Tänavu on keeleõppijate arv kahanenud nii palju, et kooli eelarvesse ei laeku piisavalt tulusid oma tegevuse rahastamiseks. Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on õppijate arv langenud ligi 50 protsenti.

Tartus pakuvad keeleõpet mitmed erakoolid ning Tartu keeltekooli tegevuse lõpetamisel jääb keeleõppe võimalus linnas alles.

Tartu keeltekoolis saab õppida inglise, saksa, soome, prantsuse, eesti ja vastavalt vajadustele ning võimalustele ka teisi keeli.

Allikas: BNS Lisatud 15. juunil 2010

Lukase sõnul on tal hea meel, et Sillamäe linnajuhtide esmane eesmärk on pakkuda oma noortele võimalikult mitmekesiseid õppimistingimusi ja korralikku eestikeelset haridust. "Selleks vajalikud muutused on läbi mõeldud ja võetakse ette riigi toel," lisas minister.

Sillamäe linnavolikogu otsustas linna kolme üldhariduskooli gümnaasiumiosade baasil moodustada ühe puhta gümnaasiumi ja volikogu nägemuses võiks see edaspidi olla kas riigi- või munitsipaalgümnaasium. Sel eesmärgil alustab Sillamäe linna delegatsioon läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumiga.

Sillamäe on teine omavalitsus, millega haridus- ja teadusministeerium sõlmib ühiste kavatsuste protokolli koolivõrgu korrastamiseks. Esimesena allkirjastati sellesisuline dokument Viljandi linnaga. Lähipäevil jõuab riik ühiste kavatsuste protokolli allkirjastamiseni veel Haapsalu ja Võruga.

Allikas: BNS Lisatud 15. juunil 2010

Ametist on plaanis vabastada Tallinna 32. keskkooli, Ranniku gümnaasiumi ja Pääsküla gümnaasiumi direktorid ning Lauliku lasteaia juhataja. Kõik lahkuvad töölt omal soovil.

Ranniku gümnaasiumi uueks direktoriks on kavas kinnitada Svetlana Zelentsova, Pääsküla gümnaasiumi direktoriks Leena Arras ja Lauliku lasteaia juhatajas Margit Hiiet, kes kõik valiti välja konkursi tulemusel.

Allikas: BNS Lisatud 15. juunil 2010

Filmide abil mõne teema avamine ning arutelude tekitamine on heaks võimaluseks õppetööd elavdada. Tihtipeale jääb aga õpetaja hätta heade filmide leidmisega – head dokumentalistikat on küll palju, kuid see ei ole alati kättesaadav või maksab filminäitamise õigus palju raha. Seda muret aitab leevendada Snagfilms, mis on internetipõhine dokumentaalfilmide andmebaas, mis pakub erinevaid dokumentaalfilme läbi kvaliteetse flash-kanali. Filme saab kasutada nt ainetunnis või anda ka õpilastele soovitusi filmide kohta erinevate teemadega tutvumiseks.

SnagFilms on rajatud Ted Leonsis'e poolt, kes on ettevõtja, ärimees, spordiklubi omanik ja dokumentaalfilmide produtsent. Filme edastavad andmebaasi filmiautorid ja -levitajad ning filmid vaadatakse läbi ettevõtte kuraatorite poolt, kes need kinnitavad ning siis on filmid kõigile tasuta kättesaadavad.

Filmid on jaotatud erinevatesse kategooriatesse nagu keskkond, tervishoid, ajalugu, rahvusvahelised teemad, elu ja kultuur, muusika ja kunstid, poliitika, teadus ja loodus, sport, naiste õigused. Erinevate kategooriate abil on võimalik leida mitmekesist materjali sobivate teemade toetamiseks ainetunnis. Filmid on küll peamiselt inglisekeelsed, kuid siin on ka hea võimalus kasutada ainete integratsiooni, kus inglise keele raames saab praktiseerida keelt ning nt ühiskonnaõpetuses lahata vajalikku teemat sisulise külje pealt. Kahtlemata on headest dokumentaalfilmides õppetöö elavdamise juures palju abi, seda enam et oma filme lisavad sinna teada-tuntud levitajad nagu National Geographic, Media That Matters jne. 

Sotsiaalne meedia kujunes välja toreda ja uudse võimalusena sõprade/tuttavatega ühendust pidada, kuid nüüdseks on see arenenud võimsaks vahendiks nii äris kui ka hariduses. Keskkonnad nagu Facebook ja Twitter, või suhtlusvahend Skype ühendavad õpilasi aina enam ka uutes huvitavates õppimisvõimalustes. Olgu siis õpetatavad algklassides või ülikoolis (miks mitte ka töövõtjad mõnes ettevõttes), igal juhul on klassiruumis sotsiaalset meediat võimalik leidlikult kaasata ning oma aine kasuks tööle panna.

Asja teeb lihtsamaks ka see, et mitmed suured sotsiaalse meedia keskkonnad jagavad ka ise näpunäiteid selle kohta, kuidas sotsiaalset meediat hariduslikel eesmärkide kasutada ning julgustavad seda tegema viidates erinevatele toimivatele näidetele. Tänapäeval, kus õpilased veedavad palju aega arvutite taga ning on juba ka ise kindlasti aktiivne osa sotsiaalses meedias, on õpetajatel mõistlik seda enda kasuks tööle panna ning pakkuda uudseid ning huvitavaid võimalusi õppetöös.

Õpetajaid julgustatakse kasutama oma loodud sotsiaalse meedia kontosid ka hariduslikel eesmärkidel, nt on pedagoogidel tänu õpilaskontaktidele võimalik aktiivselt vastata nende küsimustele, anda kodutöid interaktiivsel viisil, aidata neid koolitöö või muude murede osas, jagada neile kasulikku infot erinevatest lehekülgedest, artiklitest. Samuti hinnatakse õpetaja rolli sotsiaalse meedia vastutustundliku kasutuse õpetamise eest. Õpilastele tuleb selgitada, kuidas sotsiaalsed suhtluskeskkonnad võivad mõjutada neid edaspidi tööturul, nt on võimalik tulevasel tööandjal lugeda kõike, mida konkreetne tööotsija tegi/arvas 5 aastat tagasi, samuti näeb ta olemasolevaid pilte, mis ei pruugi jätta head muljet töökandidaadist, kui seal leidub pilte hoogsatest pidudest jms. Seetõttu on mõistlik suunata õpilasi lugema artikleid, mis räägivad sotsiaalsete võrgustikke vastutustundlikust kasutusest.

Teisalt laseb aga aktiivne meediakasutus olla endal kursis oma ala professionaalidega üle kogu maailma; teatavasti on sotsiaalse meedia kasutajateks lisaks paljudele kuulsustele üle maailma ka väga palju pedagooge ja haritlasi, kelle mõtted ja ideed võivad juhtida uute õppemeetoditeni. Klassijuhatjana on nt Skype ka üks võimalus pidada sidet oma klassi õpilaste lastevanematega, jagades sedasi kiiret ja pidevat tagasisidet õpilase arengu kohta. Läbi sotsiaalsete võrgustike kasutamise teed endaga suhtlemise kergemaks ka neile õpilastele, kes on liiga tagasihoidlikud või häbelikud, et sinuga otse ühendust julgeks võtta.

Samuti julgustatakse õpetajaid erinevates ainetes looma kontakte erinevate kohalike või maailma autoriteetidega, leppida nendega kokku on-line esinemised või intervjuud, selle jaoks on võimalik kasutada Skype'i või siis intervjuuks mõnda foorumit. Ka on virtuaalselt võimalik osaleda erinevatel loengutel, mida peavad kuulsad inimesed erinevatel elualadel. Läbi sotsiaalse meedia on võimalik jälgida tuntud inimeste tegemisi, õpilastele saab anda ülesandeks jälgida mõne kuulsa poliitiku või ettevõtja tegevusi, lähtudes ainealastest teemast, nt kui juttu on Ameerika Ühendriikide ajaloost ja poliitikast, võiks olla õpilase ülesandeks jälgida USA presidendi Barack Obama tegemisi/toimetusi Twitterist.

Õuesõppe juures on teatavasti võimalik kasutada digitaalseid vahendeid väga laialdaselt, kuid ka sotsiaalsed võrgustikud tulevad siin mängu, sest paljud keskkonnad on teinud võimalikuks lühisõnumite edastamise mobiiltelefonidelt otse suhtlutsportaali keskkonda väikese nupuvajutusega. Samuti on võimalik saata Twiddeo'sse lühikesi telefoniga filmitud videolõike otse sündmuskohalt. Selliselt kujunev väliõppe päevik on põnev ettevõtmine, mida võivad samaaegselt jälgida nt lapsevanemad või kaasõpilased.

Väga palju on viidatud kirjanduse õppimise kasutusvõimalustele läbi sotsiaalse meedia. Näiteks on kasutatud ülesannet, kus õpilane loob Facebook'i mõne kuulsa kirjandustegelase profiili ilukirjanduse teose põhjal, mida ainetunnis parasjagu läbitakse. Sealjuures peab olema loodud profiil autentne ning ajastutruu ning selliseid tegelaskujusid Facebook'is võrreldes, tekib õpilastel hoopis uut moodi tasand ilukirjanduse õppimisse. Samuti on kirjeldatud võimalust, kus õpilased saavad taaselustada maailmakuulsaid dialooge läbi Twitter'i, õppides seeläbi maailmaklassikat põneval viisil.

Keeltes, nt emakeeles ja meediaõppes on võimalik kasutada keelenüansside uurimiseks ülesannetena sotsiaalseid võrgustikke võrdlemisi mitmekesiselt, nt üks võimalik ülesanne oleks valida välja mingi konkreetne sõna ja anda õpilasele ülesandeks jälgida selle sõna kasutust erinevates konteksides erinevate sihtrühmade põhjal Twitteris või Facebookis. Ka võõrkeelte harjutamiseks on palju võimalusi, suurematel keskkondadel on lausa sihtotstarbelised lehed keele praktiseerimiseks, sellised lehede põhimõte on suhtlusvõimaluse pakkumine kohalike inimestega, nt on võimalik läbi Facebook'i harjutada oma prantuse keele oskust suheldes kohalikega nende emakeeles. Sarnased võimalused on ka Twitteris ning Skype'is, kus saab kohalikega reaalajas kõneleda, mitte ainult kirjutada.

Artikli „100 inspiring ways to use social media in the classroom“ põhjal

Madli-Maria Naulainen

Vt ka: Twenty Five Interesting Ways To Use Twitter in the Classroom

Seda lisaks kohustuslikule eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamile ning valitud õppesuunale vastavale koolieksamile.

Kuigi uurimistöid võib siin-seal koolides ka praegu lõpueksami asemel teha, tuleks edaspidi haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Kristin Hollo sõnul arvesse ka näiteks kooliraadios saadete tegemine või kooliajalehe koostamine.

Jakob Westholmi gümnaasiumi direktori Kalle Niinase sõnul on suund uurimis- ja praktiliste tööde kasuks õige. Niinase sõnul valmis sel kevadel Westholmi gümnaasiumis kaheksa uurimistööd, peamiselt kirjanduses ja kunstiajaloos.

Westholmi gümnaasiumis otsustasid Niinase sõnul sel kevadel neli noormeest ja üks neiu ka kehalise kasvatuse eksami kasuks, kus tuli teooria tundmise kõrval teha kehalisi katseid.

Iseseisvate tööde tegemine tähendab lisatööd õpetajatele. "Loomulikult on juhendamine õpetajale töömahukam," nõustus õpetajate liidu esimees Lehte Jõemaa. "Samal ajal oleks see õpetajatele põnev ja emotsionaalselt andev."

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 15. juunil 2010

Webmedia arendusjuhi Ivo Mägi sõnul oli rekordiliselt suur tung suveülikooli üllatuseks. Samas näitasid tudengid katseülesandeid lahendades, et tase on kõrge ja seetõttu võeti vastu tavapärase kümnekonna noore asemel lausa 24 õppurit. "Tegelikult ei ole ka see number Webmedia jaoks liiga suur, kuna jääb alla 10 protsendi kollektiivi koguarvust," ütles Mägi. "See on täiesti paras hulk noori, et nende kõigiga jõuaks põhjalikult tegeleda."

Suveülikooli tudengeid koolitab 13 IT professionaali ja läbi viiakse 19 praktilist koolitust. Tudengitest 15 õpib tarkvaraarendust, viis analüütikuks, neli testijaks. Veerand noortest on tütarlapsed. Suveülikooli esimene osa on klassikoolitus vahendite ja tehnoloogiate osas, millega tuleb kokku puutuda. Sellele järgneb kaheksa nädalat praktikat reaalsetes projektides juhendajate järelvalve all.

Webmedia asutas oma suveülikooli 2005. aastal. Tudengitele makstakse õpingute ajal palka ja neil ei ole kohustust Webmediasse tööle jääda. Suveülikooli eesmärgiks on pakkuda andekamatele tudengitele suvist praktikavõimalust.

Lisaks suveülikooli projektile on Webmedial Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga kehtiv leping õppeaastate sees ülikoolide õppeprogrammide raames loengute ja praktikumide läbiviimiseks. Selle koostöö alusel on Webmedia aastatel 2008-2010 investeerinud Eesti IT-hariduse kvaliteedi parandamisse üle kolme miljoni krooni.

Suveülikooli koduleht: http://www.webmedia.ee/suveylikool/

Webmedia AS
Lisatud 15. juunil 2010

Haus Galeriis eksponeeritud teosed pärinevad ajavahemikust 1859-2010, hõlmates eesti professionaalse maalikunsti teoseid selle algusaegadest kuni tänapäevani. Eksponeeritud on nii esimese professionaalse eesti maalikunstniku Johann Köleri Itaalia maastik (1859-1862) kui ka Kunila kollektsiooni viimati lisandunud Laurentsiuse (Lauri Sillaku) „Mapplethorp´s Calla Lily“ (2009).

Vanema klassikalise maalikunsti osas on esindatud valik baltisaksa kunstnikke, varased professionaalsed eesti kunstnikud ja eesti kunsti kuldaja perioodi esindajad. Vanematest autoritest on väljapanekus esindatud Amandus Adamson, Paul Raud, Alfred Hirv, Ants Laikmaa, August Jansen, Adamson-Eric, Linda Kits-Mägi, Henn Roode, Elmar Kits jt.

Moodsa kunsti klassikast on eksponeeritud valik Olev Subbi, Enn Põldroosi, Toomas Vindi, Tiit Pääsukese, Rein Kelpmani ja Laurentsiuse maale aastatest 1975-2009.

Umbes pooled eksponeeritud töödest on kunstisõprade jaoks uued teosed, teine pool aga tuttav ülevaatenäitusest „Kölerist Subbini. 150 aastat klassikalist maalikunsti Enn Kunila kollektsioonis“, mis suure publikuhuviga 2010. aasta veebruarist märtsini Tallinna Kunstihoones eksponeeritud oli.

Samaaegselt Haus Galeriis oleva väljapanekuga on Enn Kunila kollektsiooni 22 tööst koosnev valik maale kuni 26. juunini eksponeeritud Kuressaare Raegaleriis näitusel „Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis“.

Enn Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007. aastal. Eesti Muuseumiühing tunnustas 2009. aastal Enn Kunila tegevust Eesti Muuseumide Sõbra tiitliga. Ameerika Ühendriikides tegutsev U.S.-Baltic Foundation omistas 2010. aastal Enn Kunilale Balti filantroopiaauhinna.

Ettevõtja Enn Kunila on tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi NG Investeeringud üks juhte ning AS Liviko, AS Balbiino ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS nõukogu esimees. Kunila on valitud Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimeheks.

Lisatud 15. juunil 2010

Valituks osutusid: Kaja Kasak, Nõo Põhikooli karjäärikoordinaator, Silja Lilles-Sula, Pärnu Õppenõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist ja Ülle Soonik, Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses HUPS karjäärinõustaja. Pikaajalise panustamise eest karjäärinõustamise arendamisse tõsteti esile Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse juhataja Kaire Karon.
 
Aasta karjääriinfo spetsialist Silja Lilles-Sula on rahul, et ta töötab nii huvitaval töökohal. Lisaks  haridus- ja tööturumaastikul toimuvaga kursis olemise on võimalik saadud teadmiste jagamise teel  aidata noori nende tulevikuvalikutes. „Tean, et hästi leitav info õppimis- ja töötamisvõimalustest on tulevikuplaanide tegemisel asendamatu ning mul on hea meel, et saan olla osa selle edasiandmisel“.
 
Parima karjääriteenuste osutaja tunnustuse sai Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS. Valiku tegemise oluline kriteerium oli noorte rahulolu ning teenuste kättesaadavus. Noored on rahulolu-uuringute tulemuse põhjal HUPSist saadavate teenustega rahul ja hea meelega pöörduvad vajadusel uuesti keskusesse. Märkimisväärne on ka HUPSi aktiivsus, initsiatiiv ja usaldusväärsus karjääriteenuste arendamisel.
 
Aasta karjäärispetsialiste ning parimat noorte teavitamis- ja nõustamiskeskust valitakse Eestis esmakordselt. Eesmärk on tõsta esile ja tunnustada karjäärispetsialiste ning noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi.
 
Karjääriteenuseid (karjääriõpe, karjääriinfo, karjäärinõustamine) pakutakse nii avaliku kui erasektori poolt. Olulisemad võrgustikud on piirkondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused, kõrgkoolide karjääriteenistused ja töötukassa maakondlikud osakonnad. Teenused on kättesaadavad ka üldhariduskoolides ning mitmetes kutseõppeasutustes.
 
SA Innove
Lisatud 15. juunil 2010

Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia alustab tegevust Tallinna Ülikooli iseseisva kolledžina ning tegeleb õppe-, teadus- ja arendustegevusega õigusteaduse valdkonnas, milles Akadeemia Nord sai kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogult tähtajatu õiguse õpet läbi viia. Sarnaselt teistele Tallinna Ülikooli õppekavadele võetakse TLÜ Õigusakadeemia õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriõppekavadele uusi tudengeid vastu juunikuisel vastuvõtuperioodil. Varasemad Nordi õiguse õppekavade tudengid jätkavad oma õpinguid Õigusakadeemias. Ka kõigi teiste Nordi õppekavade üliõpilased saavad oma õpingud lõpule viia, kuid juba nii, et nende õpetamisesse kaastakse Tallinna Ülikooli õppejõud.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud: „Võib ütelda, et Akadeemia Nord õiguse valdkonna parimad õppejõud on rahvusvahelisel tasemel teadlased ja Tallinna Ülikoolil on rõõm neid oma akadeemilises peres tervitada. Mis aga puutub nendesse Nordi õppekavadesse, mis osutusid üleminekuhindamisel vähem edukaks, siis nende probleemi lahendamisel teeme tihedat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning lähtume oma kogemusest Audentese psühholoogiatudengitega. Loomulikult peab kõigepealt analüüsima kvaliteediagentuuri otsuses välja toodud puudujääke ning leidma sobiva lahenduse, mis ühelt poolt ei teeks mingeid kompromisse lõpetajate kvaliteedi osas, kuid teiselt poolt ei nõuaks tudengitelt kahekordset tööd.“

Akadeemia nord rektor Rein Müllerson: „Akadeemia Nord, mis asutati peaaegu 20 aastat tagasi professor Ene Graubergi poolt, on teinud palju ära Eesti kõrghariduse arendamiseks. Uues situatsioonis on aga raske väikestel ülikoolidel üksinda hakkama saada. Ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga lubab meil saavutada sünergiat, mida on meie kõrghariduse valdkonnas hädasti vaja. Üha suuremat tähelepanu pöörame õigusteaduse rahvusvahelise taseme tõstmisele – ühisprogrammidele välismaa kõrgkoolidega ja interdistsiplinaarsele teadus- ja õppetööle.“

Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia loomine põhineb Tallinna Ülikooli ja Akadeemia Nordi vahel 2. novembril 2009 sõlmitud koostöölepingul, haridus- ja teadusministri 30. novembri 2009 käskkirjal nr 1172 ja Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri ettepanekutel Akadeemia Nordile õppe läbiviimise õiguse andmise kohta.

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. juunil 2010