Esimese kultuurisündmusena Eestis rakendab Maailmaküla keskkonnajuhtimise süsteemi EMAS (Eco-Management and Audit Scheme). Neljaks päevaks kehtestatakse Pirita kloostri varemetes friikartulivaba režiim, müügil on vaid Fair Trade sertifitseeritud kohvi ja vein, hõrgutavaid roogi pakuvad erinevad rahvusköögid.

Maailmaküla peakorraldaja Paul Pihlak: "Tahame korraldada muusikafestivali, kus esineksid võimalikult eripalgelised artistid maakera erinevatest nurkadest. Aga ma loodan, et lisaks liigutavale kontserdielamusele jääb iga maailmakülalise hinge midagi veel. Mõistmine, kuipalju erinevaid rikkusi meie maailm sisaldab. Arusaamine, et kõike seda hoida on meie võimuses ja meie endi huvides. Meie kõigi."

Festival võõrustab mitmeid mittetulundusühinguid, arenguabiorganisatsioone ja kultuuriseltse. Tantsuklubi eestvedamisel saab kaasa lüüa pärimuslikes seltskonnatantsudes, Moshi-Moshi õpetab kalligraafiat ja origamit, Universaal Universumis saab proovida erinevaid idamaiseid trumme. Maailmakülas on lastehoid ja rattaparkla ning palju-palju muud põnevat.

Esinejad: EMIR KUSTURICA & THE NO SMOKING ORCHESTRA (Serbia), SIERRA LEONE REFUGEE ALLSTARS (Sierra Leone), kammerkoor HEAD ÖÖD, VEND ja ansambel VARJATUD JÕUD teosega OPUS GEOGRAPHICUM, SEVARA NAZARKHAN (Uzbekistan), METSATÖLL ja EESTI RAHVUSMEESKOOR, QUIQUE NEIRA (Tšiili), ÕIE ja MAARJA SARV, NORDIC SOUNDS, JOHANSONID ja CITRA KRISTA JOONAS, MARKSCHEIDER KUNST (Sankt Peterburg), AVENUE ja SUPRJADKI (Narva), OORT, MARI KALKUN & PASTACAS, TUULE KANN & JAAK SOOÄÄR, MINU ISA OLI AUSUS ISE, TSIBIHÄRBLASEQ, SINIMANISEELE, TRUMM-IT jt

Esimene Maailmaküla festival toimus Pirita kloostri varemetes 2006 suvel. Kõlasid Metsatöllu ja Rahvusmeeskoori töötlused Veljo Tormise lugudest, pöörane India puhkpilliorkester, Kongo popi veteranid, hoogne salsabänd Kuubalt ja palju suurepärast muusikat veel.

MTÜ Maailmaküla
Lisatud 14. juunil 2010

Näitusel astuvad omavalmistatud rahvarõivastega üles neli võluvat ja nobenäpulist naist, keda ühendab õppimine Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvarõivavalmistajate kursustel.

Tiivi Sooden, Hilja Väravas, Kristiina Halberg, Hille Ahun-Vaarpuu - kõik nad on läbinud kursused, mis hõlmavad nii omakandi rahvarõivaste valmistamist kui kirjalikku uurimistööd. Mõned neist õpetavad oma oskusi juba teistelegi edasi. Neid tegusaid naisi seovad ühised huvid ja koostegutsemise tahe. Ülepea rahvarõivaste maailma sukeldunutena avastavad nad sealt aina enam uut ja huvitavat, see innustab üha uusi kangaid kuduma, õmblema, tikkima, kuduma, paelu punuma, pitse valmistama… lõppu ei paista! Tulge vaatama, millised ilusad meistritööd on sellest sündinud!

Näitus jääb avatuks 25. juulini.

Rahvarõivaste valmistajate kool töötab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures üle 22 aasta. Selle eesmärgiks on koolitada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Tuginedes autentsetele muuseumiesemetele õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega. Õpetavad oma ala parimad asjatundjad – Reet Piiri, Silja Nõu, Silvi Alliman, Kristiina Halberg, Virve Pikk. Kursuste lõpetanud nõustavad ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste kandmisel.

Praeguseks on koolis õpetust saanud ligi 200 inimest üle Eestimaa.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 14. juunil 2010

„Gaudeamus 2011“ Eesti kava kunstilise juhi Raul Talmari sõnul sündis oratoorium ideest luua tervikprogramm, mida Eesti üliõpilaskoorid, -tantsijad ja -orkestrid võiksid üheskoos esitada. „Sealt edasi algas loomise lugu, mis lõppes teosega, mis nüüd laulupeol lahtimõtestamist ja teostamist ootab,“ ütles Talmar.

„Loomiseloo“ teksti koostaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja sõnul on igal rahval oma loomiselugu, mis annab pildi maailma tekkimisest. „Läänemeresoomlastel, sh eestlasteks kutsututel on neid tervelt kolm,“ selgitas Barkalaja. „„Gaudeamuse“ tarbeks saigi üks neist, vast tuntuimgi, välja valitud ja tarvitatavaks kohandatud.“

Teose heliosa loonud Tauno Aints rääkis, et muusikalise materjali loomiseks koguti kõigepealt kokku hulk regilaule, millele toetuda. Sobivaimaks alusmaterjaliks jäid Hargali „Sarvepuhuja“, lisaks valis meeskond välja teise teema, regilaulu „Pikk ingliska“. „Kuid lähenedes nii ja naa, ei toimunud puhangut, mille tulemusena oleks valminud 30 minutit muusikat,“ kirjeldas helilooja teose valmimist. „Murrang toimus siis, kui ma mõistsin, et läheneda ei ole vaja helilooja, vaid arranžeerijana. Kõik helid olid juba olemas, ma pidin neid ümber seadma.“

Viimase kahe nädala jooksul salvestati Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias „Loomiseloo“ valmisversiooni demoplaati. Plaat saadetakse erinevatele üliõpilaskollektiividele laiali ning sügisest hakkavad koorid, orkestrid ning tantsutrupid valmistuma järgmisel suvel toimuvaks Balti riikide ühiseks tudengite laulu- ja tantsupeoks. „Loomiseloo“ peaprooviks saab jaanipäev, kui kõik Vilniusesse sõitvad tudengid kogunevad Tartusse, et see jaanipidustuste ajal Taaralinnas esietendada.

Viimane ühine Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu toimus 2006. aastal Tartus. XV „Gaudeamusel“ osales 158 kollektiivi ligi 3500 laulja, 1200 tantsija ning 630 pillimehega.

Vaata ka ETV kultuuriuudiste klippi „Loomiseloo“ demo salvestamiselt http://www.ut.ee/814877

Lisainfo www.gaudeamus.ee

Tartu Ülikool
Lisatud 14. juunil 2010

Noored Kooli 2. lennu osalejate käe all õppis õpilasi Keilas, Kurtnas, Nõos, Tallinnas, Tartus ja Ülenurmel. Kolm programmi noort õpetas vene õppekeelega koolides.

Programmi jooksul jõudsid osalejad teha paljut. Sandra Lillemaa valiti Keila Kooli gümnasistide poolt õppeaasta populaarseimaks õpetajaks. Tartu Forseliuse Gümnaasiumis õpetanud Lauri Tankler kaasalgatas Hea õpetaja kuu projekti. Mitmed osalejad panustasid uute õppematerjalide loomisesse ning innustasid ja toetasid oma õpilasi erisugustel võistlustel, olümpiaadidel ja projektides.

"Mul on suur rõõm, et Noored Kooli programmi on lõpetanud uus lend võimekaid ja tegusaid inimesi," ütles Sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos. "Pannes kokku nende isiksuseomadused ning koolikogemuse ja haridusest hoolimise, tegutsevad nad kindlasti edasi Eesti hariduse edenemise heaks. Saame neist veel kuulda!"

"Kuigi tegemist on projektiga, mille mõju saame näha järgmise 5-10 aasta jooksul, on Noored Kooli osalejad oma teotahtelisuse ja särasilmsusega mõjutanud juba täna paljusid õpilasi ja kolleege koolides. Näen nendes väga palju jõudu uute muutuste käivitamisel," märkis Noored Kooli nõukogu liige ja Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja.

Sihtasutuse Noored Kooli algatasid 2006. aasta novembris Heateo Sihtasutus ja Swedbank. Tänaseks on programmi kaasatud üle 50 noore, sealhulgas ligi 20 vilistlast.

Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Ecoprint, Eesti Ekspress, Estonian Air, Eversheds Ots & Co, PricewaterhouseCoopers, Sorainen, Tallinna Vesi, Ecwador, Fontes PMP,
Haridus- ja Teadusministeerium, Hill & Knowlton, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Fotol 2. lennu lõpuüritusel tervitas kohaletulnuid Noored Kooli nõukogu liige ja Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja 
Video Noored Kooli 2. lennu tegevusest ja mõtetest: http://bit.ly/nooredkooli-2-lend

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 14. juunil 2010

„Mõte korraldada eraldi seminar vaid Taani kohta tuleneb kandidaatide suurest huvist Taanis pakutava kõrghariduse vastu,“ räägib Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa ja lisab, et üritust ajendas korraldama ka 16.-17. juunil Eestis viibiv University College Northern Denmark õppejõud Michael Pierce. „Kohaletulijatel on hea võimalus osaleda Pierce’i loengus ning küsida õppejõult otse Taani-keskseid küsimusi, mis siiani pole ehk vastust saanud,“ julgustab Kõrgmaa osalejaid küsimusi ette valmistama.
 
Üliõpilaselu poolt aitavad seminaril avada ka noored, kellel Taanis omandatud kõrgharidusdiplom ja sealse elu kogemus juba käes.
 
Seminarile on oodatud kõik, kellel huvi Taanis pakutava kõrghariduse vastu.
 
Üritus on tasuta. Eelregistreerimine: www.dreamfoundation.eu
 
Dream Foundation Eesti
Taani Saatkond
Lisatud 14. juunil 2010

„Mina ei pane Sirli võitu üldse imeks, ta on niivõrd tubli õpilane,“ kiitis võitjat Noortalunik 2010 korraldaja, Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Vello Vilu, „ta on juba varem kord saavutanud teise koha. Sirli on pärit suurest perest, tal on oma hobusetall ja ta on väga hakkaja.“

Teise koha võitis Peeter Jüriöö, kolmas koht läks Marko Arrasele. Kogu võidukolmik õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Vilu sõnul kulges võistlus hästi, hoolimata kehvast ilmast – suur osa võistlusest tuli pidada lausvihmas.

„Põllumees ei tee ilmast välja, tema peab iga ilmaga töötama,“ sõnas Vilu, „põllumees peab olema kõigeks valmis.“

Kutsevõistlus Noortalunik 2010 toimus rahvusvahelise maaelumessi AGRI raames. Võistluse korraldas SA Innove koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga. Võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. Toetasid ka Husqvarna ja MTÜ EUROPEA Eesti Keskus.

Järvamaa Kutsehariduskeskus
SA Innove
Lisatud 14. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 12. juunil 2010

Tahtes öelda midagi Martin Pedaniku tungiva silmavaatega olendite kohta, ei saa kuidagi mööda disainiguru Tõnu Kaalepi poolt nende kohta tarvitatud sõnast "golem" (Nunnususe ähvardav hääl. Martin Pedaniku golemid. Vikerkaar nr 10-11/2005). Golem on teadupoolest inimesesarnane olend juudi rahvapärimuses, savist või mudast tehtud kõnevõimetu koll. Pedaniku golemid on vormitud protsessori jõul digitaalsest "savist" – ressursist, mis peitub arvuti kõvakettal. Ja kas pole digitaalne loomine kuidagi eriti jumalik akt – saab ju looja idee või kujutlus siin pildiks teatud mõttes "eimillestki". Kõvakettaruum on nagu tühi maailm, mis kätkeb endas laiendamise kaudu põhimõtteliselt piiramata võimalusi ja lubadusi tulevasteks asjadeks – pikslid võiksid sinna tekkida vabalt ka pühast vaimust. Muuseas, ka inimsoo esiisa Aadam loodi Talmudi järgi esmalt kui golem – erinevatest maadest kokku korjatud tolmust ja põrmust.

Ent kelle näo järgi on loodud Martin Pedaniku golemid? Kas autori enese või hoopis "keskmise inimese", tänapäeva demokraatliku maailma statistilise jumaluse, anonüümse valija palge järele? Hmmm. Nüüd tahaks hüüda nagu kohkunud koolipoiss Lutsu "Kevades", kui Toots akna taga tot-tot-tot tegi ja kolistas – et "see ei olegi inimese nägu!". Ega ei ole vist küll. Helesinine paljusilmne naine oleks justkui sümbioos Medusast ning muumitrolle hirmutanud Jääkuningannast. Mitme silmapaari ning veel suurema hulga kätepaaridega tegelane võiks olla hinduistlik jumalanna. Daam maoga viib mõtted aga Aadama abikaasale Eevale ja pattulangemisele. Või on need ainitiselt põrnitsevad olevused hoopiski eesti rahvapärimusest tuntud puugid, lendajad ja pisuhännad – ohtlikud tegelased, kellest targa kohtlemisega võib siiski saada kasugi. Pedanik on oma respekti kodumaise pärandi vastu ühes intervjuus maininud...

Martin Pedanik (s. 1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabagraafikuna (1997). Disainibüroo Labor asutaja. Loonud suurtes kogustes kõrgetasemelist graafilist disaini, kujundanud kümneid ja sadu trükiseid raamatutest plakatite ja flaieriteni. Pälvinud oma tegevuse eest kiidusõnu ja tunnustust - muuhulgas näiteks Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia (2006) NO99 teatri plakatite ja trükiste graafiliste lahenduste ning klubi Bashment kvaliteetse klubigraafika eest.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. juulini 2010.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Martin Pedanik. KIZOO-0005

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 12. juunil 2010

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Maleva korraldajad on kohustatud igas vahetuses läbi viima koolituse malevas osalevatele noortele, mis peab sisaldama vähemalt kahte teemat: tööseadusandlus, karjääriplaneerimine ning tööohutus.

„Lisataotlusvoorus on õpilasmaleva korraldajatel võimalik taotleda suuremat päevaraha kui kevadises taotlusvoorus. Kevadel toetati 34 malevakorraldajat kokku 1 371 198 krooniga,“ selgitas „Õpilasmalev 2010“ projektijuht Toni Käsper.

Rahastamisel on kaks toetusetüüpi: ööbimisega malevad (peab vastama projektlaagri tingimustele) ja ööbimiseta  malevad.

Lisataotlusvooru toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvormid on leitavad www.entk.ee

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 12. juunil 2010

2009/2010. õppeaastal lõpetab Tallinna Ülikooli 1267 inimest, nende hulgas on 8 rakenduskõrghariduse saanut, 858 bakalaureust ning 391 magistrit, viimastest 34 on cum laude lõpetajad. Õppeaasta jooksul kaitsti Tallinna Ülikoolis 10 doktoriväitekirja.

Lõpuaktused toimuvad Tallinna Ülikooli aulas (Terra õppehoone, Narva mnt 25, III korrus), kui ajakavas pole märgitud teisiti. Tallinna Ülikooli regionaalsete kolledžite aktused toimuvad Rakvere Kolledžis (Pikk 40, Rakvere) ja Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu).

Aulas toimuvaid aktusi saab jälgida reaalajas Internetis ning Silva õppehoone fuajeesse (Narva mnt 29, I korrus) paigutatud ekraanilt. Aktuste videoülekandeid saab näha veebiaadressil www.tlu.ee/aktused 

Tallinna Ülikooli lõpetajate nimekirjad on kättesaadavad lõpetajate erilehest.

Tallinna Ülikool 
Lisatud 12. juunil 2010