Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 20. juulil 2010

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel. 

Lisatud 20. juulil 2010

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 20. juulil 2010

Artikli täistekst Tarbija24.ee veebilehel.

Lisatud 18. juulil 2010

LEARNOVATION on Euroopa haridusalane jätkuprojekt, mille eesmärgiks on üles ehitada uus visioon infotehnoloogiakesksest õppimisest Euroopas. See keskendab oma rolli innovatsioonile ja elukestva õppe toetusele, et saavutada laialdane üksmeel traditsiooniliste piiridega hariduse ja koolituste strateegiate muutmise vajadusest. 

Uuendatud Lissaboni leppe strateegia rakendamisel on elukestev õpe keskne, IKT on tähtist, aga innovatsioon on tuumaks, mis peab tagama nii konkurentsivõime kui sotsiaalse sidususe Euroopas. Õppimisse tuleb hakata suhtuma palju avatumalt, projekti eesmärgiks on samuti toetada vastavate poliitikate väljatöötamist ja nõustamist. Tuleb ergutada üksmeelse e- ja IKT-keskse õppe mõiste väljatöötamist, et hakata seda kasutama elukestva õppe strateegiates üle Euroopa. LEARNOVATION tegeleb uurimise, dialoogi ja konsesuse kasvatamise ning mõjuavaldamisega. 

Vaata ka intervjuusid LEARNOVATION'i ekspertidega: http://www.eden-online.org/Learnovation_video_v4.wmv

Refereeritud:

http://www.eden-online.org/eden.php?contentId=889&menuId=7

http://www.elearningeuropa.info/learnovation

Kogumik "The amazing Web 2.0 projects book", mille toimetajaks on Terry Freedman, koondab endasse üle saja veeb 2.0 projekti, mida tuuakse teiste ette heade näidetena hästitoimivates õpiprojektidest. Samuti on kogumikku lisatud sissejuhatus, mis räägib õppeprojektide võimalustest, nende postiviisetest külgedest, võimalikest probleemidest, mis kaasnevad veeb 2.0 vahenditega jm. 

Kogumiku eesmärgiks on anda lugejale praktilisi ideid veeb 2.0 võimaluste ja kasutamise kohta. Toimetaja palus õpetajatel läbi küsimustik-ankeedi jagada infot selle kohta, millega nad koolis tegelevad, projektide kirjeldused ongi koostatud õpetajate poolt. Projektid on sorteeritud vanuseastmeti, kuigi tegelikult oleks hea mõte vaadata siiski läbi kõik vanuseastmed, sest mitmed ideed võivad sobida kõigile. Aktiivsetele õpetajatele, kes pooldavad uusi ja mitmekesiseid õppetöö lahendusi, leiavad siit kindlasti mitmeid häid projektiideid ja ehk ka potentsiaalseid partnereid. Mõned näited antud kogumikus puudutavad ka nt eTwinningu projekte.

Jälgi Terry Freedman'i Twitterist: http://twitter.com/terryfreedman

Kogumikku saab tasuta alla laadida aadressilt: http://www.ictineducation.org

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 16. juulil 2010

Lisatud 16. juulil 2010

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ei saa kool kui juriidiline isik olla tervishoiuteenuse osutaja ja osutada lisaks haridusteenusele ka tervishoiuteenust. Kolmapäeval  kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu vajalikkus tuleneb ennetava iseloomuga õendusteenuse pakkumisest kooliõpilastele. Eelnõu eesmärk on määratleda tegevused, mida õde teeb koolitervishoiuteenuse osutamisel ning nõuded nende tegevuste teostamiseks.

Eelnõus on märgitud, et kooliõde peab kooli tulnud uute õpilaste terviseseisundit ja toimetulekut hindama. See on vajalik toetamaks vajadusel õpilase tervise arengut. Määruse eelnõu sätestab uue kooliõe tegevusena õpilaste immuniseerimise riikliku immuniseerimiskava alusel.

Kooliõele on sätestatud 1., 3., 7. ja 11. klassi õpilasele ennetava tervisekontrolli teostamise kohustus. Eelnõu sätestab vajaduse informeerida ja nõustada alaealise lapse vanemat või seaduslikku esindajat tervisekontrolli käigus leitud kõrvalekalletest. Kuna kooliõde teostab õpilasele viimase ennetava tervisekontrolli 11. klassis, siis eeldades, et õpilaste vanus selles klassis jääb tavaliselt alla 18 aasta, on vajalik vajadusel teavitada vanemaid. Kooliõde saab teavitada, et on soovitav pöörduda pere- või eriarsti vastuvõtule, kes omakorda saavad vajadusel määrata täiendavad uuringud.

Sotsiaalministeeriumi ette valmistatud määrus sätestab kooliõe kohustuse teavitada õpilast või alaealise õpilase lapsevanemat vajadusest läbida perearsti ennetav tervisekontroll ja hambahaigusi ennetav kontroll, samuti kooliõe kohustuse anda abi ja vajadusel korraldada abi erakorralises olukorras või lapse ägeda tervisehäire korral. Siia alla kuulub ka tegevus immuniseerimisega seotud võimaliku anafülaktilise reaktsiooni maha surumiseks.

Kooliõde nõustab individuaalselt ja vastavalt tuvastatud vajadustele õpilasi erinevates küsimustes, näiteks isiklik hügieen, tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus, seksuaal- ja reproduktiivtervis, nägemise tervishoid, vaimne tervis ning suitsetamise, uimastite ja alkoholi tarbimise ennetamine.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides juhul, kui seal õpib rohkem kui 200 (kaasa arvatud) õpilast. Väljaspool kooli ruume võib osutada teenust juhul, kui koolis on õpilasi vähem kui 200 või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, märgitakse eelnõus.

Kooliõe vastuvõtuaeg peab moodustama vähemalt pool kooliõe tööajast. Näiteks juhtudel, kui koolitervishoiuteenust osutab perearstikeskus, peab seal olema eraldi vastuvõtuaeg kooliõpilastele, mis peab olema eraldi määratletud ja mida ei arvestata näiteks pereõe 15-tunnise iseseisva vastuvõtu osaks, mida rahastatakse üldarstiabi osana.

Väljaspool vastuvõtuaega saab õde tegeleda õpikeskkonna ja õpilaste tervise edendamisele suunatud tegevustega, aga ka teha koostööd lapsevanema, kooli personali ja üldarstiabi osutajaga. Sarnaselt üldarstiabi osutamise põhimõtetega peab ka kooliõde väljaspool tööaega nõustama õpilasi vajadusel sidevahendite teel ning peab teavitama, kuhu vajadusel pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.

Allikas: BNS Lisatud 16. juulil 2010

Eurostati sel nädalal avalikustatud andmete järgi täiendas ennast mullu 9,3 protsenti 25- kuni 64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6 protsenti. Veel 2007. aastal oli Eestis elukestvas õppes osalejaid Euroopa keskmisest oluliselt vähem.

Eurostat kogub andmeid ka nende riikide kohta, mis paiknevad küll Euroopas, kuid ei kuulu EL-i. Andmed on kättesaadavad 33 riigi kohta ja nende seas on Eesti mulluste näitajate järgi 12. kohal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõstis esile just Eesti inimeste aktiivsuse järsku tõusu enesetäiendamisel. Kui seni osales elukestvas õppes 6 kuni 7 protsenti täiskasvanuist, siis viimase kolme aasta jooksul oleme jõudnud eelmise aasta lõpuks stabiilselt 10 protsenti ületavale tasemele, märkis minister."Eesti ühiskond on teinud järsu hüppe küpsete ühiskondade hulka," ütles Lukas BNS- ile.

Paljudes riikides ei ole Eurostati registreeritud trend sarnane Eesti omale. Näiteks Lätis osales veel viis aastat tagasi elukestvas õppes üle 8 protsendi inimestest, kuid mullu langes see number 5,3 protsendini. Osalusprotsent on langenud ka Leedus, Tšehhis, Ungaris ja Iirimaal.

Lisaks Eestile on tõusu näidanud veel kümme riiki, sealhulgas kõrgeimat osalust näitav Taani, kus õppijaid oli möödunud aastal ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast ehk 31,6 protsenti. Euroopa keskmisest on Eesti üle ka naiste elukestvas õppes osalemise poolest, meeste näitaja jääb keskmisele veel veidi alla, kuid viimased aastad näitavad ka meeste puhul tõusutrendi, selgub Eurostati andmetest.

Allikas: BNS Lisatud 16. juulil 2010