Mario Kadastik on pärit maakoolist, kus tundis, et see jääb talle väheseks, misjärel kolis ta Tallinnasse. Aktiivsus ja sihikindlus on viinud selleni, et nüüd on ta teadlane, professor ning ettevõtja, kes paljudes valdkondades tegelenud ja tegeleb siiani. Mario on ka suur raamatuhuviline lugedes aastas 50–100 raamatut.

Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: paepealse@tln.lib.ee ja 632 7463.

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta sügisel üle 3000 võistkonna.

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS

1. koht: võistkond Madu (Valga Põhikool)
2. koht: võistkond Muhfinid (Võru Kesklinna Kool)
3. koht: võistkond animals are cute (Kambja Põhikool)

4. - 6. KLASS

1. koht: võistkond Joosepid (Kadrina Keskkool)
2. koht: võistkond K*** K*** (Vastseliina Gümnaasium)
3. koht: võistkond Priidikud (Häädemeeste Keskkool)

7. - 9. KLASS

1. koht: võistkond Mateenüksi (Holstre Kool)
2. koht: võistkond boss (Põlva Kool)
3. koht: võistkond Pudel IK (Vaida Põhikool)

10. - 12. KLASS

1. koht: võistkond BOOMER (Tallinna Saksa Gümnaasium)
2. koht: võistkond KalaSaba (Põlva Gümnaasium)
3. koht: võistkond Proovijad (Hugo Treffneri Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee.

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Kohtume kevadel 2020!
Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” paneb ajud proovile
• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!

Selle põneva projekti juht on Astrid Org. Projekt valmis tänu meeskonna mõnusale koostööle.

Mobiilse loodusteaduse koja eesmärk on sisustada eelkõige loodusteaduste kallakuga õppetunnid: keemia, füüsika, bioloogia, geograafia ja loodusõpetus. Kuid koda pakub võimalusi ka teiste õppeainete õppimiseks ning erinevate õppetundide lõiminguks. Kojas on võimalik koolitunde siduda praktiliste tegevustega.

Looduskoja õppevahendid on komplekteeritud I, II, III ja ka gümnaasiumi õppekavasid arvestades.

Looduskoja vahenditega on võimalik läbi viia näiteks ilmavaatluse tegemist, mikroorgamismidega tutvumist, vee-elustiku uurimist ja palju muud põnevat läbi praktilise tegevuse.

Looduskoja treileri ehitaja oli Alro Metal OÜ. Haagis on rajatud võimalikult energiasäästlik ning targa maja põhimõtetel (ehitatud Tehnopoli roheruumi näitel). Liikuv haagislabor on loodussäästlik ja tulevikulahendusi hõlmav. Siin on päikeseeneria baasil erinevad süsteemid: ventilatsioon, küte- näidislahendused, elektrit tootev jalgratas jms.

Kojast saadavad andmed koonduvad andmekogusse ja neid on võimalik pidevalt monitoorida ning kasutada loovtöödes ja projektõppes. Õpilastel on võimalik andmeid analüüsida, koostada graafikuid, diagramme, tuuleroose, arvutada küttekulu, energiakulu, tuua välja kohaliku sise- ja väliskliima eripärad. Loodusteaduste Kojas pannakse õpilasi nägema oma õppetöö tulemust ja mõistma seda, kuidas nad õpivad. Oluline on asjade läbi proovimine, et katsetada erinevate valikute seest õige leidmist. Katsetuste põhjal püütakse õpilastele näidata, et nende panus on oluline paaristöös, rühmatöös, et iga õpilane on oluline lüli kollektiivis nii koolis kui ka väljaspool kooli.

Loodusteaduste koda pakub õppetundides fantastilisi võimalusi praktilisteks tegevusteks, ettevõtlikkuseks, VUNK tegevuseks ja põnevusteks. Igas koolis on see koda õppeaasta jooksul seitse nädalat, kuid osad seadmeid jaotatakse koolidesse ära.

Teist aastat püüame osaleda GLOBE tegemistes. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm. Läbi uurimusliku õppe on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. Antsla koolis tegutsevad GLOBE-iga enamasti viienda klassi õpilased. GLOBE-i tegevus on Looduskoja üks osa, seega GLOBE-iga on liitunud peale Antsla Gümnaasium ka Kuldre Kool, Osula Põhikool, Tsirguliina Kool ja Lüllemäe Kool.

Loodusteaduste koja tegemised kajastatakse viie kooli õpetajate poolt looduskoja blogis aadressil: https://looduskoda.blogspot.com/

Kaasaegsete õppevahendite ostu toetas Euroopa Sotsiaalfond meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevarsa loomine ja kasutuselevõtt" raames

Looduskoja kojavanem on Antsla Gümnaasiumi õpetaja Ülle Anier.

Foto: Koolielu arhiiv

Loomehäki keskmes on digitaalse heaolu tuleviku teema ja see, kuidas võtta digikäitumisharjumused taas kontrolli alla. Pakume sulle sissevaateid teemasse Loomehäki tehnoloogiapartneritelt, kogenud mentoreid tiimitööd nõustama, inspireerivat seltskonna ja auhindu, mille abil saad häkitud ideid edasi arendada. 

Kaheksandal loomehäkil võtame meeskondadega küber- ja digitaalse heaolu teemad ette, et:

-        paremini tasakaalustada oma digitaalset ja päriselu,

-        kaitsta lapsi vaimsete ja füüsiliste ohtude eest, mis kaasnevad nutiseadmete kasutusega,

-        leida toimivaid viise, kuidas püsida igapäevaselt digitaalselt kaine,

-        õppida efektiivselt haldama sisu, millega meie nutiseadmed meid igapäevaselt pommitavad,

-        maandada riske, mis kaasnevad kasvava digisisu tarbimisega.

Loomehäkk  on sinu jaoks, kui sul on:

-        teadmiseid ja kogemusi digitaalse heaoluga tegelemisega,

-        realistlik idee töötavateks lahendusteks (ei ole kohustuslik, kohapeal võib ühineda meeskonnaga, kellel  on idee),

-        siiras huvi tegelda tehnoloogia- ja ühiskonna kokkupuutekohtadega,

-        valmisolek terve päev kestvaks intensiivseks ajurünnakuks.

Loomehäkil ei ole vaja tehnilisi häkkimisoskusi, seal tuleb osaleda ja anda oma panus aruteludesse ja lahendustesse, ideid esitada ja koostööd teha. 

Osalemine loomehäkil on õppuritele tudengipileti ettenäitamisel tasuta. Töökeeled on inglise ja eesti keel. 

Detailsem teave ja registreerimisinfo.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by nihon graphy on Unsplash 

Samal teemal:

• Tudengite neljas Loomehäkk keskendub loovale ruumile

Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 23. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 21. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve järgmise nädala vältel. „Kõike ühele päevale kokku kuhjata pole lihtsalt mõistlik, sest siis peaks päev sobima ikka päris paljudele osapooltele korraga. Eelmisel aastal toimus näiteks töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral,“ selgitas JA Eesti direktor Kersti Loor. 

„Sellel aastal on aga eriline uuendus see, et koostöös programmiga „Tagasi kooli“ on nüüd avatud eraldi keskkond aadressil registreeru.tagasikooli.ee, kus on üleval nimekiri kõikidest seni välja pakutud ametikohtadest, kuhu varjuks saab minna. See tähendab, et nüüd on eriti lihtne endale broneerida aeg ja koht, kuhu varjuks minna. Samuti leiab samalt lehelt viite, mille kaudu saavad kõik ettevõtted või muud huvilised ennast varjude otsijana kirja panna,“ märkis Loor. 

Hetkel on keskkonnas valikuna kirjas ligi 300 varjutatavat ametikoha, kuid neid on veel lisandumas. „Nagu tavaliselt ulatuvad ametid ja valdkonnad täiesti seinast seina ja uue keskkonna puhul on eriti hea see, et see annab parema ülevaate ja võimaluse just suurematest linnadest väljaspool olevatele noortele, sest saab ka piirkondade kaupa eelistusi valida,“ selgitas Loor lisades, et uued ettevõtted ja spetsialistid on alati väga oodatud noortele oma ametit tutvustama. 

„Mida suuremat spektrit saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni. Kes tahab aga aimu saada Eesti edukaimate ja tuntuimate tippjuhtide, poliitikute ja avaliku elu tegelaste tööpäevast, siis selleks saab soovi avaldada veel selle neljapäeva õhtuni Töövarjupäeva Kroon programmi raames, mida viib läbi JA Alumni ehk JA Eesti vilistlaste organisatsioon.“

Töövarjupäeva Kroon raames otsib teiste hulgas endale varju näiteks peaminister Jüri Ratas, prantsuse suursaadik Eestis Eric Lamouroux, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Testilo asutaja Kristel Kruustük, vandeadvokaat Allar Jõks, toitumisnõustaja Erik Orgu ning ka sisuloojad Merilin Taimre ja Henri Karpov. 

Kersti Loor selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. „Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll,” sõnas Loor.  

Töövarjupäev: https://registreeru.tagasikooli.ee/opilane/tule/

Töövarjupäeva Kroon: http://www.jaalumni.ee/kroon#kroon-19

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Menukas töövarjupäev viib 323 koolinoort tööelu uudistama

Võistlusele oodatakse nii LEGO WeDo kasutajaid kui ka teiste programmeeritavate robotite nagu Bee-Bot, Dash, Ozobot, mBot jne kasutajaid. Sütitame lastes koos ettevõtlikkust!

Meeskondade registreerimine on avatud reedeni, 15. novembrini. 

Kui kõhklete, et äkki te pole veel võistluseks valmis, siis ärge laske ennast heidutada. See on alles registreerumise tähtaeg ja meeskondade töö ei pea veel valmis olema. Pane oma meeskond kirja!

Roboliiga võistlus "Meie esimene start-up"

Insplay Roboliiga väljakutse toimub kahel päeval, 30. novembril ja 1. detsembril. Täpsed tiimide võistlusajad selguvad pärast registreerimise tähtaega.

Sõltumata kogemusest on võistlusele oodatud kõik lapsed vanuses 5-12 aastat. Samuti sobivad võistlusele  kõik programmeeritavad robotid - Bee-Bot, Blue-Bot, Ozobot, Dash, WeDo 2.0 jt.

Tutvu väljakutse reeglitega, saa inspiratsiooni ja vaata, millise robotiga võistlema tulla!  

Veebiseminar juhendajatele

Selleks, et Robotexi kõige noorema vanuserühma võistlus õnnestuks, jagatakse juhendajatele olulist infot, mis on seotud väljakutseks ettevalmistumisega ja võistlusel toimuvaga. Veebiseminar toimub 18. novembril kell 17.00. 

Registreeru https://events.genndi.com/channel/roboliigajuhendaja 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid
• Robotexil käis üle 25 000 külastaja

Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA
SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2019

Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Ta räägib, millistes koolides on käinud, mida tasub kooliajast kõrva taha panna, oma töökogemusest keskkonnainspektsioonis ja Harku vallas. Teada saab ka, mida tehakse kohalikus omavalitsuses. Samuti jagab ta muljeid oma pikaaegsest rahvatantsukogemusest ja tantsuansamblist Kuljus. 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

„Selle rahaga toetame neid lapsi, kes kõige rohkem tuge vajavad, et nad saaksid õppida just neile sobivas keskkonnas,“ selgitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Reps märkis, et toetus on suunatud eelkõige just nende laste õpetamise toetuseks, kelle õpikeskkond vajab mahukamaid investeeringuid ning siinkohal on riigi tugi väga oluline.

Kavas on Pärnu Päikese Kooli, Tallinna Tondi Põhikooli, Tartu Kroonuaia Kooli ja Võru Järve Kooli õppehoonete ehitus- ja korrastustööd.

Toetus aitab viia hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehooned vastavusse muutunud õpilaste arvuga ning muudatustega koolivõrgus. Investeeringud aitavad tagada igas maakonnas hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppe kättesaadavust nüüdisaegses õppekeskkonnas.

Finantseeringuga toetab riik omavalitsusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamises.

Toetus sisaldab nii riigi kui Euroopa Liidu toetust ning sellele lisanduvad abikõlbmatud kulud. Toetust antakse meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames. Investeeringute kava raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna eesmärgi saavutamist. Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Allikas: HTMi pressiteade

Toimumiskohaks sai taaskord Tartu Ülikool ja selle õppehooned, sest tegemist on tulevaste tudengitega.

Igal aastal keskendub laager kahele teemale, seekord oli põhirõhk bioloogia ja geograafia valdkondadel. 

Päeva alustati vivaariumis, kus Sulev Kuuse pidas huvitava loengu katseloomadest ja sellega seonduvast. Ta tutvustas, mida molekulaar- ja rakubioloogia instituudis tehakse ning käidi katseloomade laboris. Hiirelõhnalises laboris sai mõnele hiirepoisile ka pai teha. Tegelikult meid ikka päris katselaborisse mõistetavatel põhustel ei lastud. 

Vivaariumi tuuri juhendab Sulev Kuuse

Päeva praktilise poole viis läbi Bioteaduste Üliõpilaste Selts. Tartu Ülikooli bioloogia, biomeditsiini ja geenitehnoloogia tudengite juhendamisel toimus paralleelselt kaks geneetika praktikumi. Kriminalistikas said õpilased proovida seda, millega tegeletakse sarjas CSI. Uuriti konkreetset juhtumit ja selgitati välja, missuguse kahtlusaluse DNA-proov klapib kuriteopaigalt kogutud prooviga. Teise praktilise töötoa käigus sai iseendal HIV retseptori mutatsiooni määrata ehk õpilased said määrata kindlaks, kas nende DNA-s on mutatsioon, mis ei võimalda nakatuda teatud HI-viiruse tüvedega. 

Geograafia majas jagab selgitusi Jaan Pärn

Päev võeti kokku Tikster Tihases õhtusööki nautides ja saadud kogumisi ja muljeid jagades. Õhtusöögilauda tulid õpilasi virgutama ja kooliteemasid arutama ka Valga, Võru, Põlva riigigümnaasiumite direktorid.

OMG-laagri teine päev möödus sama tiheda sammuga nagu eelnev päev. Teine õppepäeva oli geograafiasuunaline. Päeva alustati Tartu Ülikooli peamajaga tutvudes. Isegi kui mõned õpilased olid seal varem käinud, oli ikka huvitav ajalugu üle korrata ja muuseumi väärtustega tutvuda, uurida vanaaegse tudengipõlve võlusid ja valusid. Giidiga tuur viis meid kaunisse aulasse ja pööningul asuvasse kunagisse kartsa.

Seejärel ootas meid TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, kus geograaf Jaan Pärn (PhD loodusgeograafia) näitas maja võimalusi ja jagas teadmisi geograafide laiast tööpõllust. 

Päev jätkus Oive Tinni (PhD geoloogia) väga populaarse loenguga „Pildikesi (peaaegu) surnud planeedilt“.

Esinemine pani kuulajaid kaasa mõtlema ja südant valutama meie planeedi heaolule mõeldes. 

Päeva lõpetas Taavi Pae (PhD loodusgeograafia) humoorikas ja värvikas loeng teemal „Valminud rahvusatlas“. Räägiti trükisoojast rahvusatlasest, põnevat atlaste ajaloost, kohanimede tõlkimisest kaardil ja paljust muust huvipakkuvast.

Taaskord sai läbi õpilaste poolt aasta oodatuim laager, sai uusi teadmisi, kogemusi ja sõprugi.

Hiirele pai!

Järgmisel aastal taas ja siis juba uued teemad ning suunad. Tänusõnad laagri õnnestumisele kaasaaitajatele Tartu Ülikooli teaduskoolist. Eriline tänu Marek Järvikule, kes oli nõu ja jõuga abiks esinejate otsimisel. Tibusid loetakse kevadel ehk siis olümpiaadide ja konkursside lõppedes võetakse kolme kooli parimad taas kokku siis juba tänuüritusel.

Praktiline kriminalistika töötuba

Projekti toetab Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ teaduskool.

Loo ja fotode autor pn p rojektijuht Pille Olesk Valga Gümnaasiumist

Samal teemal:

• Kagu-Eesti välitööde haridusseminaril toimub HAjujaht