"Homsest alustatakse uute lasteaiarühmade komplekteerimist nende laste osas, kes lähevad kooli," ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kolmapäeval. Tema sõnul oleks rühmade komplekteerimine normaaltingimustes alanud 1. mail, kuid vaidluste tõttu sotsiaalministeeriumi ja tervisekaitsega lükkus see 3. juunini edasi.

Lasteaedade tervisenõuded ajasid tülli Tallinna linnavalitsuse ja sotsiaalministeeriumi. Tallinna linn teatas aprillis, et lõpetab tervisekaitsenõuete tõttu uute laste vastuvõtu lasteaedadesse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas seepeale mais määruse, mis võimaldab lasteaedadel tegutseda edasi olemasolevates ruumides.

Allikas: BNS Lisatud 2. juunil 2010

Kolmele teenekale haridustöötajale - Tallinna Muusikakooli direktorile Toots Normannile, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktorile Ann Mändveerile ning Tallinna 32. Keskkooli direktorile Mari-Anna Puskarile - antakse üle Tallinna raemedal.

Tallinna Haridusameti autasud saavad parim tervist edendav kool ja tervist edendav lasteaed, sõbralik koolisöökla ja parima toitlustusega koolieelne lasteasutus, parimad koolid 28. sportmängudel, parimad lõimumisprojektid ning innovaatilised teod. Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna konkurssi raames antakse välja tiitlid hea õpetaja, hästi juhitud lasteaed, hästi juhitud kool ja hea õpikeskkonnaga lasteaed kategooriates. Võitjate nimed avaldatakse tunnustusüritusel.

Võitjatele kingitakse spetsiaalselt selleks puhuks loodud keraamilised taiesed, neile omistatakse aukirjad koos tunnustusmedalitega või tunnuskirjad, millega kaasnevad ka rahalised preemiad.

Tallinna Haridusameti haldusalasse kuulub 209 haridusasutust. Muusikalist külakosti pakub vastuvõtul Uku Suviste.

Tallinna Haridusamet
Lisatud 2. juunil 2010

Haridus- ja teadusministril tuli vastata Mai Treiali küsimusele riigigümnaasiumide loomise aluste kohta ning Liisa-Ly Pakosta küsimusele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega lastele kaasnevate kohustuste ja võimaluste kohta õppevormide paljususe kontekstis.

Minister märkis, et Riigikogu enamus on arvamusel, et koolivõrgu kujundamise otsused peaksid olema omavalitsuste kätes, millest on ka lähtutud. Omavalitsusjuhid on hakanud väga aktiivselt arutama koolivõrgu küsimusi, eriti gümnaasiumidega seonduvat. Lukase väitel on riigi positsioon selles küsimuses rahulik: riik annab igakülgset nõu ja kedagi ei kihutata üles riigigümnaasiume looma. "Riik läheb appi siis, kui see on ainuke võimalus piirkondlikult vähemalt ühe puhta gümnaasiumi loomiseks. Puhas gümnaasium ei hävita ümbritsevat koolivõrku, ei sureta ümbritsevaid põhikoole ja ka kaugemate piirkondade regionaalgümnaasiume välja sellisel määral, nagu maakonnakeskuste täistsükli koolid seda teevad," lisas Lukas.

Rääkides õppevormide paljususega seonduvast märkis Lukas, et õppevormid ja võimalike erinevate metoodikate kasutamine on olnud jutuks väga väikestes ringides ning avalikult ei ole hariduse sisulisi teemasid eriti käsitletud. Viidates põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele selgitas minister, et koolil st õpetajatel ja õpilastel saab olema rohkem vabadust oma asja ajada ja otsuseid langetada.
"Õpetajatel on rohkem vabadust otsustada, mismoodi nad oma aineid teiste ainetega seovad, seda ainet õpetavad ning koolil on vabadus otsustada, missugused suunad võetakse ja milliseid eksameid tehakse," ütles minister.

Riigikogu pressitalitus
Lisatud 2. juunil 2010

Haapsalus toimuvad igal juunikuu teisipäeval (8.06; 15.06; 22.06; 29.06) kell 15.00 Iloni aias (Haapsalu lasteraamatukogu hoov, Wiedemanni 11) tegevused lastele. 

Meisterdame, loeme jutte ja teeme ühtteist põnevat veel.

Oled oodatud!  

Lisainfo: www.lib.haapsalu.ee

„Paljud tulevased hinnatud ja hea palgaga spetsialistid meie tööturul on kutseharidusega, seega on oluline noori kutsehariduse võimalustest rohkem teavitada,“ ütles SA Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto, „enam kui 50% neist töötajatest, keda vajab järgmise kümne aasta jooksul meie tööturg, on just ametialase haridusega.“

Initsiatiiv kutsevaliku päeva korraldamiseks tuli Kehra Gümnaasiumi direktorilt Urve Rannaäärelt, kes peab oluliseks, et noored valiksid endale õppimiseks eriala, mis neile tõsiselt sobib ja neid huvitab.

„Praegu räägitakse väga palju kõrgharidusest, aga see pole igale noorele sugugi sobiv variant,“ sõnas Rannaääre, „oluline on tutvustada ka teistsuguseid valikuid, mis võivad olla hoopis paremad!“

Infopäeva korraldab SA Innove koostöös Kehra Gümnaasiumiga. Korraldamist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium. Infopäev algab kl 11.00 ja lõppeb orienteeruvalt kl 14.00. Tutvustatakse erinevaid ametikoole ja ameteid.

Infopäeval osalevad Haapsalu, Järvamaa, Narva ja Tartu Kutsehariduskeskused; Tallinna Ehituskool, Tallinna Transpordikool, Tallinna Polütehnikum ja Tallinna Teeninduskool; EMA Merekool, Väike-Maarja Õppekeskus, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Hiiumaa ja Kuressaare Ametikoolid.

SA Innove
Lisatud 2. juunil 2010

Kõik võistlustööd on salvestatud veebilehele www.kungla.eu 

Kutsume kunstihuvilisi nautima ja andma hinnangu veebilehele salvestatud töödele! Hindamine kestab kuni 15. juunini. 

Õpetajatel palume oma hinnangud anda kahe meeldivaima töö kohta igast vanusegrupist (kasutades piltide koode) ja saata hinnangud meiliaadressile lk.kungla@yahoo.com

Eesti parim naissportlane 2009, Ksenija Balta rääkis oma muljetest võistlustööde vaatamisel ja andis hinnangu kahele meeldivaimale tööle  ETV hommikusaates Terevisioon 26. mail. Saatelõiku saab vaadata aadressil: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=106214

Ksenija valis meeldivaimateks töödeks "Olümpiavõitjad", mille autoriks on Karl Erik Pajo Tallinna Pääsupesa Lasteaiast ja enda portree, mille autoriks on Hanna Grete Äkke Keila Koolist.

Võistlustöid esitletakse hindamiseks suve jooksul mitmetele sportlastele ja võistluse toetajatele. Parimate tööde autorid kuulutatakse välja augustikuus.

Täname kõiki võistlustööde autoreid ja nende hoolsaid juhendajaid ning soovime palju loomingulist rõõmu suviseseks koolivaheajaks!

Andor-Olari Ilison
MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA
Lisatud 2. juunil 2010

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algab 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril 2010. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA,  MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.

Ed. Vilde Muuseum/Kastellaanimaja Galerii
www.linnamuuseum.ee/vilde
Lisatud 2. juunil 2010

Liikumine tekitab positiivseid emotsioone
Selgitame ikka ja jälle, mida annab kehale ja tervisele liikumine. Tund peab olema lõbus ja mänguline, sest läbi rõõmu saame pakkuda ainult positiivset emotsiooni. Õpilased on huvitatud oma sportlike tulemuste arengust, võrdlusest enda varasemate ning klassikaaslaste ja paralleelklassi õpilaste tulemustega. Võistlustel käies saadakse infot teiste koolide õpilaste tulemuste kohta. Õpilasi motiveerib treenima ja harjutama võimalus kooli esindama minna. Hea süsteemi loovad edetabelid, vanuseklasside rekordid, võistkondade nimekirjad. Unustada ei tohi individuaalset lähenemist. On tõestatud, et jõukohasuse arvestamine tõstab märgatavalt õpilaste sooritustahet. Oluline on arvestada ka väljaspool kooli toimuvatest treeningutest ja võistlustest osavõttu veerandi või kursuste hinnete puhul.

Sportliku õpetaja eeskuju on hindamatu
Oluline on tundide mitmekesisus, sest rutiin tapab. Igas tunnis peab sisalduma mõni täiesti uus või hoopis vana, aga unustatud element. Tunni distsipliini hoidmiseks on oluline õige  tempo ja pidev tegutsemine – tunnid peavad olema läbimõeldud ja hästi ettevalmistatud.

Kodused ja perekondlikud sportlikud tegevused on otseses seoses edukusega kooli kehalise kasvatuse tunnis. Kui perekond on sportlik ja sporti soosiv, siis ka lapsed naudivad ja mõistavad kehalise kasvatuse vajalikkust rohkem. Perekonna roll lapse harjumuste kujunemisel on asendamatu. Kuid just neid lapsi, kellel ei ole kusagilt võtta positiivset eeskuju, mõjutab enim õpetaja eeskuju. Sportliku õpetaja eeskuju on hindamatu. Reipus, positiivsus, heatahtlikkus, asjalikkus – nende omadustega võib teha imet. Algklassides peab õpetaja olema kui energiast pakatav pardiema, põhikooli tegelaste taltsutamiseks muutuma aukartust äratavaks lõviks ning gümnaasiumi astmes olema erialaspetsialist, kes peab lugu liikumisest. Lastele jäävad hästi meelde episoodid, kus õpetaja koos nendega võttis osa jooksuringidest, mängudest või mõnest võistlusest. Kui jääb meelde, siis järelikult on see tema jaoks olnud oluline. Kuristiku kooli sisestel jalgpalli, võrkpalli võistlustel ja spordipäevadel on alati olnud esindatud õpetajate võistkond. Õpetajad peavad oma võimalusi kainelt hindama. Kui vahest võita õpilaste ees näiteks jalgpalliturniir, siis on mitmekordselt tõusnud õpilaste hindav ja tunnustav suhtumine õpetajatesse. Pidevalt pole see kindlasti õige, aga vahest õpilastele läbi ausa mängu tugeva konkurentsi pakkumine aitab ainult suurendada tundides toimuva efektiivsust. Klassijuhataja roll spordiga seotud tegevuste õnnestumisel on oluline, kuna sageli on just nemad õpilastele sõnumiviijad ja peavad lahendama probleemsituatsioone.

Kehaline kasvatus integreerituna teiste õppeainetega
Teemanädalate ja -päevade korraldamine on meie kooli üks prioriteete. See aitab rikastada ja toob mitmekesisust igapäeva õppetöösse. Samal ajal püüame kaasata võimalikult sageli oma eriala autoriteete, tuntud nägusid, kuna aeg-ajalt väljastpoolt tulev info õigelt inimeselt on väga hea mõjuga. Sportlased, ettevõtjad, poliitikud on iga-aastased külalised meie koolis.

Tähtsal kohal on kehalise kasvatuse integreerimine teiste õppeainetega. Keemia, bioloogia, füüsika, inimeseõpetus, ajalugu jne on ainult osa näiteid, mis on tugevas seoses kehalise kasvatusega. Läbi spordiga seotud küsimuste on paljud poisid hakanud huvituma keemiast ja inimese anatoomiat tundma õppides on muutunud tüdrukute arusaamad kehalise kasvatuse olulisusest.

Veerandites ja kursustes peab ainet õpetades olema läbiv joon. Sügisene spordipäev kergejõustiku taustaga, detsembris võimlemispäev, talispordipäev ja kevadine liikumine looduses. Ainet õpetades on nende päevade raames hea teha kokkuvõtteid ja saada tagasisidet õpilaste arengu kohta. Kehalist kasvatust toetavad ka vähemalt korra kooliastmes toimuvad sportlikud väljasõidud klassidele – kanuumatkad, rattaretked, rabamatkad jne. Kooli nägu kujundavad spordialad, mida kool toetab ja millest osavõtt on aktiivne. Koolist kaugemale ulatuvad piirkondlikud ja vabariiklikud võistlused. Kuristiku kooli tuntakse eelkõige läbi käsipalli ja aeroobika.

Ühiskond muutub ja areneb kiirelt ning tekitab seoses sellega uued ootused kehalisele kasvatusele. Muutuvad laste hobid ja ideaalid. Siiski peaks kindlaks jääma põhilistele edutagavatele traditsioonilistele tegevustele, sealjuures unustamata vürtsitamast tegevusi uute ideede ja mõtetega. 

Mõistlik nõudlikkus ja järjepidevus tagavad oodatavad tulemused. Õpetajate meeskonnatöö ja üksteise mõistmine, toetuse jagamine on hea trump. Sellest kujunevad välja ühtsed arusaamad ja nõudmised kogu koolile, mis omakorda tagab õpetajatele olulise töörahulolu.

Raino Liblik, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor
Lisatud 2. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 2. juunil 2010

* Tele2 Perepäeval 6. juunil kl 11-17 pöörame tähelepanu loodusele ja loodussäästlikule mõtteviisile. Loodus kui meie toitja, katja, ravija, rõõmustaja – kui meie kodu. Esinevad Marko Matvere ja VLÜ, Hedvig Hanson ja Andre Maaker jpt. Kava: http://www.evm.ee/failid/File/Perepaeva_kava.pdf

* Jaanilaupäev 23. juunil kl 19-24. Kaunis suveõhtu täis müstikat, armastust, lõõmavaid lõkkeid ja tundeid, tantsu ja pillilugusid, laulu ja rahvalikke mänge. Lisaks ühisele traditsioonide taaselustamisele saab jalga keerutada ansamblite Kukerpillid ja Vennakese saatel. Tempokad ja kirglikud rütmid võtab üles eesti-ukraina folkkollektiiv Svjata Vatra, värvikust lisab seto ansambel Sõsarõ. Kava: http://www.evm.ee/id/277/ 

* Nuki talus iga päev kl 10-18 naiskäsitöö: 1.-6. juunil õpetab Maire Jõgis, kuidas teha nahast tengelpunga; 7.-13. juunil valmistatakse Dagne Virkola käe all külmsepise meetodil kauneid ehteid: sõlgesid, kõrvarõngaid ning sõrmuseid; 14.-20. juunil tutvustab Tiina Võsu muhu pättide tegemist; 21.-27. juunil demonstreerib Taimi Puus rišeljöö ja broderii tehnikat.

* Köstriaseme talus igal nädalavahetusel kl 10-18 kangakudumine.

* Sassi-Jaani talus igal laupäeval ja pühapäeval kl 11 Rahvakunstiselts Leigarite esinemised.

* Meistrikursused – 19.-20. juunil aknad-uksed ja 26.-27. juunil palkehitus. Oodatud on kõik, kes huvitatud vanadest töövõtetest ja soovivad omandada uut vilumust oskustes, mida tundsid meie vanaisad ja vanaemad. Kursustele registreerumine: elo@evm.ee; tel: 53 44 4769.

* Näitused - Kolu kõrtsi talli all saab näha Heiki Pärdi fotonäitust „Kes koputab su uksele“, kus oma lugusid jutustavad päevinäinud aknad ja uksed. Sassi-Jaani talus on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus. Pulga talu rehealuses avatakse 11. juunil rahvarõivaste näitus "Kuidas lind, nõnda suled" -  omavalmistatud rahvarõivaid esitlevad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvarõivaste valmistajate koolis õppijad Tiivi Sooden, Hilja Väravas, Kristiina Halberg ja Hille Ahun-Vaarpuu.

* Avatud on looduse õpperada, tore on seda läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Tallinnas, Tornide väljakul toimuval Lillefestivalil saab näha meie teadur-bioloog Anneli Banneri ja aednik Ruth Sillakivi loomingut - seda, kuidas kasvab ja areneb Vanaema lillepeenar. Vanade aia- ja põllukultuuridega saab tutvust teha ka muuseumi põllulappidel Sassi-Jaani ning Pulga talus.

Suvehooajal ootame külastajaid igal päeval kl 10-20. Piletihinnad: tavapilet 95 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 150 krooni.

Hea ülevaate muuseumist saab tutvudes virtuaaltuuriga muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 2. juunil 2010