<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=9770</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=9770" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/44188/eesti-opilased-toid-rahvusvaheliselt-matemaatikaolumpiaadilt-4-aukirja</guid>
    <pubDate>Thu, 29 Jul 2010 10:02:36 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/44188/eesti-opilased-toid-rahvusvaheliselt-matemaatikaolumpiaadilt-4-aukirja</link>
    <title><![CDATA[Eesti õpilased tõid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt 4 aukirja]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>5.-14. juulil toimus Kasahstanis 51. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad. Kokku osales 517 õpilast 96 riigist. Eesti võistkonna õpilased said neli aukirja, mis anti vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest.</p>
<p>Eesti võistkonda kuulusid Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. klass), Andre Tamm (Tallinna Reaalkool, 12. klass), Paavo Parmas (Gustav Adolfi Gümnaasium, vilistlane), Ants Remm (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass), Aleksandr Šved (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 11. klass) ja Erik Paemurru (Tallinna Reaalkool, 12. klass).</p><p>Aukirjad said vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendanud Rauno Siinmaa, Andre Tamm, Ants Remm ja Erik Paemurru. Seejuures Rauno Siinmaa lahendas täielikult ära kaks ülesannet, kuid tema tulemus (14 punkti) jäi nagu eelmiselgi aastal, paraku pronksmedalist lahutamata. "Üldiselt oli eesti võistkonna õpilaste tase küllalt ühtlane, kõige väiksem tulemus oli 7 punkti," ütles eesti võistkonna üks juhendajatest, Tartu Ülikooli matemaatika instituudi doktorant Oleg Košik.</p><p>Riikide arvestuses võttis Eesti 63. koha, jõudes ettepoole naabritest Soomest, Rootsist ja Norrast, kuid jäädes alla Leedule, Taanile ja Lätile. Nagu enamikel varasematel aastatel, oli ka seekord kõige edukam Hiina võistkond.</p><p>Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil toimub lahendamine kahel päeval, kummalgi päeval lahendatakse nelja ja poole tunni jooksul kolm rasket ülesannet. </p><p>Eesti võistkonna juhendajad olid Tartu Ülikooli matemaatika instituudis värskelt doktorikraadi kaitsnud Indrek Zolk ning Tartu Ülikooli matemaatika instituudi doktorant Oleg Košik.</p><p>Olümpiaadi ülesannete ja tulemustega saab tutvuda olümpiaadi kodulehel <a href="http://www.imo-official.org/year_info.aspx?year=2010" mce_href="http://www.imo-official.org/year_info.aspx?year=2010">http://www.imo-official.org/year_info.aspx?year=2010</a> </p><p>Järgmisel aastal toimub rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad 16.-24. juulil Hollandis Amsterdamis. Sel sügisel 4.-8. novembril toimub Islandil 21. rahvusvaheline võistkondlik matemaatikavõistlus "Balti Tee", Eesti viieliikmeline võistkond selgub pärast 2. oktoobril toimuvat sügisest lahtist võistlust.</p><p><em>Tartu Ülikool<br />Lisatud 29. juulil 2010</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/44158/uuring-korgkoolis-opivad-joukamate-perede-lapsed</guid>
    <pubDate>Wed, 28 Jul 2010 10:17:21 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/44158/uuring-korgkoolis-opivad-joukamate-perede-lapsed</link>
    <title><![CDATA[Uuring: kõrgkoolis õpivad jõukamate perede lapsed]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Äsja trükivalgust näinud Eesti üliõpilaskodade liidu (EÜL) uuringu tulemuste järgi jõuab kõrgkoolidesse enam neid noori, kelle vanematel on kõrgem haridustase ja majanduslik olukord keskmisest parem, kirjutab Teele Tammeorg ajalehes Eesti Päevaleht.</p>
<p>Artikli täistekst <a class="" href="http://www.epl.ee/artikkel/580862" target="_blank" mce_href="http://www.epl.ee/artikkel/580862">Eesti Päevalehe veebilehel.</a> <br /><br /><em>Lisatud 28. juulil 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43976/waldorfi-kool-sugisest-paris-oma-majas-pelgulinnas</guid>
    <pubDate>Mon, 26 Jul 2010 08:44:10 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43976/waldorfi-kool-sugisest-paris-oma-majas-pelgulinnas</link>
    <title><![CDATA[Waldorfi kool sügisest päris oma majas Pelgulinnas]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Järjest popim Waldorfi kool ei mahu Lasna­mäe Paekaare kooli ühte tiiba enam ära, kirjutab Kadri Ibrus ajalehes Eesti Päevaleht.</p>
<p>Artikli täistekst <a class="" href="http://www.epl.ee/artikkel/580735" target="_blank" mce_href="http://www.epl.ee/artikkel/580735 ">Eesti Päevalehe veebilehel. <br /></a><br /><em>Lisatud 26. juulil 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43967/tartus-toimub-rahvusvaheline-piibliteaduste-maailmakonverents</guid>
    <pubDate>Mon, 26 Jul 2010 08:31:29 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43967/tartus-toimub-rahvusvaheline-piibliteaduste-maailmakonverents</link>
    <title><![CDATA[Tartus toimub rahvusvaheline piibliteaduste maailmakonverents]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tartus algas pühapäeval viiepäevane piibliteaduste ja nendega seotud uurimisvaldkondade maailmakonverents, kus osaleb ligi 500 nende erialade asjatundjat 40 riigist.</p>
<p>Konverentsil peetakse ligi 300 ettekannet, mille keskmes on Vana ja Uue Testamendi teaduse küsimused, ent laiemalt kogu Vana Lähis- Ida keeled, kultuurid, religioonid, ajalugu ja arheoloogia, teatas Tartu ülikooli pressiesindaja BNS-ile.</p><p>Tähelepanu pööratakse kristluse tekkeloole, judaistikale, teaduse metodoloogilistele küsimustele, aga ka piibli mõjule tänapäeva maailma kultuuris, religioonide omavahelistele suhetele ja teadusloole. Kuna esmakordselt toimub konverents Baltimaades ning kogu Ida-Euroopas alles teist korda, arvestatakse paljudes teemaplokkides just selle piirkonna teaduse panusega.</p><p>Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi lektori Urmas Nõmmiku sõnul on konverents suurim rahvusvaheline üritus, mille korraldamisega usuteaduskond on seni kokku puutunud. ?Suur hulk teaduskonna liikmeid, doktorante ja vabatahtlikke üliõpilasi osaleb konverentsil või selle korraldamisel kõrvuti kümnete kogu maailmas tuntud teadlastega. Tartu ülikooli jaoks on sellise tasemega teadusürituse toimumine suureks tunnustuseks siinsele pika ja väärika ajalooga piibliteaduste traditsioonile,? märkis ta.</p><p>Igal suvel peetava konverentsi toimumispaigana astub Tartu samasse ritta linnadega Groningen, Singapur, Perth, Edinburgh, Viin, Auckland, Rooma ja London.</p><p>Konverentsi eestvedaja on USA-s Atlantas asuv 9000-liikmeline Society of Biblical Literature (SBL). Seekordne üritus toimub koostöös Euroopa sarnase teadusorganisatsiooniga European Association of Biblical Studies (EABS). Konverentsi Eesti-poolne akadeemiline partner on Tartu ülikool.</p><p><em>Allikas: BNS Lisatud 26. juulil 2010</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43877/eesti-keskkonnaharidus-saab-21-miljonit-euroraha</guid>
    <pubDate>Fri, 23 Jul 2010 11:44:54 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43877/eesti-keskkonnaharidus-saab-21-miljonit-euroraha</link>
    <title><![CDATA[Eesti keskkonnaharidus saab 21 miljonit euroraha]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Keskkonnaameti keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise projekt sai Euroopa regionaalarengu fondist ligi 21,4 miljoni krooni.</p>
<p>Sellega seoses arendatakse kolme järgneva aasta jooksul kümmet looduskeskust üle Eesti: Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula rahvuspargi keskust, Iisaku, Otepää, Endla ja Viidumäe looduskeskust ning Räpinas paiknevat Põlvamaa keskkonnamaja. Harju-, Järva- ja Raplamaal rakendatakse tööle spetsiaalne keskkonnabuss, teatas keskkonnaamet.</p><p>Kõige rohkem on keskustes puudus tänapäevastest õppevahenditest, projekti abil kaasajastatakse õppevahendite, õppekirjanduse ja infomaterjalide kogu kõigis keskustes.</p><p>Osas keskustest on vajalikud eelnevad ehitustööd, et ruume laboritingimustele vastavateks õppeklassideks ümber kohandada, seda näiteks Iisaku ja ja Karula rahvuspargi keskuses. Harju-, Järva- ja Raplamaal pole keskkonnaametil ühtegi looduskeskust. Seega tahetakse neis maakondades olukorra parandamiseks tööle rakendada spetsiaalne keskkonnabuss, mis hakkab tutvustama eelkõige energia-, vee- ja elektrisäästu ning taastuvenergia temaatikat.</p><p>Osades keskustes ehitatakse välja uued teemakohased ekspositsioonid või täiendatakse olemasolevaid. Püsiväljapanekud võimaldavad aktiivõpet ka tubastes tingimustes ning on kasutatavad nii iseseisvalt kui koos juhendajaga. Otepää looduskeskuses eelnevad väljapaneku püstitamisele ehitustööd, et kohandada ruum ekspositsiooni jaoks sobivaks.</p><p>Põlvamaa keskkonnamajja rajatakse spetsiaalne jäätmetele ja taaskasutusele orienteeritud ekspositsioon. Otepää looduskeskuse väljapanek hakkab tutvustama Otepää kõrgustiku maastike kujunemist ja kasutamist läbi aegade, selle loodusväärtusi ning looduskaitset.</p><p>Iisaku looduskeskuse väljapanekul saavad külastajad tulevikus hea ülevaate Ida-Virumaa lõunapiirkonnale iseloomulikest maastikest, nagu struugad, sood, kriivad, rabad ja oosid; nende kujunemisest ning põhijoontest tänapäeval.</p><p>Juba olemasolevat kaitsealustele liikidele ja elurikkusele pühendatud ekspositsiooni täiendatakse Viidumäe looduskeskuses ja Karula rahvuspargi keskuses. Lisaks saab Karula rahvuspargi keskuse väljapanek lisa uue pärandkultuuri tutvustava etnograafilise väliekspositsiooni näol.</p><p>Lahemaa rahvuspargi keskuses ehitatakse ja käivitatakse Lahemaa looduskeskuse põhikorruse püsiekspositsioon, millega seotakse juba olemasoleva keldri- ja rõdukorruse ekspositsioonid, mis tutvustavad rahvuspargi maastikke, elurikkust ja põlisasustust.</p><p>Keskkonnaameti looduskeskused ja tugipunktid moodustavad üle-eestilise võrgustiku, ameti keskkonnahariduse osakonnas töötab kokku 17 spetsialisti.</p><p><em>Allikas: BNS Lisatud 23. juulil 2010</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43820/ettevotetega-koostoos-loodavad-oppekavad-saavad-62-miljonit</guid>
    <pubDate>Wed, 21 Jul 2010 13:37:26 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43820/ettevotetega-koostoos-loodavad-oppekavad-saavad-62-miljonit</link>
    <title><![CDATA[Ettevõtetega koostöös loodavad õppekavad saavad 62 miljonit]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Sihtasutus Archimedes otsustas eraldada 62 miljonit krooni 17-le õppekava arendamise koostööprojektile, mis kaasavad arendusse kõrgkoolid ja ettevõtted, kokku laekus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavasse taotlusvooru 38 projekti. Rahastatavaid projekte on SA Archimedese teatel mitmest eri valdkonnast nagu logistika, meediamajandus, materjaliteadus või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Toetust leidsid ka Aasia ja Venemaa suunalise kompetentsi arendamise projektid.</p>
<p>"Kõrgkoolide ja ettevõtete tihe koostöö&nbsp;on eelduseks, et lõpetajad saaksid parima ettevalmistuse arvestades nii tänase kui homse tööturu vajadusi. On hea meel näha, et Eesti ärksamad ettevõtjad on valmis panustama oma aega ja teadmisi, sest ainult nii saavad nad olla kindlad, et tulevased lõpetajad on vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakutega," sõnas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik ja projektide valikukomisjoni esimees Heli Aru.</p><p>Ühisprojektide raames on võimalik kutsuda õppetööd tegema välismaiseid lektoreid või koostada uut teadus- ja õppekirjandust. Õppe pakkumine ei piirdu vaid tudengitega, kes kõik saavad võimaluse praktiseerida ettevõtetes.&nbsp; </p><p>Lisaks saavad projektidest Archimedese teatel kasu ka täiendõpet vajavad spetsialistid. Samuti on&nbsp; võimalik õppejõududel stažeerida ettevõtetes. Heli Aru lisas, et koostöö algatamise lõppeesmärk on pinnase loomine ettevõtluse ümberstruktureerimiseks kõrgema lisandväärtusega teenuste ja toodete pakkumiseks.</p><p>Tänavu on tegemist kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetusmeetme teise taotlusvooruga. Esimene taotlusvoor toimus 2009. aastal ja siis toetati 17 projekti. Kokku on toetusmeetme rahaline maht 132 miljonit krooni.</p><p><em>Allikas: BNS Lisatud 21. juulil 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43819/tartu-ulikoolis-kasvas-medalistide-osakaal</guid>
    <pubDate>Wed, 21 Jul 2010 13:35:23 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43819/tartu-ulikoolis-kasvas-medalistide-osakaal</link>
    <title><![CDATA[Tartu ülikoolis kasvas medalistide osakaal]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänavu kasvas märgatavalt Tartu ülikooli vastuvõetute hulgas riiklikel või rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt esinenud sisseastujate arv ning tõusis ka medaliga pärjatud gümnaasiumilõpetajate hulk.</p>
<p>Kui mullu võeti Tartu ülikooli vastu 53 olümpiaadil tunnustatud kandidaati, siis tänavu oli see arv 125. Osaliselt on nende arvu kasvu panustanud ka see, et tänavu laiendati mõnevõrra tunnustatud olümpiaadide ringi. "Riiklikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel tugevalt esinenud õpilased on ennast seni ülikoolis väga tugevate õppuritena tõestanud," ütles Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo.</p><p>Samuti kasvas tänavu parimate gümnaasiumilõpetajate vastuvõtuarv. Sel aastal võeti vastu 717 gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanut, mis on 34 võrra enam kui eelmisel aastal. Populaarseimateks valikuteks osutusid medalistide seas traditsiooniliselt arstiteadus 80, majandusteadus 69 ja geenitehnoloogia 49 avaldusega.</p><p>Esmakordselt lõi Tartu ülikool parima lõpetaja nime all soodustingimused ka sisseastujatele, kelle koolis medaliga lõpetajaid polnud ning kelle keskmine hinne oli selle kooli lõpetanutest kõrgeim. "Esialgsetel andmetel esitati kooliastmehinnete keskmise hinde alusel parima lõpetajana kandideerimisel 11 avaldust," ütles Karo.</p><p>Akadeemilise testi hea tulemuse alusel võeti tänavu Tartu ülikooli vastu 52 kandidaati, neist 37 riigieelarvelistele ning 15 riigieelarvevälistele õppekohtadele.</p><p>Kokku võeti tänavu Tartu ülikooli vastu 6182 kandidaati, neist bakalaureuseõppesse 4635, magistriõppesse 1225 ja doktorantuuri 282. Riigieelarvelistele kohtadele kvalifitseerus 3239 bakalaureuseõppe, 788 magistriõppe ja 161 doktoriõppe kandidaati. Riigieelarvevälistele kohtadele õppima pääsemiseks täitis normi 1396 bakalaureuseõppesse, 437 magistriõppesse ja 121 doktorantuuri pürgijat.</p><p><em>Allikas: BNS Lisatud 21. juulil 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43818/integratsiooni-ja-migratsiooni-sihtasutus-meie-inimesed-ootab-eesti-keele-koolitajaid-pakkumusi-tegema</guid>
    <pubDate>Wed, 21 Jul 2010 13:31:34 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43818/integratsiooni-ja-migratsiooni-sihtasutus-meie-inimesed-ootab-eesti-keele-koolitajaid-pakkumusi-tegema</link>
    <title><![CDATA[Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ootab eesti keele koolitajaid pakkumusi tegema]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Avatud on kaks konkurssi, mille raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed otsib kahe avaliku sektori asutuse töötajatele eesti keele koolituse läbiviijat.</p>
<p>Eesti keelt hakkavad nende käe all õppima SA Vene Teater <a href="http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=245" mce_href="http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=245">http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=245</a> ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse<br /><a href="http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=244" mce_href="http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=244">http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=244</a> töötajad.</p><p>Need kaks asutust on viimased, kelle töötajad saavad õppida eesti keelt asutuste endi initsiatiivil koostatud programmi alusel. Kokku saavad käesoleva aasta jooksul spetsiifilist, just nende asutuste eripäradest ja vajadustest lähtuvat eesti keele õpet 57 avaliku sektori asutuse enam kui 1300 töötajat.</p><p>Kõik 57 asutust said oma keeleõppe tarvis rahastust Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu Euroopa Sotsiaalfondist. Selleks korraldas MISA keeleõppe soovijatele kaks ettepanekute vooru, kuhu avaliku sektori asutused said esitada oma ettepaneku ja spetsiaalse programmi just nende töötajatele eesti keele õpetamiseks.</p><p>MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinetsi sõnul näitavad senised kogemused, et sellistest spetsiaalselt väga kitsale sihtrühmale suunatud kursustest saavad osalejad enam abi, kui nad oleksid saanud tavapärastest, laiemale sihtgrupile mõeldud koolitustest. Odinetsi sõnul liigutakse viimasel ajal ka riigikeele õppes täiskasvanutele masstoodangust rätsepatöö suunas, kus igale kliendile leitakse just temale sobivad võimalused.</p><p>Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud enamasti asutuse töötajate endi initsiatiivil ja kursused toimuvad valdavalt asutuste oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et enamik kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise.</p><p>Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse töötajatele suunatud koolituse pakkumust saab esitada hiljemalt<strong> 2. augustil</strong> kell 10.00, SA Vene Teater töötajate koolitamise pakkumised palume saata mitte hiljem kui <strong>30. juulil</strong> kell 10.00.</p><p><em>Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed <br />Lisatud 21. juulil 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43817/kadrioru-pargi-sunnipaev</guid>
    <pubDate>Wed, 21 Jul 2010 13:26:04 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43817/kadrioru-pargi-sunnipaev</link>
    <title><![CDATA[Kadrioru pargi sünnipäev]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Neljapäeval, 22. juulil saab Kadrioru park juba 292. aastat vanaks ning sünnipäeva auks on oodata lõbusat ning tegevusrikast päeva, kus pakutakse kuulamist ja vaatamist nii väikestele kui suurtele.</p>
<p>Kell kolm päeval naerutavad Kadrioru pargi noortealal kõiki klounid Piip ja Tuut. Kohe peale kahe vahva tegelase etteastet algab aga tsirkusestuudio Folie etendus "Lend", kus poole tunni jooksul näidatakse kõigile huvilistele müstilist ning intrigeerivat õhuakrobaatikat.</p><p>Kell neli toimub Kadrioru Pargi muuseum-raamatukogu sisehoovi püstitatud laval Heiki Mätliku soolokontsert - Lillemuusika kitarril. Samas on ka ainult üheks päevaks suvel avatud välikohvik, kus võib leida nii söögi- kui joogipoolist.</p><p>Kell kuus algab kontsertväljakul sünnipäeva suursündmus, milleks on Peeter Sauli eestvedamisel toimuv suur Kadrioru promenaadikontsert. Peeter Sauli orkestri solistideks on Anne Velli, Vello Orumets ja Artur Raidmets.<br />Sünnipäeva õhtut jääb lõpetama kell 19.30 lõbusa tantsumuusikaga ansambel L'dorado, kes oma Ladina-Ameerikaliku ja sooja muusikaga annab võimaluse jalga keerutada Kadrioru Kontsertväljakul kuni kella kümneni õhtul. </p><p><em>Allikas: Raepress Lisatud 21. juulil 2010</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/43798/ahhaa-avas-taiesti-nahtamatu-naituse</guid>
    <pubDate>Tue, 20 Jul 2010 13:20:09 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/43798/ahhaa-avas-taiesti-nahtamatu-naituse</link>
    <title><![CDATA[Ahhaa avas täiesti nähtamatu näituse]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>«Ärge te seda näitust küll vaatama tulge,» hoiatab Ahhaa juht Tiiu Sild. «Vaadata pole siin tõesti mitte midagi, ainult kogeda,» vahendab Kristiina Kruuse ajalehes Tartu Postimees.</p>
<p>Artikli täistekst <a class="" href="http://www.tartupostimees.ee/?id=286229%20%20" mce_href="http://www.tartupostimees.ee/?id=286229  ">Tartu Postimehe veebilehel.</a> <br /><br /><em>Lisatud 20. juulil 2010</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>