Uue keeleseaduse eelnõu sõnastuses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises ja suhtluses, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Põhiliselt on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus kaotanud oma selguse. Võrreldes kehtiva seadusega on defineeritud eesti kirjakeele norm, mis on keele ametliku kasutamise aluseks ja suunab avalikku kasutust.

Sisulistest muudatustest on valitsuse kommunikatsioonibüro teatel olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine, sh riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut.

Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, keelevaldkonna arengukavade täitmise jälgimine ja analüüs, valitsuse nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.

Kaubamärgi kasutamisel tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb uue eelnõu järgi kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena.

Seadus jätkab senikehtinud traditsiooni, et tasemeeksami sooritanutele kompenseeritakse soovi korral keeleõppekulu kuni 100% ulatuses. Keeleoskuse omandamist võib nende jaoks, kes tajuvad keeleeksamit liiga raskena, lihtsustada seadusesse lisatud punkt, mille järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Eelnõu kohaselt on planeeritud seadus jõustumine 1. jaanuaril 2011.

Allikas: BNS Lisatud 19. augustil 2010

Laagrid toimuvad 23.-27. augustini. Tegevused toimuvad nii noortekeskustes kui ka keskusest ja pealinnast väljaspool.

Sel suvel on linnalaagrites juba osalenud pea 200 last, kes külastasid teaduskeskust AHHAA, Lasergame'i ja Skyparki, lisaks toimusid erinevad tegevused noortekeskustes. Linnalaagrite tegevused on mitmekesised ja suunatud erinevate huvidega noortele vanuses 7-15 eluaastat. Laagrivahetuse jooksul saavad noored osaleda mängulisel karjääripäeval Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses, mille raames tutvustatakse noortele nende valikuid edasisel kooliteel ja ka ametivalikul. Laagrivahetused lõppevad ühiskülastusega Vembu-Tembumaale.

Tuusiku hind on noortekeskuste kaardi omanikele 600 krooni, ilma kaardita 700 krooni. Hind sisaldab sooja lõunasööki igal laagripäeval ja programmi kulusid.

Tallinna Noorsootöö Keskus on katusorganisatsiooniks seitsmele pealinna noortekeskusele, noorte infokeskusele ning noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtgrupi moodustavad eelkõige Tallinna noored vanuses 7-26 eluaastat.

Lisainfo: http://www.taninfo.ee/tallinna-linnalaagrid

Allikas: BNS Lisatud 19. augustil 2010

Tegemist on Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) küsitlusega, mis 2009. a. viidi läbi maailma 38 riigis. Uuringu eesmärk oli hinnata, kuivõrd on noored valmis võtma kodanikurolli kiiresti muutuvas maailmas ning kui palju aitab neid selles kool.

IEA Kodanikuhariduse uuring sarnaneb teiste rahvusvaheliste uuringutega nagu PISA ja TIMSS, kus riike võrreldakse nii õpilaste teadiste taseme kui ka nende väärtusorientatsioonide ja hoiakute põhjal. Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes 1999 aastaga, mil toimus eelmine IEA Kodanikuhariduse uuring.

Eesti osalust IEA Kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009 rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Komisjon, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uurimisgrupp prof. Anu Tootsi juhtimisel.

Tallinna Ülikool
Lisatud 18. augustil 2010

Mullu sügisel lammutati vana õppehoone, tööõpetusmaja ja garaaž-ladu ja nende asemele on tänaseks ehitatud täiesti uus koolimaja. Uue hoone kõrval on nüüdseks rekonstrueerimistööd lõppemas õpilaskodus, tööõpetusmajas ja korvpalliväljakul. Uuendatud on tehnovõrgud, sealhulgas reoveepuhasti, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kogu kompleksi korrastamine maksis 35 miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeerium rendib kompleksi RKAS-ilt järgnevad 30 aastat. Teistest riigikoolidest on ehitustööd käimas Porkuni, Vaeküla ja Kallemäe koolimajades ning Nõo reaalgümnaasiumi ümberehitustööd on detailplaneeringu järgus.

Kammeri kool asutati 1765. aastal ja see asub Tartumaal Kambja vallas. Praegu õpivad koolis erivajadustega õpilased, eelmisel õppeaastal oli seal sada õpilast. Koolis töötab 30 õpetajat ja kasvatajat.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avab kolmapäeval Kammeri kooli spordihoone. Oma võimlat ei ole Kammeri koolil varem olnud.

Allikas: BNS Lisatud 18. augustil 2010

"Tegu on väga lihtsalt taotletava laenuga, mida sageli võetakse liiga kergekäeliselt, ilma selge lisaraha vajaduseta - lihtsalt selle pärast, et saab," rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu. "Tegelikult tähendab aga mitu aastat järjest võetav õppelaen noorele peale kooli lõpetamist märkimisväärset maksekoormust, mis võib vähendada valikuvõimalusi iseseisva eluga alustamisel. Kolm aastat kestvad õpinguid võivad tänase laenusumma juures kaasa tuua 90 000 kroonise laenukoormuse, mille tagasimaksmine tähendab kuueks aastaks igakuist ligemale 1500 kroonist kuumakset."

Eriti keeruliseks läheb asi siis, kui kool peaks mingil põhjusel pooleli jääma ja võetud laenusumma tuleb kiirendatud korras tagasi maksta. Pooliku haridusega võib tasuva töö leidmine osutuda keeruliseks ning laenumakse võib moodustada sissetulekutest märkimisväärse osa.

Lisaks märkis Suitsu, et võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel. "Näiteks ei kustutata enam noorte vanemate õppelaenujäägist poolt ning ei maksta nende avalikku sektorisse tööle asunute laenu, kel selleks alles nüüd õigus tekib. Samuti ei maksta alates sellest aastast tagasi ka õppelaenu intressidelt tasutud tulumaksu," tõi Suitsu välja. Endiselt on alles võimalus kasutada riigi abi noortel peredel lapse sünni järel - kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ning saab peatada ka laenu tagasimaksmise. Sama kehtib sõjaväkke minekul. "Mõlemal juhul tuleb aga kõigepealt pangale avaldus teha," rõhutab Suitsu "niisama laenu tagasimakseid ei peatata. Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Ka 80-100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab täies ulatuses tagasi riik. Ka nende kurbade sündmuste puhul tuleb aga pangaga ühendust võtta."

Õppelaenu maksimumsumma on tänavu 30 000 krooni. Paljudele korduvtaotlejatest laekub summa kontole automaatselt. Ka seda soovitab Suitsu arvestada. "Iga õppeaasta alguses tuleks uuesti mõelda ja arvestada, millised on laenu kasutamise eesmärgid, mitte võtta vastu automaatselt kontole laekuvat summat," rääkis ta. Selleks, et raha kontole automaatselt ei laeku, tuleb vastav teavitus teha pangale juba nüüd. Teada tasub ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses, aga hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki eelmisest aastast välja võtta ei saa.

Oluline teema on ka õppelaenu käendamine, mis toob tudengi jaoks kaasa vastutuse käendajate ees ja käendajate jaoks võimaliku rahalise kohustuse. "Hooletu tudengi õppelaen tuleb tagasi maksta käendajatel ning võla tekkimisel ei saa ka võlgnikust käendaja näiteks laenu-liisingut võtta või mobiiltelefoni lepingut sõlmida. "Mistahes laenu käendamine on kaalukas otsus, mida ei tohi uisapäisa teha ning kindlasti ei tohi käendada kellegi laenu, keda te ei usalda ega tunne," rõhutas Suitsu.

Samuti tasub laenuvõtjal teada seda, et kohustus tasuda pangale intresse saab alguse kohe laenu võtmisel, mitte siis, kui kogu summat tagasi maksma hakatakse. "Esmakordse laenaja puhul võetakse lepingutasu ja intressid laenusummast kohe maha, edaspidi tuleb intresse tasuda kord aastas, sügiseti. 30 000-kroonise laenusumma puhul on intressimakse ligi 1500 krooni ja seda tuleb tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni ajani, mil alustatakse laenu tagasimakseid," selgitas Suitsu.

Õpingute kavandamisel tasub mõelda ka, et õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen majanduse erialal bakalaureuseõppes, siis teistkordselt psühholoogia bakalaureusekraadi õpingute ajal laenu kasutada ei saa, küll aga magistriõppe jaoks. Õppelaenu lepingu saab sõlmida vaid ühes pangas ning soovi korral saab õppelaenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida.

Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus on Rootsis tegutsenud juba üle 50 aasta, tänavu alustati tööd ka Baltimaades. Rahaasjade Teabekeskuse ülesanne on analüüsida eraisikute ja perede rahalist seisu mõjutavaid tegureid ning anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade turvalisuse osas. Teabekeskus töötab panga igapäevatööst iseseisvana, et pakkuda neutraalset rahandusalast infot.

10 soovitust tudengile edukaks majandamiseks: http://www.bns.ee/pictures/10sv.doc

Allikas: BNS Lisatud 18. augustil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 18. augustil 2010

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel. 

Loe ka: Koolieelse õppe kvaliteet mõjutab palganumbrit täiskasvanueas

Lisatud 18. augustil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 18. augustil 2010

Linnavalitsus arutas ministeeriumi ettepanekut esmaspäevasel istungil ning vaatas läbi ka eelnõud kooli põhimääruse ja eelarve osas ning otsustas kooskõlastada Viljandi gümnaasiumi moodustamise ettepaneku.

Moodustatav Viljandi gümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus toimub õpe 10.-12. klassis. Kool moodustatakse 1. septembrist 2010, kuid õppetegevus koolis algab 2012. aastal. Kooli moodustamine juba tänavu on ministeeriumi hinnangul vajalik direktori ja pedagoogide valmiseks ning õppehoone ettevalmistamiseks.

Viljandi gümnaasium hakkab tegutsema praeguse Valuoja põhikooli hoones ja territooriumil aadressil Hariduse tänav 2. Viljandi linn müüb kooli hoone Riigi kinnisvara AS-ile.

Kooli suuruseks on planeeritud 6-7 paralleelklassi, kokku 18-21 klassi. Õpilaste arvuks keskmiselt 600. Kooli edasi arenedes võib õpilaste arv haridusministeeriumi hinnangul suureneda eeskätt piirnevate omavalitsuste väikeste koolide õpilaste arvelt.

Gümnaasiumi orienteeruv aastaeelarve on ministeeriumi arvutuste kohaselt 17,7 miljonit krooni.

Ainult gümnaasiumiklassidega riigigümnaasium moodustatakse Viljandis Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi, Paalalinna gümnaasiumi ja maagümnaasiumi baasil. Need koolid kujundatakse vastavalt Viljandi linnavolikogu otsusele ümber põhikoolideks põhimõttel, et igasse linna piirkonda jääb üks põhikool. Valuoja põhikool ühendatakse praeguse Jakobsoni gümnaasiumiga.
Kokkuleppe riigigümnaasiumi loomiseks Viljandi linna allkirjastasid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ja linnapea Kalle Jents 10. mail.

Allikas: BNS Lisatud 18. augustil 2010

Toetust makstakse töö kaotanud ühiselt või üksinda last kasvatavale vanemale, lapse eestkostjale või lapse hooldajale pere iga kuni 19-aastase üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiva ja taotlejaga ühel aadressil elava lapse kohta.

2010. aastal saab toetust taotleda lapse vanem, eeskostja või hooldaja, kes on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikuks registreeritud enne 1. septembrit 2010 ja on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana. Ühiselt last kasvatavale vanemale makstakse toetust tingimusel, et lapse mõlemad vanemad ja laps Pärnu linna elanikud ja mõlemad vanemad on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

Taotlusi võetakse vastu kuni 15. septembrini 2010.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus Pärnu Linnavalitsusele. Taotluse blankett on kättesaadav alates esmaspäevast, 23. augustist Pärnu Linnavalitsuse infolauas ja Pärnu linna veebilehel rubriigis Teenused: Toestused, soodustused või Dokumentide blanketid. Taotlusi võtab vastu Pärnu Linnavalitsuse infolaud ja sotsiaalosakonna piirkondlikud hoolekandekontorid.

Lapse koolitoetus on ühekordne toetus ning makstakse välja oktoobrikuu jooksul.

Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond
Lisatud 18. augustil 2010