Tänapäeva ühiskonna kiire arengu kirjeldamisel on võrdlemisi populaarseks saanud erinevad „kas teadsid, et...?“ tüüpi videod. Siinkohal tahaks tutvustada üht selleteemalist videot, mis kirjeldab küll ühe Kanada piirkonna (Brunswick) koolide arengut, aga temaatika sobib hästi ka meie kontekstis, sest räägib olukorrast hariduses ja selle muutmise vajadusest globaalselt. 

Iseäranis võiks kujuneda sellest väljakutse lapsevanematele ja koolijuhtidele, kes võiks koolilt uurida või siis koolijuhid vastavalt oma kooli poolt pakkuda nägemust koolist 21. sajandil. 

Kas olete mõelnud, kui dramaatitliselt on maailm muutunud? Millal kerisid viimati videomakil linti, saatsid fotofilmi ilmutusse, kasutasid telefoniautomaati, tõusid tugitoolist, et vahetada televiisori kanalit?

Kuidas on lood haridusega? Olete te mõelnud, et järgmise 10 aasta jooksul ei oma kriiditahvlid, CD-d, hinded, koolikapid, õpikud, pabertunnistused enam vahest tähtsust? Kas mõtlete vahel sellele, et meie õpilased oskavad trükkida 60 sõna minutis juba 2. klassis; nad kasutavad Twitterit, Facebooki ja SMS-e (telefonisõnumeid) e-maili asemel; nad suudavad hallata sadade inimeste suuruseid sotsiaalse meedia ringkondasid, nad on loovad, nad avaldavad oma loomingut, teenivad vabal ajal raha on-line keskkondades? Olete juba kuulnud, et kõik õpikud, mida noor peab oma elu jooksul kandma, mahuks väiksesse 300 grammisesse lugerisse? Nende kasutuselevõtu üle käib teatavasti arutelu ka juba Eestis. 

Paljud oskused, mida omandatakse koolis, ei oma peale lõputunnistuse saamist enam tähtsust. Tänapäeva top10 töökohta ei eksisteerinud veel 2004. aastal. Mida see kõik tähendab? Tulevik muutub kiiresti. Tänapäeva koolilõpetajad töötavad, erinevalt meist, tulevikus oma elu jooksul keskmiselt 5-15 erialal, tehes karjääri täiesti erinevates valdkondades. Hariduse suurim ülesanne on kohaneda muutuva maailmaga. Asjad, mida, ja viisid, kuidas, me õpetame, peavad samuti  muutuma. Tänapäeva paber ja pliiats on muutunud digitaalseks (Facebook, YouTube, Blogger, Skype, MSN, Google jne) ja see ilmselt jätkab oma muutumisprotsessi. Koolid peavad ajastuga sammu pidama ja olema ühiskonnaga kursis, et jätkuvalt õpilasi motiveerida. 

Kas mõistate, et 21. saj. õpetamine peab olema õpilasekeskne ja isikupärane, peab pakkuma kogemusi ja võimalusi teadmiste rakendamiseks, peab olema lastele kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. 

Kujutlege näiteks inglise keele tundi, mis sarnaneks uudistekanali tagatoaga; füüsikatundi, kus õpilased tutvuvad võidusõiduauto tehniliste omadustega, et uurida füüsika saladusi ja seaduspärasusi; õpilasi, kes projekteerivad energiasäästlikke lahendusi oma keskkonnale; õpilasi, kes teevad rahvusvahelist koostööd, et jälgida kevade tärkamist erinevates riikides jne. Kujutlege noori, kes rändavad  virtuaalselt kogu maailmas, et kohtuda digitaalselt erinevate juhtfiguuridega üle maailma, kuuldes progressist käigupealt; mõelge võimalustele, kus õpilased koolilõputunnistuse saamise nimel teevad reaalselt ära midagi oma keskkonna heaks. 

Õpilastele tuleb jagada koolis oskused, millega nad tuleks toime muutuvas ühiskonnas kogu elu vältel. Muutused saavad toimuda ainult läbi meie enda – koolijuhtide ja õpetajate, kes pakuvad oma õpilastele 21. sajandile ajakohast haridust; lapsevanemate ja õpilaste, kes selliseid muudatusi nõuda oskavad, erinevate osapoolte vahel peab toimima tihe ja efektiivne koostöö. 

Sarnaselt mullusega tegid taas kõige paremini riigieksameid Tartus asuva Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendid, kelle keskmine hinne oli ühtekokku 84,42. Kui mullu oli Treffneri edu teise koha saanud Tallinna prantsuse lütseumi ees ligi poolteist punkti, siis tänavu tõusis teiseks Tallinna reaalkool ning vahe Treffneriga jäi lõpuks pea olematud 0,12 punkti.

Treffneri kool koosneb pelgalt gümnaasiumiastmest ehk 10.–12. klassidest ja seejuures on kõigis vanuseastmes paralleelklasse viis. Edetabeli teine, Tallinna südalinnas Estonia teatri naabruses paiknev reaalkool on aga üks vähestest pealinna piirkonnata koolidest.

Reaalkool oli tänavu eriti võimas matemaatikaeksamil, kus koguti keskmiselt 91,29 punkti ja edestati teiseks jäänud Treffnerit enam kui viie punktiga. Samuti oli reaalkool tugev füüsikas ja keemias, kuid jäi Treffnerile selgelt alla kirjandis, kirjutab Postimees.

Mullu koolide pingereas teisel kohal olnud Tallinna prantsuse lütseum leidis ennast tänavu kolmandalt kohalt ning Tallinna inglise kolledž säilitas neljanda koha. Mõlemad koolid tegid üllatavat vähikäiku matemaatikas – lütseum kukkus mulluselt kolmandalt kohalt 20ndaks ning kolledž viiendalt kohalt 19ndaks.

Mulluselt kuuendalt kohalt tõusis pügala võrra, viiendaks Tallinna 21. kool ning 11. kohalt kerkis kuuendaks parim vene kool – Tallinna Õismäe vene lütseum. Viimane kuulub samuti pealinna piirkonnata koolide hulka. Seitsmendale kohale tõusis mulluselt üheksandalt kohalt Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, mis on erakool. Kõrgel kohal ehk 16. oli taas Loksa 1. keskkool, kes mullu kerkis 67 kohta, 20ndaks.

Juba teist aastat näitasid kirjandi kirjutamisel parimaid tulemusi Tallinna 21. kooli õpilased, kes said tänavu keskmiseks tulemuseks kokku 86,86 punkti. 21. kooli 98 kirjandikirjutaja seas oli kõige kehvem tulemus 57 punkti, kuid parimale kirjutajale anti suisa 100 punkti, kirjutab Postimees.

Eesti parimad inglise keele oskajad sirguvad aga jätkuvalt Tallinna inglise kolledžist, mille õpilased said tänavusel inglise keele riigieksamil kõrgeima keskmise tulemuse – 91,57 punkti. Kolledžis oli 61 eksaminandi seas kõige kehvema sooritaja tulemuseks 81 punkti, parim 98. Paremuselt järgmised tulemused said Miina Härma gümnaasium, Tallinna 21. kool, Tallinna prantsuse lütseum ja Hugo Treffneri gümnaasium ning täpselt samad koolid moodustasid inglise keele riigieksami esiviisiku ka mullu.

Loe Postimehest:
Suurimad tõusjad eksamiedetabelis olid sel aastal vene koolid
http://www.postimees.ee/?id=303288

Koolide pingerida riigieksamite põhjal
http://www.postimees.ee/?id=303098

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 24. augustil 2010

Projekti raames pakutakse 2010. aasta algusest sihtgrupile tasuta eneseabigruppe Gordoni Perekooli ja PREP-paarisuhtekoolituse metoodikal, internetinõustamist ja raseduskriisi nõustamist.

Perekeskuse Sina ja Mina tegevjuhi, Gordoni perekooli koolitaja Ly Kasvandiku sõnul on käesolev projekt teiste töölesaamist toetavate meetmete kõrval unikaalne seetõttu, et põhitähelepanu on inimeste tööle aitamise kõrval just töö ja pereelu ühildamisel.

"Pöörates tähelepanu sotsiaalsete toimetulekuoskuste tõstmisele, tegeleme pere- ja tööelus sageli esile kerkivate pingete maandamisega. Suutlikkus tulla toime ümbritsevate inimsuhetega mõjutab nii tööl püsimist, tööga toimetulekut, kui ka töökaotuse ja pere juurdekasvu tõttu tööturult eemalviibimise korral tööle tagasipöördumist," lausus Ly Kasvandik.

2010. a. juulikuus tehtud projekti vahekokkuvõtete kohaselt soovitaks tagasisides enamus projektis osalejaid projekti käigus pakutavaid teenuseid teistele tööturul raskustesse sattunud peredele.

"Gordoni perekooli ja PREP-paarisuhtekoolituse metoodikatel põhinevates gruppides juhime inimeste tähelepanu nägemaks ja mõistmaks süsteemsemalt isiklike hoiakute ja suhtlemisoskuste seost toimetulekuga kodus ja ka väljaspool seda.

Raseduskriisi nõustamise käigus toetame peresid kaotuste ning leinaprotsesside läbimisel ja erinevate tagasilöökide korral. Räägime olukordadest, mil ootused ja reaalsus on omavahel vastuollu sattunud. Igapäevane nõustamispraktika näitab, kui keeruliseks võib inimesele osutuda toimetulek igapäevaste tööülesannetega ja tööalase suhtlemisega, kui ta ei suuda mõista ega käsitleda kriisides tekkivaid emotsionaalseid protsesse iseendas," põhjendab SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta metoodikate valikut projekti eesmärkide täitmisel.

Projekti uuenduslikkusele juhib tähelepanu gruppides osalenute tagasiside. Selle põhjal avastasid osalejad endale olulisi aspekte, millele varem ei teadnud tähelepanu pöörata. Projektis osalenud pered on olnud meeldivalt üllatunud metoodikate sisukusest. Sageli on küsitud jätkugruppide järele.

Gordoni perekooli ja PREP-paarisuhtekoolituse metoodikatel põhinevate uute eneseabigruppide komplekteerimine algab augustist ja grupid toimuvad septembrist detsembrini. Gruppe komplekteerivad kohalike omavalitsuste spetsialistid. Raseduskriisi nõustamine ja anonüümne interneti nõustamine töö- ja peresuhete teemadel on kättesaadavad aastaringselt.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond meetme "Pikk ja kvaliteetne tööelu" raames ja seda viivad ellu Perekeskus Sina ja Mina ja SA Väärtustades Elu koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartneritega.

Lisainfo: http://www.sinamina.ee/

Allikas BNS Lisatud 24. augustil 2010

Järgmisel sügisel plaanitakse avada suhtekorralduse ja kommunikatsioonijuhtimise õppimisvõimalused nii bakalaureuse kui magistri tasandil. Samuti on kavandatud reklaami ning kultuuridevahelise kommunikatsiooni magistriõppe käivitamine, mis on unikaalne ettevõtmine, sest iseseisva õppekavana ei ole neid erialasid siiani Eestis magistri tasemel saanud õppida. Ettevalmistamisel on ka praktilise ajakirjanduse õpe koostöös Eesti trükimeedia väljaannetega.

Kommunikatsiooni Instituut plaanib lähiaastatel välja arendada kommunikatsiooni laiapõhjalise õpetamise nii bakalaureuse, magistri kui doktoriõppe tasemel. Instituudi juures hakkab tegutsema ka meedia ja kommunikatsiooni uurimise keskus, mis keskendub teadustööle meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas ning aitab uue instituudi rahvusvahelisele teadusalasele koostööareenile.

Instituudis hakkavad õpetama akadeemilise ja praktilise taustaga asjatundjad nii Eestist kui välismaalt, mistõttu osad kursused ja loengud saavad olema kindlasti inglise keeles - silmapiiril on mitmeid koostööpartnereid ja kindlasti aktiivne osalemine Erasmus vahetusprogrammides nii tudengitele kui õppejõududele.

Kuna uus instituut pürib kommunikatsiooni ja meedia kompetentsikeskuseks Tallinna Ülikoolis, on plaanis sõbralik ja konstruktiivne koostöö erinevate kommunikatsiooni õpetamise programmidega TLÜ siseselt, ning uued sisulised arenguvõimalused ka juba olemasolevatele õppekavadele - alates instituudiga liitumise võimalusest kuni näiteks ühiste õppekavade ning programmideni välja.

"Parafraseerides eesti kirjandusklassikuid tuleb tõdeda, et Eesti vajab hädasti haritud kommunikatsiooniala asjatundjaid," võtab uue instituudi mõtte kokku instituudi juht Kaja Tampere, "kommunikatsioon loob tähendusi ja nende protsesside tark ja asjatundlik käsitlemine on tegelikult eksistentsiaalne küsimus, ka riiklikul tasandil, rääkimata siis iga organisatsiooni või üksikisiku tasandist."

Tallinna Ülikool
Lisatud 24. augustil 2010

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

23.-24. augustil toimub pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate õppereis Lääne-Virumaale. Iga-aastaselt on Haridus- ja Teaduministeerium koostöös Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed korraldanud lisaks metoodilisele koolitusele pühapäevakoolide õpetajatele õppereisi Eesti erinevatesse piirkondadesse. Õppereisi eesmärk on tutvustada Eesti erinevate paikade kultuuri- ja loodusväärtusi, et õpetajad saaksid saadud kogemusi rakendada pühapäevakoolide töös. Aastate jooksul on külastatud Setumaad, erinevaid Eesti saari, käidud mõisatuuril jm.

Allikas: BNS Lisatud 24. augustil 2010

Mõttetalgute eesmärgiks on riskirühma noorte tugisüsteemide toetamine õiguserikkumiste ennetamiseks, sh koolikohustuse täitmise tagamiseks.

Ürituse sihtrühmaks on 20 Kristiine ja 20 Kesklinna koolide klassijuhatajat ning 5 Kristiine ja 5 Kesklinna alaealiste komisjoni liiget (kokku 50 osalejat).

Põhiõppejõud: Ivar Tröner, kliiniline psühholoog MSc Helsingi Ülikooli doktorant, Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus MAHENA.

Kaasõppejõud: Tiina Naarits MSc kriisinõustaja, psühholoogia lektor Tallinna Ülikooli doktorant, Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus MAHENA.

Kristiine Linnaosa Valitsus
Lisatud 24. augustil 2010

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes

„KUTSEHARIDUSE RIIKLIKE ÕPPEKAVADE RAKENDUMIST TOETAVATE ÕPPEMATERJALIDE KOOSTAMINE“.

Hanke eesmärk on   riiklikule õppekavale vastavate õppematerjalide autori, koostaja või autorite, koostajate grupi leidmine.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 01. oktoober  2010 kell 15.00

Lähem info hanke ja hankedokumentide kohta: www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked

Sisuline info: Lii Topaasia, programmijuht, tel 7350 713, e-post lii.topaasia@ekk.edu.ee

Tehniline info: Birgit Vilippus, hankespetsialist, tel 7 350 536, e-post: birgit.vilippus@ekk.edu.ee

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ ettevõtluskeskuse teaduri Uuno Puusi sõnul on konverentsi üks eesmärke lisaks tavapärasele erialasele infovahetusele viia kokku noored ettevõtlusõppe uurijad ja kogenud teadlased. „Selline koostöö annab tõenäoliselt uue kvaliteedi nii doktorantide õppeprotsessile, kui ka uusi kogemusi teadastele suhtlemises noorte kolleegidega. Taolisest koostööst sündiv sünergia võiks olla aluseks edaspidisele viljakale rahvusvahelisele koostööle teadlaste vahel,“ ütles Puus.

Konverentsi peaesinejad on võrgustiku loojad ja eestvedajad, EM Lyon Business School’i (Prantsusmaa) professor Alain Foyelle ja Aalto Ülikooli (Soome) majandusteaduskonna ettevõtlushariduse professor Paula Kyrö. Esmakordselt ESU ajaloos osaleb konverentsil ka Euroopa Liidu ametlik esindaja Kamila Partyka. Eestit esindab võrgustiku akadeemilises komitees TÜ ettevõtluse professor Tõnis Mets.

Võrgustikku kuulub 13 Euroopa ülikooli. Võrgustiku koostöö sai alguse esimese rahvusvahelise konverentsiga 2002. aastal. Järgmine konverents toimub 2011. aastal Sevillas.

Rohkem infot: http://www.esu.fi/concept.html

Tartu Ülikool
Lisatud 23. augustil 2010

Tallinna Ülikooli avatud ülikool võimaldab juurdepääsu õpingutele, mida Tallinna Ülikool pakub päevaõppes, kaugõppes või tsükliõppes. Avatud tasemeõppes õpitakse elukestva õppimise eesmärgil kutse- või ametialaseks täiendamiseks, kasutamaks õpitulemusi tasemekoolituses, kõrvalaine omandamiseks või lihtsalt oma isiksuse arendamiseks.

Õppijaks registreerimine kestab 15. septembrini. Õppimisvõimaluste kohta saab lugeda  www.tlu.ee/avatudope

Tallinna Ülikool
Lisatud 23. augustil 2010

Parimat teadmiste taset näitasid taaskord Soome õpilased, kellele napi vahemaaga järgnesid Taani, Korea ja Taiwan. Eesti hõivas 38 riigi seas kõrge 12. koha, edestades näiteks Inglismaad, Sloveeniat, Venemaad, Hollandit, Austriat. Meist oluliselt parem teadmiste tase on vaid viie riigi õpilastel. Kui pea kõikides maades tase kümne aastaga langes, siis Eesti oli üks nendest kolmest, kus õpilaste kodanikukompetentsus tõusis.

Lisaks teadmiste taseme hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta. Võrreldes 1999. aasta uuringuga pöörati seekord suuremat tähelepanu koolidemokraatiale ja õpilaste tegelikule osalemisele kodanikuühiskonnas.

Uuringust selgub, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine - kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40%, siis Eestis vaid 24% õpilastest.

53% Eesti 8. klassi õpilastest omab juba parteilist eelistust, kuigi vaid 23% neist usaldab erakondi kui institutsiooni. Kõrgeimat usaldust pälvib Eesti noorte silmis kaitsevägi (75%).

Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA) viis kodanikuhariduse küsitluse läbi eelmisel aastal, uuringus osalesid 38 riiki. Eesmärgiks oli hinnata, kuivõrd on noored valmis võtma kodanikurolli kiiresti muutuvas maailmas ning kui palju aitab neid selles kool.

IEA Kodanikuhariduse uuring sarnaneb teiste rahvusvaheliste uuringutega nagu PISA ja TIMSS, kus riike võrreldakse nii õpilaste teadmiste kui ka nende väärtusorientatsioonide ja hoiakute põhjal. Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes 1999. aastaga, mil toimus eelmine IEA Kodanikuhariduse uuring.

Eesti osalust IEA Kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009 rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Komisjon, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uurimisgrupp professor Anu Tootsi juhtimisel.

Allikas: BNS Lisatud 23. augustil 2010