Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 2. juunil 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 2. juunil 2010

Eestit esindasid Anna Smertina Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Paul Kuuse Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, kes saavutasid aprillis toimunud riiklikus lõppvoorus vastavalt esimese ja teise koha.

Olümpiaadi ainus ülesanne oli neljatunnine võõrkeelse filosoofilise essee kirjutamine. Õpilased said valida nelja teema vahel, millest kolm kaldusid poliitikafilosoofiasse. Anna Smertina kirjutas inimõiguste teemal ning Paul Kuuse inimloomuse seosest seaduse ja õiglusega. Mõlema Eesti võistleja töö märgiti ära (honourable mention), varemalt on selle tulemuse saavutanud vaid üks Eesti võistleja.

Medaleid jagatakse filosoofiaolümpiaadil vähe, sel aastal kokku vaid 6. Kuldmedali pälvis seekord õpilane Sloveeniast. Kokku osales rahvusvahelisel võistlusel 52 võistlejat 23 riigist üle maailma.

Rahvusvahelist filosoofiaolümpiaadi organiseerib Fédération Internationale des Sociétés de Philosophie (FISP) ning korraldamist toetab UNESCO. Lisaks võistlusesseele on olümpiaadi programmis alati oluline koht õpilastele suunatud loengutel ja ümarlaudadel ning kultuuripärandiga tutvumisel.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool ning finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. juunil 2010

Hädaolukordades käitumise taktikatega tegeletakse koolides juba aktiivselt, samas on kriisipsühholoogiline teave ning koolidele kindlalt kättesaadav kriisinõustamise võrgustik ministeeriumi hinnangul puudulik. Seetõttu on just kriisikäitumise ja kriisinõustamise temaatika see, mis on lähitulevikus ministeeriumi tegevuskavas "Turvaline kool" põhitähelepanu all.

Ministeeriumi teatel on see osa riigi tegevusest, mille abil hoitakse koole turvalisena nii lastele kui ka õpetajatele.

Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on lastele kõige tähtsam, et nad saaksid koolis olla rahulikult ja mõnusalt ega pea tundma ebamugavusi, kartes kiusamist või muid ohuolukordi. "Arengukeskkond peab olema turvaline. Selle turvatunde peavad lastele andma kodus vanemad, koolis aga selle juhtkond ja õpetajad," lisas minister.

Haridus- ja teadusministeerium on viimase aasta jooksul "Turvalise kooli" tegevuskava ellu viies suuremat tähelepanu pööranud võimalike ulatuslike ohu- ja kriisolukordade ennetamisele ja nendega toimetulekule koolis.

"Varsti riigikogus heaks kiidetavas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus uuenduses oleme pidanud laste koolist väljalangevuse kõrval väga oluliseks ka nii õppijatele kui õpetajatele turvalise koolikeskkonna loomist. Sellele eesmärgile on uues seaduses pühendatud senisest palju rohkem ruumi," selgitas Lukas.

Tema sõnul on uues seaduses tõstetud ka õpetajate staatust, andes neile juba käesolevast sügisest võimalused korrarikkujate senisest operatiivsemaks vaoshoidmiseks.

Koolides tegutsetakse praegu aina aktiivsemalt, et rakendada hädaolukordades tegutsemise juhiseid, mis koostati haridus-ja teadusministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, Rocca al Mare kooli ning Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös.

Allikas: BNS Lisatud 1. juunil 2010

Statistikaamet märgib, et Eestis on lastehoiul lasteaedade kasutamine levinum kui Euroopa Liidus keskmiselt. Selle oluliseks põhjuseks on võrreldes teiste riikidega osaajaga töö halvem kättesaadavus ja muude lapsehoiuvõimaluste väiksem levik.

Lasteaedade osatähtsus lastehoius on aastatel 2005-2008 tõusnud nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, Euroopas ligikaudu kolm ning Eestis kümme protsenti.

Samal ajal on vähenenud laste arv, kes lasteaias ei käi ja keda hoiavad ainult vanemad. Selliste laste osatähtsus oli tunamullu Eestis kaheksa ja Euroopa Liidus keskmiselt kümme protsenti.

Samas alla kolmeaastastest käib Eestis lasteaias 17, Euroopa Liidus 28 protsenti. Enamasti hoiavad alla kolmeaastaseid ainult vanemad (Eestis 56 ja Euroopa Liidus 51 protsenti). Lisaks kasutatakse suhteliselt palju ka vanavanemate, sugulaste ja lapsehoidjate abi.

Vaata ka: http://www.stat.ee/43756

Allikas: BNS Lisatud 1. juunil 2010

Konkursile laekus 25 esseed.

Konkursi töid hindav žürii koosseisus Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe, Tallinna Inglise Kolledži õpetaja Karin Muller, Ülikooli professor Mare Müürsepp Tallinna, SOS Kinderdorf International haridusnõunik Meeli Pandis, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja Heli Prii valis välja kolm paremat võistlustööd ning märkis ära veel kolm tööd alljärgnevas järjestuses:

1. Tuuli Reinsoo, Eesti Kunstiakadeemia
2. Helene Urva, Maidla Põhikool
3. Anu Kell, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium
4. Viive Villems, Viljandi Lasteaed Midrimaa
5. Helina Mugra, Tartu Veeriku Kool
6. Terje Vooglaid, Tallinna Lasteaed Kikas

Parimaid premeeritakse aukirja ja meenega 11. juunil 2010 Salme tn. 1 Eesti Lugemisühingu ning Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduste instituudi koostöös toimuval konverentsil „Lugemine. Kirjutamine. Mõtlemine: Lugemine on nauding”.
Kolm paremat esseekirjutajat osalevad konverentsil tasuta. Kõigile konkursil osalejatele kehtib Lugemisühingu soodushind registreerimisel. Kolm paremat esseed avaldatakse konverentsi kogumikus. Kõik esseed avaldatakse tervikuna või osaliselt Eesti Lugemisühingu koduleheküljel.

Lisainfo Eesti Lugemisühingu ja konverentsi kohta aadressil www.lugemisyhing.ee

Täname kõiki osalejaid ja loodame esseekonkursist kujundada Eesti Lugemisühingu traditsiooni.
 
Maili Vesiko-Liinev ja Meeli Pandis
Eesti Lugemisühing
Lisatud 1. juunil 2010

Tartu Ülikoolis toimuvad bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevases õppes sissastumiseksamid enne avalduste esitamist. Seetõttu on tarvis ka eelnevalt eksamitele registreeruda. Sisseastumiseksamile registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha, samuti saadetakse tema e-postile kinnitus eksamile registreerumise kohta.

Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 8. juulini, eksamitulemused tulemused selguvad hiljemalt 9. juulil ning need avalikustatakse aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Vajaduse korraldada sisseastumiseksamid enne avalduste esitamist tingib lävendipõhine vastuvõtt. TÜ õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul on ülikooli eesmärk, et üliõpilaskandidaat saaks enne avalduse esitamist teada nii riigieksamite kui ka sisseastumiseksamite tulemused. See võimaldab üliõpilaskandidaadil oma punktisumma välja arvutada ja teada saada, kas ta ületab soovitud õppekavale kehtestatud lävendi. Lävendi ületamine garanteerib õppekoha Tartu Ülikoolis sõltumata õppekohtade arvust. Ainsa teaduskonnana ei toimu lävendipõhist vastuvõttu arstiteaduskonnas ning sinna saab kandideerida paremusjärjestuse alusel.

Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasesse õppevormi toimub 28. juunist 16. juulini aadressil www.sais.ee ja 12.–16. juulini ülikoolis kohapeal. Vastuvõetute nimekirjad selguvad 20. juulil ja need avalikustatakse Interneti-aadressil www.sais.ee. Riigieelarvelisele õppekohale vastuvõetud üliõpilaskandidaat peab hiljemalt 26. juuliks teavitama ülikooli oma õppima asumisest.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. juunil 2010

Kui mullu eraldati justiitsministeeriumi teatel kolmandale sektorile tasuta juriidilise abi osutamiseks 500.000 krooni, sellest 100.000 abi osutamiseks erivajadustega inimestele ja 400.000 abi osutamiseks raskes majanduslikus olukorras olevatele inimestele, siis tänavu otsustati eraldada 80.000 krooni invaliidide aitamiseks ja 375.000 õigusabi andva internetiportaali loomiseks.

Vahendid portaali loomiseks ja selle portaali kaudu tasuta juriidilise abi osutamiseks sai 2010. aasta lõpuni Eesti juristide liit.

Möödunud aastal sai juristide liidult tasuta juriidilist abi 3112 inimest. Tallinnas andis nõu kolm juristi, maakondades aitasid üldistes küsimustes veel 30-40 õiguseriala tudengit.

Kõige sagedamini tulid abi otsima naised, kellel oli vaja kirjutada avaldus ja koguda kokku dokumendid, esitamaks kohtusse elatise nõue. Teisel kohal olid mitmesuguste laenude ja liisingute võlgnikud.

Allikas: BNS Lisatud 1. juunil 2010

Tegu on kunstnik Okeiko projektiga "Fantaasiaaed", mis kuulub kultuuripealinna ootussarja "52 üllatust ja ideed". 

Okeiko ise kirjeldab oma näitust nii: "Olen ellu äratanud mitmeid värvilisi tegelasi, kelle mängumaaks on siiani olnud loodusfotod ja kleepsud. Neid on nähtud muusikaürituste visuaalides, majaseintel piilumas, jalgratastel sõitmas. Kuid nüüd on need tegelased uues kuues - maalituna linnaruumis. Nende tegelaste olemasoluks on vaid üks põhjus: puhas olemasolemise rõõm. Loodangi, et neid rõõmusädemeid lendab kõigile nii vihmases, tuulises kui ka päikesepaistelises Kadriorus jalutajatele."

Euroopa kultuuripealinna aasta alguseni Tallinnas jääb veel 31 nädalat.

Vaata Okeiko võluolevusi: http://okeiko.planet.ee/52/

Lisainfo: http://www.52.ee/

Allikas: BNS Lisatud 1. juunil 2010

Juba kaheksandat aastat korraldatav programm on mõeldud Tallinna koolide nii eesti kui vene keeles lugevatele õpilastele vanuses 7-15, miks mitte ka noorematele lugemishuvilistele lastele. Lugemisprogrammi eesmärgiks on tõsta laste huvi lugemise kui ühe vaba aja veetmise võimaluse vastu.

Lugemisprogrammi jaoks on raamatukoguhoidjad valinud välja kakskümmend nii eesti- kui venekeelset uuemat lasteraamatut. Osalejad saavad endale passi, kuhu need raamatud on kirja pandud. Programmis olevad raamatud on kirjas ka raamatukogu lastelehel www.keskraamatukogu.ee/lasteleht.

Iga passis oleva läbiloetud raamatu kohta joonistab laps pildi ja täidab küsimustiku. Täidetud küsimustiku vastu annab raamatukoguhoidja lugemisprogrammi kleebise.

Lapsi, kes on 31. juuliks kogunud passi vähemalt 10 kleebist, oodatakse suvise lugemise lõpetamisele reedel, 13. augustil kell 13.00 vanalinna Eesti Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1). Lastele tuleb küll ka Tudivillu.

Lugemisprogrammi passid (mõlemas keeles) on saadaval Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduses, võõrkeelse kirjanduse osakonnas ja kõikides haruraamatukogudes.

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 1. juunil 2010