Taotluse esitas 64 kõrgharidusasutust 27-st Euroopa riigist ja TKK valiti üheks edulooks, mille laseb Euroopa Komisjon kirjastada väljaandes "Erasmus Success Stories Brochure 2010".

Eelmisel aastal pälvis (TKK) tunnustuse kui edukaim haridusasutus rahvusvahelises koostöös - sel õppeaastal on Erasmus programmi raames välismaale õppima/praktikale minevate üliõpilaste hulk 8% kogu üliõpilaskonnast.

Neljapäeval, 10. juunil algaval lõputööde kaitsmisel on juba viiendat aastat hindajateks eksperdid välismaalt.

Uusmeedia komisjonis osaleb Serge Bismuth (University of Picardie Jules Verne kunstide teaduskonna dekaan Prantsusmaalt) ja dr. Christopher Hales (University of East London teadur Inglismaalt). Disaini komisjonis on Saksamaa vabakutseline disainer Arn Hundertmark. Kunstide ja moekomisjonis on prof. Kristaps Zarins (Läti Kunstiakadeemia prorektor). Restaureerimise ja konserveerimise komisjonis on Jelena Hisamutinova (Ermitaaži vitraažirestaureerimise osakonna restauraator Peterburist).

Tartu Kõrgem Kunstikool
Lisatud 8. juunil 2010

Tartu Ülikooli õppeprorektori professor Birute Klaasi sõnul olid läbirääkimised Akadeemiaga Nord algselt väga konstruktiivsed, ent Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri komisjoni  üleminekuhindamine näitas, et kõik Akadeemia Nord õppekavad ei saanud positiivset hinnangut. „Olukorras, kus akadeemia psühholoogia õppekava sai negatiivse hinnangu ning marketingi ja reklaami õppekava sai jätkamise õiguse vaid tähtajaliselt, oleks akadeemia õppetegevuse ühildamine Tartu Ülikooli akrediteeritud õppekavadega väga keeruline,“ selgitas Birute Klaas.

Mõlemad institutsioonid alustasid rektor Alar Karise sõnul liitumisläbirääkimisi heas usus. Ka ülikooli nõukogu otsustas 28. mai istungil jätkata liitumisläbirääkimisi, ent selgete tingimustega, et Akadeemia Nord liitumisel tuginetakse vaid ülikoolis kehtestatud kriteeriumitele ja korrale nii õppekavadele ja õppejõududele esitatavate kvaliteedinõuete, juhtimise kui ka muude aspektide osas. „Akadeemialt Nord on tänaseks laekunud aga vastus, kus paraku ei peeta Tartu Ülikooli nõukogu seatud tingimusi vastuvõetavaks,“ täpsustas rektor Alar Karis läbirääkimiste lõpetamise tagamaad.

Prof Birute Klaasi sõnul on ülikool valmis vastu võtma aga Akadeemia Nord üliõpilased, kes avaldavad soovi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korras täita Tartu Ülikoolis kehtivatel tingimustel meie õppekava. „Kes ülikooli õppekavade kriteeriumid täidavad, saavad oma õppetöö edukalt Tartu Ülikooli diplomiga lõpetada,“ andis Birute Klaas teada kõikidele akadeemia üliõpilastele.

Ka TÜ õigusteaduskonna, majandusteaduskonna ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaanid kinnitasid oma valmisolekut nende üliõpilaste ülevõtmiseks, kes soovivad ülikooli õppekavade kriteeriumite täitmisega Tartu Ülikooli diplomiga lõpetada.

Tartu Ülikool
Lisatud 8. juunil 2010

Läbivaks teemaks on sel aastal lõimimine – nii vahetult oma kätega erinevatest looduslikest kiududest nööre ja köisi punudes ja neid mitmet moodi kasutades kui ka mõtteliselt, erinevaid õppeaineid ja tegemisi omavahel ühendades.

Appi tulevad Emajõe Lodjakoja meistrid, käsitöö head asjatundjad ja muidugi meie parimad õuesõppe eestvedajad nii koolidest kui ülikoolidest. Ka Anders Szczepanski lubas püüda oma puhkuseplaane nõnda seada, et ta neil päevil saaks Eestis olla ja meile värskematest õuesõppe arengutest rääkida – tema vaimustus meie õpetajatest pole raugenud!

Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja on koolimajas. Osalustasu on 1500 krooni, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad). Osalejatele tunnistus 25-tunnise koolituse läbimise kohta. Tunnistuse soovijatel palun saata oma isikukood registreerimisel.

Osalustasu palume kanda 18. juuniks 2010 Eesti Koolimetsade Ühenduse arveldusarvele 221023890131 (märge Lohusuu suvekool, meilt arve saamiseks saatke allpooltoodud aadressile asutuse rekvisiidid ja postiaadress). Kellel pole võimalik arvet saata ja kes ise koolituse maksab, lisage ülekande sisuks oma isikukood ja sõnad annetus õuesõppeks, siis võetakse see summa tulumaksu arvestamisel teie tuludest maha.

Osalemiseks palume end registreerida aadressil mikk@ilm.ee. Registreerunutele saadetakse täpne ajakava, juhised kohalejõudmiseks ning muu teave. Lisainformatsioon: Mikk Sarv, 55577795 või Kristel Vilbaste, 5286357.

Teate edastas: Mikk Sarv Lisatud 8. juunil 2010

Doktoritöö „Suulise keelepädevustesti eksamineerija inglise keele riigieksami valiidsuse määrajana“ avalik kaitsmine toimub kolmapäeval, 9. juunil kell 12 Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, S-403).

Väitekiri uurib inglise keele riigieksami tekkelugu ja selle arendust Eestis. Töö peaeesmärk on uurida, milliseid muudatusi on inglise keele riigieksamis kui keelepädevustestis tehtud alates selle sisseviimisest proovieksamina 1995. aastal. Dissertatsiooni peatähelepanu on koondatud ühe olulise eksamitulemuse määratleja – suulise eksami intervjueerija – tegevusele ja sellest tulenevale eksamitulemuse valiidsusele inglise keele riigieksamil.

Autor väidab, et praegune inglise keele riigieksam võimaldab õpilaste keelepädevuse valiidset ja usaldusväärset hindamist, kuid suurimal määral ohustab valiidsust suulise osaoskuse test. Tulemused viitavad sellele, et hoolimata püüdlustest saavutada vastupidist, saadi vähemalt osa suulise keelepädevuse intervjuu tulemustest olukorras, kus eksamisooritajad olid erinevas olukorras ning eksamineerijad tunnistasid, et muutsid teadlikult eksamineerimistingimusi, sõltuvalt enda hinnangust olukorrale.

Väitekirja autori sõnul järgivad vaid 20% eksamineerijatest intervjueerijatele sätestatud käsikirja muutmata kujul, suurem osa kalduvad käsikirjast kõrvale, vähendades nii antud eksamiosa valiidsust ning jättes seeläbi tagamata kõikide eksamisooritajate jaoks ühesugused tingimused. Uuringute võrdlemisel ilmnes märgatav erinevus selle vahel, kuidas intervjueerijad oma tegevust tajuvad ja kuidas tegelikult intervjuusid läbi viies käituvad. Lisaks esinevad doktoritöö autori sõnul eksamineerita kõrvalekaldumistes seaduspärasused, mis näisid tulenevat puudulikust käsikirjatundmisest, püüdest varieerida tüütuseni korduvat eksami protseduuri või soovist aidata eksamisooritajat.

Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Suliko Liiv, oponendid Jyväskylä Ülikooli vanemteadur Mirja Tarnanen ning Tallinna Ülikooli Keelekeskuse juhataja Tuuli Oder.

Doktoritöö analüütilise ülevaatega on võimalik tutvuda Akadeemilise Raamatukogu kodulehel.

Täiendatud: Eksamikeskus: riigieksami suuline osa on murelaps 

Tallinna Ülikool
Lisatud 8. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 8. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 8. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 8. juunil 2010

TULE-programmi kaudu on tänavu võimalik oma katkenud kõrghariduse omandamine tasuta lõpule viia 445 endisel tudengil. Ligi pool kohtadest on ette nähtud tehnika- ning loodus- ja täppisteadustele, sotsiaalteadustele jääb vaid kümnendik.

"Sotsiaalteadustes on üldiselt õppijaid rohkem, seetõttu on neil ka vähem võimalusi," lausus Tartu ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson. Ometi ei ole võimalik nendele erialadele täppisteaduste arvel kohti juurde tekitada.

Ainsana praeguseks avalduste vastuvõtmise lõpetanud Tallinna Ülikooli laekus 65 avaldust ehk neli rohkem, kui tasuta kohti.

TULE-programmi saab kolme aasta jooksul kandideerida kokku 800 inimest. Programmis osalemise tingimus on ,et õpingud jäid pooleli aastatel 2003-2009 ja õppekavast on täidetud vähemalt pool.

Programmis osaleb kokku 13 kõrgkooli üle Eesti. Kõige rohkem, 135 kohta pakub sel aastal Tartu ülikool.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 8. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 8. juunil 2010

Juba kuuendat korda toimuva sündmuse selleaastaseks teemaks on tervis ja ilu. Igas muuseumis keskendutakse haiguste ravimise kommetele ning uuritakse, millised tõved kippusid kimbutama Vildet, Tammsaaret ja Peeter I-st. Muuseum Miia Milla Manda pöörab tähelepanu laste tervise ja esmaabiandmise temaatikale. Nagu igal aastal, toimuvad ka seekord õpitoad ja õhtused loengud; avatakse näitus ja vanaaegne fotostuudio ning õhtu lõpeb üllatusesinemisega Tammsaare Muuseumi aias. Muuseumid on avatud südaööni (Muuseum Miia Milla Manda 21.00-ni).

Päevaprogramm:
12.00-16.00 giidiga ekskursioonid kõikides muuseumides
12.00 - 23.00 - slaidinäitus "Tervishoid, tõug ja ilu XX sajandi alguses" (A. H. Tammsaare Muuseum)
15.00 Laste õpituba (Muuseum Miia Milla Manda)
17.00 õpituba täiskasvanutele (seebi tegemine, E. Vilde Muuseum)
17.00 näitlikustatud loeng lastele “Esmaabi lapselt lapsele” (Muuseum MMM)
18.00 Nadežda Saare loeng “Tohtriga tervist saada on ikka üks vaene asi” (Peeter I Majamuuseum, loeng vene keeles),
19.00 Nadežda Saare loeng “Tohtriga tervist saada on ikka üks vaene asi” (Peeter I Majamuuseum, loeng eesti keeles)
19.00-23.00 ajastuhõnguline fotostuudio (E. Vilde Muuseum)
20.00 Liia Merino loeng „Läbi raskuste ilu poole“ (E. Vilde Muuseum)
21.00 Toomas Haugi loeng "Kirjanik ja haigus" (A. H. Tammsaare Muuseum)
21.00-23.00 avatud tervisliku toidu kohvik Tammsaare Muuseumi aias
22.00 Üllatusesinemine Tammsaare Muuseumi aias

Üritusel osalemiseks tuleb lunastada pilet 25.-. Pilet kehtib kõigis neljas muuseumis, igas muuseumis on võimalik koguda piletile tempel ja kui 4 templit koos, saada väike kingitus. Lastele kuni 17.a. on sissepääs tasuta (v.a. MMMM).

A. H. Tammsaare Muuseum
Lisatud 8. juunil 2010