Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a

määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ 

lisa 9

Valikaine „Riigikaitse“

1. Üldalused

1. 1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid 

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilane:

1)  on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest; 

2)  järgib demokraatlikke väärtusi ning on solidaarne ja vastutustundlik; 

3)  mõistab riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega;

4)  väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides;

5)  teab riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning riigikaitset reguleerivaid õigusakte;

6)  teab kodanikukaitse põhimõtteid;

7)  tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu;

8)  teab NATO kollektiivse kaitse põhimõtet; 

9)  on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades käituda ja tegutseda;

10)  teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga ning käitub keskkonda säästvalt.

1.2. Õppeaine kirjeldus 

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppetegevuse kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mis kinnistatakse praktilise tegevuse kaudu. Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.

Õppetegevuses käsitletakse teatud teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õppijate ülekoormatust. 

Riigikaitseõpetus on valikaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral väljaõppekeskuses või välilaagris). Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eelduseks on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. Kool korraldab riigikaitseõpetuse oma võimaluste järgi kas teoreetilise ja praktilise osa lõimitult või eraldi kursustena. Teoreetiline ja praktiline õpe on ainekavas õppeteemade all lõimitult. 

Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost, põhjustest ja tagajärgedest. Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest. Teoreetilise kursusega omandatakse esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest, kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest. Käsitletakse rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate relvatüüpidega. Käsitletakse kodanikukaitse temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse looduses ilma abivahenditeta toime tulema. Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju keskkonnale ning selle leevendamise võimalusi. 

Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades. Relvaõppes käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad lasketehnika ja laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes harjutatakse seisanguid, pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid rännakuviise. Topograafia praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti, mõõtkava ja leppemärke ning asimuudi võtmist kompassiga. Eraldi harjutatakse orienteerumist kompassi ja kaardiga ning muude positsioneerimissüsteemidega. Praktiline esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat esmaabi. 

Olenevalt kooli võimalustest on soovitatav korraldada kursustel osalejatele praktiline õpe ühe- või kaheetapilise välilaagrina. Esimesel juhul on tegemist ühe 3–4päevase laagriga õppeaasta lõpus ning teisel juhul kahe 1,5–2päevase laagriga talvel ja kevadel. Välilaagreid korraldades kaasatakse võimaluse korral kohaliku Kaitseliidu maleva ja/või kaitseväe väeosi ning koondatakse mitme kooli riigikaitsekursuste praktilise osa välilaagrid. 

Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel. Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitselisi ülesandeid täites. 

Laagris jaotatakse õpilased jaopõhiselt gruppidesse ning määratakse jaoülemad. Võimaluse korral kasutatakse varem väljastatud vormiriietust. Soovitatav on korraldada kahepäevane laager reedel ja laupäeval.

1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.

Gümnaasiumi lõpetaja:  

1)  on Eesti Vabariigile lojaalne kodanik, järgib demokraatlikke väärtusi ning on vajaduse korral valmis Eestit kaitsma; 

2)  tunneb sõjaajaloo, sh Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja nende mõju ning tagajärgi ühiskonna arengule ja oma lähedastele;

3)  teab ning analüüsib peamisi aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme ja nende mõju Eesti ühiskonnale ning NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

4)  leiab ja kasutab vajaduse korral riigikaitsesse puutuvat olulist infot, sh Eesti riigikaitse üldist korraldust reguleerivaid õigusakte;

5)  teab kaitseväeteenistuse põhialuseid, sh on omandanud esmase ettekujutuse ajateenistusest ning Kaitseliidust ja selle eriorganisatsioonidest ning teab ja väärtustab kaitseväelase elukutset; 

6)  tunneb rivilise liikumise, relvaõppe, sh ohutuse põhialuseid, oskab käituda kriisiolukordades ja anda esmaabi;

7)  orienteerub iseseisvalt maastikul kaardi ja kompassiga, arvestades keskkonnakaitse põhimõtteid ja norme;

8)  tegutseb meeskonna koosseisus kaaslasi abistavalt ja toetavalt.

1.4. Lõiming

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, millel on tihedaid kokkupuutepunkte mitme õppeainega:

1)  ajalugu – sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO; 

2)  bioloogia – inimese anatoomia, füsioloogia, massihävitusrelvad, kodanikukaitse, keskkonnakaitse;

3)  eesti keel – terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus;

4)  füüsika – ballistika, massihävitusrelvad, kodanikukaitse;

5)  geograafia – kaardiõpetus; 

6)  keemia – massihävitusrelvad, kodanikukaitse, ohutusnõuded;

7)  kehaline kasvatus – üldfüüsiline tegevus ja vastupidavus;

8)  matemaatika – mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamine; 

9)  võõrkeeled – terminoloogia;

10)  ühiskonnaõpetus – kodanikukasvatus, riigikaitse korraldus, kaitseväe ja Kaitseliidu struktuur, NATO ja ÜRO, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, Eesti kaitsepoliitika.

1.5. Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1)  lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 

2)  taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3)  võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;

4)  kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 

5)  rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 

6)  laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik, väeosa ja teised riigikaitselised institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne; 

7)  kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus, arutelu, seminar, projektõpe; skeemi, plaani, tabeli koostamine; praktilised ja uurimistööd; infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs, referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika jms), töö erinevate e-riigi vahenditega (riigiportaal, e-teenused, teabepäring, õigusaktid internetis) ning kaardiga;

8)  õppetegevus välilaagris toimub päevaplaani alusel. 

1.6. Füüsiline õpikeskkond

1.  Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. 

2.  Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik, väeosa ja teised riigikaitselised institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne). 

3.  Koolil on ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: õigusaktid, kaardid, teemakirjandus, pildid, plakatid jm illustratiivne materjal, skeemid, statistilised andmed, ajakirjandusväljaanded Riigi Kaitse, Diplomaatia, Kaitse Kodu, Sõdur, Sõdurileht; auvised, matkavahendid. 

4.  Välilaagris on välitingimused: maastik, harjutusväli, lasketiir, kaitseväe või Kaitseliidu väljaõppekeskus; väliööbimise korral isiklik ja rühmavarustus; orienteerumisvahendid, esmaabi õppevahendid, matkavahendid, näitlik õppematerjal; plakatid, joonised, relvad, laskemoon.

1.7. Hindamine

Riigikaitse õpitulemusi hinnates lähtutakse õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Riigikaitse õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. 

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised. Suulise arutluse kõrval on olulisel kohal kirjalikud tööd: testid, töö kaardiga, statistika ja õigusaktide kasutamine ning analüüs, referaatide ja uurimistööde koostamine, arvamusloo kirjutamine, juhtumi analüüs. Nii teoreetilist kui ka praktilist kursust hinnates arvestatakse ainealaste teadmiste ja oskuste taset, aktiivsust osalemisel praktilises tegevuses ning vastutustunnet ja kaaslaste toetamist ühistegevuses ja rühmatöös – kodanikuosalust.

Kontrollivaid ülesandeid koostades tuleb arvestada, et esindatud oleksid erineva tasandi ülesanded: teadmiste kontrollimine (mõisted, faktid, seaduspärasuste tundmine), teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis), mõistmise (kirjeldamise, seletamise, ümbersõnastamise), analüüsi ja sünteesi (seoste näitamise, võrdlemise, rühmitamise, eristamise, faktide sidumise seaduspärasustega) ning hinnangu andmise (järelduste, otsustuste tegemise) tasandid. Laagris hinnatakse praktilisi sooritusi. Ohutushoiutesti positiivne sooritus on eelduseks praktilisel laskeharjutusel osalemiseks.

Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.

2. I kursus „Riigikaitse“ 

Õpitulemused ja õppesisu 

1.      Eesti sõjaajalugu

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab sõjanduse arengu põhijooni ning oskab selgitada sõdade eripalgelist mõju ühiskonna arengule ja inimeste saatusele; seletab näidete kaudu, kuidas sõjapidamine ja sellesse suhtumine on ajaloo jooksul muutunud;

2)  oskab nimetada Eesti ja Euroopa sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ning nende põhjusi maailma ajaloo kontekstis, analüüsib sõja tagajärgi ja mõju ning seoseid ühiskondlike protsessidega;

3)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: sõda, sõjaajalugu, sõjandus, sõjateadus, strateegia, taktika, palgasõdur, üldine sõjaväekohustus, ohvitser;

4)  teab, kes olid ajaloolised isikud M. A. Barclay de Tolly, J. Laidoner, A. Tõnisson, J. Kuperjanov ja J. Pitka, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Sõjaajaloo mõiste ja sõjateoreetiline mõte. Sõda. Sõjandus. Sõjateadus. Sõjaajaloo ja ajaloo vahekord. Olulisemad sõjateoreetilise mõtte esindajad (õpetaja valikul Sun Tzu, Thukydides, Clausewitz, Jomini jt).

Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik seisund“. Sõdade põhjused. Suhtumise muutumine sõjapidamisse. Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke. Alalised armeed. Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu. Üleminek üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju sõjandusele. Sõda ja majandus. Sõjapidamise muutumine. Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20. sajandil.

Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste sõjaline organisatsioon muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa pärast. Saja-aastase sõja sündmused Eestis (1558–1661). Põhjasõda ja selle tagajärjed. Eesti ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised koormised. Sõjaväeteenistus Eesti alal. M. A. Barclay de Tolly. Sõjalised kaitserajatised. Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad. Vabadussõda 1918–1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu rahu. Eesti riigikaitse 1920–1940. Teine maailmasõda ja Eesti. Eestlased Saksa armees ja Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.

Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle tagajärjed. Paldiski. Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee lahkumine Eestist. 

Eesti riigikaitse taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel. Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning riigikaitsestruktuuride peamised suunad ja olulisemad sündmused.  

2.      Tänapäeva kriisid, sõjad ja relvakonfliktid 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  toob näiteid kriiside, konfliktide põhjustest ja tunnustest, analüüsib mõningate konfliktidega seotud arengut ning nende ärahoidmiseks või ohjamiseks kasutatavaid meetodeid;

2)  eristab rahvusvahelise julgeolekukeskkonna erinevaid arenguetappe ja tunnuseid ning toob näiteid külma sõja aegsest ja tänapäevasest julgeolekukorraldusest;

3)  tunneb koostööjulgeoleku üldisi põhimõtteid ning peamisi julgeolekuga tegelevaid organisatsioone (NATO, EL, ÜRO, OSCE);

4)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kriis ja konflikt, sõda, julgeolekurisk, traditsiooniline ja asümmeetriline oht, küberjulgeolek, kollektiivne kaitse ja julgeolek, koostööjulgeolek, lubatud ja keelatud relvad, terrorism, totaalkaitse. 

Õppesisu 

Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid valitud näidete toel. Kriisid. Julgeoleku riskid ja ohud. Konflikti arengufaasid ja tunnused. Sõja mõiste. Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil. Maailmasõjad. Külm sõda. Kollektiivne julgeolek 20. sajandil – Rahvasteliit, ÜRO, OSCE. Tuumaajastu. Relvastuskontroll.

Nüüdisaegsed rahvusvahelised konfliktid ja nende ohjamine. Koostööjulgeolek. NATO ja Euroopa Liit. Kollektiivne kaitse ja kollektiivne julgeolek. Traditsioonilised ja asümmeetrilised ohud. Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik. Keskkonna-, majandus-, küber- ja sotsiaalne julgeolek. Kriiside ja konfliktide ärahoidmine, ohjamine ning lahendamine. Rahvusvahelised rahuoperatsioonid, rahvusvahelise sekkumise põhjused ja tagajärjed.

Relvakonfliktide ja sõdade tunnused. Sõjaline strateegia ja taktika mõistetena. Heidutus. Sõjategevuse ulatus. Kasutatav relvastus. Sõjalised operatsioonid. Totaalkaitse. Territoriaalkaitse. Rahvusvaheline sõjaõigus.

3.      Eesti kaitsepoliitika. Eesti osalemine NATOs

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab enda võimalusi ja kohustusi riigi kaitsmisel;

2)  teab Eesti riigikaitse eesmärki, üldist korraldust ja juhtimist, toetudes riigikaitse alusdokumentidele;

3)  teab ning selgitab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhijooni rahvusvaheliste suhete ning Euroopa julgeoleku kontekstis;

4)  teab Eesti peamisi julgeolekuriske ning teab ja kirjeldab erinevaid hädaolukordi;

5)  kirjeldab NATO kujunemist, väärtusi, kollektiivse kaitse ja otsuste langetamise põhimõtteid;

6)  näitab kaardil NATO laienemist ja liikmesriike;

7)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: NATO, kaitsevõime, julgeolekurisk, hädaolukord.

Õppesisu

Eesti riigikaitse eesmärk. Riigi kaitsevõime. Riigikaitse eesmärk, üldine korraldus ja juhtimine alusdokumentide põhjal: põhiseadus, julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava, „Rahuaja riigikaitse seadus“, „Sõjaaja riigikaitse seadus“. 

Riigikaitse korraldus. Erinevate institutsioonide roll riigikaitse juhtimises. Ühiskonna kaasatus riigikaitsesse ja erinevate elualade seotus riigikaitsega. Kodaniku osalemine riigikaitses. 

Eesti julgeolekuriskid. Sõjalised konfliktid, väline surve, asümmeetrilised ohud: terrorism, keskkonna- ja küberriskid. Majandusriskid. 

Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek. Madala riskiastmega kriis, eriolukord, erakorraline olukord, sõda. Inimeste põhiõiguste ja vabaduste piiramine hädaolukordade puhul.

NATO. Kujunemine. Kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti osalemine NATOs.

4.      Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolika ning traditsioonid

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  oskab kasutada põhiseadust, „Rahuaja riigikaitse seadust“, „Sõjaaja riigikaitse seadust“, „Kaitseväe korralduse seadust“ ja „Kaitseliidu seadust“;

2)  tunneb kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitust;

3)  toob näiteid kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete kohta;

4)  teab riigikaitses vabatahtlikuna osalemise võimalusi; 

5)  tunneb ära kaitseväe vormiriietuse, auastmetunnused ja eraldusmärgid;

6)  teab kaitseväe ja Kaitseliidu traditsioone ning sümboolikat; 

7)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: lahingpaar, jagu, rühm, kompanii, pataljon, brigaad, kaitseringkond, väeliik, staap, ülem, staabiülem, kaitseväe juhataja.

Õppesisu 

Eesti kaitsejõud. Võrdlus teiste riikide kaitsejõudude korraldusega: kohustuslik ajateenistus, lepinguline tegevteenistus, üldine reservteenistus jne.

Eesti kaitsevägi. Kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväe juhtimine. Kaitseväe õppeasutused. 

Väeliigid: maavägi, merevägi, õhuvägi. Väeliikide ülesehitus, ülesanded ja juhtimine. 

Kaitseliit. Kaitseliidu ülesehitus ja ülesanded. Kaitseliidu sõjaväeline ja kollegiaalne juhtimine. Kaitseliidu eriorganisatsioonid.

Kaitsejõudude traditsioonid. Traditsioonid Eesti kaitsejõududes, vormiriietuse kandmise põhimõtted, sümboolika.

5.      Kaitseväeteenistus

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  on omandanud ülevaate kaitseväeteenistusest ja selle liikidest „Kaitseväeteenistuse seaduse“ alusel;

2)  teab kaitseväeteenistuskohustuslase õigusi ja kohustusi, kutsealusena arvele võtmise korra üldaluseid, kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramise, ajateenistusse kutsumise, ajapikenduse ja vabastuse saamise põhjuseid ja korda, asendusteenistusse kutsumise korra üldaluseid;

3)  on omandanud ettekujutuse ajateenistusest, ajateenija õigustest ja kohustustest ning kaitseväe distsipliinist;

4)  on omandanud ettekujutuse kaitseväelase elukutsest ja üldteadmisi teenistusest reservis;

5)  teab, mida toob endaga kaasa riigikaitsealaste kohustuste eiramine, ning oskab hinnata tagajärgi;

6)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kutsealune, ajateenija, reservväelane, kaitseväelane, kaitseväekohustuslane, kaitseväeteenistuskõlblikkus, asendusteenistus.

Õppesisu 

„Kaitseväeteenistuse seadus“. Kaitseväeteenistuse liigid. Kaitseväeteenistuskohustus. Kutsealune, reservväelane, kaitseväelane, ajateenija, kaadrikaitseväelane. Kaitseväe distsipliin.

Kutsealusena arvele võtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine. Kaitseressursside Amet. Ajateenistusse kutsumisega kaasnevad dokumendid. Kaitseväeteenistuse komisjon. Arstlikud komisjonid. Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklik register. Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed.

Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel, hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks. Ajapikenduse lõppemine. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine.

Ajateenistusse kutsumine. Ajateenistuse kestus. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse.

Asendusteenistusse kutsumine. Ajateenistuse asendamine asendusteenistusega. Asendusteenistuslase teenistuskoht. Asendusteenistuse kestus. Teenimine asendusteenistuses.

Ajateenistus. Ajateenija õigused ja kohustused. Ajateenistuse korraldus. Väljaõpe. Distsipliin. Sotsiaalsed garantiid. Puhkused ja väljaload. Olme ja vaba aeg. Suhtlemine kodustega. 

Kaitseväelase elukutse. Väljaõpe, haridus, teenistuskäik (sh missioonid), karjäärivõimalused. 

Teenistus reservis. Reservi ja erru arvamine. Reservväelase kohustused. Valmisoleku reserv ja valmidusreserv. Osavõtt õppekogunemisest. Tegevteenistus mobilisatsiooni korral. Osalemine Kaitseliidu tegevuses.

Vaidluste lahendamine ja vastutus. Vaided. Väär- ja kuriteod.

6.      Riviõpe

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab rivikorra kujunemise ajalugu, kasutamise vajadust ja tähtsust;

2)  oskab rivivõtteid ning tunneb käsklusi;

3)  tegutseb organiseeritult jao ja rühma kooseisus;

4)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: rivi, viirg, kolonn, rivi laius, rivi sügavus, kahe-, kolme- või neljaviiruline rivi.

Õppesisu 

Rivikord. Ajalooline ülevaade rivikorra kujunemisest. Üksuste riviline juhtimine lahinguväljal. Füüsiline vastupidavus ja ühtekuuluvus. Kaitseväe traditsioonid ja tseremooniad. 

Praktiline riviõpe. Rivi. Viirg. Kolonn. Tiib. Rinne. Rivi tagakülg. Vahe. Kaugus. Rivi laius. Rivi sügavus. Kahe-, kolme- või neljaviiruline rivi. Rivi liigid. Ülema ja kaitseväelase kohustused enne rivistumist ja rivis. Rivikord väljaõppe korraldamisel. Rivi juhtimine. Käsklus. Eelkäsklus. Täitekäsklus. Käemärgid.

Üksiksõduri riviõpe. Seisang ja tegevus koondrivis. Tervitamine. Liikumine ja peatumine. Pöörded.

Jagu koondrivis. Jao kogunemine joonele. Jao kogunemine kolonni. Liikumine rivis. Rivi ette kutsumine.

Rühma koosseis. Rühma kogunemise viisid. 

7.      Relvaõpe

Kui koolis puuduvad tingimused praktiliseks relvaõppeks, siis relvakäsitsemisoskust eeldavaid õpitulemusi ei taotleta.

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab, mis relvi ja relvasüsteeme Eesti kaitseväes kasutatakse;

2)  tunneb ja järgib ohutusnõudeid tulirelva kasutamisel; käitub lasketiirus turvaliselt, teab ohutuid relva hooldamise põhimõtteid;

3)  nimetab käsitulirelva (AK 4 või Galil AR näitel) põhiosad ja teab nende koostööd; 

4)  teab lasu sooritamist mõjutavaid tegureid;

5)  võtab iseseisvalt laskeasendeid ning kasutab õiget päästmistehnikat;

6)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: automaatrelv, püstol, kaartulerelv, laskemoon, lask.

Õppesisu

Relv: relva mõiste, relva kandmisega seotud tavad ja väärtushinnangud. Kaitseväes kasutatavamad relvad. AK4 taktikalis-tehnilised andmed. Relva käsitsemine ja hooldamine. 

Ballistika. Ülevaade sisemisest ja välimisest ballistikast. Kuuli lennujoone kuju, tabatav ja tabamatu ala. Kuulide hajumine ja seda põhjustavad tegurid. 

Ohutusnõuded. Üldohutusnõuded relvaga ümberkäimisel. Ohutusnõuded relva ja laskemoona käsitsemisel. 

Tiirulaskmine: laskmine õhkrelvast või matkemudelist, hingamise ja lasu päästmise tehnika, laskeasendid: pikali, põlvelt ja püsti. Relvatugi. Laskekäsklused lasketiirus. Käsklus „TULI SEIS!”.

8.      Topograafia ja orienteerumine

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab, mis topograafilisi kaarte ja mis eesmärgil Eesti kaitseväes kasutatakse;

2)  määrab paberkaardil kasutatavat mõõtkava ja teisendab seda maastikul sammupaaridesse; mõõdab pabeririba kasutades kaugusi ning hindab maastikul silma järgi erinevaid kaugusi; analüüsib topograafilise kaardi leppemärke ja iseloomustab kaardil kajastatud objekte; määrab objektidevahelisi ruumilisi seoseid;

3)  määrab kaardil malli abil direktsiooninurga ja looduses maastikul kompassi järgi asimuudi ning kaitseväe kaardil UTMi koordinaadid;

4)  orienteerib maastikul kompassi järgi kaardi ning orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul mööda etteantud marsruuti; tunneb öist orienteerumist piiravaid tegureid;

5)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: mõõtkava, kaardi leppemärgid, kaardi koordinaadid, direktsiooninurk, magnetiline asimuut, suunaparand, punkt-, joon- ja pindobjektid maastikul.

Õppesisu 

Topograafia sissejuhatus. Üldmõisted. Kaardi mõõtkava. Kaardi leppemärgid. Leppemärkide jaotus: punkt-, joon- ja pindleppemärgid. Kaardi reljeef. Reljeefi erinevad vormid ja nende iseloomustus.

Kaartide kasutamine Eesti kaitseväes. Kaartide põhimõõtkavad. Kaitseväekaartide kartogrammid. Kaardinurk. Kaardi koordinaadid: geograafilised, UTM. 

Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaartidel kasutatavad põhjasuunad. Magnetiline deklinatsioon. Direktsiooninurk. Magnetiline asimuut. Suunaparand. Kompass ja selle kasutamine. Kompassi kasutamise piirangud. Magnetilise anomaalia alad.

Kaardi orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine. Kaardi orienteerimine kompassi, joonobjekti, punktorientiiri, taevakehade järgi. Asimuudi määramine maastikul ja selle järgi liikumine. Orienteerumine maastikul. Orienteerumine pimedas. Üldised juhised ning piirangud käsi-GPSi kasutamiseks maastikul.

9.      Esmaabi välitingimustes

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  hindab olukorda õnnetuse korral, teab abi kutsudes ja andes õiget tegutsemisjärjekorda ning oskab kasutada erinevaid kannatanu transportimise võtteid;

2)  väldib ohtusid ning kaitseb ennast ja abivajajaid võimalike ohtude eest;

3)  teab elupäästva ja jätkuva esmaabi võtteid ning oskab neid kasutada;

4)  tunneb võimalikke käepäraseid ja meditsiinilisi abivahendeid ning oskab neid kasutada; 

5)  oskab anda esmaabi erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral ning traumakannatanule. 

Õppesisu

Tegutsemine õnnetuse korral. Ohu hindamine ja ohutuse tagamine, päästmine otsesest ohust, sh Rauteki haaret kasutades. Kannatanu seisundi hindamine: teadvuse, hingamise, vereringe kontroll. Tegevuste järjekord kannatanu esmasel ülevaatusel. Sündmuskoha tähistamine. Elupäästev esmaabi. 112-abikutse. Jätkuv esmaabi. Kiirabi. Haigla.

Elupäästev esmaabi. Elustamise ABC. Elupäästev esmaabi traumakannatanule. Suure välise verejooksu sulgemine abivahenditega ja abivahenditeta. Hingamisteede vabastamine ja vabana hoidmine. Teadvuse tasemed, teadvusetuse põhjused. Teadvuseta kannatanu abistamine. Šoki mõiste, liigid ja esmaabi. Kliiniline ja bioloogiline surm. 

Esmaabi vigastuste ja haigestumiste korral. Jäsemetraumade fikseerimine. Sobivad asendid erinevate vigastuste ja haigestumiste korral. Termolina kasutamine. Heimlichi võte. Esmaabi krambihoo korral. Närvihaigused. Epilepsia. Insult. Südamehaigused, südamelihase infarkt. Kopsuhaigused, kopsuastma, kõriturse. Allergia. Ajukolju trauma. Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Luumurrud, liigesetraumad. Liittraumad. Elektriõnnetused. Termilised traumad: põletused, päikesepiste, kuumarabandus, kuumakurnatus, külmumine, alajahtumine (hüpotermia). Uppumine. Mürgistused. Alkoholimürgistus. Narkootikumide üledoos. Maohammustus. Putukate pisted. Võõrkeha hingamisteedes.

10.  Massihävitusrelvad ja kodanikukaitse

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  tunneb massihävitusrelvade põhitüüpe, kasutamise eesmärke ja tagajärgi, nende kasutamist ajaloos ning keelustamist; 

2)  tunneb kodanikukaitse põhialuseid ja eesmärke ning oskab tegutseda hädaolukorras;

3)  oskab hinnata ohte ja käituda erinevate ohtude korral: tuleoht, mürkaineoht, radiatsioonioht ja plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht; oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

4)  tunneb gaasimaski põhiosi, hooldust ja kasutamist;

5)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: massihävitusrelv, tuumarelv, bioloogiline relv, keemiarelv, toksiin, bakter, viirus, radiatsioon, lõhkeaine, plahvatus.

Õppesisu 

Massihävitusrelv: tuumarelv, bioloogiline relv, keemiarelv. Liigid ja toime ning kahjustavad mõjud. Relvade kasutamine ajaloos. Massihävitusrelva leviku piiramine. 

Kaitsevahendid. Kaitsevahendite areng. Kaitsevahendid erinevatele massihävitusrelva tüüpidele. Individuaalsed ja kollektiivsed kaitsevahendid. 

Kodanikukaitse. Ajalooline ülevaade ja põhimõtted.

Tuleohutus. Tulekahju ärahoidmine, tekkimise põhjused ja tagajärjed. Esmased tulekustutusvahendid ning nende kasutamine. Põlemine ja plahvatus. Põlemisproduktid. Käitumine tulekahju korral. 

Mürkaineoht. Levinumad mürgised ained ja nende mõju inimorganismile. Tegutsemine mürkaineohu olukorras.

Radiatsioonioht. Radioaktiivsed ohuallikad, nende toime loodusele ja inimorganismile. 

Plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht. Plahvatusohtlikud esemed. Ohutusreeglid plahvatusohtlike esemete leidmisel. Käitumine pommiähvarduse korral, evakueerumine.

11.  Keskkonnakaitse kaitseväes

Õpitulemused 

Kursuse lõpul õpilane:

1)  teab ja kirjeldab riigikaitselise tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale;

2)  valmistab ette ja lõpetab väljaõppelaagri, vähendades väljaõppetegevuse mõju loodusele, sh hoides ära reostuse ja metsatulekahju;

3)  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: ettevaatuspõhimõte, väljaõppelaagri keskkond, tuleohutus, metsatulekahju, reostus, kahjustusala.

Õppesisu 

Riigikaitselise tegevusega kaasnev mõju keskkonnale. Müra, mürakaitse, välisõhureostus, ohtlike jäätmete reostus, veereostus, metsatulekahju.

Väljaõppelaagri keskkonnakaitseline ettevalmistamine, püstitamine ja lõpetamine. Planeerimine: jäätmekava, tuleohutuskava, reostusohutuse kava; hügieeni ja toitlustuse korraldamine välitingimustes, jääkreostus. 

Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine metsatulekahju korral. Ohuolukord, metsatulekahju, kustutamise juhtimine. 

3. II kursus „Praktiline õpe välilaagris“

Välilaager toimub lihtsustatud ja lühendatud sõdurioskuste kursus kavade alusel. Kõik praktilised harjutused tehakse grupis. Teoreetilisi teadmisi harjutatakse ja kinnistatakse tegevuse käigus. Eesmärk on tutvuda kaitseväelise rutiini ja päevaplaaniga. 

Õpitulemused ja õppesisu 

1.      Riviõpe 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  tegutseb ühtse meeskonnana organiseeritult jao ja rühma kooseisus;

2)  saab aru sõjaväelisest rivikorrast ning oskab esmaseid rivivõtteid paigal ja liikumisel kolonnis.

Õppesisu

Praktiliste harjutuste vaheetapid algavad ja lõpevad rivikorras, mille käigus omandatakse üldised oskused meeskonnatööks rivis.

2.      Isiklik ja rühmavarustus 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane tunneb ning oskab kasutada üksikvõitleja ja allüksuse üldvarustust ning teab selle otstarvet.

Õppesisu

Õpitakse tundma üksikvõitleja ja rühmavarustust, selle otstarvet, praktilist kasutamist ning hooldamist.

3.      Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul 

Õpitulemused

Kursuse lõpul oskab õpilane liikuda päeval ja öösel jalgsi rännakukolonnis ning üksikvõitlejana maastikul.

Õppesisu

Õpitakse tundma ning harjutatakse erinevaid liikumisviise üksuse koosseisus ja üksikvõitlejana ümberpaiknemisel, kasutatakse käemärke ning harjutatakse tegevusi nende järgi.

4.      Välilaagri püstitamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  tunneb kaitseväelist rutiini ja päevaplaani;

2)  täidab erinevaid ülesandeid välitingimustes jao koosseisus majutusala püstitamisel;

3)  valmistab ette ja lõpetab väljaõppelaagri, vähendades väljaõppe tegevuse mõju loodusele, sh hoides ära reostuse ja metsatulekahju;

4)  tunneb keskkonnakaitse põhimõtteid välitingimustes majutuse korraldamisel.

Õppesisu

Harjutatakse üksuse majutuse korraldamist välitingimustes, paiknemisala ettevalmistamist, telkide püstitamist, söögi- ja hügieenialade ettevalmistamist.

5.      Toitlustamine ja hügieen välitingimustes 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane tunneb ning täidab välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid.

Õppesisu

Harjutatakse toitlustamise korraldamist välitingimustes koos sooja toidu ettevalmistamise ja 24 h kuivtoidupakkide kasutamisega.

6.      Orienteerumine maastikul 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul;

2)  määrab kaardil direktsiooninurga, maastikul kompassi järgi asimuudi ja kaitseväe kaardil UTMi koordinaate;

3)  orienteerib maastikul kompassi järgi kaardi ning liigub mööda etteantud marsruuti;

4)  tunneb öist orienteerumist piiravaid tegureid.

Õppesisu

Harjutatakse kaardi ja kompassi tundmist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, oma asukoha määramist, kauguste määramist ning objektidele osutamist erineval maastikul ja erinevas valguses.

7.      Varjumine ja varjatud liikumine maastikul 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane tunneb ja kasutab peamisi moondamise ning varjatud liikumise võimalusi erineval maastikul ja erinevas valguses.

Õppesisu

Harjutatakse erinevaid moondamise ja varjatud liikumise võimalusi. Õpitakse tundma, miks asjad on nähtavad erinevas keskkonnas ja valguses.

8.      Esmaabi välitingimustes 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  oskab tegutseda hädaolukorras; tunneb ja kasutab üldiseid esmaabivõtteid, elustamise põhimõtteid ning välioludes ellujäämist; oskab kutsuda abi;

2)  teab ja oskab kasutada erinevaid kannatanu transportimise võtteid;

3)  tunneb võimalikke käepäraseid ja meditsiinilisi abivahendeid ning oskab neid kasutada; 

4)  oskab anda esmaabi erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral ning traumakannatanule.

Õppesisu

Harjutatakse üldisi esmaabivõtteid ja elustamist ning õpitakse tundma välioludes ellujäämise põhitõdesid.

9.      Relvaõpe, laskeasjandus ja ohutushoid 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  tunneb ning järgib relvadega ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid, 

2)  võtab iseseisvalt laskeasendeid ja kasutab õiget päästmistehnikat;

3)  käitub lasketiirus turvaliselt laskmiskäskluste järgi;

4) sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all.

Õppesisu

Õpitakse tundma Eesti kaitseväes kasutusel olevaid käsitulirelvi. Harjutatakse automaadi käsitsemist ning erinevaid laskeasendeid. Õpitakse tundma ohutushoidu. Osaletakse praktilisel laskeharjutusel juhendaja kontrolli all.

10.  Kodanikukaitse 

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1)  oskab hinnata ohte ja käituda erinevate ohtude korral: tuleoht, mürkaineoht, radiatsioonioht ja plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht; 

2)  kasutab esmaseid kaitse- ja tulekustutusvahendeid.

Õppesisu

Õpitakse tundma tegutsemist erinevate ohtude korral ja kasutama esmaseid kaitsevahendeid.

Tõnis Lukas

Haridus- ja teadusminister

Pdf-fail: https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=13275407

Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a
määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“
lisa 10
 
 
Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe“
 
1. Üldalused
 
1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Majandus- ja ettevõtlusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1)   teab majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid ning rakendab majandusalaseid teadmisi üksikisikuna ning perekonna- ja tööelus;
2)   teab oma õigusi ja kohustusi kui kodanik, töötaja, tarbija ja ettevõtja;
3)   teab üksikisiku, ettevõtte, riigi ja rahvusvahelise majanduse põhimõtteid ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
4)   omab ülevaadet ja kogemusi erinevatest elukutsetest ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
5)   mõistab ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks;
6)   analüüsib ettevõtete, riikide ja maailmamajanduse kujunemist ning toimimist, mõistab üksikisiku, ettevõtete ja riikide vastutust globaalprobleemide lahendamisel;
7)   suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid;
8)   arendab loovust ja süsteemset mõtlemist; oskab püstitada eesmärke, võtta vastutust ideede elluviimisel ning rakendab meeskonnatöö võtteid;
9)   kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot, planeerib ja viib läbi uurimuslikke töid, töötleb kogutud andmeid, tõlgendab ja esitab neid.
 
1.2. Õppeaine kirjeldus
 
Majandus- ja ettevõtlusõpe jaguneb kaheks kursuseks:
Majandusõpetus          1 kursus
Ettevõtlusõpetus          1 kursus
 
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärgiks on omandada arusaamine ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut,  probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.
 
Kõik majandussüsteemid kasutavad oma tegevuseks erinevaid ressursse. Maailmas valitsev nappus sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid ja otsuseid. Majandus- ja ettevõtlusõpetus aitavad paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada õiglasemaid otsuseid. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid, näevad õpilased ka säästva eluviisi vajadust.
 
Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.
 
Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses toimuvaga seostatult.
 
Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-, geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.
 
Õpilasfirma rakendamiseks on vajalik õpetajal läbida eelnev koolitus.
 
1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
 
Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
Gümnaasiumi lõpetaja: 
1)   seletab ja kasutab majanduse põhimõisteid ja teab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid;
2)   oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja hind määravad tootmist ja tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;
3)   hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ja oma karjääri planeerimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ja väärtustab ärieetika põhimõtteid;
4)   tunneb tööseadusi ja oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule;
5)   saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana, oskab tarbida säästlikult; planeerib ning koostab isiklikku ja pere eelarvet, analüüsib eelarve piiranguid;
6)   teab, et raha on üldtunnustatud maksevahend, väärtuse mõõdupuu ja kogumisvahend, võrdleb laenudest saadava kasu ja kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda;
7)   teab üksikisiku ja ettevõtte kohustusi riigi ees, analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ja seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi;
8)   selgitab tootlikkust, mastaabisäästu ja masstootmist, teab kvalifitseeritud tööjõu, nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutamise otsest mõju tootlikkusele;
9)   hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise majanduse eesmärke ja tähtsust maailma globaliseerumisel.
 
1.4. Õppetegevus
 
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)  lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2)  taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3)  võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4)  kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5)  rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6)  laiendatakse õpikeskkonda: ettevõte, arvutiklass, jne;
7) õppeprotsessis on olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, diskussioon, ajurünnak, väitlus; tabelite ja skeemide koostamine ning analüüsimine; rollimäng, rühmatöö, projektides osalemine, praktilised ülesanded, välitööd, õppekäigud ettevõtetesse ja asutustesse, kohtumised erinevate elukutsete esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal; allikmaterjali, info ja juhtumite kriitiline analüüs, referaatide ja lühiuurimuste koostamine jms. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased info otsimise, andmete töötlemise, probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Majandusõpetuse üheks õppevormiks on majanduse modelleerimise ülesannete lahendamine, mis võimaldab õpilastel omandada majanduse põhiprintsiipide vahelisi seoseid. Õpilastel on võimalus ennast proovile panna õpilasfirma tegevuses ja seeläbi tunnetada oma ettevõtlikkust, oskusi ja võimalusi tegutseda ettevõtjana.
 
1.5. Füüsiline õpikeskkond
 
1.  Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2.  Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (ettevõttes) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
 
1.6. Hindamine
 
Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe“ õpitulemuste hindamine lähtub gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele.
 
Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, majandusalaste tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel, juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, esseed), osalemist rühmatöödes ja aruteludes.
 
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbrilitei hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
 
Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste / iseseisvate tööde / ettekannete hinnetest.
Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.
 
Majandusõppe kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali. Ettevõtluskursus lõpeb sõltuvalt valitud õpetamismeetodist lõputesti, õpilasfirma tegevusaruande või äriplaani esitamise ja kaitsmisega.
 
 
2. I kursus „Majandusõpetus“
 
Õpitulemused ja õppesisu
 
1.      Majanduse olemus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   mõistab, kuidas nappus sunnib inimesi valima ressursside vahel ja kaaluma alternatiivkulusid;
2)   analüüsib, kuidas erinevad majandussüsteemid lahendavad põhilisi majandusprobleeme.
 
Õppesisu
Majanduse olemus. Nappus ja kompromiss, alternatiivkulu. Majanduse põhivalikud: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid: loodusressursid, inimressursid ja kapital. Mikro- ja makroökonoomika. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus. Motiiv. Kasum. Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus.
 
2.    Nõudmine, pakkumine, hind
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   iseloomustab nõudmise ja pakkumine koosmõju tasakaaluhinna kujundamisel; saab aru pakkumise ja nõudluse joonistest; hindab nõudluselastsuse mõju nõutavale kogusele;
2)   selgitab defitsiidi ja ülepakkumise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
 
Õppesisu
Nõudmine, pakkumine, hind. Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluselastsus, hinnamõju. Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid. Defitsiit ja ülepakkumine.
 
 
3.      Inimene kui omanik, tootja, töötaja ja tarbija
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   tunneb kodumajapidamiste ressursside ja isiklike oskuste tähtsust toimetuleku eeldusena;
2)   analüüsib tööjõu iseärasusi sõltuvalt tegevusalast ja ametikohast;
3)   oskab vormistada nõuetekohaselt elulookirjeldust ja töökohataotlust.
 
Õppesisu
Inimene kui omanik, tootja, töötaja ja tarbija. Kodumajapidamised. Isiklik ja pere eelarve, eelarve piirangud. Oskused ja võimed. Tarbija, säästlik tarbimine, tarbijakaitse. Tööjõud ja tööhõive. Tööturg. Palgad. Maksud ja maksed. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu vestlus, CV koostamine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Ettevõtlus. Ettevõtte õiguslikud vormid Eestis.
 
4.      Raha ja finantsmajandus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   tunneb Eesti rahasüsteemi iseärasusi ja arutleb Eesti rahanduspoliitika üle;
2)   analüüsib kommertspankade rolli maksete teostajana ja vahendajana raharingluses, hoiuste ja laenude tähtsust pankade bilansis;
3)   teab keskpanga ülesandeid raharingluse korraldajana, valuutareservi hoidjana ja järelevalve teostajana kommertspankade üle;
4)   tunneb kindlustuse olemust ja kindlustuse pakutavaid teenuseid;
5)   teab inflatsiooni ja deflatsiooni põhjusi ning arutleb nende tagajärgede üle;
6)   analüüsib tarbijahinnaindeksi kujunemist ja selle muutusi seoses hindade ja palkade muutumisega;
7)   tunneb tähtsamate väärtpaberite (võlakirjade ja aktsiate) olemust ning erinevust, selgitab väärtpaberituru tegevust ja tähtsust riigi majanduses.
 
Õppesisu
Raha ja finantsmajandus. Raha funktsioonid. Finantsvahendus. Pangandussüsteem, keskpank ja kommertspangad, nende ülesanded ja roll raharingluses, pakutavad teenused. Hoiustamine ja laenamine, riskid. Eesti rahasüsteem, valuutakomitee ja rahanduspoliitika. Euro ja selle kasutamine Euroopas. Kindlustus ja kindlustuse pakutavad teenused. Väärtpaberid: võlakirjade ja aktsiate olemus ning erinevus. Väärtpaberiturg ja selle mõju majandusele. Inflatsioon, deflatsioon. Tarbijahinnaindeks.
 
5.      Valitsuse osa majanduses
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   toob näiteid valitsuse poolt pakutavate hüvede kohta;
2)   tunneb valitsuse reguleerivat ja suunavat rolli majandusringluses ja hüvede ümberjagamisel;
3)   analüüsib valitsuse majanduspoliitikat majandusliku stabiilsuse, riigikaitse ja sotsiaalse turvalisuse tagamisel;
4)   arutleb riigieelarve moodustamise, maksupoliitika ja tulude ümberjaotamise üle.
 
Õppesisu
Valitsuse osa majanduses. Valitsuse roll majanduses. Majandusringlus. Riigieelarve moodustamine, tulud ja kulud. Eesti riigi eelarve. Erinevad maksusüsteemid, nende eelised ja puudused. Otsesed ja kaudsed maksud Eestis. Fiskaal- ja monetaarpoliitika. Eesti maksupoliitika. Majanduse tsüklilisus.
 
6.      Rahvusvaheline majandus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   analüüsib kaubanduse rolli nii riigi kui ka rahvusvahelises majanduses;
2)   selgitab suhtelist ja absoluutset eelist;
3)   tunneb raha vahetusväärtuse mõju riigi ekspordile ja impordile.
4)   tunneb maailma regioonide majandusliku arengu iseärasusi ja erinevusi;
5)   mõistab tehnoloogilise arengu abil saavutatud majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasnevaid võimalikke negatiivseid muutusi ühiskonnas: linna ja maa vastandumist, tööpuuduse kasvu, tulude ebavõrdset jaotust ja elanikkonna kihistumist, ressursside ammendumist.
6)   teab spetsialiseerumise ja globaliseerumise mõisteid, toob nende kohta näiteid maailmamajandusest;
7)   teab mitmesuguseid kaubanduspiiranguid: tollimaks, kvoodid, tollivälised kaubandustõkked, dumping ja analüüsib kaubanduspiirangute mõju üksiktarbijale ja ettevõtetele  nii koduriigis kui ka teistes riikides.
 
Õppesisu
Rahvusvaheline majandus. Riikide võrdlemine ja rühmitamine erinevate majandusnäitajate alusel: SKT, IAI, THI jne. Rahvusvaheline majandus. Suhteline ja absoluutne eelis, spetsialiseerumine. Eksport, import. Globaliseerumine. Õiglane kaubandus. Valuuta, valuutaturg, valuutakurss, ostujõu pariteet. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Euroopa Liit ja vabakaubandus. Kaubanduspiiranguid: tollimaks, kvoodid, tollivälised kaubandustõkked, dumping. Eesti sise- ja välismajandus, arengusuunad. Nüüdisaegsed suunad maailma majanduses. Regioonide majandusliku arengu iseärasused ja erinevused. Tööpuuduse kasv, tulude ebavõrdne jaotus ja elanikkonna kihistumine, ressursside ammendumine.
 
 
3. II kursus „Ettevõtlusõpetus“
 
Õpitulemused ja õppesisu
 
1.      Turumajandus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   teab, et turumajanduses määrab turg toodetava toodangu ja kasum motiveerib ettevõtlust;
2)   tunneb erinevate ressursside kasutamise vajalikkust ettevõtte tegutsemisel ning kapitali ja investeerimise tähtsust.
 
 
Õppesisu
Turumajandus. Ressursside nappus, majanduslik käitumine, alternatiivkulu, kompromissid.
Majanduse kolm põhiküsimust. Ettevõtluse tugisambad. Hinnasüsteem, eraomand, konkurents, ettevõtlikkus, kasum. Nõudlus. Pakkumine. Hinnamõju. Nõudluse ja pakkumise muutused.
Tasakaaluhind. Tootmise muutuste mõju hindadele.
 
2.      Ettevõtlus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   teab ettevõtja kohustusi, riske ja tasusid;
2)   analüüsib ettevõtte põhilisi kohustusi oma töötajate, klientide, aktsionäride ja kohaliku ühiskonna ees;
3)   mõistab ettevõtlust kui elatise teenimise  võimalust.
 
Õppesisu
Ettevõtlus. Ettevõtlikkus, ettevõtjate roll majanduses. Ettevõtja, ettevõte. Ettevõtja kohustused, riskid, kasum. Ettevõtjate strateegiad. Ettevõtte õiguslikud vormid. FIE, osaühing, aktsiaselts. Ettevõtja karjäär. „Äriseadustik“.
 
3.      Ettevõtte alustamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul oskab õpilane koostada lihtsamat äriplaani oma äriidee teostamiseks.
 
Õppesisu
Ettevõtte alustamine. Oma ettevõttega alustamine. Äriidee, äriplaan. Toode ja teenus. Algkapital, investeerimine. Väärtpaberid. Tootlikkus, kvaliteet. Püsi- ja muutuvkulud. Nüüdissaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutamise mõju tootlikkusele.
 
4.      Ettevõtte raamatupidamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul tunneb õpilane raamatupidamise aluseid ja oskab pidada lihtsat majandusarvestust, teeb vahet püsi- ja muutuvkulude vahel.
 
Õppesisu
Ettevõtte raamatupidamine. Bilanss. Kasumiaruanne. Aktiva, passiva, kasum, kahjum, amortisatsioon. Põhivara, käibevara, kohustused. Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, töötuskindlustusmakse.
 
5.      Juhtimine
Õpitulemused
Kursuse lõpul oskab õpilane kasutada ajurünnaku tehnikat juhtimisprobleemidele lahenduste pakkumisel.
 
Õppesisu
Juhtimine. Eesmärkide püstitamine, planeerimine. Meeskonnatöö, tööjaotus, motiveerimine, kontrollimine. Ajakasutus.
 
6.      Tööjõud
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   oskab hinnata enda võimeid ja vastutust töötades ühel ametikohal õpilasfirmas;
2)   oskab vormistada elulookirjeldust ja töökohataotlust.
 
Õppesisu
Tööjõud. Tööjõud ja tööhõive. Tööturg. Palgad. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töölevõtu vestlus, CV koostamine. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid.
 
7.      Konkurents ettevõtluses
Õpitulemused
Kursuse lõpul tunneb õpilane konkurentsiliike ning konkurentsi positiivseid ja negatiivseid mõjusid.
 
Õppesisu
Konkurents ettevõtluses. Konkurentsi vormid. Konkurentsi positiivne ja negatiivne mõju tootmisele ja tarbijale. Litsents, patent, kasulik mudel, tööstusdisaini lahend ja autoriõigus.
 
8.      Turundus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   oskab püstitada tootmise ja müügi eesmärke;
2)   tunneb turunduse mõistet ja rolli ettevõtte tegevuses;
3)   oskab hinnata ja võrrelda turustruktuure ja strateegiaid, teha reklaami ja müüa tooteid.
 
Õppesisu
Turundus. Põhiülesanded. Toode, hind. Hinnakujundus. Müügistrateegiad. Turundussuhtlus ja müügikoht. Reklaam, reklaami koostamine. Ostja ja müüja rollid.
 
 
9.      Ärieetika
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)   oskab tuua selliste eetiliste äriotsuste näiteid, mis mõjutavad ühiskonda;
2)   hindab seoseid väärtuste ja käitumiste vahel.
 
 
 
Õppesisu
Ärieetika. Vastutus tarbija, ühiskonna ja ettevõtte omanike ees. Sotsiaalne ettevõtlus.
 
 
 
 
 
Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister

Pdf-fail: https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=13275408

Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a
määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“
lisa 11
 
Valikaine „Karjääriõpetus“
 
1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
 
Kursusega taotletakse, et õpilane:
1)      väärtustab õppimist elukestva protsessina;
2)      arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi;
3)      arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda;
4)      võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;
5)      teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;
6)      on teadlik erinevatest töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, tööseadusandlusest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ning kohalikust majanduskeskkonnast;
7)      kasutab asjakohast informatsiooni karjääri planeerimisel;
8)      analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.
 
1.2. Aine lühikirjeldus
 
Aine „Karjääriõpetus“ raames käsitletakse teemasid, mis kujundavad õpilases valmisolekut optimaalseks rakenduseks tööjõuturul, iseseisva otsustamisvõime arendamiseks, erinevate elurollide täitmiseks ja elukestvaks õppeks. Karjääriõpetus võimaldab ühiskonna inimressurssi tööturul paremal viisil rakendada, viies inimeste oskused ja huvid kokku töö- ja õppimisvõimalustega.
 
Karjääriõpetuse valikaine kursuse kava gümnaasiumile on koostatud kooskõlas põhikooli III kooliastme karjääriõpetuse valikaine ainekavaga. Mõlemas kooliastmes on karjääriõpetuse peateemad samad, käsitlemisel on vajalik kindlustada ea- ja asjakohasust arvestavalt järjepidevus ning süsteemsus. Suur osa enesetundmisega seotud teemadest võimaldab õpilasel jälgida oma arengut (nt võrreldes kas ja kuidas 9. klassis kirjeldatud huvid on 11. klassis muutunud vms).
Karjääriõpetuse sisu erisus gümnaasiumis ja põhikooli III kooliastmes seisneb peamiselt teemade rõhuasetuses, käsitluse sügavuses või ulatuses. Korduvaid teemasid käsitledes kasutatakse erinevaid meetodeid, avatakse teemade erinevaid tahke, pakkudes üldisemat või detailsemat infot ja vähemal või suuremal määral iseseisvust eeldavaid ülesandeid jms. Karjääriõpetuse sisu mõjutab, millised on kooliastme lõpetajate järgmised võimalikud sammud. Haridustee kavandamisele lisaks valmistuvad gümnaasiumi lõpetajad põhjalikumalt töömaailma sisenemiseks. Kursuse käigus eeldatakse gümnaasiumiastme õpilastelt suuremat iseseisvust, valmisolekut ennast analüüsida ja selle tulemusi julgelt kaaslastele esitleda.
Valikaine kursus koosneb kolmest osast:
 
1.      Enesetundmise teema käsitlemine ja vastavate praktiliste harjutuste sooritamine aitab õpilasel kujundada enesemääratluspädevusi ning eneseanalüüsi tulemusel langetada edasise haridustee ja tööeluga seotud teadlikke otsuseid. Käsitletakse sotsiaalsete ja õpipädevuste seoseid tulevaste õpingute ja tööeluga. Õpiharjumuste teadlik kujundamine sidustatuna karjääriplaanis püstitatud lühema- või pikemaajaliste eesmärkidega aitab ennetada õpilase haridustee katkemist.
 
2.      Karjääriinfo: õppimisvõimaluste, erinevate töövaldkondade ja tööturu suundumuste tundmine on vajalik, et õpilane oskaks teadlikult kavandada oma karjääri. Kujuneb valmisolek paindlikuks reageerimiseks tööturul toimuvatele kiiretele muutustele ja elukestvaks õppeks. Tööturuga praktilise tutvumise käigus saavad õpilased ülevaate erinevatest töövaldkondadest. Õpilast suunatakse uurima ja võimaluse korral katsetama erinevaid töid, vabatahtlikku tööd, otsima ja leidma seoseid õpingute ja töövaldkondade vahel. Õpilase ettevõtlikkuse kujunemisele aitavad kaasa praktilised õpitegevused.
 
3.      Planeerimise ja otsustamise põhimõtete tundmine aitab õpilasel süstematiseerida informatsiooni iseendast, tööturu võimalustest ja seostada seda tulevikuplaanidega. Õpilane analüüsib erinevaid karjäärivalikuid mõjutavaid tegureid. Õpilasel kujunevad teadmised ja oskused eesmärkide püstitamiseks, karjäärialaste otsuste langetamiseks, võimalike probleemide äratundmiseks ja nende ennetamiseks ning töö ja eraelu ühildamise tähtsusest.
 
Valikaine kursus „Karjääriõpetus“ keskendub õpilase adekvaatse enesehinnangu kujunemisele. Õpilane tunneb erialade, ametite ja elukutsete vahelisi seoseid. Ta oskab näha ja mõistab töömaailmas toimuvat ja on teadlik selle mõjust isikliku tööalase karjääri planeerimisele. Õpilane teadvustab oma vastutust ja on motiveeritud isiklikku karjääri teadlikult planeerima.
Karjääriõpetuse valikaine kursus gümnaasiumile koosneb 35 ainetunnist. Karjääriõpetus aitab õpilasel luua enda jaoks tervikpilt teistes õppeainetes, kursustel ja erinevates elusituatsioonides omandatud teadmistest, oskustest ja kogemustest, mis on aluseks karjääriotsuste langetamisel.
Valikaine kursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös. Alateemade kindlaksmääramisel, praktiliste tegevuste valimisel jne lähtutakse iga konkreetse õpperühma vajadustest, võttes arvesse kas, kui palju ja kuidas on muud karjääriplaneerimist toetavad tegevused ning personaalne nõustamine õppekava raames sellele konkreetsele õpperühmale kättesaadavad.
 
1.3. Õpitulemused ja õppesisu
 
Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
 
1. Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)      analüüsib enda isiksust ja kasutab eneseanalüüsi tulemusi elutee planeerimisel ja karjäärivalikute tegemisel;
2)      on motiveeritud õppima, tunneb ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;
3)      oskab analüüsida ennast kui tulevast töötajat;
4)      oskab näha oma erinevate elurollide seost karjäärivalikutega.
 
Õppesisu
Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom.
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid.
Isiksuseomadused: võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused)
Minapilt ja enesehinnang, identiteet, refleksioon.
 
2. Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)      tunneb tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi ning on teadlik võimalustest ja nõuetest tööturul;
2)      teab karjäärivõimalusi majandustegevusvaldkondades;
3)      mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust pidevaks enesearendamiseks;
4)      oskab leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutab seda oma haridustee planeerimisel.
 
Õppesisu
Muutuv tööturg: tööturu olukord, trendid, arengusuunad, prognoosid, tööandjate ootused, ettevõtluse vormid, töösuhteid reguleerivad õigusaktid.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon.
Majandustegevusalad, amet ja ametite rühmad, kutse ja kutseoskused, kutsestandardid, kutseeelistused.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed.
 
3. Planeerimine ja otsustamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)      mõistab karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi;
2)      suudab iseseisvalt otsustada ja analüüsida otsuseid mõjutavaid tegureid;
3)      kasutab vajaduse korral karjäärispetsialistide abi (karjäärinõustamist, tuge karjääriinfo hankimisel ja analüüsil);
4)      on valmis teadlike karjääriotsuste tegemiseks ja isikliku karjääriplaani koostamiseks elukestva õppe kontekstis;
5)      võtab vastuse oma karjääri planeerimisel.
 
Õppesisu
 
Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid, otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriteenused.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, edu, elurollid, elulaad, karjäär, õpimotivatsioon, omavastutus, kandideerimisdokumendid, karjääriplaneerimine, karjääriplaani koostamine.
 
1.4. Õppetegevused
 
Kursust õpetades on soovitav korraldada järgmisi õppetegevusi:
1)      rollimängud ja teised aktiivõppe meetodid, multifunktsionaalsed meetodid;
2)      eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede täitmine;
3)      auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste omandamiseks;
4)      diskussioonid, väitlused;
5)      töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs;
6)      essee kirjutamine;
7)      uurimistöö koostamine (nt konkreetse töövaldkonna kohta);
8)      intervjuu läbiviimine (nt konkreetse ametiala esindajaga);
9)      kutsesobivustestide läbiviimine;
10)  õppevisiidid, ettevõtete külastused;
11)  iseseisev töö (nt erinevate tööaladega tutvumiseks);
12)  karjääriplaani koostamine;
13)  õpimapi koostamine;
14)  avalik esinemine jne.
 
Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest, optimeerides õppetegevused teiste õppeainete ja tunniväliste tegevusega. Soovitav on eelistada loengutele aktiivõppe meetodeid, kasutada multifunktsionaalsed meetodeid, mida on hõlbus siduda muu õppetegevusega teistes õppeainetes.
 
1.5. Füüsiline õpikeskkond
 
Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine:
1)      erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud, mõttearenduslehed;
2)      õppevisiidid reaalsesse töökeskkonda;
3)      karjääriplaneerimisalase kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;
4)      arvutiklassi kasutamine (vastavalt vajadusele personaalseks või rühmatööks) ainetunnis veebist karjääriplaneerimisalase informatsiooni otsimiseks (rajaleidja.ee jt);
5)      karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu vastavalt õpilase vajadustele.
 
1.6. Hindamine
 
Karjääriõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.
Karjääriõpetuse käigus ei hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral antakse õpilasele nende kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilaste isikupära ja toetatakse arengut. Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see toetab eneseanalüüsi oskuste kujunemist.
On soovitav, et kursuse jooksul koostab õpilane personaalse õpimapi, millesse kogub eneseanalüüsi, ettevõtete külastuse töölehed jt õpiülesannete tulemused ning muud huvipakkuvad elukutsete või erialadega seotud materjalid. Selles sisalduvad õpiülesanded võivad olla tehtud kas individuaalselt või rühmatööna. Õpimapi kaitsmist saab hinnata kursuse koondhindena.
 
Õpilasele tutvustatakse kursuse alguses, mida, millal ja mille alusel hinnatakse.
Hinnatakse:
1)      praktilisi töid: CV koostamine; motivatsioonikiri, kandideerimise avaldus, essee; ettevõtte külastuse ja töövarjupäeva konspekt või kokkuvõte, eneseanalüüsi kokkuvõte, isiklik karjääriplaan (õpiplaan) jms;
2)      praktilise tegevuse mõtestamise oskust;
3)      oskust asjakohast informatsiooni otsida ja analüüsida (karjääriinfo analüüsi kokkuvõte);
4)      loomingulisust ja ratsionaalsust;
5)      teadlikkust peamistest karjääriotsust mõjutavatest teguritest;
6)      iseseisva analüüsi oskust;
7)      õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist, mida õpilane tõendab arutelude, rühmatööde õpimapi esitlemise jt tegevuste käigus.
 
 
 
 
Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister

Pdf-fail: https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=13275409

Kindlasti on erinevad projektid väga tänuväärsed, kuid põhikoolis tekib tihti probleem, kuidas ühildada neid koolitööga. „Tere, Kevad!” seostub hästi 6. klassi loodusõpetuse ainekavaga, milles käsitletakse elukooslusi ja seal elavaid liike, nt põldlõoke, kiivitaja, kuldnokk, metsvint jt ning eesti keele, kirjanduse ja kunstiõpetusega. Kooslusi kokkuvõtvates  kontrolltöödes toimus meil nn pildimäng „Kes on pildil?” Pildimängu fotod võtsin „Tere, Kevad!” lehelt, samad pildid olid üleval ka  klassis olevatel plakatitel (saadetakse kõigile osalejatele, sinna saab märkida vaatlusandmed ning - aja) ja ka Internetis. Kaks loodusõpetuse tundi vastasid lapsed arvutiklassis „Tere, Kevad!” põhjal koostatud küsimustele, mis olid jagatud Google Docs`is.

Koostasin küsimused nii, et nad  on seotud  6. klassi loodusõpetuse tundidega. Küsimustele vastamisel ei piisanud ainult kopeerimisest, vaid oli vaja ka põhjalikumalt lugeda ja aru saada, mida on küsitud ja mida tuleb vastata. Tihti oli probleem selles, et õpilane leidis lausest vastava sõna ning kopeeris seejärel terve lõigu, lugemata, millega on tegemist. Oli küsimusi, mis osutusid väga lihtsaks, ja küsimusi, millele vastamisega said hakkama vähesed.

Lihtsad küsimused olid nt. Mitu liiki rästaid elab Eestis? Nimeta Eestis elavad rästaliigid. Nendele küsimustele oli vastus kohe tekstis olemas ning selle leidmine raskusi ei valmistanud.
Keeruliseks osutusid järgmised küsimused: Miks määrame metsvintide puhul õiged kevadekuulutajad laulu järgi?, Mida tähendab mõiste, et pajud on kahekojalised? Nende kahe küsimuse puhul tuli enne tekst hoolikalt läbi lugeda ning seejärel vastus oma sõnadega kirjutada. Selliseid küsimusi ongi parem esitada, sest siis peab õpilane süvenema enne, kui ta vastab, ning lisaks kopeerimisoskusele saab ta teadmisi loomadest ja taimedest.
 Õppeaasta lõpus toimus meil õuesõppetund. Laste loodusteadlikkus oli märgatavalt kasvanud, nad tundsid   looduses juba tunni alguses  ära musträsta. Küsisin, kuidas nad  aru said, et tegu on musträsta mitte kuldnokaga. Vastuseks sain, et projektis „Tere, Kevad!” õppisime, et musträstas hüppab, aga kuldnokk jalutab. Õpilastel oli meeles, et linavästrik tuleb  jääminekuga ning rahvas kutsub teda seetõttu jäälõhkujaks. Isegi kahekojalise taime mõiste oli meelde jäänud ning neile, kes seda ei mäletanud või õiget vastust ei leidnudki, sai see üle räägitud.
  Tegemist oli väga toreda ja tänuväärse projektiga, mida annab edukalt integreerida õppetöös ka teiste ainetega. Noored veedavad suure osa oma vabast ajast arvutis. Kui nad nagunii seal on, suunakem nad tegema midagi kasulikku ja õpetlikku. On tore, kui  pärast õppetunde loodusesse sattudes mõnd taime- ja loomaliiki tuntakse.  Selleks aastaks on kevade otsimine lõppenud ning suvevaheaeg käes. Suur tänu projekti meeskonnale. Loodetavasti otsime kevadet ka järgmisel aastal.
Lisan „Tere; Kevad!” kohta koostatud küsimused, millele leiab vastused leheküljelt : tere.kevad.edu.ee.
Küsimused:
1.Mitu liiki rästaid elab Eestis. Nimeta Eestis elavad  rästaliigid.
2.Kuidas eristada omavahel rabakonna ja rohukonna?
3.Mille järgi on kiivitaja saanud oma nime?
4.Miks nimetatakse linavästrikku ka jäälõhkujaks?
5.Millal jätab kägu oma laulmise? Millega vanarahvas seda põhjendab?
6.Millised on lapsuliblika arenguetapid?
7.Kuidas teed vahet kuldnokal ja musträstal?
8.Miks määrame metsvintide puhul õiged kevadekuulutajad laulu järgi?
9.Kuidas suhtlevad omavahel valge- toonekured?
10.Iseloomusta koerliblika arenguetappe. Mida söövad, kus ja kuidas elavad?
11.Miks on sibul lumikellukese jaoks väga oluline taimeosa?
12.Mis on tegelikult pajutibud?
13.Mida tähendab, et pajud on kahekojalised?
14.Kuidas tolmlevad sarapuud? Miks just nii?
15.Millised on nurmenuku rahvapärased nimetused? Miks just sellised?
16.Milline osad näsiniinest on mürgised? Millised võivad olla mürgituse tagajärjed?
17.Kuidas tuleb töödelda kevadkogritsat, et ta oleks söödav. Mida ei tohi mingil juhul teha? Miks?
18.Millised on võilille kasulikud omadused?
19. Kirjelda, kuidas on üksteisele kasulikud mardikad ja kullerkupud.
20.Iseloomusta varsakabja abil tulikatele iseloomulikke tunnuseid.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 9. juuni 2010 

Pädev laagrikasvataja oskab tagada turvalisuse laagris, lahendada konflikte ja korraldada huvitegevusi.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavust hindab Eesti Noorsootöö Keskuse juures tegutsev komisjon. Eesti Noorsootöö Keskuse poolt välja antud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus kehtib viis aastat.

„Noortelaagrites ja töömalevates töötavad kasvatajad ja juhatajad peavad omama kehtivat tunnistust, mis annab lapsevanemale kindluse, et tema lapse turvalisus laagris on tagatud ning lapsega tegelevad kompetentsed noorsootöötajad. Eesti Noorsootöö Keskus teostab ka laagrite järelvalvet ning kontrollib alati ka kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse olemasolu kasvatajatel ja juhatajatel,“ selgitas noorte tervistava ja arendava puhkuse peaekspert Kadri Kurve.

Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud toetus projekt- ja tegevusloaga laagrite toetuseks ning laagrijuhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks on 2010. aastal  rohkem kui 11 miljonit krooni.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2010“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 9. juunil 2010  

Vikipeedias on alati häid pilte tarvis, sest ei saa tulla ju üllatusena, et artikleid koostades oleks fotomaterjali olemasolu suureks abiks. Nüüd aga lähevad lausa tegusemate osalejate tunnustamiseks jagamisele auhinnad ajakirjalt Eesti Loodus ja ettevõttelt Photopoint.

Ainsad nõuded fotomaterjalile on entsüklopeediakõlblikkus ning nende lubamine vabasse kasutusse. Parimad pildid leiavad kindlasti tee paljudesse artiklitesse eri keeleversioonides ning aitavad sellega omalt poolt oluliselt Eesti loodust tutvustada. Ühtlasi on võimalik jõuda isegi eestikeelse Vikipeedia esilehele!

Vaata lähemalt eestikeelsest Vikipeediast lehelt Vikipeedia:HELP (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP).

Teate edastas: Ivo Kruusamägi
Lisatud 9. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 8. juunil 2010

Konverentsi peakorraldaja Viire Sepa sõnul esineb olukorda, kus andekad õpilased ei saa, ei suuda või vahel ka ei taha end oma võimete kohaselt realiseerida, nii massiliselt, et seda on nimetatud koguni haridussüsteemi epideemiaks. Konverentsil leiavadki käsitlemist selle sündroomi koolikeskkonnast või andekate laste psüühikast tulenevad põhjused ning osutatakse tähelepanu tõhusatele sekkumisstrateegiatele.

Konverentsi peaesinejaks on professor Diane Montgomery Inglismaalt, kes viib 10. juunil läbi ka töötoa topelt-erivajaduse teemadel, so juhtumitest, kus andekusega on seotud mingi muu teist laadi hariduslik erivajadus. Näiteks spetsiifilised õpiraskused nagu düsleksia või düsgraafia.

Prof Diane Montgomery on kauaaegne Londoni Middlesexi Ülikooli haridus- ja kujutavate kunstide teaduskonna dekaan, kelle teaduslikuks erihuviks on andekad ning topelt-erivajadusega andekad lapsed. Ta on kirjutanud üle 20 raamatu, nende hulgas ka teos "Able, Gifted and Talented Underachievers". Praegu juhib ta Inglismaal riiklikku õpiraskuste uurimisprojekti. Ta on hinnatud ekspert nii kodu- kui välismaal, muu hulgas on ta Inglismaa rahvusliku andekate assotsiatsiooni üks patroonidest.

Konverentsi korraldab TÜ teaduskool projekti „Teadusandekate õpilaste arengu tõhustamine Eesti üldhariduskoolides andekate identifitseerimise süsteemi loomise ja andekate hariduslike erivajaduste teadvustamise kaudu õpetajate ning lapsevanemate hulgas“ raames. Projekti toetavad Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Konverents toimub eesti ja inglise keeles, ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde. Konverentsist võtab osa ligi 200 pedagoogi, koolipsühholoogi, nõustamiskeskuste spetsialisti ja lapsevanemat.

Konverentsi koduleht http://www.teaduskool.ut.ee/konverents

Lisainfot andekusest Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/339

Tartu Ülikool
Lisatud 8. juunil 2010

Esmakordselt toimuvat terviselaagrit korraldab Mustamäe Laste Loomingu Maja (MLLM), kes pakub lastele võimalust sisustada oma koolivaheaega erinevate tegevustega, milleks on nii liikumistunnid, matkad kui ekskursioonid.

Koos käiakse matkamas ja orienteerimas Nõmme pargis ja metsas, mängitakse bowlingut, külastatakse loomaaeda ning harjutatakse õiget kepikõnnitehnikat. Toimuvad pallimängud, tantsud, osavusmängud ja isetegevus.

Lisaks MLLM õpetajatele aitavad laste vaba aega tervislikult sisustada linnaosade tervisedenduse spetsialistid.

Olulise tähtsusega on laagriprogrammis ka maitsva ja tervisliku menüü koostamise õpetused. Keskendutakse ka aktiivõppel tervislike valikute kujundamisele, pidades oluliseks, et laps oskaks teadlikult poes valida tervislikke tooteid ja neist ise valmistada isuäratavaid ja toitvaid lihtsaid toite. Tervislikku toitumist juhendab spordiajakirja "Hers" tegevtoimetaja toitumisspetsialist Riina Odnenko.

Laagri avanud Tallinna abilinnapea Merike Martinson, kes koordineerib ka Tallinna tervisenõukogu, rõhutas, et õigete toitumusharjumuste kujundamine peab algama võimalikult varakult. "Kuigi võrreldes mitmete teiste riikidega ei ole Eesti näitajad kõige halvemad, on tähtis märgata seda, et ülekaalulisus on tõusuteel," märkis Merike Martinson. "See mõjutab tulevikus rahvastiku tervist aina rohkem ja suurendab seeläbi tervishoisüsteemi koormust."

Laagri lõpetab kontsert ja vestlus lastevanematega, kus doktor Viktor Vassijlev annab soovijatele häid nõuandeid tervislikust toitumisest.

Laager kestab 7.-11. juunini ja selles osaleb 20 last.

Allikas: Raepress Lisatud 8. juunil 2010