Tegevuspäeval uurisid 80 teadus- ja loodushuvilist noort Tähtvere pargi kõikvõimalikku elusloodust – uuriti nii maa peal kasvavaid ja liikuvaid, õhus lendavaid kui ka vee all tegutsevaid organismirühmi. Noortel aitasid liike määrata teadlased ja spetsialistid ülikoolidest ja looduskaitseorganisatsioonidest. Need liigid, keda looduses määrata ei õnnestunud, määrati hiljem laboris.

Kokku leiti uurimisalalt 443 liiki, sealhulgas näiteks 7 liiki imetajaid, 47 liiki linde ja 20 liiki putukaid. Tähtvere pargi veekogudes tuvastati 3 liiki kalu ja 15 liiki veeselgrootuid. Lisaks leiti 3 liiki kahepaikseid. Lisaks sagedamini uuritud taimedele ja imetajatele olid tähelepanu all ka tihtipeale harvemini uuritavad liigid – näiteks tuvastati Tähtverest 52 mullaelustiku liiki ja 25 liiki planktoneid.

Leitud liikide hulgas oli mitmeid leide, mis olid üllatuslikud ja põnevad ka teadlastele endile, näiteks hulkjalgsete Craspedosoma rawlinsi liik on üsna laialt levinud nii Kesk-Euroopas kui Skandinaavias, kuid Eestis pole keegi seda liiki seni veel määranud. Lindude töörühm tõi ühe põnevaima leitud liigina välja omapärast rippuva kukru moodi pesa ehitava kukkurtihase (Remiz pendulinus), kes on meil väikesearvuline haudelind. Imetajate töörühm leidis uurimisalalt näiteks kopra, halljänese ja põdra tegevusjälgi. Samuti leiti nelja liiki nahkhiiri, kes kuuluvad Eestis II kategooria kaitsealusteks liikide nimestikku.

„Tulemused olid väga huvitavad just sellepärast, et ega me oma kodukohas ju tihti ei mõtle, kas ja kui palju meie ümber tegelikult liike elab ja mis juhtuks, kui neid liike oleks näiteks oluliselt vähem,“ rääkis elurikkuse päeva korraldaja Liina Saar, kes lisas, et üritus oli harukordne ka seetõttu, et ühel maa-alal tegutsesid koos 30 erinevate valdkondade teadlast, kellega koos kooliõpilased praktilist tööd teha said.

Elurikkuse tegevuspäevi on ajakirja GEO eestvedamisel erinevates riikides korraldatud juba alates 2001. aastast, lisaks Eestile toimus tänavu mai- ja juunikuus elurikkuse päev veel 36 riigis.

Lisaks ajakirjale GEO toetasid üritust Saksamaa Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (FIBIR), Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Sihtasutus Archimedes, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ornitoloogiaühing, AS Maag, Noires HA OÜ ja A.Le Coq.

Täpsemat informatsiooni elurikkuse päeva kohta leiab veebiaadressilt www.archimedes.ee/elurikkus.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 30. juulil 2010

Ülikoolilinna Tartu eriline roll Eesti vaimuelus vajaks selgitamist ehk ainult võõramaalastele. Ka eesti kunstist rääkides ei saa temast üle ega ümber – juba kunstikooli "Pallas" tähendus meie professionaalse kujutava kunsti arenguloos on sedavõrd monumentaalne. Veel tänagi on Tartu pelgupaigaks pallaslikest juurtest võrsuvale maalitraditsioonile, mis on hargnenud aga õige erinevateks suundadeks ja salahoovusteks. Nimetagem seda näiteks eesti kunsti karstialaks. Ja just see ongi tore!

Tartu vaimu võib defineerida, kritiseerida ja ülistada tõsimeeli või irooniliselt. Silmaga on näha, kuidas siinne kohavaim mõjutab tugevalt Tartus tehtavat kunsti – isegi kui see sünnib Tallinnast tulnud õpetajate juhendamisel ja kõigi rahvusvaheliste reeglite järele. Kunstis, mida tehakse Emajõe kallaste pääl, on rohkem kirge. Lõuna-eestlase süda oleks nagu soojem, tema silmis on sügavust, tema huultelt pudeneb luulet. Ka suur sõnameister Artur Alliksaar oli tartlane! Ja mitte ainult kirge – siinses kunstis on kindlasti ka enam hullust. Ent mitte ägedat ja suhtlemisaldist protesti-hullust, ekstravertset eneseesitlust... Pigem niisugust maalähedasest teadatahtmise tungist kantud, rohkem sellist enesessepööratud, boheemlikult puudekallistajalikku, sala- ja para-akadeemilist, tumedalt metsajärvelikku, ent aeg-ajalt ka ilutulestikuna bakhantlikku janditamisse paisuvat muhedat hullust. Ja hullul ikka alati kerge muie suunurgas - nii et võta sa kinni... Vaga vesi, sügav põhi.

Jüri Marran muidugi pole hull, aga kunstilist kirge on tema töödes hullupööra palju. Asetades neid pilte rohkem ritta, hakkab huvitaval kombel üks tormakus tasakaalustama teist, see jälle kolmandat – nagu hästi kokkusäetud pidulauas teevad maitsed omavahel. Nii sünnib temperamentsete loomeaktide jadast omamoodi tasakaal. Ka ühendus Marrani ja Taaralinna genius loci vahel on kui harmooniline kooselu, täis tundeid ja üksteisemõistmist. Kunstniku armastus kodulinna vastu on kompromissitu ja kaasahaarav. Päevapiltniku hoole ja armastusega jäädvustab ta vaateid ja nurgakesi Toomemäel ja Emajõe ääres, Karlovas ja Supilinnas – ja tõlgib nähtu talitsematu maalikirega konkreetsemateks või abstraktsemateks värvivärelusteks. Marrani pintsel on temepramentne ja samas tundlik, ka kõige hullemas värvimöllus jääb autor ikka härrasmeheks.

Jüri Marran on sündinud 1937. aastal Tartu linnas kooliõpetajate peres. Kõrghariduse omandas Tartu Ülikoolis füüsikuna (1961), seejärel tegutses kuni aastani 2003 õpetajana. Mõjutused kunstnikuks saamisel pärinevad isalt ning õpetajatelt Rein Pirgilt ja Mait Maameelelt, põhjalikum koolitus Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolist. Esineb näitustel aastast 1965. Viljelenud portreed, kompositsiooni, lille- ja maastikumaali, kujundanud ja illustreerinud raamatuid, loonud teatrikostüüme. Eesti Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige aastast 1989.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. augustini 2010.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Jüri Marran. Toome varemed (2009)

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 30. juulil 2010  

Fotograafid: Aleksandr Gronski, Marianna Jakobson, Vladimir Nikitin, Mihail Šolk, Aleksei Naroditski, Aleksandr Liaško, Andrei Tšežin, Igor Lebedev, Sami Hyrskylahti, Andrei Kuznetsov, Sergei Štšerbakov, Aleksandr Belenki, Juri Molodkovets, Vadim Jegorovski, Sergei Svešnikov, Dmitri Gorjatšev, Andrei Poluškin, Maria Šarafutdinova, Marina Romanova, Aleksei Tihhonov.

Varem eksponeeritud Peterburis, 2006; Riias, 2008.

Näitus esitleb Leningradis 1960.–1980. aastatel ehitatud hooneid, mida on pildistanud erinevate põlvkondade ja erineva käekirjaga fotograafid. Kuraatori idee oli juhtida tähelepanu nn. stagna aja arhitektuuripärandile ning aidata kaasa sellele, et need ehitised ei kaoks jäljetult lammutuste ja ümberehitamistega, kuna ühiskond ja ka erialaspetsialistid pole suutnud mõtestada nende tähendust ajaloos. 

Näitusel osalevatel fotograafidel paluti väljendada oma suhtumist selle aja arhitektuuri. Kuna Külma Sõja-aegne arhitektuur on tasapisi taas moodi tulemas, siis on 1960.–1980. aastate ehitised täna juba veidi vähem ohus. Siiski kasutatakse neid ka kui üksnes alusmaterjali uue kesta jaoks, nagu seda hiljuti tehti näiteks hotell Moskvaga, millele pealetõmmatud klaaskihiga hävitati kõik autentse modernismi tunnused.

Nagu hästi teame, on suhtumine nõukogude aja arhitektuuri ka Eestis probleemne. 

8. juulil kell 16.00 toimub soolalaos näituse kuraatori Vladimir Frolovi ettekanne Leningradi modernismist ning tänasest suhtumisest sellesse.

Project Baltia arhitektuuriajakirja eripakkumine avamisel: soodustellimine 2010. aastaks ning vanemate numbrite soodusmüük.

Näitus on Rotermanni soolalaos avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

Lisainfo: www.arhitektuurimuuseum.ee

Lisatud 30. juulil 2010

This event will take academia, education and environmental policy makers, senior members of academic institutions, representatives of government and non-governmental organisations and international development agencies, teachers, sustainable development and environmental management professionals and other stakeholders through the need for greening education and then discuss effective initiatives that can be taken to translate “education for sustainability” in to actions.

Further to the knowledge sharing on greening education including topics such as ecologizing curriculum (incorporating sustainability), greening of courses and creating low carbon education institutions; the upcoming event also provides an excellent networking opportunity with academia, sustainable development practitioners and other stakeholders in Europe and beyond. An excursion (optional) on Saturday the 30th of October, 2010 is planned which will also provide an additional and informal networking opportunity.

You are cordially invited to attend this international event and/ or nominate the member(s) of your institution.

For further information, please see the event details: http://www.etechgermany.com/IGEE2010.pdf

Sincerely,
Organizing Committee

International Greening Education Event
Etech Education for Sustainability
Initiative
Dürkheimer Str. 24
76187 Karlsruhe
Germany
Tel.:    0049-721- 476 89 16
Fax.:    0049-721- 476 89 53
Email:   mail@etechgermany.com 
Web: www.etechgermany.com 

Lisatud 30. juulil 2010

Näitusel on kõrvuti Eesti Vabaõhumuuseumi auväärsed ja eakad talupojatoolid Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite värske loominguga. Noorte disainerite ülesandeks oli projekteerida funktsionaalne tool, mille stabiilne konstruktsioon nõuaks võimalikult vähe materjali. Inspiratsiooni selleks käidi ammutamas ka vabaõhumuuseumist.

Kunstiakadeemia tootedisaini tosinat üliõpilast juhendasid õppetooli juhataja Heikki Zoova ja meister Rein Erdel.

Eesti Vabaõhumuuseumi rikkalikus kogus – 2010. a alguse seisuga 66 513 museaali – on vanu toole ja istepinke 179. Suvehooajal on muuseumi 12 talus võimalik tutvuda 91 maameeste tehtud istmega.

Muuseum on avatud kuni 29. septembrini iga päev kella 10st-20ni, hooned ja toolinäitus Pulga talus kella 10st-18ni.

Piret Järvan, Eesti Vabaõhumuuseumi turundusdirektor
Lisatud 30. juulil 2010

Loengu teema on "Tuletorn" ja see on salvestatud lavastuse "Tuulesaared" esimese etendustetsükli ajal (14. juuli) Tahkuna tuletorni all.

Loeng on eetris Klassikaraadios.
http://klassikaraadio.err.ee/
http://ylikool.ee/

Olete oodatud kuulama!

Theatrum
Lisatud 30. juulil 2010

Riigikantselei teatel toimuvad valitsuse ja peaministri tööruumidega tutvumiseks kella 11-15 igal täistunnil ekskursioonid, kuhu tuleks soovijatel eelnevalt registreeruda. Kell 18 võtab päeva kokku Stenbocki maja õuel esinev tütarlastekoor Ellerhein.

Kuuendat korda toimuva avatud uste päevaga tähistatakse kümne aasta möödumist valitsuse asumisest Stenbocki majja.

Arhitekt Johann Caspahr Mohr kavandas praeguse valitsushoone algselt Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid selle valmimisel aastal 1792 sai hoonest krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidents. Pärast krahvi surma kasutati hoonet mitmel otstarbel kuni 1891. aastani, mil see võeti esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid seal kuni aastani 1987. Valitsuse ja riigikantselei jaoks alustati hoone taastamist 1996. aastal.

Allikas: BNS Lisatud 30. juulil 2010

* „Kurbuse 10 värvi“ – Kersti Linnamägi, maalid (Tallinna Huvikeskus Kullo maalikursuse juhendaja)
* „Elu ilma depressioonita“ – Natalia Vinogradova, kunstiteosed plastpudelitest
* „Liikumine“- Aire Aksiimi, Joanna Kuuse, Kairit Orgussaare maalid
*   Rein Eskeli näitus (Tallinna Huvikeskus Kullo šarži-portree ringi juhendaja)

* „Kurbuse 10 värvi“ – Kersti Linnamägi, maalid
Kersti Linnamägi maaliliste maalide sisse on kirjutatud Doris Kareva luuletused.
Kunstnik on Tallinna Huvikeskus Kullo Maalikursuse juhendaja aastast 2000.

* „Elu ilma depressioonita“ – Natalia Vinogradova
kunstiteosed plastpudelitest. Kõige ilusamad asjad maailmas on loodud ja kingitud meile Issanda poolt. Ta on andnud meile fantaasia. Ning kõige tähtsam on juhtida seda positiivsesse suunda. Loominguline fantaasia on piiramatu. Mida rohkem kaunimaid asju me loome ja hoiame, seda rohkem rõõmu anname nii Jumalale kui ka inimestele, sest Tema on meie Isa, ja meie Tema lapsed. Tehke ka teie midagi head ja huvitavat.

Kullo Lastegalerii avatud T-L kell 10.00-18.00, www.kullo.ee

Lisatud 30. juulil 2010

28. juulist - 30. septembrini kestvale võistlusele on oodatud mälestused ja meenutused ülikooliajast, unistused ja plaanid TTÜsse astumisest, arvamuslood osalejatelt või kõrvaltvaatajatelt TTÜs antavast haridusest, selle olulisusest ning teadmisjanu pisiku levitamisest. Osaleda võib igaüks, esitada tuleb jutustus, foto või filmiklipp TTÜst veebilehele www.ttu.ee/nasa.

"Konkursi eesmärgiks on koguda vahvaid mõtteid ja mälestusi TTÜ kohta nii huvilistelt kui TTÜ vilistlastelt, tudengitelt, õppejõududelt ja töötajatelt. Soovime võistlusega näidata Tehnikaülikooli kui atraktiivset õppe- ja teadusasutust, mis on täis positiivseid emotsioone, teadmisjanu ja aktiivseid inimesi," kommenteeris TTÜ üritusturunduse projektijuht Britta Gassmann.

Peaauhinna saaja selgitatakse välja viie avalikkuse poolt enim hääli saanud jutu-, foto ja filmitöö esitaja seast loosimise teel. Loosimine viiakse läbi 1. oktoobril 2010 kell 12:00.
Peaauhind sisaldab: lennupiletid Tallinnast Orlandosse ja tagasi, majutus Orlandos 6 ööd, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, Kennedy Space Centeri pass 1 päevaks ja ekskursioon ning osalemine astronaudikoolitusel.

Lisaks peaauhinnale on ka palju vaheauhindu võistluse toetajatelt, kelleks on EMT, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Peugeot, Estonian Air ja TTÜ avatud ülikool. Esimese kümne postitaja vahel loositakse juba peagi välja mobiiltelefon HTC Desire A8181, mille on auhinnafondi pannud EMT.

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 29. juulil 2010

Järelevalve teostaja ülesanneteks on kontrollida kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, jälgida noorsootöö seaduse nõuete täitmist noortelaagris, analüüsida probleeme kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel ning kontrollida riigi eelarvest noortelaagrile eraldatud vahendite kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust.
 
„Järelevalve teostajad kontrollivad laagrijuhatajate ja -kasvatajate kvalifikatsiooni tõendava  tunnistuse olemasolu tagamaks, et laste ja noortega tegelevad kompetentsed noorsootöötajad.  Samuti külastatakse laste eluruume, proovitakse toite ning jälgitakse laagriprogrammi. Juba külastatud 26 laagrit jätsid küll väga positiivse mulje ning lastel oli seal hea ja turvaline olla,“ selgitas laagrite järelvalve läbiviija noorte arendava ja tervistava puhkuse peaekspert Kadri Kurve.
Projekt- ja tegevusloaga laagrite toetuseks ning laagrijuhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu 2010. aastal  enam kui 11 miljonit krooni.
 
Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2010“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
 
Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 29. juulil 2010