GLEN (Global Network of Young Europeans) - Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks (3 kuud) Aafrika ja Aasia riikidesse - Eesti programmi rahastaja on EV välisministeerium. Irita Raismaa tandemipartneriks on Saksamaal õppiv 26-aastane peruulane Heber Tito Galvez.

Vabatahtlikud saavad olema kaasatud küla igapäevases töös ning töötavad kõrvuti kohalike elanikega. Tänaseks on loodud küla keskus, kus saab alustada arvuti koolitusi täiskasvanutele ja inglise keele tundide andmist lastele ja noortele. I. Raismaa eesmärgiks on kolme kuu jooksul välja töötada plaan kohaliku käsitöökeskuse loomiseks, kus edaspidi saab õppida seebitegu ja korvitegemist ning aidata luua kohalike naiste jaoks töötav mikrolaenude skeem.

Vabatahlik Irita Raismaa sõnul luuakse enda ümber nii jäik turvatsoon, et ei riskita enam ühegi võõra suhtes abivalmid olla - see seaks ohtu selle turvalisustunde. Neid kilbistatud inimesi on rohkelt just heaoluühiskondades, kuhu ka meie majanduslikult teel oleme. "Maailmaparandamiseks ei pea tervet maailma jalule aitama, piisab paarist inimesest ja ahelreaktsioon läheb käima. Me unustame selle vahel ära," märkis Irita.

Samuti on tema tööks samas koordineerida Mittetulundusühing Mondo initsiatiivil alustatud eetiliste kingituste ja haridusprogrammi "Kingitus lähedasele - abi kaugele" projektide tegevust.

MTÜ Mondo on oma kodulehele võimaldanud koguda rahalisi toetusi laste haridustee jätkamiseks, kooliasjade varumiseks ning muudeks igapäevaelu tööks vajalike tarbeesemete ja loomade ostmiseks.

MTÜ Mondo partner Gaanas on Kongo küla kogukonna arengukomitee (Kongo Community Development Association), kellega on sõlmitud pikaajaline koostöökokkulepe laste hariduse ja küla lesknaiste toetamiseks. Programmi "Kingitus lähedasele - abi kaugele" algatust toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning kohalike partnerlussuhete arendamist toetab Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Lisainfo: http://mondo.org.ee/www/  ja http://www.muudamaailma.ee/Projektist/mikstoetada/

Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

MTÜ Mondo
Lisatud 9. augustil 2010

Narva KÕK-i võetakse sel sügisel põhiharidusega õpilasi vastu 10 erialale. Alates käesolevast aastast saab uuendusena ka eestikeelse õppega omandada koka ja multimeedia eriala.
 
Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 19 erialale. Uue õppeaasta kolm uut eriala on – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, müügikonsultant ja baarman.
 
„Kõik need keskhariduse baasil omandatavad uued erialad on lühikese õppeperioodiga – 5-7 kuud,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Osadel nendel erialadel õppima asumiseks on vaja mingit eelkvalifikatsiooni. Saab õppida ka töökoha-põhiselt ehk töö kõrvalt,” täiendas Ojaots.
 
„Kui võrrelda 2009. aasta vastuvõtuga, siis võib öelda, et avaldusi on samaks ajaks juba rohkem laekunud, kui möödunud aastal,” sõnas Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. „Paljudel populaarsematel erialadel saab kindlasti olema konkurss – kaks ja rohkem inimest kohale,” lisas Romanova.
 
2009. a. augustis võeti Narva KÕK-i vastu 720 uut õpilast. Avaldusi esitati üle 1000. „2009. aastal püüdsime enamuse põhikooli lõpetanud noortest vastu võtta – et lapsed ei jääks kutseta,” ütles Margus Ojaots.
 
Narva KÕK-is õpetatavatest ametitest on viimastel aastatel populaarsemad olnud autotehniku, koka ja multimeedia erialad (põhikooli hariduse baasil). Keskhariduse baasil omandatavatest erialadest on populaarsemad turismikorraldaja, multimeedia ja majandusarvestuse erialad.
 
„Kindlasti võiks huvi suurem olla selliste Narvas kui tööstuslinnas perspektiivikate erialade vastu nagu arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator, keevitaja aga ka soojusseadmete käitaja,” sõnas Margus Ojaots.
 
Esialgu ei ole veel konkurssi:
1) kodumajanduse, mehhatroonika ning eestikeelse kokanduse ja multimeedia erialadel – põhihariduse baasil;
2) puit- ja kiviehitiste restauraatori, arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori ja keevitaja erialadel – keskhariduse baasil.
 
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada veel 13. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini.
 
Vestlused õpilaskandidaatidega toimuvad:
- põhihariduse baasil kandideerijatele – 16.-19. augustini;
- keskhariduse baasil kandideerijatele – 23.-26. augustini.
 
Margus Ojaotsa sõnul jääb hilisem väljalangevus kohe väiksemaks, kui vestlus õpilaskandidaadiga on läbi viidud südametunnistusega.
 
2010. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 705 uut õpilast.
Narva KÕK-i uute õpilaste nimekiri avalikustatakse 30. augustil 2010.
 
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest.
2000. aastal loodud Narva Kutsekeskkooli, Narva Kergetööstuskooli, Narva Kaubanduskooli ja Narva Energeetikute Kooli ühinemise tulemusena tekkinud Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel.
Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.
 
Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 9. juunil 2010 

„Valmistumine kooliks algab juba õige varakult, kui hakatakse lapsele õpetama esimesi tähti ja numbreid, kuid kui lapsel on kooli minekuks olemas kõik vajalikud asjad, on ka lapsevanemal endal tugevam tunne last kooli saata. Ja kui vanemad on rahulikud ja enesekindlad, siis see positiivne tunne kandub üle ka lastele,“ leiab Kula. „Lisaks tuleks aidata lastel valida koolitarbeid, mis nende arengule kaasa aitaksid. Kui koolitarbed on kasulikud ja last ergonoomiliselt toetavad, siis on ka väikese inimese õpitulemused paremad ja tema areng kindlustatud.“

Lapse kõrval uuesti kooli  
Pilvi Kula sõnul alustab lapsevanemgi uut etappi, hakkab ka koolis käima. „Tihti vanemad muretsevad, kui laps läheb kooli, kuid vanemad peaks sel perioodil olema just eriti mõistvad ja toetavad, et laps saaks koolis käimisega kohaneda ega pelgaks kaasnevaid muudatusi. Kool peaks olema lapse jaoks tore, uute põnevate seikluste ja teadmiste algus!“
 
Vanematel on kindlad ootused ja lootused lapse haridusteele. Pilvi Kula rõhutab, et oluline pole silmas pidada mitte ainult ootusi tulevikule, vaid ka olevikku, õnnelikku ja tegevusterohket lapsepõlve, milles lapsed saavad arendada õpioskusi, teistega arvestamist ja enesekindlust. „Lapse jaoks algab täiesti uus etapp, uus elurütm, mis toob kaasa paljugi uut ja põnevat igapäevaellu. Suured muutused võivad mõjutada lapse meeleolu, tekitada kartust, hirmu ja koolistressi. Kindlasti peab lapsevanem olema lapsele toeks, mitte suurendama lapse koolihirmu ja stressi. Kui vanem on toetav, mõistev ja tasakaalukas, siis tunneb ka laps end turvaliselt uue tee algusel.“

Koolitarvete soovituslik nimekiri 1. klassi õpilasele

•    kooliranits – HERLITZ või mõni muu tugevdatud seljaosaga, kerge ja palju asju mahutav ranits, mille kuju ei lase vihikutel kortsuda
•    täidetud pinal
•    õpilaspäevik A5
•    3 joonelist vihikut (16 joonega)
•    2 ruudulist vihikut (5x5mm)
•    1 vihik suuremate ruutudega (7x7mm)
•    1 valge vihik
•    2 abijoontega vihikut
•    vihikute kilekaaned (10 tk)
•    vihikumapp plastikust ülekäiva kummiga
•    harilikud pliiatsid: STABILO EASYgraph (parema- ja vasakukäeliste) või keskmise kõvadusega HB või 2H=4 kolmetahulised pliiatsid
•    ergonoomiline EASY seeria Stabilo mehhaaniline harilik- ja tindipliiats
•    topsiga pliiatsiteritaja
•    joonlaud (20 cm)
•    kilekaaned töövihikutele ja õpikutele
•    ümbriskile rullis 5mx40cm (saab kasutada ebastandardsete kaante katmiseks)
•    kleepkile 40cmx1m, 2 rulli
•    teip 12mx10mm või 33mx19mm
•    kustukumm
•    liimipulk
•    käärid, mis lõikaksid paberit ja tekstiili (vasakukäelisele lapsele vasakukäeliste käärid)
•    joonistuspaber A4, 20 lehte
•    joonistuspaber A3, 20 lehte
•    värvilised paberid 20 lehte
•    plastiliin 12 värvi
•    õlipastellid
•    värvipliiatsid 12 värvi
•    viltpliiatsid 12 värvi
•    rasvakriidid või vahakriidid 12 värvi
•    guaššvärvid 12 värvi (keeratava korgiga)
•    akvarellid 12 värvi
•    pintslite komplektid 4/6/8 akvarellidele ja guaššidele
•    veetops
•    helkur

Pilvi Kula, Koolielu
Lisatud 9. augustil 2010

Loe ka: Mida väiksem laps, seda kallimaks 1. september läheb (Tarbija24.ee, 12. august 2010)

Intervjuu täisteksti leiate Eesti Päevalehe veebilehelt.

Lisatud 9. augustil 2010

Iga-aastane suvelaager annab teadushuviga õpilastele võimaluse omavahel suhelda ja oma teadusalaseid teadmisi täiendada. „Selline kokkupuutepunkt on teadushuvilistele noortele väga oluline, sest sellele vanusegrupile suviti kuigi palju intellektuaalse suunitlusega ajaveetmisvõimalusi ei ole,“ rääkis laagri korraldaja Terje Tuisk Sihtasutusest Archimedes.

Laagris peavad loenguid mitmed oma ala tippteadlased ning noored saavad aimu nii reaal-, sotsiaal- kui ka humanitaarteaduste tänapäevastest olulistest suundadest. Osalejatelt eeldatakse aktiivset sekkumist ning ideede avaldamist, mida teadlaste kaasabil formuleeritakse teaduslikuks mõtteks.

Laagri programmi pani kokku EBS-i professor Peeter Lorents. Laagris esinevad David Vseviov, Jüri Allik, Enn Kasak, Natalja Viilmann, Sirje Keevallik, Maria Talihärm, Toomas Kaevand ja Peeter Lorents, kes kõik avavad üldteemat oma valdkonna raames. Laagri teisel õhtul peetakse dispuuti, kus noored argumenteerivad põnevate väidete poolt või vastu.

Kaheksakümnendatel asutatud ÕTÜ on juba mõnda aega taas tegutsenud ja teadushuviliste noorte suvelaagrit peetakse Viitnal juba kuuendat korda. ÕTÜ tegevust koordineerib Sihtasutus Archimedes, ühingu tegevuse taastamise juures on olnud aktiivselt tegevad paljud ÕTÜ vilistlased.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 9. augustil 2010

Jaanuarist kuni juulini toimunud kursuse maht oli 24 Euroopa ainepunkti ning sisaldas lisaks tavapärastele riigikaitset puudutavatele teemadele ka muid õpetajaametiks vajalikke valdkondi, nagu näiteks aktiviseeriv õpikeskkond ja selle kujundamine ning noorukite toimetulek ja käitumisprobleemid. 2010. aasta kursuse lõpetajate hulgas on nii neid, kes juba töötavad riigikaitseõpetajana kui ka neid, kes alles soovivad alustada riigikaitseõpetaja ametiga.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna riigikaitseõpetuse nõuniku Reelika Semjonovi sõnul on kursuse lõpetanud õpetajad omandanud kõik vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla valmis gümnaasiumis riigikaitseõpetuse valikaine õpetamiseks. "Kaitseministeerium loodab leida tänavustest lõpetajatest tänuväärset juurdekasvu senisele riigikaitseõpetajate kogukonnale, sest tegemist on valikainega, mis gümnaasiumi noorte seas üha enam populaarsust pälvib," ütles Semjonov.

2010. aasta algusest kehtiva riigikaitseõpetuse ainekavaga suurenes õppetundide arv seniselt 35-lt 70-le ning seni vabatahtlikkuse alusel toimunud riigikaitselaager on nüüd saanud riigikaitseõpetuse lahutamatuks osaks. Seetõttu korraldati ka sel aastal riigikaitseõpetajate kursusel osalejatele praktilise harjutusena välilaager Männiku harjutusväljal.

Välilaagris õppisid tulevased õpetajad eeskätt gümnasistidele praktiliste harjutuste läbiviimist välitingimustes, samuti meditsiiniõpet, topograafiat ning välilaagriga kaasnevat elu-olu ja olmet. Samuti viisid kursusel osalejad koostöös Kaitseliidu Tallinna malevaga läbi sõdurioskuste praktikaraja neile Kaitseliidu noortele liikmetele, kes on vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga liitunud just pärast riigikaitseõpetuse läbimist oma koolis. Laagris osalesid instruktoritena ka alles mõni kuu tagasi ajateenistuse lõpetanud reservrühmaülemad, kes ise paar aastat tagasi gümnaasiumi õpilastena oma esimeses riigikaitselaagris sõdurioskuste rada läbisid.

Kursuse teooriatunnid toimusid sarnaselt eelnevatele aastatele Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis. Kursuse lõpetamiseks tuli igal õpetajal näitlikustada riigikaitseõpetuse ainekavas esitatud üks õppetund.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastatakse ministeeriumi eelarvest riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Koostöös Tallinna Ülikooliga koolitatakse riigikaitseõpetajaid alates 1997. aastast. Lisaks sellele kursusele on aastate jooksul iga-aastaseks traditsiooniks saanud riigikaitseõpetajate sügisseminar, mille käigus õpetajad saavad ennast kursis hoida muutustega kiiresti arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

Samuti sõlmisid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja haridusminister Tõnis Lukas 2008. aasta mais riigikaitseõpetuse tegevusprogrammi aastateks 2008 kuni 2013, mille eesmärk on luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.

2009.-2010. õppeaastal õpetati riigikaitset 106 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis üle Eesti.

Kaitseministeerium
Lisatud 6. augustil 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 6. augustil 2010

Lõppeva nädala alguseks (2. augusti seisuga) oli laekunud kutseõppeasutustesse üle Eesti 12 412 avaldust, mis on 233 soovija võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Õppekohti on tänavu koolide poolt planeeritud 9919 uuele õpilasele.

Keskhariduse baasil on algaval õppeaastal õppekohti 3932 õpilasele – avaldusi on laekunud 6742-le kohale. Kõige populaarsemaks õppekavarühmaks keskkooli baasil on majutamine ja toitlustamine (koka, hotelli- ja toitlusteenindaja erialad), kuhu on esitatud 766 avaldust (õppekohti 278). Teise ja kolmanda koha hõivasid juhtimine ja haldus (väikeettevõtlus ja ärikorraldus) ning majandusarvestus ja maksundus (majandusarvestuse eriala) – planeeritud õppekohti vastavalt 219 ja 157 ning avaldusi esitatud 708 ja 678. Samuti on ka tänavu populaarne juuksuri eriala – 128-le kohale 599 avaldust. Vähempopulaarsed on elektriku eriala – ja metallitöö erialad, kuhu on veel soovijatele vabu kohti.

Õppegrupid on suures osas komplekteeritud Tartu Kutsehariduskeskuses, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Teeninduskoolis ja Tallinna Majanduskoolis, kus nädala alguses olid üksikutele erialadele veel mõned vabad kohad. Teistes linnades ja maapiirkondades asuvates kutseõppeasutustes on veel vabu õppekohti kõikidel erialadel ja vastuvõtt kestab augusti lõpuni, vajadusel kauemgi.

Põhihariduse baasil laekunud avaldustest saab välja lugeda, et ka siin on majutamise ja toitlustamisega seotud erialad kõige suurema täituvusega. Neid soovib õppida 1112 õpilast, kellest vastu võetakse 769. Teisel kohal on autoremondierialad 816 avaldusega ja õppekohti on 470. Vähempopulaarsed üle Eesti on ehituse erialad - 1028-le õppekohale 633 avaldust, elektriku ja müüja eriala.

Kõige enam on esitatud avaldusi Tartu Kutsehariduskeskusesse - 2175 avaldust. Suur hulk avaldusi esitati veel Tallinna Majanduskooli (erialad ainult keskhariduse baasi) - 1256, Tallinna Teeninduskooli - 1009 avaldust, Tallinna Töötushariduskeskusesse - 978 ja Pärnumaa Kutsehariduskeskesse - 664.

Kokkuvõttes võib ka sellel aastal tõdeda, et noored, aga ka varasematel aastatel üldhariduskooli lõpetanud inimesed tunnetavad üha enam vajadust omandada kindel kutse- ja ametialane kvalifikatsioon, millega on tunduvalt kergem läbi lüüa tööturul ja leida endale sobiv töökoht. Nendele, kellel veel õppimisvalik tegemata, on selleks võimalus paljudes kutseõppeasutustes üle Eesti ka augustikuu jooksul.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 6. augustil 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 6. augustil 2010

Arvamusartikli täistekst ajalehe Valgamaalane veebilehel.

Lisatud 6. augustil 2010