Kuulutused tuleb lisada Töötukassa lehele, kust need jõuavad ööpäeva jooksul automaatselt uude Haridusportaali töökuulutuste kaardile

Euroopa spordinädal

42 riiki, 23 000 sündmust, üle 13 miljonit inimest! Need kõik on Euroopa spordinädala osalejad. Spordinädala, mis innustab inimesi rohkem liikuma ja edendab tervisliku eluviisi. Meie lasteaed on samuti juba viimased seitse aastat Euroopa spordinädalast osa võtnud.

Lasteaias olid igaks päevaks planeeritud haaravad ja harivad tegevused, mida lapsed põnevusega ootasid. Matk Äkkeküla terviseradadel, hoki, sügiskross, ekskursioon Narova jõe äärde, vestlused, viktoriinid ja joonistus- ja käsitöötegevused tervisliku toitumise teemal. 

Osa võtsid ka lasteaia töötajad, kes vabal ajal läbisid 7. km pikkuse kepikõnni matka pikki mereäärt ning said positiivseid emotsioone ujumistreeningutel „Vesi ravib ja ergutab“.

Täname Euroopa spordinädalat rõõmu, kingituste ja hea tuju eest!

Artikli koostasid tervise edendamise töörühma esindajad:
N. Lobõševa ja E. Borovkova

2021. aasta algusest avaldame Koolielu uudiseid haridusportaalis. Seetõttu palume uudised edaspidi saata e-postile htm.haridusportaal@hm.ee, kuid jälgime ja avaldame endiselt ka uudised, mille olete edastanud Koolielu portaali kaudu. 

Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.

„On suurepärane, et saame seekord välja anda kõik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti õpetajate ja tugispetsialistide pühendumusest ning hästi läbi mõeldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ märkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tänuväärne võimalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “

Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tähelepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja üldpädevuste arendamisele, et iga õppija areng saaks kõikides oludes parimal viisil toetatud.

Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks.

Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8 335 eurot.

Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetajal, on võimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.

Mairit Treile, kes on mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, määrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele.

Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.

Allikas: HTMi pressiteade

Riiklik haridusstipendium pakub haridusvaldkonna töötajatele võimaluse võtta vaba semester enesetäienduseks ja oma valdkonna arengu ergutamiseks. 

„Mul on hea meel, et stipendiumitaotlusi jõudis meieni tänavu märkimisväärselt rohkem kui möödunud aastal ja kandidaate on nii üldhariduskoolidest, kutseõppeasutustest kui lasteaiast. See annab tunnistust pühendunud ja valdkonna arengust sügavalt huvitatud õpetajatest ning tugispetsialistidest kõikidel haridustasemetel,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab.

Stipendiumiga väärtustatakse õpetajate ja tugispetsialistide tööd ning pakutakse võimalust luua innovatsiooni, panustada enesearengusse, väärtuslike praktikate talletamisse ja jagamisse. Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ning seda saab kasutada kuni kuue kuu jooksul.

Seekord on stipendiumile kandideerimisel prioriteetseteks teemadeks digipedagoogika rakendamine, õpikäsituse ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse elluviimine. Stipendiumi toel loodav peab olema kasutatav haridussüsteemis laiemalt. Taotlejalt oodatakse viieaastast töökogemust oma ametikohal ning vastavust kvalifikatsiooninõuetele.

Senised stipendiaadid on kasutanud stipendiumiperioodi muuhulgas oma valdkonna uuringute läbiviimiseks, enesetäiendamiseks välisriigis ja õppematerjalide väljatöötamiseks. 2018. aastal määrati kolm, 2019. aastal üks riiklik haridusstipendium.

Allikas: HTMi pressiteade

Koostööpartnerite ühine huvi ja eesmärk on tagada haridusasutustele ja õppijatele uuenduslike digiteenuste ja -toodete kestlik kättesaadavus ja areng. Ühiselt panustatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Eesti haridus- ja noortevaldkonna teenuste ja ettevõtete juurdekasvu. 

"Haridus ja meie noored lähevad korda küll kõigile, kuid kahjuks isetekkeliselt selles sektoris seni suuri arengusamme uute digiteenustega astutud ei ole. Siin on vaja avalikul sektoril, haridusettevõtete kogukonnal ja ka haridusasutustel ning teadlastel koos tegutseda. Kevadine kogemus andis kinnitust, et on aeg uute digilahenduste tekkeks, mis õpet meie koolide ja õppijate jaoks senisest teisiti ja rohkem toetavad. Soodsa kasvukeskkonna ja koostööformaatide kaudu soovime liikuda tempokalt mitmekesiste ja teaduspõhiste uute digiteenuste-ja -toodeteni," avab partnerite ühist ambitsiooni koostööprojekti eestvedaja ja Harno innovatsiooni- ja koostöökeskuse juhataja Kristel Rillo.

Koostöö raames on pooled seadnud eesmärgiks soodustada haridus- ja noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist toetavate idufirmade ellukutsumist ja käivitamist. Samuti viiakse ellu tegevused, et kasvatada ettevõtete ekspordivõimekust seda soodustava ökosüsteemi kujundamise kaudu. Koostöös Harnoga panustatakse õppe personaliseerimisse ja sihtgrupile kvaliteetsete digilahenduste kättesaadavuse parendamisse.

Valdkonna arengule aitab kaasa ka Startup Estonia, kes koostöös Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on ellu viimas erinevaid tegevusi haridus- ja noortevaldkonna idufirmade tekke ja kasvu soodustamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

„On väga oluline, et noortel säiliks võimalus osaleda huvitavates ja arendavates tegevustes. Toetuse eesmärk on pakkuda leevendust viiruse levikust tingitud piirangutes kannatada saanud erakoolidele, erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kus on kõrgete nakatumisnäitajate tõttu ka piirangud karmimad olnud,“ lisas ta.

Kriisitoetus võimaldab toetada eraüldhariduse ja erahuvihariduse pakkujaid üle Eesti ühekordselt 10 euroga iga õpilase kohta, Ida-Virumaal 20 euroga õpilase kohta. Nii eraüldhariduse kui erahuvihariduse pakkujatel on toetuse saamise aluseks Eesti Hariduse infosüsteemis toodud andmed õpilaste arvu kohta 10. novembri seisuga. Toetuse saamise soovi kinnitamiseks tuleb jaanuaris täita lihtne elektrooniline vorm.

Lisaks totetakse erahuvitegevuse pakkujaid üle Eesti maksimaalselt 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal maksimaalselt 20 euroga osaleja kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitatud taotluste alusel. Taotlusi saab esitada jaanuaris.

Täpsema info taotlemise kohta edastame uuel aastal.

Allikas: HTMi pressiteade

Koolinoored korrastasid sel aastal 20 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. Vaatamata keerulisele aastale leidsid paljud õpetajad koos õpilastega sel aastal võimalusi omalt poolt pärandi hoidmisesse ja talletamisesse panustada. Toimetati perioodil, kui eriolukorda riigis parasjagu ei olnud, ja ettevaatuse mõttes olid talguliste meeskonnad palju väiksemad kui tavaliselt. Kuid iga noore inimese panus on oluline! Korrastustalgud toimusid peamiselt mõisaparkides ja kalmistutel, aga ka mälestuskivide juures, lisaks ühes linnapargis ja kirikus, abiks käidi ka mitmes muuseumis.

Kõige rohkem õpilasi osales Ida-Virumaal, kuna seal lõi kaasa neli kooli. Kohtla-Järve Slaavi põhikooli pärandivaderid käisid kolmandat aastat Järve mõisa kindluseelamu juures sügistöid tegemas. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli ja Kohtla-Järve Maleva põhikooli erinevate klasside õpilased pidasid töökalt meelestatud talguid Kurtna mõisapargis, Kukruse polaarmõisas ja Edise mõisapargis. Uute liitujatena käisid Jõhvi Vene Põhikooli õpilased abiks Kohtla-Nõmmel asuvas Eesti kaevandusmuuseumis. 

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid talgutasid koolimaja ümbritsevas Tõstamaa mõisa pargis. Gümnasistid andsid tubli panuse, et park ja jõesäng saaks puhtaks mahavõetud võsast ja tormist murtud okstest. Heimtali põhikool tähistas oma mõisapargis kooli 199. sünnipäeva elupuude istutustalgutega. 

Kaks olulist ja ajaloomälestistena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kalmistut said samuti pärandivaderite hoolitsevat kätt tunda. Võru linnakalmistul käisid ajalooringi noored Parksepa Keskkoolist, nad võtsid suurel platsil võsa maha, riisusid ja korjasid prügi kokku. Rakvere gümnaasiumi 12. klasside õpilased andsid tubli panuse Rakvere linnakalmistul korrastades 6 kultuurilooliselt olulist hauaplatsi, millel ei ole enam järeltulijatest hooldajaid. 

Kevadel, kui koolid jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kodukoha akende inventeerimise talgud “Mida aken peegeldab?“. Inventeerimist viisime läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Abiks olid töölehed ja videoõpetused. Aktsiooni eesmärk on panna õpilasi märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit. Inventeerimistalgutel osales 9 kooli. Laste tehtud fotode põhjal tegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Akendest koorus välja põnevaid lugusid, mis äratasid ellu laste vahetus ümbruses olevate igapäevaste majade elulood ja möödunud aegade olustiku. Akende inventeerimist jätkame kindlasti ka edaspidi, sest ettevõtmise laiem eesmärk on koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest.

Lisainfot leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://pärandivaderid.ee ningFacebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus, koostööpartner on vabaõhumuuseumi maaarhitektuurikeskus.

Lisainfo:
Elle Lepik
Projekti „Pärandivaderid“ koordinaator
Tel. 522 6456
E-post: elle@estlander.org

2020.a hooldatud pärandipaigad 

1. IDA-VIRUMAA: Jõhvi Vene põhikool – Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum 
2. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Ahtme põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
3. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Slaavi põhikool – Järve mõisa asulakoht ja kindluselamu 
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Sõpruse park Põltsamaa vallas, Kundrussaare kalmistu, Põltsamaal Kuningamäel esimese eestikeelse trükise “Lühhike Õppetus“ mälestuskivi ja trükikoja varemete ümbrus,Uue-Põltsamaa mõisa park, Karl August Hermanni sünnikoht, Põltsamaa lossi õu 
6. JÄRVAMAA: Vodja kool – Vodja murdelahingu mälestuskivi ümbrus
7. LÄÄNE-VIRUMAA: Rakvere gümnaasium – Rakvere linnakalmistu
8. LÄÄNE-VIRUMAA: Tamsalu gümnaasium – Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi muuseum 
9. PÄRNUMAA: Tõstamaa keskkool – Tõstamaa mõisa park
10. PÄRNUMAA: Virtsu kool – hävinud Virtsu mõisa peahoone makett (jätkuprojekt)
11. RAPLAMAA: Juuru Eduard Vilde kool – EELK Juuru Mihkli kirik
12. SAAREMAA: Valjala põhikool – Valjala vana kalmistu
13. VILJANDIMAA: Heimtali põhikool – Heimtali mõisa park
14. VÕRUMAA: Parksepa keskkool – Võru linnakalmistu

2020.a kodukoha akende inventeerimise talgud 

1. HARJUMAA: Kolga kool – Kuusalu vald
2. HARJUMAA - TALLINN: Kalamaja põhikool – Kalamaja asum Tallinnas
3. HARJUMAA - TALLINN: Püha Miikaeli kool – Kesk- ja uusaegsete linnamajade ja 19.–20. saj taluhoonete aknad 
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Jõhvi linn ja Kohtla-Järve linn
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Jõgeva ja Põltsamaa vallad
6. LÄÄNE-VIRUMAA: Tapa gümnaasium – Tapa linn
7. PÕLVAMAA: Põlva kool – Põlva linn ja Põlvamaa
8. RAPLAMAA: Kohila mõisakool – Kohila alev
9. SAAREMAA: Saaremaa ühisgümnaasium – Kuressaare linn 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab märkis, et konkursile oodatakse nii väikseid kui suuri keeletegusid. „Me kõik saame eesti keele kestmisele kaasa aidata mitut moodi, alates keele kasutamisest kuni arendamise ja kaitsmiseni,“ ütles Aab. „Igal aastal toome paljude keeletegude hulgast välja need, mis enim silma paistsid ja keele arengule head mõju avaldasid. Loodan, et konkursile esitatakse selgi korral tegusid alates eeskujulikust keelekasutusest kuni põnevate keeleuuringuteni.“

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul; 
keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid); 
keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega); 
esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress). 

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna juhataja Kristjan Oadi sõnul pälvis lasteaed Päikseke auhinna „Keelekümblusasutus 2020“ just hea koostöö eest huvirühmade ja partneritega. „Päiksekese keelekümblusõpetajaid tuleb eriti tunnustada selle eest, et nad pidevalt näitavad, et koos jõuab rohkem. Samuti on nad eeskujuks oma kogemuste jagamisel nii kolleegide vahel kui väljapoole oma lasteaeda. On muljetavaldav, kuidas Päikseke kasutab kõiki võimalusi, et laste õpet rikkamaks teha, nagu näiteks erinevad õppekäigud ja koostööüritused nii lasteaias kohapeal kui partnerite juures,“ tunnustab Oad lasteaia tegevust.

Sillamäe lasteaed Päikseke liitus keelekümblusprogrammiga 2008. aastal ja 2020/21. õppeaastal tegutseb lasteaias kuus keelekümblusrühma.

Virtuaalkonverentsil kuulutati välja ka neli valdkonna spetsialisti, kes pälvisid tiitli „Keelekümblusprogrammi sõber 2020“. Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest.

Sel aastal said auhinna:

Natalja Mjalitsina - kauaaegne keelekümbluse eestvedaja, inimeste ühendaja, hoidja ja innustaja.
Virve Laube ja Marga Napp - Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, kes on keelekümblusprogrammi edendajad Pärnus ja aktiivsed kaasalööjad üleriigilises võrgustikus.
Anne Roos - on olnud pikka aega Tapa valla haridusspetsialist ning novembrist Harno mitmekeelse büroo töötaja. Anne on keelekümblusprogrammi edendaja Tapal, aktiivne kaasalööja üleriigilises võrgustikus ning olnud kahesuunalise keelekümbluse juurutaja alates 2016. a Tapa Lasteaias Vikerkaar ja septembrist 2020 Tapa Vene Põhikoolis.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi silmapaistva panuse eest keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse. Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast, seda on senini pälvinud 13 lasteaeda ja 13 kooli. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove).

Allikas: HARNO pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.