"Milline on kõige väiksem lind Eestis?" või "Millisel kala on pikimad vuntsid?" Neile ja paljudele teistele väikese inimese küsimustele saab vastuse Miriami loodusraamatutest.

"Miriam ja loodus" on väikeste looduseraamatute sari, mis koosneb kuuest raamatust: loomad, linnud, putukad, kalad, puud ja lilled. Igas raamatus on Miriamil ja tema perekonnal väike pildiline seiklus või ettevõtmine, mis seotud raamatu teemaga. Igas raamatus tuuakse väikese lugejani 13 erinevat elukat või taime.

Põhirõhk on Eesti looduse tutvustamine 3-7-aastastele lastele. Nii on raamatute keskmes illustratsioonid elukatest ja taimedest koos lühikese kirjeldusega. Välja on toodud kõige iseloomulikumad omadused ja ka põnevad faktid, mis ühte või teist elusolendit kirjeldavad või mida lapsed selle isendi kohta teadma peaksid. Pildiline pool on kindlasti atraktiivsem ja huvitavam kõige väiksematele lugejatele. Väga loomutruud pildid on joonistanud Kädi Rist, tekstid kirjutanud Teet Kamarik. Trükitähtedes tekst pakub avastamisrõõmu ka algklasside mudilastele. Papist raamatud on vastupidavad ja pakuvad lugemist ja uurimist pikaks ajaks.

Eesti Päevalehe kirjastus
Lisatud 5. augustil 2010

Projekti maksumus kokku on keskkonnaministeeriumi teatel 66,7 miljonit krooni, millest 60 miljonit krooni rahastatakse läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa regionaalarengu fondist ning 6,7 miljonit on Tallinna loomaaia omafinantseering. Projekti valmimise tähtaeg on 2013. aasta.

"Keskuses luuakse uued tööruumid õpetajatele ja abipersonalile, klassi- ja seminariruumid ning auditooriumid õppe läbiviimiseks, võimalused püsiekspositsiooniks ja rahvusvahelisteks näitusteks. Ehitatakse välja aastaringselt tegutsev lasteloomaaed ning laiendatakse raamatukogu," kirjeldas Mati Kaal planeeritavat keskkonnahariduskeskust.

Allikas: BNS Lisatud 5. augustil 2010

Võistlusel tuli osalejatel viie tunni jooksul teostada kolm eksperimentaalset tööd ja ülejärgmisel päeval sama aja jooksul lahendada üheksa teoreetilist ülesannet. Eksperimentaalse töö raames tuli võistlejatel sünteesida orgaaniline aine, tiitrida rauaioonide lahuseid ning tiitrida ja tuvastada erinevaid polümeere.

Teoreetilises voorus tuli õpilastel lahendada erinevaid praktikaga seotud ja teoreetilisi ülesandeid. Näiteks pidid võistlejad teostama arvutusi Jaapanis leiutatud liitiumioonaku kohta, leida fugu kalast tetrodotoksiini sünteesiteid ning arvutama tsüklodekstriini sisestuskomplekside sisaldust dünaamilise tuuma magnetresonantsspektroskoopia andmete põhjal.

"Kuigi need teemad kõlavad tavaõpilase jaoks pisut keerulistena oli olümpiaadi mõistes võistlus suhteliselt lihtsate killast," ütles Tartu Ülikooli orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg. "Sellest tulenevalt olid ka punktiskoorid kõrged - esikoha ja kuldmedali võitis Hiina esindaja Xianghang Shangguan 96,6 punktiga 100 võimalikust."

Järgmisel aastal toimub Rahvusvaheline Keemiaolümpiaad Türgis.

42. rahvusvahelise keemiaolümpiaadi ülesannete ning tulemustega saab tutvuda internetilehel
http://www.icho2010.org/en/home.html

Rohkem infot Eesti aineolümpiaadidest leiab Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt http://www.teaduskool.ut.ee/

Tartu Ülikool
Lisatud 5. augustil 2010

Kahel õhtul on võimalik kõigil linlastel ja linnakülalistel tasuta nautida hiigelekraanilt maailma filmitaset. Parki paigaldatakse 31. fantastilise iluaia keskele hiiglaslik kinoekraan suurusega 20x15 meetrit, mis peaks rahuldama iga filmisõbra vajadused nii pildis kui helis. Kõigile külalistele antakse võimalus nautida suurepäraseid meistriteoseid vabas õhus, keset loodust, Tornide väljaku pargis ning ilma mingisuguse kinopiletita.

Näitamisele tulevad filmid pärinevad peagi algava armastusfilmide festivai tARTuFFi programmist ja on ühed hinnatuimad ning enim silmapaistvamad valikust. 6. augustil linastub film nimega "An Education" - Haridus, Rez. Lone Scherfig. UK 2009. Film tasuti Oscari ja Kuldgloobuse nominendiks nimetamisega ning briti filmi BAFTA auhinnaga parima naisnäitleja rolli eest. Pealkirjale viitava hariduse andjaks on selles filmis kooli asemel rohkem "suur Elu ise" oma tohutu armastuse ja hämarate saladustega.

7. Augustil linastub film "I Am Love" - Ma Olen Armastus, Rez. Luca Guadagninolt ning film pärineb Itaaliast 2009. Film, mis algab sama suurejooneliselt kui Francis Ford Coppola legendaarne "Ristiisa" ja kannatab välja võrdluse Luchino Visconti võrratu "Leopardiga. Linateose vaieldamatu staar on Emmat kehastav briti näitleja Tilda Swinton. "Ma olen armastus" on ülistuslaul armastusele, vabadusele, noorusele ja ilule.

Mõlemad filmiõhtud algavad Tornide väljaku pargis kell 22.30. PÖFF Lillefestivalil on 2010 aasta rahvsuvahelise Tallinna lillefestivali üks viimaseid suursündmusi. Istekohti jätkub kuni 700 inimesele ja eraldi nendeks õhtuteks on üles seatud Kinokohvik kust saavad kõik soovijad kuuma kohvi, pokaali veini ja midagi keha kinnituseks. Juba 28. augustil lõpetatakse selle aasta lillefestival suure kontsertiga kus astub üle Tõnis Mägi koos Georg Otsa nimelise muusikakooli orkestriga.

Lisainfot sündmuse ning filmide kohta leiab: http://lillefestival.tallinn.ee/ ja http://www.poff.ee/

Allikas: BNS Lisatud 5. augustil 2010

Tänavu suvel tegid Ranna noortekeskuse eriliseks mitmekülgsed tantsutrennid ja -võistlused ning traditsiooniliselt toimusid erinevad kunstitöötoad ja spordivõistlused. "Täitsime oma eesmärgid igati ja jäime rahule, nii külastajate arvu poolest kui ka planeeritud tegevuste osas," sõnas projektijuht Haide Kuivas.

Ranna noortekeskuse tegevused toimusid viis korda nädalas: esmaspäevast reedeni, kokku võimaldas ilm olla rannas 17 tegevuspäeva, mille jooksul registreeriti kokku ligikaudu 3000 külastajat. Kõik tegevused olid noorte jaoks tasuta ning projekt toimus tänu Tallinna Noorsootöö Keskusele ning Harju Maavalitsusele.

Alates 2. augustist on ootavad kõik keskused noori taas noortekeskustes. Ranna noortekeskuse blogi saab külastada aadressil http://www.rannanoortekeskus.blogspot.com, noortekeskuste kontaktid leiab http://www.taninfo.ee/

Tallinna Noorsootöö Keskus
Lisatud 5. augustil 2010

Laenutaotluse saab SEB internetipangas täita kolmapäevast. Nordea Panga kontorites saab õppelaenulepinguid sõlmida järgmisest esmaspäevast.

Tänavune õppelaenu maksimaalmäär on sarnaselt viimastele aastatele 30.000 krooni. Samuti ei ole muutunud laenu intressimäär, mis on viis protsenti aastas. Õppelaenu saab taotleda kuni õppeaasta lõpuni, teatas Swedbank.

Aastatega on õppelaenu võtjate arv järk-järgult vähenenud, kuna noored leiavad üha enam muid vahendeid õpingutega seonduvate kulude katmiseks, kommenteeris Swedbanki väikefinantseerimise osakonna juht Ago Samma. Laenuvõtjad ja käendajad on Samma sõnul muutunud konservatiivsemaks ning teadlikumaks.

Kõik kolm panka alustavad õppelaenu esimest korda taotlenud klientidele ülekandmist 1. oktoobril. Korduvtaotlejatele, kes on varasemalt avaldanud soovi, et õppelaen kantaks üle automaatselt, hakkavad pangad laenusummasid üle kandma 15. septembril, kui kool on kinnitanud õppuri tudengistaatust ja kõik tingimused laenu saamiseks on korrektselt täidetud.

Õppelaenu saab taotleda täiskoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutsekoolis Eestis või välismaal õppiv tudeng. Õppelaenu tagatiseks on kahe Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis alalise elaniku elamisloa alusel viibiva isiku käendused või kinnisvara. Käenduslepinguid saab sõlmida internetipangas või pangakontoris.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2010

Toetust said viis rahvusvahelist noortevahetust. Näiteks korraldab Virumaa Noorte Initsiatiiv septembris Viljandimaal noortevahetuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Bulgaaria töötutele noortele, kus õpitakse kasutama uut meediat ja tutvustatakse elektroonilist portfooliot, mille abil on võimalik hinnata ja analüüsida oma mitteformaalset õpikogemust, teatas SA Archimedes esindaja.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati kolme projekti. Näiteks õpivad Viljandimaa noored oma algatuse ”Tuleviku mulgid” raames tundma oma maakonna iidseid ja unustatud vaatamisväärsusi, koostavad neid tutvustavad DVDd ning asuvad hiljem maakonna külalistele giididena ekskursioone läbi viima. Noortegrupp "Ehitajad" aga õpetab muusikahuvilistele noortele, kuidas ise valmistada elektroonilisi muusikariistu, mida noored saavad hiljem kasutada oma muusika loomiseks ja esitamiseks. Projekti käigus valmivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud õppematerjalid.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammi raames viib Eesti noorteühenduste liit järgmise aasta riigikogu valimiste eel läbi varivalimised, millega antakse noortele alates 14. eluaastast võimalus endale meelepärase kandidaadi poolt hääletada.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse kaheksa vabatahtlikku Armeeniast, Austriast, Gruusiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Tšehhist. Neli Eesti noort lähevad aga vabatahtlikuks Kreekasse, Süüriasse, Inglismaale ja Armeeniasse.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu kaks koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Näiteks korraldab mittetulundusühing Metropolis oktoobris rahvusvahelise koolituse ”Creativity-Writing-Communication”.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati nelja projekti. Viimsi Noortevolikogu arutab koos Tallinna, Kuressaare, Jõhvi ja Rakvere õpilastega oma projekti ”Kuidas võidelda noorte tööpuuduse vastu – palgatöö või ettevõtlus?” käigus noorte töötuse üle Eestis ja Euroopas ning teeb otsustajatele ettepanekud, mil moel noorte arvates peaks töötuse probleemi leevendama.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Toetusi vahendab sihtasutuse Archimedes Euroopa noored Eesti büroo.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2010

"Tänavune suvekool jätkab tava olla meeldivalt hariv," sõnas suvekooli peakorraldaja Kärt Maalinn. Suvekooli raames toimuvad mitmed seminarid ja meelelahutuslikumat laadi üritused, sealhulgas RMK maastikumäng. Inspireeriva loenguga esineb Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali abil loodud haridusplatvormi elluviimiseks toimuvad Riigikogu valimisteks valmistumise töörühm ning Eesti Noorteühenduste Liidu noorte varivalimisprojekti arutelud. "Suvekoolilised saavad osaleda karjääriõppe seminaril, mis aitab õpilastel teadlikumalt kavandada õpinguid ja elukäiku laiemalt ning teadvustada töövõimalusi," märkis Maalinn.

Viimasel õhtu toimub Õ-laulupidu ning püstitatakse EÕELi saunarekord "100 kuuma keha saunas". Samuti loositakse kõigi osalejate vahel välja langevarju hüpe.

EÕEL suvekooli toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Riigimetsa Majandamise Keskus, Vihula Vald, Aakre Moos, Pop Sport, Ahhaa, Jõhvi Kontsertimaja, Värska Spa, Eesti Päevaleht, KUMU, Uuskaubi, Saidafarm, MuMu, Jõhvi Kontsertimaja, Leibur, Bono, Arvo Veidenberg, Sõber Kuido, Olerex, Ajakirjade Kirjastus, EMT, Vanaema Vilma Rull ja mitmed teised ettevõtted ja asutused.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Õpilasesinduste Liit 
Lisatud 4. augustil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 4. augustil 2010

Möödunud õppeaastal oli Eestis kokku 235 keskkooli ja gümnaasiumi, neist 117-s õpetatakse riigikaitseõpetust, selgub Eesti noorsootöö instituudi välja antud kokkuvõttest "Noortemonitor 2009". 47 kutsekoolist õpetatakse riigikaitseõpetust 11-s. 2008/2009 õppeaastal oli riigikaitset õpetavate koolide arv 104 ja 2007/2008 õppeaastal 80.

Kool otsustab oma õppekavas valikainete õpetamise. On olnud juhtumeid, kus kool pakub riigikaitseõpetuse valikainena välja, kuid huvilisi õpilasi ei ole olnud piisavalt ja õpet ei avata. Vastupidise näitena võib tuua Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi, kus riigikaitseõpetus avati tänu õpilaste aktiivsele tegutsemisele.

Riigikaitseõpetus ei ole kättesaadav enamusele Tartu linna õpilastest, samuti Tartu, Lääne, Jõgeva, Harju, Võru, Valga ja Hiiu maakonnas ning Tallinnas.

Suhtumise osas, kas riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik või vabatahtlik, kaldub õpilaste soosing vabatahtlikkuse poole. Samas on aga õpilased riigikaitse õppimise võimalusega rahul ning leiavad, et seda on vaja õppida võrdselt nii poistel kui tüdrukutel.

Riigikaitseõpetus on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele pakutav valikaine. 2003. aastal koostatud riigikaitseõpetuse ainekava on mõeldud ühele kursusele, 35 ainetundi aastas gümnaasiumiastmes. Uue õppekavaga on plaanis tundide arvu kahekordistada.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2010