Seda on 10% rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab hüpet viimaste aastate kasvusuundumuses. 

Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8814 avaldust, magistriõppes jätkamiseks 4491 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 552 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Huvi Tartu Ülikoolis õpinguid jätkata on kasvanud kõigis õppeastmetes, kuid kõige rohkem avaldusi (2609) esitati eestikeelsesse magistriõppesse, mida on veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sihtrühmad on leidnud üles 2020/21. õppeaastaks avatavad uued õppekavad – näiteks soovib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga avatava andmeteaduse õppekava alusel õppima asuda 81 kandidaati, kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava kandidaate on 106. 

Kõrghariduse esimese astme eestikeelse õppekava järgi soovib õppida 8330 inimest, st 6% rohkem kui eelmisel aastal. Nagu tavaliselt, esitati enim avaldusi (647) arstiteaduse õppimiseks, järgnevad psühholoogia (456) ja informaatika (444). 

Magistriõppes soovitakse enim omandada IT-teadmisi. Eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks saabus 314 avaldust, informaatika ingliskeelse õppekava puhul 299 ja tarkvaratehnika ingliskeelse õppekava puhul 234 avaldust. 

Kolmandat aastat järjest on kasvanud õpetajakoolituse magistriõppe avalduste arv (508), mida on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra rohkem ja mis on 2017. aastaga võrreldes kahekordistunud. 

Doktoriõppesse esitati kõige rohkem avaldusi majandusteadusesse, informaatikasse ja arstiteadusesse.  

Paljude Tartu Ülikooli esimese astme õppekavade puhul on kehtestatud vastuvõtulävend (punktisumma, mille ületamine tagab vastuvõtu). Selle alusel on 1500 tudengikandidaati taganud endale juba praeguseks  õppekoha. Ülejäänuil tuleb sõltuvalt õppekavast teha sel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksamite tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetud üliõpilaste esmased nimekirjad 14. juulil. Hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppima ligikaudu 4200 uut üliõpilast.

Allikas: TÜ pressiteade 

„Oskus oma teadustööd tutvustada, sellest põnevalt ja köitvalt rääkida ja teha seda nii, et see ka teistele huvi pakub, on väga suur väärtus. Teadusagentuur on juba aastaid parimaid teaduse populariseerimise projekte tutvustanud ja tegijaid tunnustanud. Teeme seda ka nüüd ning kutsume kõiki oma ägedaid projekte ja põnevaid töid konkursile esitama,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. 

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Ain Kallis, Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september.

Allikas: korraldajate info 

„Oleme sisseastumiskonkursiga igati rahul. Hea meel on näha, et huvi tervishoiu valdkonna erialade vastu on väga suur. Kevadine pandeemia on selgelt näidanud, kui väärtuslikud on kõrgetasemelise väljaõppega tervishoiutöötajad ja see, et neid oleks riigis piisavalt,“ sõnas kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar.

Kokku laekus vastuvõtul 421 õppekohale 1842 kandideerimisavaldust, mis on viimase viie aasta võrdluses suurim. Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müür lisas, et kandideerijate hulgas on tänavu tavapärasest rohkem ka neid, kes lõpetasid gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga.

Võrreldes varasemate aastatega on oluliselt kasvanud  huvi õe õppekava vastu, kuhu esitati kokku 549 avaldust. Tavapäraselt on rakenduskõrghariduses kõige suurem konkurss füsioterapeudi õppesse asumiseks (13,8 avaldust kohale) ning suurt huvi pakub ka ämmaemanda õpe (6,6 avaldust kohale). Kutseõppes on populaarseim erakorralise meditsiini tehniku eriala, kuhu esitati 4,6 avaldust õppekohale.

Suvisel vastuvõtul ootas Tartu Tervishoiu Kõrgkool kandideerima magistriõppes terviseteaduse õppekavale, rakenduskõrgharidusõppes õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, bioanalüütiku, radioloogiatehniku ning tervisekaitse spetsialisti õppekavadele. Kutseõppes toimus vastuvõtt massööri, tegevusjuhendaja, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku õppekavadel.

15. novembrini saab dokumente esitada 2021. aasta alguses alustavale ingliskeelsele radiograafia magistriõppekavale kandideerimiseks. Lisainformatsioon vastuvõtu kohta www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

„Ootame konkursile osalema kõiki tublisid mullu või sel aastal teadustöö kirjutanuid. Tänaseks juba pika traditsiooniga konkurss on ellu kutsutud selleks, et väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Hea meel on tõdeda, et juba teist aastat on jagatavate eripreemiate hulk suurem kui varasematel konkurssidel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. 

Preemiafond on sel aastal üle 77 000 euro. Riiklikud preemiad antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias:

·         rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;

·         magistriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         doktoriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat.

Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse sihtkapitali, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemiad.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 29. korda.

Allikas: ETAGi pressiteade

Kõige rohkem oli kandidaate Venemaalt, kuid esindatud olid ka näiteks Suurbritannia, Austria ja Saksamaa. Stipendiaadid alustavad õpinguid Eestis uue õppeaasta alguses, aga kõigi eesmärk on pärast õpinguid siia jääda.

„Kolmanda rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi viimast tegevusaastat kirjeldavad väga tugeva ja suure potentsiaaliga kandidaadid. Kui varasematel aastatel on taotlused esitatud vene või inglise keeles, siis käesoleval aastal olid enamus taotlusi eestikeelsed,“ selgitas sihtasutuse Archimedes vanemspetsialist Anne-Ly Võlli.

Praegusel programmiperioodil pöörati tähelepanu ka uuema väljarände esindajatele ja neile vanema väljarände järeltulijatele, kes enam eesti keelt ei valda. „Taotlejaid on üha enam hakanud huvitama nende päritolu ning väga paljud õpivad eesti keelt juba omal käel,“ lisas Võlli. Tänavustest stipendiaatidest kolm alustavad erialaõpinguid pärast aastast keeleõpet.

Kõige rohkem taotlusi saabus sooviga omandada bakalaureusekraadi. Magistriõpinguid soovis Eestis alustada kaks taotlejat ning arstiks soovis samuti õppida kaks tulevast üliõpilast. Tänavused stipendiaadid plaanivad kõik oma õpinguid alustada Tartu Ülikoolis. Tulemused on kajastatud siin: http://haridus.archimedes.ee/tulemused-3

Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmiga toetatakse väliseesti noorte Eestis õppimist, aga ka välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamist, välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamist, väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamist. Hetkel kehtiv rahvuskaaslaste programm (2014–2020) on järjekorras kolmas, varasemad programmid töötasid aastatel 2004–2008 ja 2009–2013. Rahvuskaaslaste programmiga saab lähemalt tutvuda siin: http://haridus.archimedes.ee/rahvuskaaslaste-programm.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

Sel aastal juba 13. korda toimuv konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja lahendusi leidma. Nii näiteks olid eelmisel aastal konkursile esitatud tööde hulgas: riidepuu, millega laps saab hakkama igas olukorras; korgiga hapukoorepakk; lastele ohutu kurgiviilutaja; lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raud; sularaha desifintseerimiseks ja valeraha tuvastamiseks mõeldud rahapesumasin; lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust; elektrooniline tunniplaan koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks. 

Eelmisel leiutajate konkursil osalenud ja sel kevadel Lümanda Põhikooli 9. klassi lõpetanud Gert Lonks ütles, et teda ajendas leiutama tema enda elus tekkinud probleem, millele ta soovis lahenduse leida. Gert leiutas ja ka ehitas valmis seadme Fasty, mis aitab kodus kasutatavaid seadmeid sisse lülitada täpselt sellistel kellaaegadel ja kuupäevadel, nagu ise soovime. „Lisaks sellele, et võitsin konkursil eripreemia, sain lahendatud oma probleemi ja täiendasin enda elektroonika-alaseid teadmisi. Samuti tõestasin ka endale ja teistele, et suudan midagi luua, olla innovaatiline ja leidlik ning saan hakkama asjadega, millesse keegi ei uskunud. Kui suudan midagi sellist teha nii noorelt, siis kümne aasta pärast saadan kindlasti korda midagi veel paremat,“ ütles Gert.  Ta innustab leiutamisega tegelema ka teisi õpilasi, öeldes, et see ei pea alati tähendama millegi täiesti uue ja maailmas enneolematu loomist, vaid vahel hoopis mõne olemasoleva leiutise täiustamist. 

Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot. Preemiaid ja auhindu jagub nii õpilastele alates eelkoolist kuni 12. klassini kui ka juhendajatele ja parimale koolile. 

Vanema vanuserühma tööde hulgast valitakse Eesti esindaja maailma suurimal õpilaste teadus- ja inseneeriakonkursil ISEF (International Science and Engineering Fair) Ameerika Ühendriikides.

Konkursi tulemused avalikustatakse ja auhinnad antakse üle detsembris.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Põhjalikuma info konkursi tingimuste, tööde esitamise ja nõuete kohta leiab konkursi kodulehelt www.etag.ee/leiutajad.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Photo by Louis Reed on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti 42 parimat õpilasleiutajat saavad auhinnad
• Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid

Suveakadeemia esimesel päeval viivad Helen Talalaev ja Kai Klandorf Vabaühenduste Liidust läbi koolituse, kus rühmatöödes ja aruteludes keskendume võrgustiku loomisele, selle arendamisele ja liikmete kaasamisele. Pärast koolituspäeva oskab iga osaleja teha ülevaate oma võrgustikest ning saab innustust, kuidas liikmena võrgustike toimimisse panustada.

Teisel päeval on kavas kogemuste jagamise õpitoad. Iga osaleja saab soovi korral läbi viia vabas vormis tegevuse, et jagada teistega mõnda keskkonnahariduslikku praktikat või edukat kogemust. 90-minutilise õpitoa juhendamine on tasustatud. Oma soovist õpituba korraldada saab teada anda registreerimisvormis või aadressil ekhyhing@gmail.com.

Kavas on ka traditsiooniline õhtumatk, lõkkeõhtu ja varahommikune retk, kus saab tundma õppida kohalikku loodust ning omavahel suhelda.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 13.–14. augustil Taevaskoja puhkekeskuses. Päevakavaga saab tutvuda siin. Programm ja majutus on tasuta, toitlustus tasuline (hind selgub lähiajal). Registreerumine kuni 3. augustini või kohtade täitumiseni siin: https://forms.gle/jAkRaD14fixFD4CY6.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liikmed, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad, haridustöötajad ja teised huvilised.

Keskkonnahariduse suveakadeemiat korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Vabaühenduste Liiduga. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
https://ekhyhing.ee/
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/

„Meie senises giidi õppekavas oli suur rõhk ka loodusgiiditööl, nüüd saavad õppijad spetsialiseeruda kas kultuuri- või loodusgiidi erialale. Sel sügisel plaanime avada kultuurigiidi ning järgmisel loodusgiidi eriala,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu.

Tamsalu sõnul on ametikooli giidiõppe tugevuseks suur praktilise õppetöö maht. „Palju liigutakse jalgsi, jalgrataste või autodega ringi ja uuritakse vaatamisväärsuseid koha peal. Meie eelmistes giidirühmades on olnud ka palju õppijaid mandrilt. Avastatakse ka teisi turismisihtkohti väljaspool Saaremaad.“

Kultuurigiidi õppeaeg on 2 aastat. Esimese õppeaasta lõpuks valmistatakse ette ühepäevane ekskursioon Saaremaal. Teise õppeaasta lõpus viiakse läbi kolmepäevane ringsõit mõnda teise Eesti piirkonda.

Õppetöö viiakse läbi tsükliõppes. Kuus on keskmiselt üks neli päeva kestev õppetsükkel.

Õppekava muudeti seoses giidi kutsestandardi muutumisega.

„Giidi eriala on põnev neile, keda huvitab meie kultuuripärand,“ märkis Tamsalu. „Ootame õppima neid, kes soovivad olla teejuhtideks Eesti kultuuriruumis.“

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade

Innove testide keskuse juhi Regina Multrami sõnul toimusid seekord riigieksamid teistsugustes oludes. Riigieksamite sooritamine ei olnud sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Sooritada oli võimalik matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam. „Õpilased olid kevadel eriolukorra tõttu distantsõppel. Paljud otsustasid siiski riigieksamid teha ja esialgsete tulemuste põhjal on tulemused sarnased varasemate aastatega,“ tõdes Multram. 

Eesti keele riigieksam  
Eksami keskmine tulemus oli sel aastal 61,6 punkti ja eksamit tegi 6027 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba seitse aastat.
   

Eesti keele teise keelena riigieksam 
Eksamit tegi sel aastal kokku 1779 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 67,8 punkti. 100 punkti sai 6 eksaminandi. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,2% eksamisooritajatest. 

Matemaatika riigieksam 
Matemaatikas oli võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 2356 eksaminandi ja laia matemaatika eksami 4256 eksaminandi. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51 punkti. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 1 eksaminand ja laia matemaatika eksamil 12 eksaminandi. 0 punkti sai kitsa kursuse matemaatika eksamil 22 ja laia kursuse eksamil 20 eksaminandi. 

Võõrkeelte eksamid 
Saksa keele rahvusvahelise eksami Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid viidi läbi 29 õpilasele 8.- 11. juunil. B1 taseme said neist 18 ning B2 taseme 11 eksaminandi. 

Inglise keele rahvusvahelise eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon toimus 13.-21. juunini ning eksamil osales 1149 eksaminandi. Tulemused selguvad ajavahemikus 17.-30. juulini. 

Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad augustis. 

Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldatud, inglise keele eksamit on soovijatel võimalik teha septembri lõpus.  

Eksamitöödega tutvumine ja apelleerimine 
Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 30. juunist kuni 6. juulini elektrooniliselt Eksamite Infosüsteemis (EIS) või eelnevalt registreerudes Innoves kohapeal. Apellatsioone saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile kuni 6. juulini EISis. Täpsem info töödega tutvumise ja apellatsioonide esitamise kohta on leitav Innove kodulehelt. 

Riigieksamitulemuste edastamine sisseastumiseks 
2020. a lõpetajad, kes on juba SAISis esitanud avaldused kõrgkooli või kutseõppeasutusse astumiseks, ei pea riigieksamitulemusi eraldi koolile edastama. SAISi jõuavad riigieksamitulemused automaatselt, kui vastava eksami tulemused on valitud konkursil kandideerimiseks vajalikud. Siiski tuleb varuda pisut kannatust, sest avalduste menetlemine (konkursipunktide ja õige staatuse arvutamine pingereas) SAISis võib võtta mõned päevad. 

Lisaeksamid 
Septembris-oktoobris toimuvad riigieksamite lisaeksamid, millele võivad registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud. Lisaeksamile saab end kirja panna EISis kuni 17. juulini.  

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2020. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüsid. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Ramakant Sharda on Unsplash

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 
“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Hummuli Põhikool tutvustab mõisaparki QR-koodide abil

Hummuli Põhikooli meeskonnal näiteks valmis koolituse raames Hummuli mõisaparki tutvustav tuur QR-koodide abil. Seda tehes täienesid õpetajate digioskused, tekkis uus õuesõppe võimalus, ja mõisaparki saab tutvustada laiemale ringkonnale. Kokkuvõtet tehes leidis koolimeeskond, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele: digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. “Koolitustel pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks oleme väga palju kasutama hakanud Google Drive keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks,” võib lugeda nende kokkuvõttest. 

Mikitamäe Kooli tasakaalukas koolipere

Ka Mikitamäe Kooli meeskond tõi välja, et uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Abiks oli koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. “Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi,” sai kokkuvõttesse kirja. Samas tõi distantsõpe ja Digikiirendis osalemine välja, et parandada tuleb koolipere sisekommunikatsiooni ning alustati kontoritarkvaraprogrammi Office 365 kasutamisega. “Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama nii õpetajate kui õpilaste peamise suhtluskanalina ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse,” selgitas kooli direktor Karin Sonts kokkuvõttes. 

Riidaja Põhikooli meeskond õppis tundma uusi veebikeskkondi

Riidaja Põhikooli meeskonnal valmis Digikiirendi koolituse käigus maastikumäng QR-koodidega: õpilased õpivad mängu käigus kasutama QR koodi, Padletti ja linnumääramise äppi “Eesti linnud” ning füüsiline koormus on ka tagatud. 

“Kui distantsõpe koolimajja jõudis, oli Digikiirendi koolitus juba alanud. Vaatamata koolitusele ja haridustehnoloogi abile oli murekohaks õpetajate omavaheliste kokkulepete vähesus. Selle tingis ettevalmistusperioodi puudumine. Koolituse käigus saime teadmistepagasisse mitmeid uusi digikeskkondi. Paraku jäi nende reaalne kasutamine tagasihoidlikuks, sest ka õpilastele olid keskkonnad tundmatud. Distantsõppest võtame kaasa tõdemuse, et hästi õppivad õpilased said hakkama ja liikusid edukalt edasi. Nõrgemad õpilased jäid õppetöös maha ja vajasid kontaktõpet,” sai kirja Riidaja Põhikooli kokkuvõttesse.

Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis

Tsirguliina Kooli meeskond pakkus Digikiirendi alguses välja kolm projekti, mida koolituse käigus valmis teha. Tegelikkuses asus kogu koolipere ühte projekti teostama: digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis ning õppekava arendus uuetest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Ja see projekt kestab edasi ka pärast Digikiirendi koolituse lõppu. 

“Distantsõpe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast,” meenutas Tsirguliina Kooli meeskond. “Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas  uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel.” 

Värska Gümnaasiumis jätkub arendusprojekt ka pärast Digikiirendit

Ka Värska Gümnaasiumi meeskonnal oli mitu arendusprojekti ideed, muuhulgas kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Esimesel koolituspäeval, 5. märtsil, otsustati e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. “Me ei osanud uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada,” sai kirja kokkuvõttesse. 

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõttes võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Aleksander Vlad on Unsplash

Samal teemal: 

• Narva-Jõesuu Kool ja Sinimäe Põhikool said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist