Eesti oli kohaks, millest pea keegi tema tuttavatest kuulnud polnud. Tahtmine Eestisse tulla aga seeläbi vaid kasvas ja tänaseks on Kylie taas Eestisse sõpru ja oma klassi ning kooli külastama tulnud. Ta on erakordne tüdruk, kes ka nüüd, peale kolme äraoldud aastat, taas meelsasti õpetajate kutsel tundidesse Austraaliast, asutraallastest ja sealsest koolisüsteemist rääkima on tulnud. Teeb ta seda tihti positiivses võrdluses Eestiga. Kuna tema jutust on tulnud välja palju põnevat, ehk üllatavatki, otsustasin väikese osa sellest ka kirja panna.

Koolivorm
Austraalias kannab iga õpilane koolivormi ja igal koolil on oma vorm. Kylie leiab, et see on väga hea, sest Eestisse tulles oli tal tihti hommikuti probleemiks, mida selga panna. Kui on vorm, siis ei ole mingit muret, kas sul on piisavalt moodsad riided seljas või mitte. Poistel on suveperioodil kohustuslikud lühikesed püksid, mille juurde kuuluvad sageli põlvikud, mis Kylie sõnul teinekord üsna kentsakad välja näha võivad. Erakoolides on koolivormi kandmise reeglid tihti karmimad kui riigikoolides. Seal tuleb poistel ja tüdrukutel tihti kanda ka lipsu ja peakatet tekli/kübara näol ning kehalise kasvatuse tundideks on veel eraldi vorm. Viimastel aastatel on 12. klassi õpilastel lubatud kanda koolivormi mõneti erinevalt teistest kooli õpilastest. Mõnedes koolides tehakse abiturientidele eraldi džemprid, mõnedes kantakse teistsugust lipsu jne.

Meie õpilastele oli uudiseks kuulda, et lisaks koolivormi kohustuslikule kandmisele ei tohi sealsed õpilased kasutada meiki, värvida juukseid, kanda ehteid ja kõrge kontsaga kingi. Ka juuste pikkus on paika pandud. Poistel näiteks ei tohi juuksed olla pikemad kui number 2 pikkus. Nende juuksurite mõõdusüsteemi järgi on number 1 kõige lühemad juuksed, number 2 sealt siis järgmine jne (täpset mõõtu kahjuks anda ei oska). Kui keegi tuleb kooli meigituna või on tehtud juustesse kas või ainult triibud, helistatakse koheselt vanematele ning saadetakse õpilane koju. Vastavalt siis kas meiki maha pesema või siis sealt edasi juba juuksurisse. Kylie rääkis enda kogemusest, kuidas ta välismaal käies oli lasknud teha endale väga peened afropatsid. Nende tegemiseks kulus palju tunde. Võime vaid ette kujutada, kui kaua aega kulus nende lahtivõtmiseks. Koju aga Kylie saadeti.

Reeglid
Koolitunni pikkuseks on 50 minutit ning vahetunde meie mõistes praktiliselt pole. Pikim vahetund kestab pool tundi ja see on söögivahetund. Tunnid algavad 8.45 ja kestavad kuni kella kolmeni. (See võib Austraalia eri osades pisut erinev olla, kõikudes umbes poole tunni jagu). Õppekavaväliseid tegevusi (tants, korvapll jne.) harrastatakse kas peale tunde või laupäeva hommikuti. Kooliaasta algab jaanuari lõpul ja lõpeb detsembris. Koolivaheaeg on pikim (nagu meilgi) suvel, kestes seitse nädalat. Suvevaheaeg algab Austraalias aga hoopiski mõned nädalad enne jõule. Meie mõistes keskkool algab 8. klassist ja kestab kuni 12. klassi lõpuni. Hinded märgitakse A-st E-ni, kus A on siis parim hinne ning E märgib läbikukkumist. Koolikohustuslikud ollakse 15-17 eluaastani.

Hilinemist kontrollitakse Austraalia koolides väga karmilt. Kui õpilane on tundi hilinenud kas või ühe minuti, helistatakse kohe koju vanematele. Kylie rääkis, et tema vanemad olid sellest juba väga tüdinud, sest ta jäi alailma hiljaks. Ema tavatses siis helistajale vastata, et ta ei ole küll veel koolis, aga kohe jõuab. Kylie arvas, et meie õpilased peaksid olema õnnelikud, et neid nii palju usaldatakse. Üldiselt peetakse austraallasi siiski väga punktuaalseteks.
Nii nagu meiegi koolides ei lubata Austraaliaski tunni ajal kasutada mobiiltelefone. Kui seda siiski tehakse, siis võetakse telefon ära (näiteks) nädalaks. Kui kauaks, see sõltub jällegi koolist.

Toit
Kylie rääkis, et austraallastel pole väga erilist/traditsioonilist toitu, nagu meil eestlastel on näiteks verivorstid. Nendel on toidukultuur suuresti Euroopast pärit ning seetõttu millestki väga erilisest/austraaliapärasest rääkida ei saagi. Esimesed Austraalia elanikud Suurbritanniast (18 sajandil) tõid endaga kaasa oma köögi, selle maitsed, hiljem lisandus kokakunst, mille tõid kaasa uued asukad kogu maailmast. Hommikusöök on tänu soojale kliimale väga kerge ja sarnaneb Euroopa omaga. Putru kui külmema kliima toitu, ei olnud Kylie enne Eestisse tulekut praktiliselt söönudki. Kui meil on põhitoidukorraks Kylie pilgu läbi lõunasöök, siis Austraalias just õhtusöök, mida koos perega tavaliselt kodus süüakse. Koolisööklates on keelatud müüa Coca-Colat, krõpse ja kõike muud ebatervislikku. Kofeiini ja kunstlikke magustajaid sisaldavaid tooteid nende koolides ei müüda. Kuna koolist nimetatud tooteid ei saa, tormavad kõik pärast kooli poodi, et sealt siis Cola, šokolaad või muu sarnane toode osta.

Loomad ja inimesed
Õpilastele pakkusid huvi ka lood elusolenditest, keda meil Eestis ei leidu. Näiteks madudest, haidest, krokodillidest ja kängurudest. Kylie väitis, et tavaliselt kellelgi Austraalias ühegagi nimetatutest terve elu jooksul mingeid negatiivseid kontakte ei ole, samuti ei näe neid väga tihti. Tema olevat näiteks vaid korra haid näinud. See oli siis, kui isa kala püüdis. Tavaliselt haid rannikuvetesse ei tule ning lugusid hairünnakutest ei kuule. Osades paikades on üles pandud hoiatavad sildid, näiteks korokodillide ohu korral; need ütlevad, kust maalt kaugemale minna ei maksaks. Kui reegleid järgid, ei juhtuvat midagi.

Kylie, nagu ka paljud enne teda, märkas, et eestlased on austraallastega võrreldes väga vaoshoitud. Kui austraallased kokku saavad, siis on nad väga lärmakad. Muidugi ka tundides. Kui Kylie meil tundides õpilastele Austraaliast rääkimas käis, küsisid õpilased tagasihoidlikkusest temalt vaid mõned küsimused, Austraalias kõik muudkui küsiks läbisegi ja valitseks korralik kaos. Ses suhtes tundvat austraallased enim sarnasust ameeriklastega, kes ka väga jutukad ja aktiivsed on. Austraallased tahavad elada elu täiel rinnal. Nad võivad avalikult ja häbenemata rääkida igasugustel teemadel.

Eestit peab Kylie üheks oma väikeseks eriliseks paigaks ja ta sooviks, et mitte keegi tema salapaigast ei teaks. Seekord Tallinnas käies oli Raekoja platsil palju turiste, kelle olemasolu seal Kylie't pisut ehmatas. Ta oleks tahtnud öelda ”minge ära, see on minu väike salapaik”. Kylie'le meeldib väga ka eesti rahvatants. Nendel Austraalias ei ole rahvariideid ega laulupidusid. See on midagi väga erilist, ütleb ta. Kõik need erilised asjad teevadki Eestist tema oma väikese saladusliku paiga.

Kylie ütles, et kui tahate, et ta räägiks meile näiteks Sydney'st, siis seal ta pole käinud. Ka paljud meist ei ole tegelikult kõikides Eestima nurkades käinud ja kõike näinud, kuigi Eesti on nii väike, eriti võrreldes Austraaliaga. Selles väikeses kirjutises tõin ära vaid killukese Austraaliast, selle inimestest ja nende koolisüsteemist, mis võrdlusena meie koolisüsteemi ja külma kliimaga küllaltki erinev ja seetõttu mõneski hämmastust pakkuvaks nii mulle kui õpilastele oli. Aeg-ajalt on vaja näha ennast, oma riiki ja süsteeme võõra pilgu läbi ning näha ja taasavastada rõõm, mida pakub oma väike maa.

Kel huvi Austraalia kohta lähemalt teada saada, saab seda inglise keelega sina peal olles teha näiteks aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/Australia

Tiina Saamot, Viljandi Maagümnaasium
Lisatud 16. juunil 2010

Näitusele pannakse välja päevavalgusele reageeriv bioplastik-paberkardin, mille valgus muutub sujuvalt, kui väljas hämardub; laudlina, millele ilmuvad piltidena vihjed uutele jututeemadele, kui sellel sooja õhtusööki serveeritakse; päikese energiat koguv valgus-kardin ja palju teisi uudse lähenemisega tekstiilseid objekte.

Tööd on teostatud tekstiilidisaini bakalaureuse tudengite kursuseprojektide ja valikainete käigus kahe viimase õppeaasta jooksul. Üliõpilasi juhendas on EKA tekstiilidoktorand Kärt Ojavee.
EKA Tekstiilidisaini osakonna juhataja Mare Kelpmani sõnul on tekstiilidisaini osakond nn arukate tekstiilide valdkonnas kätt proovinud alates 2005. aastast, olles Eestis selle valdkonna pioneeriks.
 
Näitusel "ÄRATUS! maailm on muutunud" osalevad üliõpilased Annika Sellik, Riin Kõiv, Liisa Karppinen, Merje Samun, Kristel Laurits, Liina Palkov, Evelin Voksepp, Pamela Peepson, Ilona Tell, Liisa Aid, Stella Kalkun, Joanna Pungas, Imbi Ilves, Annette Fauvel, Alberto Aprea, Heleri-Alexandra Sits, Signe Aasoja, Triin Aas, Marit Mihklepp, Liis Koort, Karin Luuk, Merje Äri-Reelo. Tehnilisel teostusel olid abiks Alari Õis, Alvar Pällo ja Eszter Ozsvald.

Eesti Kunstiakadeemia
Lisatud 16. juunil 2010

Suvekoolis tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, jagame kogemusi projektitööst, tutvume uute veebivahenditega. Lisaks sellele on andnud Leelo Tiisvalt nõusoleku tutvustada suvekoolis kujundava hindamise põhimõtteid.

Osalejatel palume kaasa võtta sülearvuti.
Koolitus on õpetajatele tasuta.
Koolitusele palume registreeruda hiljemalt 10. augustiks 2010.

Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis Strand kahekohalistes tubades.

Koolitusele palume registreeruda selle lingi kaudu
http://www.eformular.com/eloalle/suvekool2010.html

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 16. juunil 2010

Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri instituut on kunstiakadeemia kõrval teine riiklik õppeasutus Eestis, kus saab õppida arhitektiks. Nelja õppeaasta jooksul õpitakse hoonete ja rajatiste projekteerimist, planeerimist, hoonete konstruktiivsete lahenduste kavandamist, arvutiprojekteerimist, kunsti- ja  arhitektuuriajalugu ning  joonistamist. Tehnikakõrgkoolis on eriline rõhk tehnilise mõtlemise arendamisel. Praktikatest on olulisim ligi kolmekuine praktika arhitektuuribüroos.  Vaatluspraktika viib igal aastal mõnda Euroopa suurlinna.

Arhitektuuri- ja Keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala on 18 tegutsemisaasta jooksul (alates 1992) lõpetanud 15 lendu arhitekte, kellest enamik töötab oma erialal. Umbes 20% lõpetanutest on omandanud  magistri- kraadi teistes arhitektuurikoolides.  Paljud lõpetanud on võitnud arhitektuurivõistlusi. Viimastel aastatel on tõusnud välisriikide tudengite (Tšehhist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt) huvi Arhitektuuri instituudis õppimise vastu. Teaduskond osaleb aktiivselt Euroopa Liidu koostööprogrammides, partnerid on kõrgkoolid Belgiast, Soomest, Saksamaalt, Taanist, Kreekast, Poolast, Prantsusmaalt, Tšehhist, Portugalist, Leedust, Lätist, Austriast, Norrast ja Itaaliast.

Näitusel on esitatud valik 2010 aasta lõputöödest ning lisaks mõned huvitavamad näited kursuse ja tudengite konkurssitöödest. Näitus on ülevaatlik ning püüab kajastada võimalikult erinevat laadi töid ja tegemisi, mis näitaks ühtlasi ka noorte kaasamist aktuaalsete teemade lahendamisel. Tegeletud on probleemsete amortiseerunud hruštšovkadega, mille rekonstrueerimist katsetati Paide pilootprojektina, kaasates kohalikku elanikkonda. Linnaehituslikult on põnev Lasnamäe kanali ümberprojekteerimine aktiivseks linnalikuks suhtluskeskkonnaks. Välisteemad on olnud seotud rahvusvaheliste arhitektuurikonkurssidega: näeme lahendusi Hong Kongi piiriületusterminali, Tokyo moemuuseumi  ning rahvusvahelise kontserni Saint-Gobaini poolt korraldatud tudengite arhitektuurivõistluse projekti Cathédrale de Culture Pariisis, mille loomisel on lähtutud rangetest passiivmaja kriteeriumitest.

Eesti Arhitektuurimuuseum
Lisatud 16. juunil 2010

Eestis on ligikaudu 5000 noorsootöötajat, kes igapäevaselt tegelevad laste ja noortega noortekeskustes, noorteorganisatsioonides, koolides ja huvikoolides. Kutse saamine suurendab nende noorsootöötajate konkurentsivõimet riiklikul ja rahvusvahelisel tööturul ning samuti tõendab tööandjale, et noorsootöötaja kutseoskused vastavad nõutud tasemele ja on tunnustatud.

„Pelgalt paberkandjal tunnistus ei muuda midagi, kuid selle omistamise protsess on väärtuslik – enesele ja tööandjale ning laias plaanis ka valdkonna arengule. Tööandjatele annab see kindlustunnet, et noorsootöötaja suudab pakkuda parimat noorsootööteenust,“ selgitas noorsootöötaja kutse taotlemise olulisust Kaitseliidu ülema nõunik Anu Allekand, kes taotles noorsootöötaja kutse V taset.

Hetkel madalaima kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt 3 aastat ja erialane koolitus 120-tunni ulatuses. Noorsootöötaja kõrgeima kvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt 5 aastat, erialane täiendkoolitus 160-tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul, avalikud esinemised konverentsidel, seminaridel või koolitustel ning avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.

Eestis on noorsootöö kutset andvaks organiks Haridus- ja Teadusministeeriumi alla kuuluv Eesti Noorsootöö Keskus, mille juurde on moodustatud kutsekomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele.

Teiseks noorsootöötaja kutse taotlemise vooruks saab dokumente esitada kuni 20. septembrini 2010.a.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 16. juunil 2010

Õpilased said programmi kaudu täiendavat tuge möödunud õppeaasta materjali süvendatud õppimisel ning koolid lisajõudu õpilastega tegelemisel. Ettevõtmisest võitsid ka algajad õpetajad, kes omandasid olulisi kogemusi enne septembris õpetajana tööle asumist. Tegemist on ühe praktilisema uute õpetajate koolituse viisiga, mis pakub olulisi võimalusi Eesti õpetajakoolituse edendamiseks.

Värske õpetaja ja Noored Kooli 4. lennu osaleja Kati Kreisi arvates on tema õpilased olnud tublid ning ka teda väga palju õpetanud. “Mul on tunne, et nad on hakanud õppimist teistmoodi nägema – et see ei ole mitte kuiv, vaid põnev ja lõbus tegevus,“ ütles ta. “Õpilased on mind muutnud täpsemaks ja konkreetsemaks”.

Noored Kooli suvise õppeprogrammi juht Pille Slabina kinnitas, et uued õpetajad on saanud ülesandega suurepäraselt hakkama. “Õpilaste aitamise kaudu on uued õpetajad omandanud hulgaliselt teadmisi ning võimaluse praktiseerida edukaks õpetamiseks vajalikke oskusi. Samuti on nad õppinud mõistma võimalikke õpingutes mahajäämise põhjusi,” lisas ta.

Õppetöö lõppu tähistavad õpilased koos õpetajate, juhendajate ja Noored Kooli meeskonnaga Tallinna Tehnikaülikoolis Teadusbussi külastuse ning tuulelohede meisterdamisega.

Noored Kooli uusima lennu õpetajad tegutsesid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, Tallinna 32. Keskkoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Westholmi Gümnaasiumis, Rocca Al Mare koolis ja Viimsi Keskkoolis.

Suvise õppeprogrammi läbiviimine oli üks osa Noored Kooli 4. lennu õpetajate ettevalmistuskoolitusest. Sügisest alustavad õpetajad tööd üldhariduskoolides üle Eesti – Tallinnast Kohtla-Nõmmeni.

Sihtasutuse Noored Kooli algatasid 2006. aasta novembris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Tänaseks on programmi kaasatud üle 50 noore, sealhulgas ligi 20 vilistlast.

Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Ecoprint, Eesti Ekspress, Estonian Air, Eversheds Ots & Co, PricewaterhouseCoopers, Sorainen, Tallinna Vesi, Ecwador, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Hill & Knowlton, Tallinna Ülikool, Teach For All Network ja Avatud Eesti Fondi kriisiprogramm.

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 16. juunil 2010

Kuressaare Gümnaasium on Euroopa Koolis (Europe@tSchool) võistlusel osalenud alates 1999.a. – nii üle-euroopalisel internetivõistlusel kui ka Tallinna Haridusameti eestvedamisel toimuval Eesti-sisesel loomingu- ja joonistusvõistlusel.

Konkursi žürii leidis, et kolme parimat projektimeeskonda on projekti kajastamisel veebis teinud ära suure töö ning ka tulemused on märkimisväärsed. Seetõttu otsustasi anda välja kolm võrdset auhinda – nii võitis iga projekt 1200 euro suuruse auhinnaraha. Summa jaguneb projektis osalenud erinevate riikide koolide vahel. 

Võitjad:
A Helping Hand for the Future
http://www.yuce.k12.tr/eu2010 € 400 koolile (õpilased vanuses 11-13) 
Scoala cu clasele I-VIII nr.49 Bucuresti Romania Lower Sec, Rumeenia
Osnovna šola Pivka Slovenia Elementary, Sloveenia 
Özel Yüce Okullan Ankara Turkey Elementary, Türgi 

EURopinion - Exclusion or Inclusion? 
http://europinion.webnode.com € 400 koolile (õpilased vanuses 14-21)
Gimnazija Eugena Kumičića Opatija Croatia Gymnasium, Horvaatia 
Kuressaare Gymnasium Kuressaare Estonia Upper Sec., Eesti 
Colegiul Tehnic 'Traian Vuia' Satu Mare Romania Upper Sec., Rumeenia 

Drumming Up Interest for Social Exclusion 
https://sites.google.com/site/againstsocialexclusion2010/ € 300 koolile (õpilased vanuses 14-16)
Česko-Anglické Gymnasium České Budejovice, Czech Republic Gymnasium, Tšehhi 
Bundespräsident-Theodor-Heuss-Schule Homberg/Efze Germany Gymnasium, Saksa 
ITAS Vittorio Emanuele II Napoli Italy Upper Sec., Itaalia
Zespol Szkol Ogolnoksztalcacych nr 5 Gdansk Poland Upper Sec., Poola  

„Võit rõõmustas Saaremaa noori väga ja andis mõista, et võime olla ka Euroopas tegijad,“ vahendab projektimeeskonna sõnu Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Maidu Varik. Võiduraha eest plaanitakse osta projektitööks vajalikke IKT-vahendeid.

Lisainfo: www.eu-internet-award.de

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 16. juunil 2010

TEDi lühend tuleneb inglisekeelsetest sõnadest Technology (tehnoloogia), Entertainment (meelelahutus), Design (disain). Alates 1984 aastast peetakse igaaastaseid TED konverentse tipptasemel esinejatega nagu nt Bono, Bill Clinton, Bill Gates, Jamie Oliver, James Cameron, Al Gore jne. Konverentsid esinemistega, mis on kõigile tasuta kättesaadavaks tehtud, on võimsaks ja mitmekesiseks õppematerjaliks ja ideedepagasiks nii koolijuhtidele, õpetajatele kui ka õpilastele. Konverentse on võimalik jälgida ka reaalelus ning neid vaadatakse mitmel pool ühiselt just sellel eesmärgil, et saada mingi kaaskonnaga üritusest osa ning kasu, miks mitte luua ka koolis võimalusi nt aulas ühiseks konverentsi vaatamiseks/kuulamiseks. 

Konverentside eesmärgiks oli liita omavahel kolm suurt valdkonda – tehnoloogia, meelelahutus ja disain, aga aasta aastalt on TED konverentside ulatus muutunud palju laiahaardelisemaks. Esialgu hakati konverentsil toimunut ülejäänud maailmale vahendama TEDTalk'idena (TED-loengud), nüüd aga on läbi slogani „Ideas worth spreading“ (ideed, mis väärivad jagamist) tehtud esinemised tasuta kättesaadavaks kõigile huvilistele läbi interneti. Need muutusid kiiresti populaarselt miljonite vaatajate hulgas ja nüüdseks ongi kogu TEDi koduleht ümber orienteeritud ennekõike nendele samadele TED-loengutele rohkem kui millelegi muule, et pakkuda vaatajaskonnale juurdepääsu kõige inspireerivamatele globaalsetele teemadele/mõtetele. Võrreldes esialgse kolme valdkonnasisest lähtekohast, on nüüdseteks teemadeks pea kõik maailma olulised küsimused teadusest ja kultuurist. TED esinemiste suur potentsiaal seisneb selles, et erinevate valdkondade juhid räägivad asjadest, mida sa ei ole osanud kujutledagi. Paljudel internetis vaadeldavatel loengutel on olemas ka subtiitrid, mitmetel isegi eestikeelsed. Loengute nimekirja uuendatakse iga 5 minuti tagant.

Lisaks suurtele konverentsidele, mis toimuvad USAs, Euroopas ja Aasias, on võimalus oma TED-loenguid pidada ka igal pool mujal maailmas. TEDx'id (kus x tähistab iseseisvalt organiseeritud TEDi) on kohalikul initsiatiivil ellu kutsutud TED konverentsid, kus oma ala professionaalid lahkavad mingeid teemasid. Sellised TEDx'e on toimunud nt ka Tallinnas ja Tartus. Nendes on osalenud mitmed ettevõtjad, hariduselu tegelased jne – nii et häid ideid tuleb kätte ka emakeelsena. 

Paljud TED-loengud väärivad refereeringut omaette, ehk edaspidi saabki mõnda neist ka läbi Koolielu lähemalt tutvustatud. Haridusalaseid TED-loenguid on koondatud ka erinevatele lehtedele, nt Teaching With Ted on wiki-keskkond, kuhu on koondatud hariduse teemalised loengud, nende teemade kohta on otsitud lisamaterjali ja mõnede baasil loodud lausa eraldi õppematerjalid. Paljudes on juttu koolidest ja erinevatest õppeainetest ning sellest, kuidas nende õpetamist õpilaste jaoks huvitavamaks ja mitmekesisemaks muuta. Valik on lai ja mitmekesine, olgu siin esitatud vaid mõned üksikud näited, nt matemaatikaõpetuse ümberkorraldamise vajadusest, kirjanduse õpetamise uuest tasandist, aga ka üldised teemad, nt Sir Ken Robinson on arutlenud teema üle, kas koolid tapavad loovuse, teema, mis on ka Eestis palju küsimusi ning arutelusid tekitanud. 

Jõudu kuulamiseks ja kaasamõtlemiseks. 

Väliskirjanduse põhjal, 

Madli-Maria Naulainen

http://www.ted.com/

http://teachingwithted.pbworks.com/FrontPage

http://www.ted.com/index.php/talks

http://en.wikipedia.org/wiki/TED_(conference)

http://www.freetech4teachers.com/2009/12/10-ted-talks-for-teachers-to-watch.html

http://ltsblogs.org.uk/connected/2008/08/09/lts-inspiration-sessions-run-your-own/

1. Ainevaldkond „Võõrkeeled“ 

1.1. Valdkonna pädevus

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;

2) mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut;

3) on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid.

1.2. Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda „Võõrkeeled“ kuuluvad võõrkeeled ja eesti keel teise keelena eesti keelest erineva õppekeelega koolis.

Gümnaasiumis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt, mis valitakse järgmisest loetelust: inglise, prantsuse, saksa, vene või muu keel. Keelepoliitiline eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B-tase).

Gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpetatakse eesti keelt teise keelena, on üks kohustuslik võõrkeel.

B1- ja B2-keeleoskustasemega võõrkeeled valib kool. Võõrkeelerühmi moodustades arvestatakse õpilaste taset, soove ning kooli võimalusi. Kui gümnaasiumi õppekavas on kolmas võõrkeel, on soovitatav õpilaste soove ja kooli võimalusi arvestades õpetada prantsuse, saksa, vene või muud keelt. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.

Kohustuslikud kursused on:

Eesti keel teise keelena 9

B1-keeleoskustasemega võõrkeel 5

B2-keeleoskustasemega võõrkeel 5

Valikkursused on:

B1-keeleoskustasemega võõrkeel 4

B2-keeleoskustasemega võõrkeel 2

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus

Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma, arendavad süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega.

Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis (edaspidi raamdokument). Kõikide võõrkeelte, k.a eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed, erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest.

Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu on täpsustavad õpitulemused esitatud osaoskuste kaupa. Erinevaid osaoskusi õpetatakse integreeritult.

Võõrkeelte, eriti aga eesti keele kui teise keele integratsioon teiste õppeainetega ning õppimist soodustava õpikeskkonna loomine toetab suhtluspädevuse omandamise kõrval ka maailmapildi, enesehinnangu ja väärtuskäitumise arengut. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine õppetöös võimaldab arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära, suunab erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning annab tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.

Keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Seetõttu peab keelte valik olema lai, et õpilane saaks arendada oma keelelisi pädevusi mitmes keeles.

Keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, arendada oskusi, kujundada enesekindlust ning saada keelekogemusi ka väljaspool kooli, mis loob eelduse elukestvaks õppeks. Keeleõpe on pidev protsess, kus edasimineku tagab ainult järjepidevus.

Õppijas arendatakse oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla tolerantne ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. „Mitmekesisust tuleb käsitleda kultuuride paljususe taustal. Keel ei kujuta endast mitte ainult kultuuri olulist tahku, vaid ka vahendit, mis aitab kultuurinähtusi mõista. Erinevad (rahvuslikud, piirkondlikud, sotsiaalsed) kultuurid, millesse inimene kuulub, ei eksisteeri tema teadvuses lihtsalt koos, vaid kõrvuti, vastandudes ja mõjutades üksteist.“¹ Õppija ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme keele kõneleja ja mitme kultuuri tundja. Ühe keele oskamine mõjutab keele- ja kultuuripädevust teises keeles ning aitab kaasa inimese kultuuriteadlikkuse, oskuste ja oskusteabe arengule tervikuna².

Nüüdisaegne võõrkeeleõpe eeldab avatud ja paindlikku metoodilist kontseptsiooni, mis põhineb metoodilis-didaktilistel arusaamadel, mida saab õppija vajaduste põhjal kombineerida ja varieerida. Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted on:

 1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine;

 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;

 3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;

 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis,

 5) õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest.

1.4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused.

Võõrkeelte valdkonda kuuluvate ainete õpetamisega kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust, ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus seotud ka väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes.

Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi oma ideede ja eesmärkide teostamisel ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.

1.5. Lõiming

1.5.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Valdkonnapädevustest arendatakse võõrkeeleõppes eelkõige suhtluspädevust ja teisi valdkonnapädevusi (.sotsiaalset, kunsti-, loodusteaduslikku, matemaatika- ja kehakultuuripädevust).

Kokkupuude kunstipädevusega toimub erinevate maade kultuurisaavutuste tundmaõppimise, eelkõige teemavaldkonna „Kultuur ja looming“ kaudu. Loodusteaduslik pädevus, matemaatikapädevus ja kehakultuuripädevus teostuvad erinevate teemavaldkondade (nt „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“) ning nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.

Keelteoskus võimaldab õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteostele, võõrkeelsele kirjandusele, Internetile jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks.

Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus, aineteülesed rahvusvahelised projektid jms).

Eesti keele kui teise keele omandamist toetab lisaks eespool nimetatule eestikeelne aineõpe gümnaasiumis.

1.5.2. Läbivad teemad

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.

Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse viie teemavaldkonna kaudu. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:

 1) „Haridus ja töö”, „Inimene ja ühiskond“ – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

 2) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond“ – keskkond ja jätkusuutlik areng;

 3) „Eesti ja maailm“, „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ – kodanikualgatus ja ettevõtlikkus;

 4) „Eesti ja maailm”, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“ – kultuuriline identiteet;

 5) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – teabekeskkond;

 6) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – tehnoloogia ja innovatsioon;

 7) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – tervis ja ohutus;

 8) läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus” käsitletakse kõigis viies teemavaldkonnas.

1.6. Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

1.7. Õppetegevused

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

6) mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvutiklass jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne.

1.8. Füüsiline õpikeskkond

 1) Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.

 2) Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

2. Eesti keel teise keelena

2.1. Üldalused

2.1.1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane:

   1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;

   2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses;

   3) mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid;

   4) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Eesti keele õpetuse tähtsamaid ülesandeid on kujundada keeleoskus, mis võimaldab Eesti ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning paneb aluse elukestvale õppele.

Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda C1-keeleoskustaseme saavutamise poole gümnaasiumi lõpuks.

Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus eesti keeles teise keelena on B2.1. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (C1) keeleoskustaseme nõudeid.

Eesti keele õppe kaudu toetatakse õpilaste suutlikkust õppida teisi aineid eesti keeles.

Gümnaasiumis on üldteemaks „Mina ja maailm“. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning samamoodi on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja oma päritolumaa kultuuriruumi. Teemade käsitlemisel peetakse silmas nende päevakohasust, õpilase huve ning kursuse keeletaset.

Kultuuriteadlikkust kujundades juhitakse õpilase tähelepanu erinevustele suhtlemisel emakeeles ja eesti keeles ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane on teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suudab anda adekvaatseid hinnanguid ühiskonnas toimuvale.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse ainult eesti keeles.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse eestikeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, kasutades selleks nt väitlusi, referaate, uurimistöid, arvutiesitlusi, suhtlusportaale, blogisid jne. Erinevate tegevuste kaudu loob õpetaja võimaluse kasutada eesti keelt aktiivselt ka tunniväliselt. Suureneb iseseisvus eestikeelse info otsimisel ning kasutamisel.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis.

Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi keeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

  1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

  2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;

  3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;

  4) selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid;

  5) arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid;

  6) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;

  7) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;

  8) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda;

  9) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid;

  10) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Osaoskuste õpitulemused esitatakse punktis 4.

2.1.4. Õppesisu

1. Eesti ja maailm

Eesti riik ja rahvas:

 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse;

 2) geograafiline asend ja kliima;

 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid;

 4) mitmekultuuriline ühiskond.

Eesti keel ja eesti meel:

  1) rahvuslik identiteet;

 1) kultuuritraditsioonid;

 2) kodukoha lugu.

Eesti ja teised riigid:

  1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus;

  2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö.

2. Kultuur ja looming

Kultuur kui looming:

 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne;

 2) rahva ajalooline kultuurimälu;

 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu.

Kultuuritraditsioonid ja tavad:

 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu;

 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused.

3. Keskkond ja tehnoloogia

Geograafiline keskkond:

 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad;

 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused;

 3) keskkonna jätkusuutlik areng.

Elukeskkond:

 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel;

 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele);

 3) säästlik eluviis;

 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid.

Tehnoloogia:

 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus;

 2) teabekeskkond: infootsing ja –vahetus;

 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;

 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.

4. Haridus ja töö

Pere ja kasvatus:

 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine;

 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne.

Haridus:

 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;

 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine;

 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid;

 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal;

 5) elukestev õpe.

Tööelu:

 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine;

 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus;

 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus;

 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes;

 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus;

 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja;

 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks;

 8) puudega inimeste töö.

5. Inimene ja ühiskond

Inimene kui looduse osa:

 1) eluring: sünd, elu ja surm;

 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees);

 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodus- ja inimsõbralik, tervislik).

Inimene kui indiviid:

 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine;

 2) iga inimese kordumatu eripära;

 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale;

 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed;

 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid).

Inimeste suhtlus:

 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika);

 2) meedia kui suhtluskanal ja –vahend.

Ühiskond kui eluavalduste kogum:

 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond;

 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus;

 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.

2.1.5. Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt ka väljaspool eesti keele tundi (nt teised ainetunnid, õppereisid, õpilasvahetused, keelelaagrid ja kohtumised eesti keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist.

Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutatakse ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris).

Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.

Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase.

Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Õppetegevuseks sobivad näiteks:

 1) meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

 2) iseseisev lugemine ning kuulamine;

 3) tarbekirjade koostamine ( nt elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus);

 4) loovtööde kirjutamine (nt kirjand, artikkel, kokkuvõte, luuletus);

 5) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

 6) keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused;

 7) rolli- ja suhtlusmängud;

 8) projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine) ;

 9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, intervjuud);

 10) info otsimine erinevatest eestikeelsetest teatmeallikatest (nt seletav sõnaraamat, Internet).

3. Võõrkeeled

3.1. Üldalused

3.1.1. Õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:

 1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;

 2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;

 3) suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides;

 4) on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;

 5) analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

3.1.2. Õppeaine kirjeldus

Gümnaasiumiastmes õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt.

B2-keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, kus õpilane on varasemate õpingutega jõudnud kõrgemale keeleoskustasemele (nt B1 põhikooli lõpus) ning tema eesmärk on jõuda B2-keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A-, B- või C-keel või on õpilane seda võõrkeelt õppinud väljaspool kooli.

B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid.

B1-keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, mis algab madalamalt keeleoskustasemelt (nt A2 põhikooli lõpus), õpilase eesmärk on jõuda vähemalt B1-keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A-, B- või C-keel või on õpilane seda võõrkeelt õppinud väljaspool kooli.

B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.

Kohustuslike kursuste arv võimaldab õpilasel saavutada valitud keeleoskustasemega võõrkeeles õpitulemused rahuldaval või heal tasemel olenevalt õppija võimekusest ning tema algsest keeleoskustasemest. B1- või B2-keeleoskustaseme oskuste süvendamiseks, kinnistamiseks ja liikumiseks järgmise keeleoskustaseme poole pakub kool õpilasele valikkursusi ning lisakursusi vastavalt kooli õppekavale.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles.

Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele.

Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm“.

Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis.

Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks olema teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suutma anda adekvaatseid hinnanguid.

Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

3.1.3. Õpitulemused

B1-keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:

 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal;

 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega;

 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane;

 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal;

 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;

 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades;

 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Osaoskuste õpitulemused esitatakse punktis 4.

B2-keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga;

3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;

4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;

5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;

6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, Internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;

8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Osaoskuste õpitulemused esitatakse punktis 4.