75% vastanutest leiab, et teaduse ja tehnoloogia arengud annavad rohkem võimalusi just järeltulevatele põlvedele, kuid 2005. aasta uuringuga võrreldes on skeptitsism kasvanud.

Eurooplased suhtuvad positiivselt noorte inimeste teadusesse kaasamisse, kuid arvavad, et valitsused ei stimuleeri laiemat huvi piisavalt. Ühtlasi leitakse, et valitsused peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et kaasata teadustegevusse naisi (Eestis 59% vastanuist). Keskmiselt 63% vastanutest leiab, et naiste kaasamine teadusesse parandaks uuringute läbiviimist (kõrgeim näitaja Küprosel 90% ja madalaim Eestis 48%).

Suuri riikidevahelisi erinevusi esineb suhtumises loomkatsetesse: kui Eestis pooldab hiirtega tehtavaid katseid 81%, siis näiteks Luksemburgis ainult 49% vastanuist. Suuremate loomade, nagu ahvide ja koerte testimist pidas aktsepteeritavaks 50% küsitletud eestlastest.

61% eurooplastest leiab, et teaduse ja uute tehnoloogiate arenemine võimaldab ka inimeste tööd huvitavamaks muuta. Eestis usub sellesse väitesse tervelt 76% küsitletuist.

Eurobaromeetri uuring viidi läbi 32 riigis, lisaks EL-i liikmesriikidele osalesid Island, Horvaatia, Norra, Šveits ja Türgi.

Raport: http://bit.ly/aiQorD

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Lisatud 22. juunil 2010

Eesti Kunstiakadeemia lõpuaktustel jagati tänavu 189 ülikooli diplomit, neist 122 bakalaureusekraadi omandajale ja 67 magistrile. Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia 4-aastase bakalaureuseõppe neljal õppekaval lõpetas sel aastal 26 loovisikut. Tänavuste lõpetajate seas pälvis cum laude 18 üliõpilast, mis on suurim kiitusega lõpetajate arv EKA lähiajaloos.

Bakalaureusekraadi cum laude tulemustega said kunstiteaduse üliõpilane Maria Juur, kelle uurimustöö teema oli "Helikunsti määratlemine ja spetsiifika. Erinevad lähenemised helile Eesti uuemas kunstis", muinsuskaitse ja restaureerimise eriala bakalaureus Marika Pungas, kelle uurimus käsitles arheoloogiliste nahaleidude konserveerimist ja hoiustamist ja keraamika eriala tudeng Liisa Pähk.

Magistrite seas lõpetasid akadeemia erakordselt heade tulemustega vabade kunstide üliõpilased Kristina Norman "After-War" (Kunst), Tatjana Muravskaja-Loginova tööga "Valgustustehnoloogia portreefotos kui kujutise ja tähenduste konstrueerimise vahend" (Fotograafia), Berit Teeäär "Ootused-
kogemus-pettumus" (Fotograafia) ja Mari-Liis Karula - teoreetiline osa "Letaalanarhism" ja loominguline projekt "Laud" (Stsenograafia); kunstikultuuri teaduskonna tudengid Martin Rünk teoreetilise uurimusega "Eneseanalüütilise situatsiooni loomine dialoogilises esteetikas tootmiskoondise "Polümeer" endiste töötajate kokkutuleku näitel" (Kunstiteadus), Kristina Jõekalda "Eesti muinsuskaitse ja võõras pärand. Muinsusteadlikkuse kujundamine 1920.-30. aastatel" (Kunstiteadus), Piret Sepp "Joonistamisõpetus ja kunstiline kasvatus Eesti üldhariduskoolis 1920.-1930. aastatel" (Kunstiõpetaja), Villu Kadakas "Stratigraafia põhimõtted ja metoodika ehitusarheoloogias ja selle rakendamisvõimalustest Eesti vanema arhitektuuri uurimisel" (Muinsuskaitse ja restaureerimine).

Disainiteaduskonna cum laude üliõpilased olid moedisainerid Evely Kink, Kaisa Kottise ja Triin Kaiv, kelle ühine töö "Mahekangastest kollektsiooni "MUST" loomine ja turule toomine" jätkab juhendaja Reet Ausi taaskasutatud materjalidest uue loomise printsiipe; tekstiilidisaini tudeng Kerttu Laane
praktilise ja teoreetilise uurimusega "Trikitud-pakutrükk taimsete trükivärvidega"; nahakunsti üliõpilased Kadri Paloveer tööga "Välitööl kogutud folkloor kui disainiprotsessi inspiratsiooniallikas. Lapsekandmiskott-kiik "Pajatus" ja Stella Soomlais uurimusega "Tarbija kaasamine nahkkoti disainiprotsessi"ning tootedisainer Margit Lillemaa, kelle uurimustööks oli "Digitaalne koduohutuse abivahend nägemispuudega ning erivajadustega inimestele".

Eesti Kunstiakadeemia võtab ka sel aastal vastu uusi üliõpilasi loovatele erialadele arhitekuuri, disaini ja vabade kunstide vallas ning kunstikultuuri säilitamise ja talletamise aladel. Üliõpilaskandidaatide avalduste vastuvõtt jätkub pärast jaanipäeva 28.-30. juunil Toompeal, Kiriku plats 1, EKA vabade kunstide teaduskonna hoones tööpäeviti 10-16.

Põhjalik informatsioon sisseastumise kohta on leitav kodulehel http://www.artun.ee/sisseastujale

Avatud Akadeemiasse saab esitada sisseastumisavaldusi 5.-22. juuli ja 2.- 18. august, 2010 tööpäeviti 11 - 15 Avatud Akadeemia büroos Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 10143 Tallinnas.

Eesti Kunstiakadeemia
Lisatud 22. juunil 2010

Veedame kaks väga tekstiilset päeva nii muuseumis kui ka väljaspool.

Esimese päeva teemaks on rõivadisain ja taaskasutus. Külastame noorte disainerite ateljeed HULA ja valmistame muuseumi töötoas T-särgist koti, mille kaunistame erinevate trükitehnikatega.
Teisel päeval uurime lähemalt siiditrükitehnikat ja interaktiivseid kangaid. Külastame graafik Mari Prekupi ateljeed, kus trükime T-särgile kujundeid. Muuseumis vaatame koos tekstiilidisainer Kärt Ojaveega näitust "arukatest tekstiilidest", mis ootavad, et vaataja neid puudutaks, liigutaks, puhuks või vajutaks.
 
Ootame osalejaid vanuses 10-15 aastat. Laagritasu on 300 krooni (sisaldab ka väikest lõunasööki).
Palume registreeruda kuni 9. juulini aadressil haridus@etdm.ee
 
Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 21. juunil 2010

Maailmakonverentsi peateemaks on loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus, mis on üks võtmetegureid otsustusvõimeliste ja innovaatiliste kodanike kasvatamisel ja üleminekul teadmistepõhisele ühiskonnale.

Konverentsi programmis on kolm juhtliini: a) uurimistöö loodusteaduste õpetamise ja õppimisega seonduvates valdkondades, sisaldades nii õppekavaarendust kui rahvusvaheliste kvantitaiivsete uuringute interpreteerimist; b) hariduspoliitiliste suundumuste olemus, sisaldades loodusetaduste, tehnoloogia ja loodusteadusliku hariduse suhtestatust, hindamise valiidsusts ja õpetajte professionaalse arengu arvestamist, c) parimate praktikate tutvustamine, kontektipõhine õpetamine, uurimuslik lahenemine ning õppijale relevantsuse tagamine.

Kogunemisel on võimalik kuulata enam kui kümmet rahvusvaheliselt tuntud teadlaste ja tippspetsialistide üldettekannet õpetamisest loodus- ja tehnoloogia valdkonnas. Lisaks on kavas mitukümmend ettekannet temaatilistel sessioonidel ja toimuvad töötoad, mis keskenduvad õppetöö kaasajastamise ja õpilaste õpimotivatsiooni tõstmise võimalustele.

Foorumi viimasel päeval võetakse vastu hariduspoliitiline deklaratsioon, mis koondab konverentsi soovitusi loodusteadusliku hariduse edendamiseks ning kaasajastamiseks. „Deklaratsioon saadetakse UNESCO ja ICASE-i vahendusel ka neisse riikidesse, kust konverentsil esindajaid pole,“ ütles konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse professor Miia Rannikmäe. „Need soovitused aitavad riikidel enda arenguid paremini välise pilguga võrrelda ning vähendavad seeläbi võimalust, et keegi ülemaailmsest teabesiirdest kõrvale jääb.“

Plenaaresinejate hulgas on rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programmi PISA peaideoloog prof Rodger Bybee, NASA finantseeritava keskkonnahariduse edendamise programmi GLOBE peakoordinaator Teresa Kennedy ning Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi molekulaar- ja integreeritud neuroteaduse tippkeskuse direktor prof Mart Saarmaa.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Osalevad ka UNESCO Pariisi esindus, Rahvusvahelise Loodusteadusliku Hariduse Assotsiatsioonide Liidu (ICASE) president ja välissaatkondade esindajad. Konverentsi lõpetamisel esineb Riigikogu esimees Ene Ergma.

Konverentsi World Conference on Science and Technology Education – World STE 2010 peakorraldajaks on Tartu Ülikooli LO teaduskonna Loodusteadusliku hariduse keskus koostöös Rahvusvahelise Loodusteadusliku Hariduse Assotsiatsioonide Liidu (ICASE), Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti loodusainete õpetajate liitudega. Õla panid alla Haridus- ja teadusministeerium, SA Archimedes, EAS, EMT ja Kaleva Travel.

Konverentsile on oodatud loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamise metoodika uurijad, valdkonna õppejõud, haridusametnikud ja üliõpilased-õpetajad – kõik, keda huvitab loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamine teadmistepõhises ühiskonnas. Plenaarettekanded TÜ aulas on avatud kõigile soovijatele, töötubades osalemiseks on vajalik eelregistreerimine (võimalik registreeruda ka üheks päevaks). Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Plenaarettekanded kantakse üle ka veebis: http://video.ut.ee

Programm ja muu informatsioon konverentsi kohta on leitav: http://icase2010.org

Tartu Ülikool
Lisatud 21. juunil 2010

Matemaatika riigieksamit sooritas tänavu 4498 eksaminandi ning maksimumtulemuse said neist 81. Keemia eksamit sooritas 2054 inimest ja füüsika eksamit 717.

Populaarsemad riigieksamid olid tänavu inglise keel (8379 eksaminandi), geograafia (6737) ja ühiskonnaõpetus (6050). Prantsuse keele eksamit sooritas vaid 34 inimest.

Kõige kõrgema keskmise tulemuse - 78 punkti sajast - said 381 saksa keele riigieksami sooritajat. Alla 20 punkti sai vaid üks saksa keele eksaminand. Ka vene ja prantsuse keele võõrkeele eksaminandid said keskmiselt kõrgeid tulemusi.

Kõige madalam keskmine tulemus - 57,6 punkti sajast - oli eksaminandidel, kes sooritasid eksami eesti keel teise keelena. Seda eksamit tegi tänavu 3281 inimest.

2010. a riigieksamite esialgne statistika
http://www.ekk.edu.ee/113515

Riigiportaali www.eesti.ee vahendusel on kättesaadavad elektroonilised riigieksamitunnistused. 
http://www.ekk.edu.ee/oppurile/riigieksamid/elektrooniline-riigieksamitunnistus

Parimad riigieksami tulemused tehti saksa keeles
http://www.postimees.ee/?id=279029

Eksamitegijate arv püsis kõrge tänu varemlõpetanuile 
http://www.postimees.ee/?id=279118 

Allikas: BNS Lisatud 21. juunil 2010

Vastuvõtule on kutsutud üle 200 tubli lõpetaja üld- ja kutsehariduskoolidest ning kõrgkoolidest.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 21. juunil 2010

Sõnaraamatu 864 leheküljel on ligi 42 000 märk­sõna ja rohkelt kontekstinäiteid, väljendeid ja fraseologisme koos tõlgetega. Ungari märksõnadele on lisatud ka grammatiline info. Teoste koostamisel on arvestatud ka Eesti ning Ungari ühiskonnakorra muutumisega keelde tulnud mitmeid olulisi eluvaldkondi puudutavat sõnavara. Nii on nimistus kirjas ka Euroopa Liidu sõnavara, turumajandust, informaatikat ja muutunud õigusterminoloogiat ja muud taolist puudutavad sõnad.

Sõnaraamatu adressaadiks on üldjuhul need kasutajad, kes juba omavad algteadmisi ungari keelest ja vajavad abi nõudlikumate tekstide lugemisel ning tõlkimisel eesti keelde.

"Ungari–eesti sõnaraamat" sündis Tartu ülikooli hungaroloogide ligi kümme aastat kestnud talgutööde tulemusena. Sõnaraamatu peatoimetajad on TÜ õppejõud Tõnu Seilenthal ja Anu Nurk.

Sõnaraamatu koostamist rahastasid Eesti Keele Sihtasutus ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Teose esmaesitlusel musitseerivad Lembit Saarsalu ja Olav Ehala, kohapeal on võimalik hankida endale sõnaraamat soodushinnaga.

Tartu Ülikool
Lisatud 21. juunil 2010

„Saarte Investeering on juba aastaid tublisid Saaremaa õppureid tunnustanud, näitamaks, et kohalikud ettevõtjad väärtustavad hakkajaid inimesi,“ ütles Saarte Investeeringu juhatuse liige Tullio Liblik.

„Tänavuse aasta lõpetaja ja hõbemedaliga tunnustatud Liivia Nahkuri pühendumus ja positiivsus innustab paljusid ning meil on heameel, et selliseid omadusi väärtustatakse ka väljaspool kooli. Klassivanema ametis silmapaistnud Liivia on kutsutud ka president Ilvese vastuvõtule Kadrioru lossi,“ ütles Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Ly Kallas.

„Noorte saavutuste märkamine ja sellele teiste tähelepanu juhtimine võiks olla väike motivatsioonisüst, mis innustab edasi pürgima,“ lisas Tullio Liblik.

Saarte Investeeringu ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi koostööleppe järgi toetab Saarte Investeering kooli õppenõukogu poolt 12. klassi lõpetajate seast aasta lõpetajaks valitud õppurit 1500kroonise stipendiumiga.

Saarte Investeering on Saare maakonna tublisid õpilasi ja nende juhendajaid toetanud alates 2007. aastast.

Allikas: BNS Lisatud 21. juunil 2010

Põhja Prefektuuri vanemkomissar Kristel-Liis Kaunismaa sõnul on eelnevatest aastatest mitmeid näiteid, kus kooli lõpetamise puhul peetud peol on olnud kurvad tagajärjed. "Politsei ei soovi noori inimesi pidutsemisest loobumisele üles kutsuda, tahame tähelepanu juhtida pigem sellele, et pidutsetaks mõistlikkuse piires," ütles Kaunismaa.

Kristel-Liis Kaunismaa sõnutsi juhtub noorte pidudel enamus õnnetusi seetõttu, et võetakse põhjendamatuid ja ebamõistlikke riske. "Noored kipuvad peomeeleolus mõnikord oma võimeid demonstreerima, sageli aga hinnatakse end üle ja sealt õnnetusjuhtumid alguse saavadki," selgitas ta. Täiskasvanud koolilõpetajate puhul peaks seltskonnas kindlasti viibima ka keegi kaine isik, kes teistel silma peal hoiaks ja jälgiks, et keegi napsise peaga autorooli ei istuks. Kindlasti tuleb silmas pidada, et alkohoolsed joogid ei kuulu alaealiste koolilõpupidude juurde.

"Sel aastal tuleks kindlasti ettevaatlik olla veekogudel erinevate vahenditega sõitmisel ja ka ujuma minemisel, sest vesi pole jõudnud jaheda ilma tõttu veel piisavalt soojeneda, loomulikult ei maksa vette hüpata tundmatus kohas," märkis Kaunismaa. Lisaks võiks hoiduda võõraste isikute kutsumisest peole, kuna varasematest aastatest on teada juhtumid, kus sellest said alguse kurvalt lõppenud konfliktid.

Ka alaealiste puhul, kes selleks aastaks kooliga ühele poole saanud, tuleks vanematel ennast nende tegevusega kursis hoida. Politsei tuletab kõigile noortele meelde, et alkohol ja pidutsemine ei pea tingimata käsikäes käima. Alaealiste poolt alkoholi tarvitamine on väärteokorras karistatav.

Politsei- ja Piirivalveamet
Lisatud 18. juunil 2010

Lukase sõnul käitub Võru linnavõim oma koolivõrku kujundades heaperemeheliku maakonnakeskusena, kellele on oluline koolivõrgu säilimine ka ülejäänud maakonnas. "Tõepoolest tähendab puhta gümnaasiumi loomine, et maalapsed saavad rahulikult kodulähedases koolis põhikooli lõpetada ja alles siis soovi korral minna kooli linna ning neid ei meelitata juba varem Võru omavahel konkureerivatesse koolidesse," ütles Lukas ja lisas, et Võrumaal jätkab mitu piirkondlikku gümnaasiumi.

Minister rõhutas, et riik alustab koostööd üksnes vastava ettepaneku teinud omavalitsusega. "Otsuse põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks peab kohalik rahvas nii Tartus kui ka Võrus ise läbi arutama ja otsustama. Riik sellesse otsustusprotsessi ei sekku," ütles Lukas.

Võru linn kavandab praegu linnas töötavate üldhariduskoolide gümnaasiumiosade baasil asutada ainult gümnaasiumiklassidega üldhariduskooli ehk puhta gümnaasiumi. Uus õppeasutus peaks tööd alustama 2012. aasta sügisel kas munitsipaal- või riigikoolina. Sel eesmärgil koolivõrgus läbiviidavate muudatuste paremaks korraldamiseks asuvad Võru linna ning haridus- ja teadusministeeriumi delegatsioonid läbirääkimistesse, mille käigus valmiv tegevuskava esitatakse Võru linnavolikogule.
Võru linn on neljas omavalitsus, kellega haridus- ja teadusministeerium sõlmib ühiste kavatsuste kokkuleppe koolivõrgu korrastamiseks. Esimesena allkirjastati sellesisuline dokument Viljandi linnaga, selle nädala jooksul on sarnased dokumendid allkirjastatud Sillamäe ja Haapsalu linnaga.

Allikas: BNS Lisatud 18. juunil 2010