuste juhid haridusametisse septembri alguses ning hiljemalt oktoobri lõpuks peaksid kohad olema leitud.

Sarnaselt Tartuga ei ole ka Tallinnas ametlik info lasteaedade järjekordade pikkuse osas päris tõene, sest paljud vanemad ei soovi oma last samal aastal lasteaeda saata.

Allikas: BNS Lisatud 26. augustil 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Loe ka Tartu Postimehest: Koolitoidu hind ei muutu

Lisatud 26. augustil 2010

Töörühm koostas Ene Koitla ja Aune Valki eestvedamisel teekaardi, kuidas soovitud tulevikuni jõuda ning loetledes möödapääsmatud sammud, mida soovitud eesmärgini jõudmiseks vaja teha: inspireeriva eestvedaja leidmine, interaktiivse ja elulise õpivara loomine, õpetaja IKT kutseoskuste edasiarendamine jne.

Raport on kättesaadav veebis aadressil http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/IT+Haridus_teekaart_est.pdf (PDF-formaadis, 4 MB). 

Kristjan Rebane, Eesti Arengufond
Lisatud 26. augustil 2010

Küberkiusamise teema on Euroopas ja eriti Eestis väga oluline, sellest annavad tunnistust laia rahvusvahelist kõlapinda leidnud ning eestlastest ohvritega Interneti-ahistamise juhtumid, eelkõige nn "hispaanlanna" saaga, mille tulemusena sooritas enesetapu 14-aastane eesti poiss.

Eesti eripäraks enamiku riikidega võrreldes võib lugeda tõsiasja, et ehkki Eesti on üks maailma internetiseeritumaid riike, on turvanõuded laste interneti kasutamisel olnud suhteliselt madalad. Erilise ohu allikaks tuleb pidada ka riigi väiksust, mistõttu ahistatuil on raske anonüümseks jääda ning kompromiteeriva materjali avaldamine väljapressija poolt seega eriti võimas survevahend.

Konverentsil käsitletakse küberkiusamist mitte kitsalt turvalise arvutikasutuse alase, vaid laiema kasvatusliku probleemina. Kõne alla tulevad võimalused laste ja noorte riskikäitumise üldiseks vähendamiseks ning samuti see, kuivõrd erineb küberkiusamine tavalisest koolikiusamisest ja kuidas võimalikke ohvreid ennetada, ära tunda ning aidata.

Konverentsil esinevad:
- Sirle Kalma - "hispaanlanna" ohvri lähisugulane ja koolitusprogrammi "Tunne oma virtuaalsõpra" juht
- Ersilia Menesini - Firenze Ülikooli (Itaalia) dotsent, rahvusvaheliselt tunnustatud kiusamise ja küberkiusamise temaatika uurija
- Piret Luik - Tartu Ülikooli dotsent, Interneti-keskkonnaga seotud noorte sotsiaalprobleemide uurija

Täpsem info konverentsi kohta on kättesaadav EERA koduleheküljelt: http://bit.ly/b6qnDo

Konverentsi organiseerijaks on Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts.

TLÜ Kasvatusteaduste Instituut
Lisatud 26. augustil 2010

Koolibusside marsruute on ka algaval õppeaastal neli, ütles Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil BNS-ile.

Koolibuss Viimsi haigla - Balti jaam sõidab igal tööpäeval marsruudil Ravi tee, Randvere tee, Aiandi tee, Nelgi tee, Ranna tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva maantee, Pronksi tänav, Raua tänav, Gonsiori tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee, Toompuiestee ja Balti jaam.

Koolibuss Randvere aedlinn - Balti jaam sõidab marsruudil Randvere tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva mnt, Pronksi tänav, Raua tänav, Gonsiori tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Balti jaam ja Hobujaama.

Koolibuss Vääna-Jõesuu - Balti jaam sõidab marsruudil Vääna-Jõesuu, Klooga maantee, Rannamõisa tee, Vahepere tee, Rannamõisa tee, Lõuka tänav, Vabaõhumuuseumi tee, Mõisa tänav, Paldiski maantee, Endla tänav, Kaarli puiestee, Estonia puiestee, Kentmanni tänav, Sakala tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Balti jaam ja Hobujaama.

Koolibuss Tabasalu – Balti jaam sõidab marsruudil Klooga maantee, Rannamõisa tee, Vahepere tänav, Taludevahe tänav, Rannamõisa tee, Paldiski maantee, Toompuiestee ja Balti jaam.

Lisaks koolibussidele tiheneb Harjo sõnul 1. septembrist ka suure hulga bussiliinide ning kõigi trammi- ja trolliliinide sõidugraafik.

Allikas: BNS Lisatud 26. augustil 2010

Õppeaastast 2011/2012 peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi minevatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60 protsendi ulatuses kohustuslikust õppemahust, ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kolmapäeval kooliaasta algusele pühendatud pressikonverentsil.

Lukas kummutas venekeelses meedias levima hakanud kuuldusi, nagu tahaks riik eestikeelsele õppele üle viia ka vene õppekeelega põhikoolid, sest eestikeelseks muutub õpe ikkagi ainult vene õppekeelega koolide gümnaasiumiosas.

Möödunud õppeaastal õpetati eesti keeles kohustuslikust enam õppeaineid 41 koolis 62-st. Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ained lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52-s vene õppekeelega põhikoolis 79-st aineid eesti keeles.

Keelekümblusprogrammiga on liitunud pea pooled vene õppekeelega koolidest, mis loob häid eeldusi eestikeelseks gümnaasiumiõppeks.

Allikas: BNS Lisatud 26. augustil 2010

Kui sisuliselt on Väike-Maarja gümnaasium ja kutseõppekeskus omavahel juba liidetud ja moodustatud ühine juhtkond, on juriidiliselt tegemist endiselt kahe eraldiseisva kooliga.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et 1. septembril jõustuv uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab kaks kooli ka sisuliselt liita.

Väike-Maarjaga sarnane ühinemine on kaalumisel ka Antsla gümnaasiumil ja Vana-Antsla kutsekeskkoolil, kuid esialgne hoog on siiski raugenud. Nimelt lootis kutsehariduse arendamiseks mõeldud eurotoetustest Küttise sõnul osa saada ka gümnaasium, kuid toetuse selline kasutamine tähendanuks toetusraha tagasimaksmist.

Päris maha pole ühinemisplaani Küttise sõnul siiski maetud ja läbirääkimised käivad, sest tegemist on kahe sama omavalitsuse piires tegutseva õppeasutusega.

Allikas: BNS Lisatud 26. augustil 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2010

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2010

Esmaspäeval, 30. augustil kell 13.00 ootame kõiki lasteasutuste õpetajaid tutvuma Tartu Mänguasjamuuseumi juurde loodud teatrimaja – Teatri Koduga.

Kavas on ekskursioon Teatri Kodu majas, tutvumine teatrinukkude muuseumi ja arheoloogiaväljapanekuga, etenduse annab ka automaatteater. Lastestuudios räägitakse uutest muuseumitundidest ja -õpitubadest, teatrisaalis tutvustatakse sügishooaja kava.

Infopäevale palume registreeruda: teatrikodu@teatrikodu.ee
Lähem info telefonidel 7461 061 (Sigrid Jaasi) või 7461 064 (Kai Tuvik).

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu avati Lutsu 2 hoones käesoleva aasta maikuu lõpus. Teatri Kodus saab pere ja sõpradega vaadata etendusi, teha ise teatrit, mängida ja meisterdada ning avastada ja uurida teatrimaailma põnevaid nurgataguseid. Teatrimaja teisel korrusel asub lastestuudio, kuhu oodatakse alates septembrist eri vanuses laste gruppe osalema teatriteemalistes programmides. Kaunilt võlvitud keldriruumidest leiavad külastajad teatrinukkude muuseumi, automaatnukkude teatri ning hämarast keldrisopist arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud keskaegse elamu.

Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Etenduste ja ürituste info veebis: www.teatrikodu.ee

Lisatud 25. augustil 2010