„Meil on väga hea meel näha, et noorsootöö muutub järjest populaarsemaks ning noorsootöötaja kutse omandamist väärtustavad üha rohkem nii noorsootöötajad kui tööandjad,“ rõõmustas Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna peaekspert Eilika Mätas.

Noorsootöötaja kutse taotlemine on eelkõige eneseanalüüsi abivahend valdkonna spetsialistile, mis samaaegselt tõendab ka tööandjale noorsootöötaja kompetentsust ja kindlustab tehtava töö kvaliteeti. Paljud tööandjad on sidunud noorsootöötaja kutse olemasolu pakutava palgatasemega.

Noorsootöötaja kutsetunnistuse said sel aastal 151 taotlejast 128 ja osakutsetunnistuse 657 taotlejast 647.

Eelmisel aastal taotles noorsootöötaja kutset 89 ja osakutset 513 inimest.

Kutse saamiseks tuleb noorsootöötajal esitada portfoolio koos eneseanalüüsiga ning läbida kuni 45-minutiline vestlus. Kutsetunnistust tuleb uuendada iga viie aasta tagant, taastõendajatelt oodatakse vaid portfoolio edastamist ning vajadusel küsitakse lisaküsimusi või -dokumente. Laagrijuhataja ja -kasvataja osakutse taotlemisel viiakse hindamiseks läbi kirjalik eksam ning taastõendamine on dokumendipõhine.

Järgmisest aastast hakkab kehtima uus kord noorsootöötaja kutse taotlemisel. Esmakordset kutset on võimalik taotleda kaks korda aasta, taastõendada neli korda aastas. Täpsemad kuupäevad, millal järgmisel aastal taotlemine avatakse, selguvad jaanuaris. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 päeva.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Tule uuri, milliseid vahvaid eTwinningu multiprojekte meie õpetajad koolides ja lasteaedades teevad! Projektidega saavad liituda kõik huvilised, varasem kogemus eTwinninguga pole oluline.

Valida saab üheksa erineva projekti vahel, mis keskenduvad nii keeleõppele, looduse tundmaõppimisele, lugemisharjumuse tekitamisele aga ka näiteks robootika ja programmeerimise õpetamisele. Projektid on lihtsad ja lõbusad ning neid saab kenasti lõimida erinevatesse õppeainetesse.

Kõik projektid arendavad laste loovust, digipädevusi ja meeskonnatöö oskusi ning aitavad tuua koolideülest koostööd klassiruumi. Õpetajatele annab see suurepärase võimaluse tutvuda uute veebipõhiste vahenditega, mida edaspidigi tundides kasutada.

Vaata projekte tutvustavat veebiseminari, kus eTwinningu mentorid annavad ülevaate projektide tegevustest.

Photo by Will Francis on Unsplash

Samal teemal:

• Veebiseminar "Räägime eTwinningust" iga kuu esimesel neljapäeval

Konkursile pani tootmisjääkidega õla alla 9 ettevõtet ja 1 eraisik. Viiruse leviku tõttu lükkusid konkursiga seotud tegevused sügisesse ning kolmapäeval selguseid konkursi parimad.

Kolmapäeval astus Zoomi vahendusel žürii ette 51 meeskonda, kes olid erinevatest tootmisjääkidest loonud põnevaid tooteid. Meeskondade hindamine toimus kooliastmete kaupa, samuti anti välja palju eriauhindu.

Tulemused on nähtavad siin: https://parnumaa.ee/uudis/taaskasutuse-teemalise-opilaskonkursi-make-it-new-parimad-on-selgunud/

Toodete fotod on nähtavad SIIN, kaust täieneb jooksvalt.

Toodetest on plaanis korraldada 2021. aasta alguses näitus.

Konkursile andsid tootmisjääke alltoodud ettevõtted ja eraisikud:

ECOBIRCH AS – liimpuitkilp
EDELSTEIN OÜ – graniitkivi
ETS NORD AS – metall, soojustusmaterjal, plastik, kumm
Hansaprint OÜ – paber
Metsä Wood Eesti OÜ – vineer
NOTE Pärnu OÜ – trükiplaadi ääred
Pambu OÜ – kangad, niidid, nööbid, lukud
Pomarfin OÜ – nahajäägid
Tiina Peet – hõberebase nahajäägid
Valmos OÜ – spoon

Žürii liikmed

Errit Kuldkepp, OÜ Positively Inspiring
Merle Laidro, OÜ EDELSTEIN
Irja Närep, AS ETS NORD
Marko Visnapuu, OÜ Valmos
Meelis Sarv, TÜ Pärnu kolledž
Mayri Tiido, Accelerate Estonia

2020. aasta konkursi korraldajad: Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnumaa käsitöö- ja tööõpetuse aineühendused, Pärnu Linnavalitsus ja Pärnumaa Arenduskeskus.

Analoogne konkurss toimus ka 2016. aastal, eestvedajateks neli koolinoort koos Pärnumaa Arenduskeskusega. Sellest ajast pärineb nelja noore poolt välja mõeldud konkursi nimi. Konkurss osutus väga populaarseks ning see otsustati taaselustada.

Viivika Vilja, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht, SA Pärnumaa Arenduskeskus

Selle aasta alguses läbiviidud pilootprojekt oli osalenud koolijuhtide ning ettevõtete hinnangul edukas ning tõestas oma vajalikkust. 

Uuel aastal startiva lennuga liituvad Tallinna kõrval ka Tartu ning Haridus-ja Teadusministeeriumi haldusalas olevad koolid. Programmis osalemine pakub omavalitsuste ning riigi tasandil võimalust algatada koos koolijuhtidega hariduselus olulisi muudatusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippini sõnul on programm hea võimalus tuua erasektori parimad praktikad kaasa haridusvaldkonna juhtimisväljakutsete lahendamisse ning arendada koostööd ettevõtjate ja haridusasutuste vahel. „Programm annab ka ülevaate koolijuhtide tugevustest ja arenguvajadustest ning kasvatab koolijuhtide eneseteadlikkust,” lisab Lippin.

Tegemist on algatusega, mis annab koolijuhtidele võimaluse minna ettevõtetesse praktikale, et õppida edukate ettevõtete juhtimiskogemusest ja rakendada saadud teadmisi oma koolis. 

Haridusjuhid on valdavas osas kasvanud välja õpetajaskonnast ja nende igapäevatöö rõhuasetus on olnud pigem õppetöö eestvedamisel. Lisaks õppetöö korraldamise oskusele, vajab kaasaegne kool oma juhilt suurepäraseid oskuseid muutuste juhtimiseks, inimeste värbamiseks, strateegiate loomiseks ning finantside pikaajaliseks planeerimiseks. Just neid oskusi on parim õppida praktikas ja otse tippjuhi käest.

Programm kestab kokku kaheksa kuud, millest esimesed kolm kuud töötab haridusjuht kaasaegse juhtimiskultuuriga organisatsioonis ning viimased viis kuud jätkub kooli naasnud haridusjuhi mentorlus ning kogutud teadmiste ja ideede rakendamine.

Praegu kaasatakse programmi ettevõtteid, kes on valmis pakkuma koolijuhile juhtimispraktikat ja tippjuhist mentorit. Mitmed pilootprojektis olnud ettevõtted osalevad ka teises lennus, nt Pipedrive, SEB, Swedbank ja TransferWise. Uute tulijatena lisanduvad Bolt, Veriff, Telia, LHV, Fortumo ja Estonian Cell.

Heateo Haridusfond on uue põlvkonna tehnoloogiaettevõtjate poolt asutatud filantroopiafond, mille eesmärgiks on anda hoog sisse algatustele, mis aitavad lahendada Eesti hariduse suurimaid sõlmküsimusi. Aastatel 2019-2021 toetab fond kokku miljoni euroga 10-15 algatust, mis tegelevad mõne fondi fookusteemaga: suurendada õpetajate järelkasvu, tõsta koolijuhtimise kvaliteeti, vähendada haridustee katkemist, kasvatada MATIK oskuste (loodus- ja täppisteadused ühes loovuse ja meeskonnatööga) omandamist. Haridusfondi idee algatajad on Taavet Hinrikus TransferWise'ist ja Martin Villig Boltist. Haridusfondi tööd juhib Heateo Sihtasutus.

Allikas: korraldajate info

Laheda Koolipäeva noortekonverentsil välja kuulutatud Hea Eeskuju 2020 laureaat Vladislav Virtonen jõuab oma tegemistega kõikjale. “Vladislavi näol on tegemist noorega, kes ei otsi vabandusi, vaid lahendusi,” kirjeldab Hea Eeskuju eestvedaja Hanna Liis Suuder.

Vladislav panustab oma kogukonda, tegutsedes juba praegu abipolitseinikuna. Samuti kaasasutas ta sotsiaalse ettevõtte Edukoht, kus noortele õpetatakse programmeerimist. Ta on ka noortehäkatonide kaaskorraldaja ja olnud tegus nii õpilasesinduses kui Sillamäe noortenõukogus, samuti Narva 2024 meeskonna liikmena. Lisaks õpetab noormees kohalikele inglise keelt ning on FLEX programmi kohalik esindaja. “Ma tahaksin noortele rääkida ja näidata, et kui sa tahad midagi saavutada, siis kõik on võimalik. Sõltumata sellest, kas sa kasvasid üles vanematega või ilma, kas sinu perel on suur sissetulek või väike. Kõik on võimalik, kui piisavalt palju tegutseda,” räägib Virtonen tiitli olulisusest. 

Lisaks laureaadile valis žürii 54st esitatud taotlusest välja 14 finalisti. Hea Eeskuju 2020 finalistid on Grete Roos (Albu Põhikool), Triin Sooäär (Pirita Majandusgümnaasium), Meril Kiskonen (Jüri Gümnaasium), Damaris Ly Tambla (Paide Gümnaasium), Karoliine Marinitševa (Valga Gümnaasium), Kristin Kooskora (Põlva Gümnaasium), Angelica Daisi Stewart (Kadrioru Saksa Gümnaasium), Elisabeth Egel (Vanalinna Hariduskolleegium), Hugo Kivilo (Tallinna Reaalkool), Caroly Märtson (Põlva Gümnaasium), Raahel Ränk (Orissaare Gümnaasium), Grete Kull (Elva Gümnaasium), Hubert Uku Prank (Tartu Karlova Kool) ja Sander Paenurm (Gustav Adolfi Gümnaasium).

Žüriisse kuulusid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, MTÜ Koos Eesti Laste Heaks, Eesti Lastevanemate Liidu, Lastekaitse Liidu, Eesti Avatud Noortekeskuste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Swedbanki ning Noortekonverentside esindajad, samuti konkursi algataja Merilin Piipuu ja konkursi patroon, Riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi.

Hea Eeskuju tiitli pälvinud Vladislav Virtonen saab konkursi peatoetajalt Swedbankilt preemiaks 1500 eurot. Noorte tunnustuskonkurss Hea Eeskuju toimus sel aastal juba kolmeteistkümnendat korda. 

Fotol Hea Eeskuju 2020 tiitli üleandmine. Fotograaf on Robi Zuts.

Allikas: korraldajate info  

Samal teemal:

• Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev oli osavõturohke

„Vähe on teemasid, mis oleksid riiklikult nii olulised ja mul on hea meel, et täna Riigikogu saalis seda kõike täie tõsidusega arutatakse,“ sõnas Reps. „Väga oluline on, et mõtleksime üheskoos õpetaja karjäärimudeli arendamisele."

Ettekandes meenutas minister, et kevadel ootamatult toimunud muutus kogu ühiskonna elukorralduses seadis meid olukorda, kus pea kõik Eestimaa pered tajusid, kui palju väljakutseid pakub õpetajaamet ning kui olulised on ühiskonnas õpetajad.  Oleme endiselt keset keerulisi olusid, millega peame ühiselt hakkama saama. Samal ajal seisavad meie ees ka pikaajalised väljakutsed – peame tagama haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tulevasteks aastakümneteks.

Reps sõnas, et koolijuhil, omavalitsusel ja riigil on igaühel oma vastutus selles, et õpetaja saaks teha oma tööd hästi ning tunneks end toetatu ja väärtustatuna, et tal oleks olemas kõik vajalik, et teha oma tööd hästi. Nii riigi, teiste koolipidajate kui koolide ülesandeks koostöös õpetajatega on paremini välja joonistada erinevad õpetajaameti karjäärivõimalused.

 "Tuleb meeles pidada, et tööturul võistleb kool paljude teiste tööandjatega. Kool peab olema atraktiivne töökeskkond nii alustavale kui juba kogenud õpetajale," rääkis Reps. Minister lisas, et koolikeskkonna oluline kujundaja on aga koolijuht, keda tuleb toetada selles, et ta seda parimal moel teha saaks ning palju sõltub ka kohalike omavalitsuse haridustöötajatest. Jätkuvad nii koolijuhtide kui omavalitsuse haridustöötajate riiklikud koolitusprogrammid. 

Rõõmustavana tõi minister välja, et viimasel paaril aastal on huvi haridusvaldkonna erialade vastu ülikoolides oluliselt kasvanud. „Midagi oleme seega teinud õigesti ning me ei tohi peatuda,“ sõnas ta.

Ta kinnitas, et ehkki sel aastal on avaliku sektori palgatõus peatatud, asub Haridus- ja Teadusministeerium esimesel võimalusel otsima vahendeid õpetajate palgatõusuks. „Meie õpetajate palgatõus on seni olnud OECD riikidest kõrgeim ning me ei tohi jääda pidama,“ sõnas ta.

Minister meenutas, et peagi kohtutakse Riigikogus haridusvaldkonna arengukava arutlemiseks ning seal käsitletakse mitmeid tänasel arutelul kerkinud küsimusi.

Ettekannetega esinesid veel kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator Liis Reier ja Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste.  Ettekannetele järgnes arutelu.

Allikas: HTMi pressiteade

Eesti Taimekasvatuse Intsituudi, agronoom Heino Laiapea ja Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee koostöös sündinud algatus „100 teraviljapeenart“ oli üks EV 100 paljudest kingitustest.Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, rajasid huvilised 2017. aasta kevadel 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga. Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel valmis 2017. aasta sügisel neist peenardest rändnäitus „100 teraviljapeenart“, kus seitsmele stendile mahutati üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisaks selgitavad tekstid ja kommentaarid. 

Loe pikemalt: https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/11/18/100-teraviljapeenra-naitus-joudis-haridusministeeriumi

Allikas: korraldajate info

Kuidas teha õppimist eluliseks, siduda teooriat praktikaga ning aidata noortel leida oma karjääritee? Kuidas selgitada klassiruumis keerulisena tunduvaid teemasid ja nende vajadust päriselus? Kust leida koostööpartnerit-ettevõtet ja milliseid tegevusi teha nii, et kõik osapooled sellest võidaksid ning huvi säilitaksid? Milliste tundidega ettevõtte tegevusi siduda? Sellistele küsimustele on seni vastuseid otsinud ja ideid leidnud ettevõtete ja koolide koostööseminaridel osalejad. 

25. novembril kell 13 algav ettevõtete ja koolide virtuaalne koostööseminar ootab osalema! Esimeses pooles kuuleb inspireerivaid kogemuslugusid ning teises osas on võimalik leida koostöökontakte ning juba ühiselt tegevuste ideid mõelda ja kokku leppida. 

SEMINARI TEEMAD

Inspireerivad näited koostööst: 

STEM-ainevaldkonnad põnevaks koostöös ettevõttega (Mare Räis, Järveküla Kool); 

Matemaatikatunnid ettevõttes (MTÜ Töösõppe ühing, Kadi Roosipuu); 

Börsihaist investoriks ehk kuidas juba koolipingis investeerimist õpetada? (Sander Pikkel, LHV Pank);

Tallinna noorte ideed maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks (Tiina Saar, Tallinna 32. Keskkool).

Töötoad: Milliseid võimalusi koostööks pakuvad virtuaalne ja pärismaailm? 

Seminari modereerib ja praktilist töötuba viib läbi Indrek Maripuu. Ta on viimase kümne aasta jooksul nõustanud enam kui 100 ettevõtte võtmeisikuid, teinud koostööd mitmete koolide ja noorsootöö organisatsioonidega. Indreku peamiseks fookuseks on mõttemustrite murdmine ehk nutikus ja teistmoodi mõtlemine.

Seminar toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Teadusagentuuri ja ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös.

Veebiseminaril osalemine on TASUTA, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreerunud saavad ligipääsu lingi vahetult enne üritust. 

Registreeru siin: 

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfxR2Z6XZFVidjnAMPzn0AOl3G7dGsyAJGJiQlbRAmTLbcbZw/viewform

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta ettevõtlusõppe edendajate nominendid on selgunud

“Uue põlvkonna tehnoloogiakooli käimalükkamine, meeskonna kujundamine, õppeprogrammi juurutamine, esimese kohordi väljaõpe ning edukale karjäärile suunamine võiks õigele inimesele olla tõeline väljakutse,” ütles üks kooli asutajatest Rainer Sternfeld. “Ootame kandideerima neid, kel huvi arendada tehnoloogiaharidust ning kogemust luua toimiv kogukond kooli, piirkonna ja tehnoloogiasektori vahel.”

Rahvusvahelisel 01 Education System (01Edu) programmil töötama hakkav kool pakub 200 huvilisele aastas võimalust omandada tasuta praktiline IT-haridus. Õppetööga koos pakub kool õpilastele tasuta elamispinda, mentoreid ning võimalust õppetöö vältel tutvuda erinevate tööandjatega, kes otsivad enda kiiresti arenevatesse tehnoloogiaettevõtetesse uusi töötajaid. Sarnase mudeliga koole on üle maailma lõpetanud rohkem kui 40,000 inimest.

Edukas koolijuhi kandidaat oskab töötada kiiresti muutuvas keskkonnas, on vähemalt 5 aastat juhtinud inimesi või koordineerinud kogukonnaelu, kasuks tuleb ka rahvusvahelises meeskonnas töötamise kogemus. “Eeldame kiiret õppimisvõimet ja lõputut uudishimu, suurepärast probleemilahendamise oskust ning võimet mõelda loovalt, kriitiliselt ja analüütiliselt,” loetleb hea koolijuhi omadusi Rainer Sternfeld. Kindlasti on koolijuhi ametis vaja osata eesti, vene ja inglise keelt ning valmisolekut pidevalt viibida Jõhvis.   

“Kui koolijuhi roll ei tundu täpselt sobiv, kuid idee kõnetab ja on soov Jõhvi tehnoloogiakooli tegemistes kaasa lüüa, siis andke endast märku,” ütles Rainer Sternfeld. “Uue koolijuhi esimene ülesanne on oma meeskonna loomine.”

Uus koolijuht saab ametisse asuda 1. jaanuarist (või hiljemalt veebruaris 2021), põhipalk on 3500 brutotasuna. Kandideerimise tähtaeg on 1. detsember ja seda saab teha aadressil talendipank.fontes.ee. 

Jõhvi tehnoloogiakool on 2021. aasta sügisel Jõhvis avatav uudne iseõppel põhinev täiskasvanute programmeerimiskool. Asutajate soov on mitmekesistada Eesti haridusmaastikku ning pakkuda kohalikele inimestele ja Ida-Viru regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. Jõhvi tehnoloogiakooli asutajad ja eestvedajad on Taavet Hinrikus, Marek Kiisa, Mari-Liis Kitter, Maarja Pehk, Merlin Seeman, Rainer Sternfeld, Ede Tamkivi ja Martin Villig. 

Allikas: korraldajate info

Kokku osales nutiviktoriinil 2020. aasta sügisel üle 3500 võistkonna.

Võitjad on toodud võistlusgruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. koht: Gryffindor (Miina Härma Gümnaasium)
2. koht: vici (Lagedi Kool)
3. koht: tõrumõru (Rakvere Reaalgümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. koht: JJL (Tartu Erakool)
2. koht: kanam0u (Rakvere Reaalgümnaasium)
3. koht: Liisa Kunnus (Vastseliina Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: keegi teine (Kuuste Kool)
2. koht: Hapukurgid (Pelgulinna Gümnaasium)
3. koht: Nutt tuleb peale (Kadrina Keskkool)

10. - 12. KLASS
1. koht: viinerijuhe (Gustav Adolfi Gümnaasium)
2. koht: Akatsuki (Luunja Keskkool)
3. koht: TRUE (Põlva Gümnaasium)

ELUKOOL
1. koht: Nutipluti
2. koht: Klotho
3. koht: TaeblaÕps

ERIAUHINNAD
Smart Brains (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
Lõbus ***** (Rakvere Reaalgümnaasium)

Võitjatega (koolid/üksikisikud) võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 
Auhindadega on sel korral nutiviktoriini Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Kohtume kevadel 2021!
Rääma Nutiajud

Photo by Tim Bennett on Unsplash

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniiride parimad on selgunud