Meil ei ole vaja sisutühja kuvandit, mis küll ekspordiartiklina võib mõjus olla, kuid millel puudub praktiline väärtus oma riigi kodanike jaoks. Ärgem kulutagem kogu auru vile peale ja hoolitseme siiski esimeses järjekorras oma inimeste eest. Ja mis oleks suurepärasem, kui õnnestuks need kaks eesmärki ühendada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrastab ja kaasajastab aastatel 2016–2020 üldhariduskoolide kohtvõrkusid, mis annab kõikidele Eesti koolidele võimaluse kiireks internetiühenduseks ning loob kättesaadava ja turvalise wifi-võrgu nii õpetajatele kui ka õpilastele kasutamiseks.

Selle projekti esimene näidiskool on Virtsu kool Läänemaal, kuhu aitas heategevuslikus korras luua tänapäevase võrgulahenduse Eesti juhtiv IT-lahenduse pakkuja, AS Santa Monica Networks. Sobilikku kooli selle projekti jaoks valiti hoolikalt, sest oluline oli seda projekti teostada maapiirkonna koolis, et suurt kasu saaks terve kogukond. Virtsu kool asub ka valmiva ELASA fiiberühenduse trassil, nii et lähiajal saab oma uute seadmetega nautida ka tõeliselt kiiret internetti. Kooli soetati ka 15 tahvelarvutit, mida õppetöös kasutada. Uus õppeaasta algas seal nii uue noore tarmuka direktori kui ka moodsate tehnoloogiliste võimalustega.

Lähema kahe aasta jooksul kaetakse Eestis tänapäevaste võrgulahendustega kõik jätkusuutlikud koolid.
Kutsun üles kaasa mõtlema, kas nüüd, kui Eesti koolidel olemas tehnoloogiline võimekus, saame edasi liikuda ka uudsete ja innovaatiliste e-õppevahenditega.

IKT vahendite kasutamine ei ole praegu, aastal 2016, Eestis ega mujalgi maailma koolides veel õppetöö igapäevane osa. Tehnoloogia on osaliselt olemas, kuid muutused vajavad aega ja harjumist. Eesti väiksus annab meile suurema paindlikkuse ning võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid.

Milline oleks üks klassitund, kui paberõpikute asemel oleks kasutusel tahvelarvutid, mille sisu haldab õpetaja ning ligipääs on vaid käimasoleva tunni materjalidele? Miks mitte õpetada füüsikat, matemaatikat, anatoomiat või bioloogiat visualiseeritud interaktiivses keskkonnas? Hästi koostatud programmid võiksid ka kõige keerulisema matemaatikatehte muuta mänguliseks väljakutseks või äratada digitaalses bioloogiatunnis pildid ellu ning anda lastele võimaluse avastada elu põnevat müsteeriumi mängulaadses keskkonnas.

Tänapäevaste õppevahendite loomine oleks hea väljakutse kohalikele start-up ettevõtjatele, kuid meil on ka võimalus olemasolevaid lahendusi Eestis katsetada ja sobivuse korral kasutusele võtta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud uuringutest selgub, et Eestilt oodatakse ideid, mis aitavad uutmoodi ühiskonda arendada.

Innovatsioon koolides võiks olla osa Eesti loost. Oleme ju alati olnud väike, kuid tark riik.
Meie ühiskonna tulevik on digitaalne ning e-klassiruumi tehnoloogiad tulevad maailmas vääramatu jõuna kasutusele varem või hiljem. Miks mitte ära kasutada Eesti praegust positsiooni ning olla nende seas, kes tulevikumaailma kujundavad.

Autor: Helena Eenok, ettevõtja, Amiti Eesti OÜ

Digidžunglis ringi rännates (rahvakeeli: internetti kasutades) võime kohata tavaeluga sarnaseid võimalusi ja ohtusid. Näiteks suhkrukringli küpsetamist on võimalik samaväärselt õppida nii meisterkondiitriga samas köögis askeldades kui ka YouTube’is kümne erineva meistri õpetusvideoid vaadates.

Nohu ja köha esile kutsuv viiruslik külmetushaigus on üsna sarnane arvuti vallutanud pahavaraga, mis teeb arvuti aeglaseks ja levitab ennast arvuti ning internetiühenduse abil teistele arvutitele. Vargus ja võltsimine reaalses maailmas ning teise inimese essee või pildi e-kirjaga õpetajale saatmine enda loominguna pole samuti just kuigi erinevad tegevused.

Selliseid lõbusaid paralleele võime tõmmata lõputult. Peamine on sealjuures siiski mõista, et meie päris maailm ning digitaalne maailm on tegelikult ühe täringu eri küljed, mida kombineerides saame mängida kaasahaaravaid ja põnevaid mänge.

Kuidas me õpetajatena ka ei püüaks, on reaalsuses raske sammu pidada iga uue populaarsust koguva vidina ja mobiilirakendusega. Eile võis see olla Snapchat või WhatsApp, täna juba Pokémon Go ja homme virtuaalreaalsus, kus õpetaja ilmub õpilase ette näiteks rõõmsa haldja kujul.

Aja jooksul olen aru saanud, et tegelikult polegi vaja iga üksiku uue digihiti välja ilmudes ise kohe seda avastama asuda. Piisab vaid oma õpilaste käest küsimisest ja see tore maailm avaneb iseenesest.
Õpetajana näen, et minu roll pole enam teada ja mõista igat üksikasja või nippi Twitteris või Pokémon Go’s. Pigem ongi nüüd õpetaja ülesanne anda eeskuju ja vihjeid, mis aitavad õpilastel selles digitaalses džunglis ellu jääda ning seeläbi kasvada kodanikeks, kes teavad täpselt, kuidas edukalt ja turvaliselt panna koos toimima digitaalne ning reaalne maailm. Oskus anda õigeid vihjeid ning eeskuju nõuab aga meilt õpetajatena pidevat enesetäiendamist.

Oma õpilaste teekonda digitaalseks kodanikuks kasvamisel jälgides olen märganud, et ikka ja jälle astuvad nad samadesse ämbritesse – ajavad sassi privaatsuse ja turvalisuse ning leiavad, et autoriõigused on vaid nende endi loomingu kaitsmiseks. Mõnikord juhtub ka seda, et digimaailma kaudu oma sõpradega suheldes unustatakse ära, et teisel pool ekraani asub samuti inimene ning seetõttu väljendatakse ennast viisil, mis näost näkku suhtlemisel poleks sugugi tavapärane.

Omaette väärib tähelepanu digitaalne info. Üsna lühikese ajaga inimkonna ajaloos on füüsiliste asjade asemel saanud suure väärtuse info. Digimaailmas on aga lihtne unustada ära info väärtus ja selle kogumisele kulunud inimeste töö ning vaev, kuna internet on toonud need teadmised meieni uskumatu lihtsusega.

Kummalisel kombel olen nii oma õpilastelt kui ka kolleegidelt ikka ja jälle kuulnud tõdemust, et kõik internetis leitav on ju vabalt kasutamiseks mõeldud ning mingit eraldi luba pole vaja, et guugeldades leitud õppematerjal, pilt või muusikapala ise kasutusele võtta. Samas oleme õpetajatena kõik seda meelt, et õpilane sellisel moel teiste tehtud koolitöid meile esitada ei tohi – see on ju plagiaat. Olenevalt olukorrast võib õigus olla kord ühel, kord teisel – teadlikkust ja oskust selliste olukordade hindamiseks on vaja arendada eelkõige meil õpetajatena.

Õpetaja ülesanne digidžunglis ellujäämise õpetamisel on ise mõista ning seeläbi edasi anda digi- ja tavamaailma vahelist piiri ületavaid teadmisi ning tõekspidamisi. Ei tasu ära unustada, et kõige paremini õpetame me oma isikliku eeskuju kaudu. Selleks et osata õpilastele eeskuju anda digimaailmas toimetamisel, peame ise omama piisavaid teadmisi ja kogemusi.

Kindlasti tasub siinkohal igal õpetajal täpsemalt lahti mõtestada, kuidas kirjeldada õpilastele üksikisiku privaatsuse väärtuseid ja liigjagamise võimalikke häid ning halbu mõjusid nii endale kui ka sõpradele.
Nii enda kui ka õpilaste digisuhtluse turvalisuse tagamiseks ja eeskuju andmiseks praktika abil tasub tutvuda internetiturvalisuse põhialustega – (eba)turvaliste veebilehtede tuvastamine, enamlevinud sotsiaalmeediateenuste turvaseadistused, salasõnade turvalisus, kaheastmeline sisselogimine (two-factor authentication), isikuandmete masskogumise tavad.

Igal õpetajal tasub teha tutvust ka Eesti autoriõiguse seadusega (AutÕS) ning maailmas enamlevinud avatud sisulitsentside olemusega – nende väikeste asjade teadmine annab õpetajale kindlustunde ja oskuse vältida tavapäraseid komistuskive, mis autoriõiguste tõlgendamisel tavapäraselt esile tulevad. Ja kui autoriõigustega tutvus tehtud, tasub sama auruga ka avastada, et viitamine polegi nii keeruline, kui seda tihtipeale arvatakse.

Nii lihtne (või keeruline) see digikodanikuks kasvamine (või kasvatamine) ongi. Edasi pole vaja teha muud, kui neid teadmisi arvesse võttes ise olla oma õpilastele eeskujuks ning vajadusel anda õpilastele nõu, kuidas nendest saaks kasvada ägedad digikodanikud. Ei tasu karta ka ise vajadusel õpilastelt nõu küsida – uskuge, nad räägivad hea meelega.

Kõigi eelmainitud teadmiste jagamiseks on Eestis loodud mitmeid kasulikke veebilehti – www.targaltinternetis.ee, www.autor.ee, www.hitsa.ee/teenused/autorioigused. HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammis käsitleb eelkirjeldatud teemasid süviti ja praktiliselt IV moodul "Õpetaja digitaalses ühiskonnas". Moodulit on oodatud läbima kõik digiteemadest huvitatud õpetajad, olenemata soost, vanusest, õpetatavast ainest või eelnevast kokkupuutest digimaailmaga. Jah, mittenutika telefoniga ja trendikaid äppe tundmata võib ka tulla!

Täpsemalt saab vaadata: koolitus.hitsa.ee/course/4

Autor: Marko Puusaar, Tallinna Polütehnikumi õpetaja ja Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli kaasautor

Foto: Kalev Lilleorg

Juba selle aasta oktoobris toimuval õpetajate IKT konverentsil „Digitaalselt aktiivne kool“ korraldatakse esimene töötuba, et rääkida digiturvalisusest õpilaste pädevusmudeli ja praktiliste näidete varal. Alates novembrist on õpetajad taas oodatud HITSA Nutiklassi infotundidesse, mille programmi on lisatud eraldi e-ohutuse moodul. Külastuse broneerimine aadressil triin.kangur@hitsa.ee.

Tasuta õppematerjalid lasteaedadele ja põhikoolidele

„Tagasi kooli“ kampaania raames saavad lasteaiad ja põhikoolid tellida uusi tasuta õppematerjale. Alusharidusele on suunatud Bibi muinasjuturaamatud, mille näol on tegemist Luksemburgi Turvalise Interneti Keskuse loodud õppematerjali kohandatud tõlkega. Vahva mesimummu Bibi seiklustele saavad lapsed kaasa elada kolme muinasjuturaamatu vahendusel: „Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?“; „Bibi internetis – kes üritab Bibit tüssata?“; „Bibi kingitus. Arukas klõpsimine internetis“. Raamatud on kakskeelsed (eesti-vene) ja sobivad koos vanemaga lugemiseks 4–8aastastele lastele. Materjalid on allalaaditavad targaltinernetis.ee lehelt, prinditud versioone saab tellida HITSA-lt ja Lastekaitse Liidult (triin.kangur@hitsa.ee; kerli.kuusk@lastekaitseliit.ee). Bibi lood on eesti ja vene keelde tõlgitud ning raamatukestena välja antud Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel.

Põhikooli teisele ja kolmandale astmele on valminud uued nutiturvalisuse töölehed, et ärgitada noori rohkem mõtlema suhtlusvõrgustikes jagatava info ja privaatsussätete peale. Muhedad JAH/EI vastustega enesehinnangutestid annavad noorele kiire ülevaate tema valikutest ja võimalikest riskidest, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Jagamismaterjale saab tellida HITSA-lt või alla laadida targaltinternetis.ee lehelt.

Õpilastele on valminud materjalid: „Mõtle oma internetikontaktide peale“; „Mõtle oma postituste sisu peale“, „Mõtle, kuidas end internetis kaitsta“. Töölehed on tõlgitud ja trükitud „Targalt internetis“ projekti raames Lastekaitse Liidu tellimusel.

„Targalt internetis“ projekti tegemistest saate lähemalt lugeda Koolielu portaalist ja projekti kodulehelt targaltinternetis.ee. 2016–2018 perioodil hoolitseb HITSA projekti teavitustegevuste eest, mida rahastab 50% ulatuses Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning 50% ulatuses Euroopa Komisjon.

Autor: Triin Kangur, HITSA projektijuht

Kolme esimese koha omanikud saavad võimaluse osaleda eTwinningu rahvusvahelistel üritustel, õpilastele on auhinnaks tehnoloogia töötuba. Äramärgitud projektide autorid saavad auhinnaks tehnoloogilisi vahendeid projektitöö tegemiseks.

Lisaks parimate projektide väljakuulutamisele omistatakse kvaliteedimärk kõikidele nendele võistlusele esitatud projektidele, mis vastavad seatud tingimustele. Eestis kvaliteedimärgi pälvinud õpetajad saavad taotleda ka üleeuroopalist tunnustust ning esitada oma projekti Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks.

2016. aasta parimad projektid

2016. aasta eTwinningu projektivõistlusele esitati 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Esimese koha pälvis Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Let’s play“, mis hõlmab üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava mängu, mida nad lasteaiarühmas mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida.

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Üle Balti mere“, mille eesmärgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal.

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinningu puu“. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased kirjutasid jutu ning lisasid pilte silmapaistvast puust oma piirkonnas.

Fotol 2016.aasta projektivõistluse võitjad.

Innustu kolleegi tegemistest! eTwinning Live’i lehel saad jälgida kolleegide tegemisi ja hoida silma peal valdkonna tegemistel.

Tutvu uute ideedega, arutle ning kohtu uute inimestega! eTwinning Live’i lehelt leiad hulgaliselt põnevaid gruppe, millega saad liituda.

Hangi uusi teadmisi eTwinningu sündmustelt! eTwinningu online-üritustel osalemine on tasuta ning mugav, sest saad seda teha oma arvutist ja kodust lahkumata.

Loo ise online-üritus! Selleks kasuta veebikonverentside töövahendit Adobe Connect, et tutvustada oma ideid, korraldada arutelusid jne.

Kuigi eTwinningu programm on suunatud tegevõpetajatele, otsiti võimalusi, kuidas tulevasi õpetajad juba õpingute ajal suunata muutunud õpikäsitusvõtmes mõtlema – kuidas planeerida õppijate ja õpetajate vahelist koostööd, ainete lõimimist, projektõpet ning kuidas luua oma võrgustik kolleegidest, kellelt saada inspiratsiooni, kellega koostööd teha ja kellega koos õpetamiskunsti mõtestada.  

Esmaprojekti kutsuti osalema ülikoolide õppejõudusid, kellega koos loodi õppekavaga sobivad õpiprojektid ning kavandati ja viidi ellu sobivad tegevused. Eelmisel õppeaastal liitus projektiga ka Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut Piret Luige eestvedamisel. Mais 2016 kohtusid projektis osalenud õppejõud ja üliõpilased Brüsselis, kus Eestit käisid esindamas ka Piret Luik ning tema üliõpilane Helen Laikoja.

Miks võiksid tulevased õpetajad osaleda juba ülikooliõpingute ajal eTwinningu projektides?

Piret Luik, haridustehnoloogia dotsent: “Paljudel õpetajakoolituse üliõpilastel pole endal eTwinningu kogemust. Samas, kui ei tea, mis see on, siis ei tea ka, mida õpilased võiks selle käigus kogeda, mida tunda, milliseid probleeme kohata jms. Samuti tutvustab õppejõud ka õpetaja vaadet, räägib, kuidas ta tööd planeeris, milliste raskustega kokku puutus. Lisaks on väärtuslik selle projekti sisu, mida tehakse teise riigi üliõpilastega. Igasugune kogemuste vahetus on ju kasulik ning teades, millised on teiste riikide õpetajakoolituse tudengite "päris" kogemused, on ikka suurem väärtus, kui lihtsalt lugeda võrdleva hariduskorralduse käsiraamatuid või teadusartikleid. Samuti arendab selline koostöö keeleoskust ning sealt saab uusi ideid, mida võib-olla oma ülikoolis keegi ei õpetagi või õpetatakse veidi teisiti. Kasvõi näiteks uusi ideid huvitavateks õppemetoodikateks.”

Kuidas tulevase õpetajana hindad oma kogemust?

Helen Laikoja, Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi üliõpilane: “Minu jaoks oli eTwinningu projekt üleüldse esimene projekt, milles ma olen osalenud. Ühtlasi oli see minu jaoks ka esimene eTwinningu kogemus. Kõige enam meeldis mulle, et meil, tudengitel, oli võimalus saada uusi kontakte, suhelda kellegagi teisest rahvusest (ma ei tea miks, aga see ikka veel tekitab kuidagi erilise tunde), jagada kogemusi ja mõtteid. Minu jaoks on alati olnud oluline teada saada, mida teised mõtlevad, arvavad, teevad. Osalemine Brüsselis töötoas oli muidugi midagi täiesti uut. Seal läks minus põlema väike tuli – eTwinning on lahe!

Ma õppisin seda, et projektis osalemine ei ole kerge. Selleks, et projekt oleks edukas, et sellest osalejana midagi saada, tuleb ise tööd ja vaeva näha. See ei tähenda seda, et peaks midagi metsikult palju tegema, aga oluline on asjale pühenduda ja n-ö selle sees olla. Õppisin ja kogusin julgust, kuidas enda mõtteid ja ideid teistele edasi anda. Ja mis peamine, läbi teiste etwinnerite positiivsete kogemuste ja emotsioonide sain julgust ja huvi osaleda ka tulevikus mõnes eTwinningu projektis.“

Helen Laikoja ja Piret Luik Brüsselis toimunud seminaril.

Et vajadus videoloengute kasutamise järele üha tõuseb, on tõestanud mitmed rahvusvahelised uuringud ja kinnitas ka Relobie (Reusable Learning Objects in Education) projekti Soome koordinaatorite tehtud ulatuslik taustauuring.

Uuringust nähtus, et kõikide projektis osalenud ülikoolide õppejõud ja tudengid tunnevad kasvavat vajadust videoloengute järele. Videoloengute tegemiseks vajaminevad seadmed ja tarkvara on juba paljudel õppejõududel ja koolitajatel olemas. Puudu jääb oskusteabest, st tehnilistest oskusest ja pedagoogilistest teadmistest, aga ka headest näidetest, mis innustaksid ja lisaksid inspiratsiooni.

Ühelt poolt tuntakse puudust kvaliteetsetest videoloengutest, teiselt poolt aga on olemas vajadus korralike juhendite järele, mis juhiks tähelepanu olulistele asjadele videoloengute ettevalmistamisel, salvestamisel ja esitamisel ning annaks edasi videoloengute tegijate pedagoogilisi ja tehnoloogilisi kogemusi.

Enamike õppejõudude ning tudengite arvates tõstavad kvaliteetsed videod õppe tulemusi, e-õppe olulisus kasvab tulevikus veelgi ning sellised meetodid, nagu nt ümberpööratud klassiruum muutuvad kõrghariduses standardiks. Täpsemaid uuringu tulemusi saab lugeda õige pea projekti lehelt: https://relobie.wordpress.com/the-survey/.

Videoloengud on kõrgkoolides aina populaarsemad

Olulist rolli mängivad videoloengud kindlasti täiskasvanuõppes ja kõrgkoolides, nt kaugõppes, kus õppetöö väljub järjest rohkem auditooriumist ja hakkab toimuma e-õppe vormis. Videoloengute kasutamine lisab õppetööle paindlikkust, mitmekesisusust ja pakub õppimise ning enesetäiendamise võimalusi üha laiemale sihtrühmale.

Täiskasvanute koolituse kõikidel tasanditel on vaja uuendada õppimise kontseptsiooni, et muuta õppimine haaravaks, põnevaks, õppijate vajadusi arvestavaks ja meelitada juurde uusi sihtrühmi. Video on tõhus vahend, mille kaudu saab õppimise muuta avatumaks ja kättesaadavamaks.

Videod võivad olla korduvkasutatavad õppevahendid, mis aitavad õppijatel omandada materjale endale sobivas tempos ja ajal, õppida kiiremini ja efektiivsemalt. Täiskasvanud õppijad on praktilised, neil ei ole sageli aega oma igapäeva tööelu kõrvalt istuda loengutes. Neil on õigus omandada just neid teadmisi, oskusi, mida nad vajavad oma eluks ja mille saavutamiseks on nad õppima asunud. Videoloengud võimaldavad teha valikuid, ühtlasi aitavad täiskasvanuil oma erialal ja ka isiklikus plaanis areneda.
Videoloengute laiem kasutuselevõtt annab võimaluse kasutada õppetöös uusi ja efektiivseid meetodeid, nt ümberpööratud klassiruumi. Professionaalselt tehtud ja inspireerivad videomaterjalid on suureks abiks ka kõigile neile õppejõududele, kes soovivad oma õpetamismeetodeid arendada. Näiteks on videod enamasti ümberpööratud klassiruumi meetodi kasutamise eelduseks.   

Videoloengu tegemise kogemus on õppejõule hea võimalus ennast kui loenguandjat või seminari, praktikumi juhendajat analüüsida ja arendada.

Relobie projekti eesmärk on parandada täiskasvanuõppe ja kõrghariduse valdkonnas töötavate õppejõudude ja koolitajate teadmisi ja oskusi videoloengute kohta. Ühtlasi tõsta nende digitaalseid pädevusi ja suunata neid õppetöös ning koolitustel rakendama uusi ideid ja õppemeetodeid.

Projekti tulemusena valmib mitmekeelne videoloengute ja õppevideote loomise juhend õppejõududele ja koolitajatele (teksti ja videointervjuudena).

Projekti lehel https://relobie.wordpress.com/ on võimalik huvilistel leida vastuseid videotega seotud küsimustele:

• Miks kasutada õppetöös videoid?
• Mis liiki videoid kasutatakse õppetöös?
• Missuguseid pedagoogilisi lähenemisi videote juures kasutada?
• Kuidas teha õppega seotud videoid? Tehnilised ja pedagoogilised näpunäited.
• Missugused videod on õppijate jaoks efektiivsed?

Projekt kestis kuni 30.09.2016. Koordinaatoriks Åbo Akademi University (Soome).
Projekti partnerid on Tartu Ülikool (Eesti), Coimbra Ülikool (Portugal), European University Cyprus (Küpros), Samvil ehf.Fjarkennsla.com (Island).

Autor: Marju Piir, TÜ haridustehnoloog

Kindlasti leidub neid, kes kasutavad märkmepaberite asemel nutiseadme kalendrirakendust või arvutipõhiseid märkmekleepse (Sticky Notes) arvuti töölaua tegumiribal. Kui esimese puhul puudub hea visuaalne ülevaade, siis teisel juhul sünkroonimise võimalus nutiseadmete ja arvuti vahel.

Google Keepi pilvepõhine rakendus pakub nii visuaalset lahendust kui ka sünkroonimise võimalust arvuti ja erineva platvormiga nutiseadmete vahel. Pole oluline, millises seadmes Google Keepi kasutada, kõik märkmed on alati sünkroonitud ja sinuga kaasas! Pilvepõhise rakenduse peamiseks miinuseks on nõutav internetiühendus.

Rakenduse abil saate kiiresti jäädvustada oma mõtteid, panna kirja tsitaate, koostada loendeid ja jagada neid vajadusel pilvepõhiselt töökaaslaste, sõprade või perega. Saate määrata ajalise või asukohapõhise meeldetuletuse ning teile edastatakse meeldetuletus õigel ajal ja õigest kohas. Lisage liikvel olles häälmemo ja see transkribeeritakse automaatselt. Tehke foto plakatist, arvest või dokumendist – saate selle korrastada ning leiate hiljem otsinguga hõlpsalt üles. Lisaks saate korrastada märkmeid neile silte lisades. Sobivaid silte saate peamenüü alt ise juurde luua.

Võimalik on valida ja muuta märkmete taustavärvi ning kuvada salvestatud märkmeid ajalises järjestuses ehk loendivaates või lohistada märkmeid enda äranägemise järgi ruudustikuvaates (üleval paremas nurgas).
Ülesanded, mis tehtud, saate loeteludes maha kriipsutada, lisades linnukese ruudukesse ülesande ees. Soovi korral on võimalik märkmeid arhiveerida, paigutades need kausta „Arhiveeritud“. Arhiveeritud märkmed on hiljem leitavad rakenduse vasakus servas paikneva peamenüü alt.

Keep on tasuta allalaaditav Play poest ja App Store’ist ning selleks, et sünkroniseerida rakendus olemasoleva seadmega, tuleb pärast rakenduse allalaadimist sisestada oma Google’i konto ehk Gmaili meiliaadress ning parool.

Google Keep töötab nii Androidi kui ka iOSi seadmetel ning kasutab kõigest 28 MB nutiseadme mälust. Loomulikult on rakendust võimalik kasutada ka arvutis – selleks tuleb minna veebilehele keep.google.com.

Autor: Karis Niisuke, Tallinna 21. Kooli ja Jõhvi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Kavas on 20 temaatilist töötuba, kuhu mahub 3000 last ja täiskasvanut. Esmakordselt on suurt rõhku pandud abiturientidele suunatud töötubadele. Samuti on eraldi töötoad lastevanematele.

Peale töötubade saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel. Sel aastal korraldab HITSA ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, kuhu on oodatud meeskonnad kuni 12-aastaste lastega. Ühtekokku toimub Robotexil 23 võistlust.

Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev suurejooneline tehnoloogianäitus ning näeb ka parimaid loovate konkursside töid.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega ning see on kõikidele osalejatele tasuta.

Lisainfo www.robotex.ee

Foto: Robotex

Sellest tulenevalt toimub 5.–7. oktoobrini Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents, mis keskendub valgustusajastul kujunenud ülikooliansamblite ja tollase hariduselu uurimisele ning ülikoolimaastike kujunemisele.

Mõiste „ülikoolimaastik“ tähendus ja kasutamine on maailma mastaabis uus suund, mille on kasutusse toonud Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste, kes on ka käesoleva konverentsi idee autor.

Professor Juhan Maiste sõnul kuulub Euroopa kultuuri ajaloos ülikoolile keskne koht: „Ülikooli idee on valguse ja valgustuse idee, mis hariduse, teaduse, niisamuti kui visuaalsete kunstide raames kujundab eelduse ühele valgustusajastul endale uue sisu ja vormi leidnud fenomenile – ülikoolimaastikule. Ülikoolimaastik on uus mõiste, mille tähenduste väli on võrreldav mitmete teiste täna juba teadussüsteemis koha omandanud mõistete – kloostri-, linna -, mõisa- ja külamaastik – kõrval.“

Konverents „Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses“ keskendub kolmele põhiküsimusele. Esimene suur teemadering hõlmab valgustusajastu ülikooli mõiste analüüsi. Mida kujutab endast valgustusajastu ülikoolimaastik, mis on selle ideoloogilised alused? Teine teema keskendub Tartu Ülikooli ja tema arhitektuurimaastiku uurimisele teiste valgustusaja ülikoolide kontekstis.

Kolmandaks teemaks on ülikooliarhitektuuri ja keskkonna omavahelise sidususe uurimine. „Valgustusaegsed ülikoolilinnakud kujundati uute põhimõtete järgi, mitte enam vastandudes, vaid seotuna linnaruumiga. Hinnates ülikoolide ümber kujunenud arhitektuuri, võib väita, et ülikoolid saavutasid ühiskonnas teed näitava ja liikuma paneva jõu: tuues kaasa nii uusi linnaehituslikke ideid, kujundades linnade üldpilti kui ka kinnitades ülikooli rolli kultuurilise märgina,“ kirjeldas konverentsi korraldaja Kadri Asmer.

Konverentsil kõnelevad mitmed rahvusvaheliste ülikoolide, sh Konstanzi, Paris-Sorbonne´i, Oxfordi, Stanfordi, Manchesteri, Leipzigi jne, esindajad. Tutvu esinejate ja ettekannete tegijatega konverentsi kodulehel universitylandscape.ut.ee.

Konverents toimub Academica egiidi all, mis tõstab esile Saksa-Eesti koostööd. Konverents pakub eesti ja rahvusvahelistele teadlastele võimalust arendada erialast koostööd ning analüüsida teaduse, kõrgkoolide ja ühiskonna kujunemist antud uurimisvaldkonnas.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, TÜ kunstiajaloo osakond ning TÜ muuseum.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab kandidaate Rahvusmõtte auhinnale
• TÜ parandas oma positsiooni maailma mainekaimas ülikoolide edetabelis