Koolirõõmu kants - Vuorenmäe kool
Kõigepealt külastati 6-klassilist Vuorenmäe kooli, mis asub Helsingist 20 km kaugusel Kirkonnummi vallas.

2011. a. avatud kool on osa Vuorenmäe Õppimiskeskusest, mille moodustavad kool ja Vuorenmäe lasteaed. Õpilaste arv on 350. Haridustehnolooge võttis vastu kooli direktor Esa Kukkasniemi, kes õpetab kunstiaineid.  

Eve Saare, kes töötab nii Aruküla lasteaias Rukkilill kui ka Pirita-Kose lasteaias, leidis, et lasteaed ja kool ühes hoones on väga hea mõte ning koostööst tekib vaid kasu. 
“Just koolirõõm oli see, mis Vuorenmäe koolis peegeldus,” ütles Katrin Uurman Räpina Aianduskoolist. “Pinget ei paistnud kusagilt. Kooli uksest sisse astudes hakkasid kohe silma rõõmsad õpilased, kes oma tunnitööd koridori põrandal tegid.” Vuorenmäe kooli ruumid olid nn klassipõhised ja õpetajad liikusid ruumist-ruumi. Katrin Uurmanile meeldis, et kõikidel õpilastel on oma koduklass, kus stendidel eksponeeriti õpilaste töid. 2. klassi õpilaste tööde kaustadest hakkas silma hulgaliselt raamatutest paljundatud matemaatika vm töölehti. 
Ka Marju Piir Tartu Ülikoolist leidis, et Vuorenmäe koolis on stressivaba õhkkond. “Õpilased kulgesid kuidagi iseenesest, neil oli olemas sisemine motiveeritus. Paistis, et välist tagaajamist, mis nagunii ju ei tööta, polnud vaja. Eks väiksemas koolis ongi kodusem ja toredam õppida.” Hubasust mainis ka Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusesest. “Lapsed käisid sokkides, mis pidi tekitama ka kodusema olemise.” 

Katrin Uurman tõstis esile kooli söögivahetunnis nähtud toitlustamise süsteemi. “Kõigepealt suunati õpilasi võtma just nii palju toitu, kui nad ära jaksavad süüa. Ka kõige nooremad õpilased said õpetaja jälgimisel ise sööklas toitu võtta. Pärast vaatasid valves olevad õpilased hoolega, kas kõik on taldrikult ära söödud ning kui keegi toitu järele jättis, pandi kirja klassi number. Need klassid, kes kõige vähem toitu raiskasid, said auhinnaks nädala lõpus jäätist.”  

Kuressaare Gümnaasiumis töötav Madli-Maria Naulainen märkas, et koolis pööratakse palju tähelepanu laste tervisele (kool on liitunud Liikuva kooli projektiga). “Siin-seal oli näha ergonoomilisi istumisaluseid (näiteks padi või tasakaalu-tool), kooli õuel oli mänguplats ja jalgpalliväljak. Sealjuures oli vahetundide ajal õpilase õueminek kohustuslik. Lühemate, veerandtunniste vahetundide kõrval oli ka üks pikem, mis kestis lausa 45 minutit, sealhulgas ka aeg söömiseks.” Eve Saare lisas, et kuna laste õueriided ja jalanõud iga klassiruumi ees kättesaadavad olid, said õpilased end mugavalt õueminekuks valmis sättida.

Kui kool 2011. a. valmis ning direktoril oli võimalus valida, millist tehnikat soetada, siis valis ta tol ajal just kättesaadavaks muutunud tahvelarvutite asemel korralikud sülearvutid. Nüüd on Esa Kukkasniemi toonase otsusega rahul, õppetöös eelistataksegi kasutada pigem sülearvuteid, millega õpilased töötada ja õppida saavad. Hiljem soetati lisaks ka tahvelarvutid. Haridustehnoloogide jaoks oli huvitav, et igas klassis oli ühesugune õpetaja töökoha sisustus - lisaks arvutile, interaktiivsele projektorile ja valgele tahvlile leidus iga klassis ka dokumendikaamera. Vaiko Mäe, kes töötab haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias, mõtiskles selle üle, kas ikka tõesti igas ainetunnis dokumendikaamerat vaja läheb. “See aga, et nende õpetajad ei pea klassi tehnilise varustatuse pärast muretsema, on ainult suur pluss. Ressurssi neil jagub.” 
HITSA sisutootmise valdkonna juhi Inga Kõue sõnul toetatakse Vuorenmäe koolis ka VOSK-lähenemist. “Nende laste jaoks, kellel nutivahendit kaasas pole (see pole kohustuslik), ongi koolil tahvelarvutid, mida lastele jagatakse.” 

Madli-Maria Naulainen ütleb, et koolis olid erinevad ained hästi läbi põimitud, integreerimine toimib. “Programmeerimise tunnid, mida jälgisime, olid seotud ülesannetega, mis olid püstitunud muudes ainetes. Näiteks kirjutati HTML-is kodulehte, et tutvustada erinevaid usundeid või jõuti Scratchini läbi programmeerimisalase raamatu “Hello Ruby” lugemise, et pärast algsammude õppimist erinevaid ülesandeid lahendama hakata. (Raamatu autoriks on soomlanna Linda Liukas - toim.) Sülervuteid veeti mööda kooli ringi selle jaoks mõeldud laadimiskapis, mis tähendab, et iga laps sai vahendit kasutada oma koduklassis.” 

Paikuse lasteaias Mesimumm töötavale Helin Laanele avaldas muljet lasteaias läbi viidav meediakasvatus. “Lasteaias kasutatakse tahvelarvuteid meelsasti ning ka programmeerimisega alustatakse varakult (näiteks kasutatakse äppi Daisy the Dino). Algkooli 2. klassi tunnis, kus programmeeriti, jäi silma, et õpetaja ei pidanud loengut, vaid õpilased ise pusisid ja uurisid varem õpitule tuginedes.” 

Inga Kõue sõnul on Vuorenmäe koolis direktor ise innovaator. “Põnev on näha õpilasagente - nii nimetati valitud 4.-6. klassi õpilasi, kes nooremaid õpilasi aitavad õpetada (näiteks programmeerimisel). Eks nende õpilaste tundidest vabastamine on paras logistika…”  

HITSA koolitusvaldkonna juhile Egle Kampusele jättis hea mulje see, et koolijuhtide hinnangul on õpetajad motiveeritud tehnoloogiat kasutama. “Spetsiaalselt õpetajate motivatsiooni tõstmisega nende sõnul koolides tegelema ei pea. Eks Vuorenmäe koolis motiveerivad õpetajaid just tublid õpilased ise. Tehnoloogiat vähe kasutavat õpetajat Vuorenmäe koolis on julgustanud ja motiveerinud koolijuht ka ise, demonstreerides õpetajale mõnd lihtsat, kuid kasulikku tahvelarvuti rakendust, mida tunnis kohe kasutada.” 

Nurmijärvi kool inspireerib kõike katsetama
Pärastlõunal jõuti Helsingist 35 km kaugusel asuvasse Nurmijärvi Ühisgümnaasiumisse.


Kool avati 1929. aastal, tänaseks õpib seal üle 700 õpilase, õpetajaid töötab koolis 63. Koolis on rõhk informaatika ja multimeedia õppimisel, õppeasutusel on õigus välja anda ka nn Arvutikasutaja Oskustunnistust (Computer Driving Licence). Haridustehnolooge võõrustas kooli asedirektor Pekka Linna, kes õpetab psühholoogiat ja usuõpetust.  

Koolis alustati digiajastusse astumisega juba kümme aastat tagasi, kuid tegelikud edusammud ilmnesid paari aasta eest. “Digipädevuse teemat koolist rääkides pigem ei rõhutatud, neid oskusi õpitakse läbi erinevate ainete, nii nagu peakski,” kommenteeris Inga Kõue. 

Katrin Uurman rääkis, et Nurmijärvi koolis on tunnid traditsioonilisest pikemad, näiteks kestab üks tund kella 8.15-9.30. “Koolipäev lõpeb hiljemalt 16.10. Klassid olid õpetajapõhised. Iga klassi uksel paiknes ruumi tunniplaan.” Kooli igas klassis oli õpetajal standardvarustusena arvuti, projektor, valge tahvel ning dokumendikaamera. 

Madli-Maria Naulaineni sõnul on õpilaste arvuti kasutamise võimaldamise süsteem koolis hästi läbi mõeldud. “Põhikooliõpilastele pakutakse seadmeid vajadusel koolist (nt tunnis kasutatavat tahvelarvutit), kuid gümnaasiumiõpilastel, kel ei ole oma sülearvutit, on võimalus see kooli kaudu soetada. Õpilasega sõlmitakse leping, mille järgi pool arvuti hinnast maksab koolipidaja, teine pool jääb õpilase kanda. Leping on siduv kolmeks aastaks, pärast seda jääb arvuti õpilasele. Teistpidi tagatakse läbi selle, et igal soovijal on võimalus saada töötamiseks korralik sülearvuti.” 

Sülearvuti kasutamine igas tunnis on gümnaasiumiosas üsna tavapärane. “Paljud teevad märkmeid arvutis, kes soovib, kirjutavad konspekti vihikusse,” vahendab Madli-Maria Naulainen. “Arvutikasutuse efektiivsuse osas tunni kontekstis jäi kõrvu mõte, et oma aja mõistlik planeerimine peakski olema õppetund, mille lapsed saavad koolist - kui nad tunni ajal kasutavad arvutit Facebooki, YouTube’i või Instagrami jälgimiseks, siis tegelik koolitöö jääb tegemata. Õpilased peavad õppima arvuteid targalt ja eesmärgipäraselt kasutama, siis oskavad nad ka hiljem tööinimesena oma aega hästi planeerida. Pekka Linna räägitu põhjal võis aru saada, et selles koolis võtavad õpilased vastutuse oma õppimise eest.”

Nurmijärvi kooli klasside varustatus avaldas haridustehnoloogidele muljet. “Näiteks loovusklasside õppevahendite rohkus pani kõigil silma särama,” ütleb Madli-Maria Naulainen. “Hästi olid sisustatud ka reaalainete ruumid - keemia- ja füüsikaklassid võimaldasid praktilist õpet, kodunduse- ja tehnoloogiaklassides oli samuti kõigil võimalik käed külge lüüa.”


Kooli füüsika- ja keemiaklasse tahtis välja tuua ka Anne Krull, kes töötab Tartu Kutsehariduskeskuses. “Klassi keskel olid õpilastele töötamiseks lauad, ümberringi arvutid, kus said õpilased vastavate programmide abil andmeid töödelda. Väga mugav nii õpilastele kui ka õpetajale.” Kõik koolikülastajad vaimustusid kooli muusikaõpetuse klassist, mis meenutas instrumentide hulga ja mitmekesisusega mõnda tippstuudiot.  

Koolis oli ametiõpe üldhariduskoolide tundidesse väga hästi lõimitud. Ja nagu eelpool mainitud, oli ainetevaheline lõiming hästi nähtav. “Näiteks tegid kodunduse klassis õpilased kooki laktoositalumatusega sööjatele,” meenutab Inga Kõue. “Hoolega uuriti erinevaid koostisaineid. Ühes tunnis nägime, kuidas õpilased õppisid Office’i vahenditega CV-d koostama - õpilased ajasid rida-realt näpuga järge, kuidas oma elulookirjeldust koostada.” Marju Piir ütles, et Nurmijärvi kooli õpilastel on võimalus nii palju praktiliselt läbi proovida, kui mõelda tulevikus eriala valikule. “Meil on, mida õppida ja järele teha.” 

Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist uuris asedirektorilt õppekava muudatuste kohta. “Tore oli teada saada Soome õppekava muutustest (praegu käivad eeltööd). Sügisest muutub neil kohustuslikuks programmeerimine, ka e-eksamid korraldatakse esmakordselt sel sügisel. Meil on palju sarnasusi, soomlasi vaadates tundub, et oleme õigel teel.” Birgi Lorenz nentis ka, et mõlemas külastatud Soome koolis kummutati müüt, mille kohaselt Soome koolides kodutöid õpilastele ei anta - Vuorenmäe kooli õpilased kulutavad kodutööle umbes ühe tunni, Nurmijärvi koolis räägiti kolmest tunnist. 

Anne Krull võtab kahe kooli külastamise kogemuse kokku: “Õpetajad olid hästi sõbralikud ja soojad, rõõmuga tuldi rääkima oma tööst ning tunti huvi meie tegemiste vastu.” 

* HITSA otsustas eelmisel aastal haridustehnoloogide võrgustiku töötajatega alustada traditsiooni ning külastada mõnda naaberriikide õppeasutust või haridusüritust nendega, kes on oma haaret laiendanud haridustehnoloogina ka koolist väljapoole. 2015. a. jaanuaris käis 8-liikmeline meeskond Educa messil.   

Fotode autorid Eve Saare, Kristi Semidor 
Vahendas Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Kategooriaid on konkursil kaks:
keerukaim sõna ja keerukaim kujund. Oluline on ka, et loodu oleks arusaadav/loetav.

Ainemoderaatorid soovitavad projektis kasutada Figure Running-äppi, mis omab mõningaid tähtsaid lisavõimalusi, mida teised spordiäpid ei paku – näiteks "lendamine" (et saaks liikuda ühest kohast teise joont jätmata) ja lahe võimalus joone värve vahetada. Äpi juhendi leiab Koolielu töövahendite hulgast.  

Ainemoderaatorid valivad välja mõlemas kategoorias lemmikud, kes saavad HITSAlt nutikad auhinnad.
Osaleda võib üksi või kuni 3-liikmelise võistkonnaga.

Kujundid tuleb edastada raulrandla@hotmail.com 25. aprilliks 2016. Seejärel avalikustatakse kõigi osalejate tööd, mis nõuetele vastavad. 

Lisainfo: Raul Rändla, Koolielu kehalise kasvatuse ainemoderaator.

Samal teemal:

• Nädala äpp: GPS Fields Area Measure
• GPS-kunsti projekti tulemus

Artiklid ja nädala äpid 
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel tuuakse esile temaatilisi uudiseid ja kirjutatakse artikleid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise trendidest, tutvustame ka õpilugusid ning külastame erinevaid konverentse, kust nopime välja õppijaid puudutava. Iga nädal tutvustatakse kasulikke äppe, töövahendeid või veebikeskkondi. 

Veebiseminarid 
Teisipäeval, 12. aprillil kell 17.00 toimub veebiseminar „Õpiveeb“. Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog Diana Veskimägi selgitab: „Õpiveeb soovib muuta õpetaja elu lihtsamaks ja õppimist huvitavamaks, arendades veebikeskkonda õpetajatele ja õpilastele, kus jagada õppematerjale, teha interaktiivseid harjutusi ja kontrolltöid. Veebiseminaril on osalema oodatud kõik huvilised, kuna Õpiveebi kasutamine on nii lihtne, et hakkama saab ka algaja arvutikasutaja.“ Lisainfo.  
Toimuvad ka veebiseminarid ajaveebidest lasteaia töös ning õpetaja professionaalsest arengust digiajastul.  
Veebiseminaride kohta, mis aprillikuus toimuvad, leiab info uudisest. 

Projektid-konkursid 
Ootame õpilasi osa võtma kogumisaktsioonist „Minu parim äpp õppimisel“. 
Ainemoderaatorite loodud Padletisse saavad õpilased lisada äppe, mis aitavad õppimisele kaasa. Iga õpilane saab lisada ainult ühe äpi, äpid ei tohi korduda. Lisainfo.   

Toimub GPS-kunsti projekt õppimise teemaliste kujundite koostamiseks. GPS-kunsti konkursil osalemiseks ootame kõiki õpilasi koostama Figure Running äpi abil kujundeid või sõnu, mis on seotud õppija kuule kohaselt kooli, õppimise või koolieluga. Lisainfo. 

Tulemas on ka kaks põnevat õppimise teemalist küsitlust: üks on mõeldud õpetajatele (aineühenduste listides), teine on mõeldud nii õpilastele, tudengitele kui ka täiskasvanutele. Uuri lähemalt: Mis on õppimine?     

Ainekuu ajal toimub ka HITSA õpilaskonkursside finaalüritus ning tehnoloogiapäev – HITSA ootab laupäeval, 23. aprillil ootab kõiki huvilisi Tallinna Kultuurikatlasse.
 
Parim õppematerjal 
Kuu lõpus valime parima õppematerjali, mis õpilasi köita võiks. Kutsume õpetajaid oma ainekuul Koolielu portaali õppematerjale lisama - iga kuu lõpus valivad vastava kuu ainemoderaatorid välja kuu parima õppematerjali, mille autor saab nutika auhinna. Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad. 

Ainekuud modereerivad Koolielu ainemoderaatorid. 

Loe ka: Koolielu portaalis algavad ainekuud 

Foto pärit Wikimediast

Ainemoderaatorite loodud Padletisse saavad õpilased lisada äppe, mis aitavad õppimisele kaasa. Iga õpilane saab lisada ainult ühe äpi, äpid ei tohi korduda.

Padletisse tuleb sisestada (lisamiseks teha topetklõps seinal, vajadusel juhend): 
- äpi nimetus lisada pealkirja reale, kaldkriipsu järele lisada nimi ja kool
- äpi lühikirjeldus lisada tekstiossa
- +-märgi kaudu lisada veel äpi veebiaadress (äpi saamiseks) 
- kui on kasulikke kogemusi, siis need lisada ka äpi kirjeldusse.  

Äppide kogumise tähtaeg on 25. aprill 2016, seejärel teeme kokkuvõtteid ning loosime välja HITSA nutika meene. Põnevamaid äppe tõstame esile!  

Loosi tahtel saab HITSA meene õpilane Ranar Pügi Põlva Põhikoolist, kes peab parimaks äpiks õppimisel Kahooti. „Selle äpiga saab viktoriine koostada ja mängida teistega, see kõik käib lihtsalt, õpetaja näitab projektoriga seina peale küsimusi koos vastuste varjantidega ning telefonist vastad.“  

Lisainfo: Aimi Jõesalu (aimi58/ätt/gmail.com)

Samal teemal:

• Nädala äpp: Õigekeelsussõnaraamat
• Nädala äpp: Learn German with WordPic
• Sharing is caring! Õpetajad koguvad parimaid keeleäppe

Konkursi korraldasid Nõo Reaalgümnaasium (peakorraldajad Heily Soosaar ja Kaja Kasak) ning Tartu Tamme Gümnaasium koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eduard Vilde Muuseumi ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. "Kirjandusraal 2016" on ka osa Koolielu portaali ainekuude kampaaniast. 

Konkursi tulemused:
Vanemas vanuseastmes jagunesid kolm esimest kohta järgmiselt: 

I koht
Kris-Sten Saarepuu (Nõo Reaalgümnaasium; juhendaja A. Markson)
http://ristuminemaekula.weebly.com/ 

II koht
Keily-Merilyn Vilgats (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium; juhendaja Elma Künnapas)
http://tattejavilde.weebly.com/ 

III koht
Jane Soesoo, Egert Kanep, Marius Paat (Vastseliina Gümnaasium; juhendaja Annela Tohv)
Link lisandub hiljem. 

Nooremas vanuseastmes jagunesid kohad järgmiselt: 

I koht
Lisette Nau, Anna-Maria Süld (Kihelkonna Kool; juhendaja Anu Liik)
http://piimameesk6rvalteel.weebly.com/ 

II koht
Katrin Kurvits, Annemai Sepp (Kihelkonna Kool; juhendaja Anu Liik)
http://wikmanikevade.wix.com/raal

III- IV koht jagati kahe meeskonna vahel: 
Elina Liibak, Evelin Aller (Rapla Ühisgümnaasium; juhendaja Maarika Lips)
http://hingedlossivaremetes.weebly.com/ 

Kaia Jõgiste, Marianne Toots (Vastseliina Gümnaasium; juhendaja Annela Tohv)
http://kaiajogiste.wix.com/agujajussannavadaru  

Õpilaste loodud õppematerjalid lisatakse ka Koolielu portaali. 

Loe ka:
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal 2016“ toimub kümnendat korda 
 

Loo autor on Sirje Suurevälja, Paikuse Põhikooli inimeseõpetuse õpetaja, kooli tervisenõukogu liige.

Päeva esimese kolme ainetunni ulatuses toimusid kogu kooliperele (484 õpilast) töötoad, mis kantud tervislikust eesmärgist. Iga õpilane sai ennast eelnevalt meelepärastesse töötubadesse ise kirja panna. Ja mis olekski veel vahvam, kui ise omale tunniplaan koostada, kus tavapäraste eesti keele, matemaatika ja loodusõpetuse asemel seisaks näiteks sellised tunnid: eksootilised maitsed, tea party, sulgpall jne. Nii tegutsesidki tervisepäeval õlg õla kõrval näiteks I klasside juntsud koos III kooliastme õpilastega. Kokku pakkus erinevaid tegevusi 29 töötuba kolmel korral.

Huvitavat tegevust pakkusid nii oma kooli õpetajad kui ka külalised väljastpoolt maja. Oli praktilist tegevust (tervisliku toidu valmistamine, esmaabi andmise õppimine kiirabitöötajate juhendamisel, muusikateraapia, saviteraapia, kunstiteraapia), sportlikku ajaveetmist (matkad ja maastikumängud, sportmängud, jõutreeningud, jooga, enesekaitse, karate), aga ka loenguvariandis huvitava teabe omandamist (3D inimkeha demonstratsioon, stressiga toimetulek, õpimotivatsioon, tervislik toitumine ja eluviis), viktoriine ja palju muud.

Kasulikke õpetusi jagasid ka külalised Päästeametist ja Politseikoolist. Ürituse läbiviijad, Paikuse kooli tervisenõukogu liikmed olid väga tänulikud just väljastpoolt kooli esinema tulnud lektoritele, kes leidsid aja ja võimaluse kooliõpilastele oma teadmisi ja oskusi edasi anda. Lektorite hulgas oli näitlejaid, politseinikke, koolitajaid, treenereid ja mitmete teiste elualade esindajaid.

Sellel päeval kihasid koolimaja kõik ruumid klassitubadest spordihooneni tervislikust tegevusest. Askeldamist jagus õuegi. Ja põnevust jätkus. Nii saadi näiteks proovida kõiki meie kaubandusvõrgus pakutavaid eksootilisi puuvilju, mis oma võõrapärasuse tõttu tavaliselt meie toidulauale ei jõuagi, ja omandada oskusi, kuidas neid süüa. Õpilaste sõnul olid mõned neist ikka väga võõra lõhna ja imeliku maitsega.

Tervisetöötubade päev õppeveerandi viimasel päeval oli heaks lõõgastavaks, aga ka õpetlikuks stardiks koolivaheajale, mille jooksul ennast tervislikult välja puhata ja energiat koguda.

Samal teemal:

• Peaasjalikud noored Paikuse Põhikoolis
• Paikuse Põhikooli õpilased koguvad nutiseadmete õpirakendusi

Ainemoderaatoritele meeldis sotsiaalainetes lisatud õppematerjalidest kõige enam „Ajalooõpetus ja -pildid Eesti ajaloos“. 

"Audiovisuaalse õppematerjali eesmärgiks on toetada muuseumi poolt riiklikku ajaloo-, aga ka ühiskonnaõpetuse, kunsti- ja kirjanduse põhikooli ja gümnaasiumi astme õppekava; õpetada visuaalset mõtlemist, täpsemalt – ajalooteemalisi pilte kriitiliselt vaatama ning ajaloo õppimisel ja mõtestamisel kasutama; näidata ajalooteadmiste ja -teadvuse seoseid kunsti ja kirjandusega ning rolli riigi ja ühiskonna identiteedi loomes; muuta Eesti riigi- ja munitsipaalmuuseumides või erakogudes leiduvad ajalooteemalised kunstitööd veebi vahendusel õppijatele nende asukohast sõltumatult kättesaadavaks," kirjeldatakse materjali.
 
Ainemoderaatorid tõid esile järgmist: See on väga hea materjal, mida oleme isegi tunnis kasutanud. Huvitav videomaterjal ning väga tänuväärsed töölehed. HITSA saadabki nutika meene töölehtede autorile Liis Reierile, kes on Võsu Kooli direktor. 
 
Moderaatorid tahavad ainekuul esile tõsta veel ühte õppematerjali – Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Anni Haandi õppematerjali „Isikulugu ajalooõpetuses“. 
 
Sotsiaalainete kuud koordineerisid ainemoderaatorid Eva Palk, Madli-Maria Naulainen ja Mari-Liis Tikerperi. 
 
Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad.  

Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Hetkel võimaldab kuus aastat tegutsenud keskkond õppida 188 keele põhisõnavara kolmel erineval tasemel, kuid võimalik on õppida ka erinevaid nimekirju asjadest, näiteks viia kokku kunstnikud/kirjanikud ja nende teosed.

Rakendus võimaldab hästi meelde tuletada sõnu, mida ammu kasutatud ei ole, kuid õppida ka uusi. Näiteks TOEFLi eksamiks valmistumiseks saab valida vastava sõnavarakursuse. Kindlasti võiks äppi tutvustada teismelistele vene keele õppijatele sõnavara rikastamiseks või siis kõigile reisihuvilistele enne pikale teele minekut hädaabi sõnavara omandamiseks.

Töökeeleks on võimalik valida palju erinevaid keeli, seal hulgas ka vene. Ka eestikeelseid kursuseid on võimalik leida valides menüüst "I speak" eesti keele. Näiteks on üks kasutaja loonud vene keele kursuse, teine teinud kokkuvõtte eesti kaladest jne. Ka Võrus ja Põlvas tegutsev Reederi keeltekool on panustanud, samuti on loodud sõnavarakursuseid kindlate õpikute tarbeks.

Tehnilisest küljest kuluvad kindlasti äpi kasutamisel marjaks ära head kõrvaklapid, sest keeleõppematerjal sisaldab palju kuulamisharjutusi. Nutitelefoni aku ja kasutaja silmade säästmiseks võiks soovitada F.lux rakendust, millest ka Eesti meedias palju juttu olnud.

Head mälutreenimist!

Kristi Vahenurm
Koolielu inglise keele ainemoderaator
Tallinna Reaalkooli inglise keele õpetaja

Pilt pärit Memrise avalehelt.

Artiklid ja nädala äpid
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel tuuakse esile ainevaldkondlikke uudiseid ja kirjutatakse artikleid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise trendidest. Iga nädal tutvustatakse õppetöö läbiviimiseks kasulikke äppe, töövahendeid või veebikeskkondi.

Veebiseminarid
Emakeelepäeval ehk esmaspäeval, 14. märtsil kell 15.00 toimub veebiseminar "Õpilugu "Online-väitlus"", kus Tabasalu Ühisgümnaasiumist Kristi Siirman ja Siret Piir ning Gustav Adolfi Gümnaasiumist Ülle Salumäe ja Ingrid Maadvere teevad ülevaate õpiloost "Online-väitlus". Juttu tuleb sellest, kuidas rakendada õpilugu eesti keele ja kirjanduse tundides. Salvestus. 

Uus kuupäev: teisipäeval, 15. märtsil kella 15.00 toimub veebiseminar “Keskkonnad e-õppemängude loomiseks” - Koolielu saksa keele ainemoderaator Aimi Jõesalu tutvustab erinevaid keskkondi, kus saab luue e-õppemänge. Salvestus.  

Teisipäeval, 29. märtsil kell 15.00 toimub veebiseminar „Veebileiud ja töövahendid võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel”, mille viib läbi saksa keele ainemoderaator Aimi Jõesalu.

Konkursid
"Kirjandusraal 2016" - kümnendat korda toimuv Kirjandusraali konkurss on ka osa Koolielu portaali ainekuude kampaaniast. 10. märtsil toimub Kirjandusraali finaal Tartus Tamme Gümnaasiumis. Parimad tööd lisatakse Koolielu portaali õppematerjalide hulka. Tulemused. 

Toimub saksa keele e-konkurss "e-Lernspiel(e) zu Grimms Märchen ehk e-õppimismäng(ud) Grimmi muinasjuttudele", tähtaeg 1. mai 2016.  

Projekt “Sharing is caring! Õpetajad koguvad parimaid keeleäppe 
Koolielu portaalis kajastatakse märtsikuus rohkem keeleõppes toimuvat. Selleks, et pilti rikastada, otsustasime asuda õpetajatega koostöös koguma huvitavaid keeleteadmisi arendavaid äppe ja valida välja parimad. Sisu lisada ja hääletada saab Tricideri keskkonnas. Parimad selgitame välja pärast 31. märtsi. Lisainfo. 

Maslenitsa viktoriin toimub keeltekuu viimasel nädalal - teadmisi vene keelest ja traditsioonidest saab proovile panna igaüks. 

​Soovitame: Frankofoonia päev 
Frankofoonia päev, mis toimub laupäeval, 12. märtsil Tallinna 32. Keskkoolis, on oodatud kõik suured ja väikesed prantsuse keele huvilised, osa saab võtta arvukatest vahvatest tegevustest ja ennast proovile panema mitmel erineval moel. Lisainfo. 

Kuu parim õppematerjal
Kuu lõpus valime parima keeleõppe õppematerjali. Kutsume õpetajaid oma ainekuul Koolielu portaali õppematerjale lisama - iga kuu lõpus valivad vastava kuu ainemoderaatorid välja kuu parima õppematerjali, mille autor saab nutika auhinna. Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad.

Ainekuud modereerivad: Tiia Niggulis Tallinna Reaalkoolist (eesti keel ja kirjandus), Nelli Kuldmaa Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolist (eesti keel võõrkeelena), Kristi Vahenurm Tallinna Reaalkoolist (inglise keel), Olga Izmailova Tallinna Kristiine Gümnaasiumist (vene keel emakeelena/võõrkeelena), Aimi Jõesalu Põlva Põhikoolist (saksa keel), Helja Kirber Tuglase Seltsist (soome keel), Juta-Tiia Mägi Gustav Adolfi Gümnaasiumist (rootsi keel) ja Dagmar Hallmägi Gustav Adolfi Gümnaasiumist (prantsuse keel).

Loe ka: Koolielu portaalis algavad ainekuud 

Foto pärit Pixabyst. 

Loodud Tricideri leheküljelt leiate eest juba tuntud nimekirja, hääletage oma lemmikute poolt ja lisage uusi! Ühtlasi, kui seni ei ole võimalust olnud, tehke tutvust ka Tricideri keskkonnaga (juhend) - kindlasti leiate häid ideid, kuidas seda keeletundides ära kasutada. 

Hääletamiseks saab sisu lisada siin: http://bit.ly/keeltekuu  
Sisu tuleb lisada oma nime alt. Nii uute äppide lisamise kui ka hääletamise tähtaeg on 31. märts 2016. 

Sharing is caring! [Vt tõlget: translate.google.com] 

Koolielu portaali keeltekuud koordineerivad ainemoderaatorid valivad välja ka oma lemmiku. 
Kõige populaarsemaks osutunud äppide lisajatele edastab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) nutikad meened. Ka julgete hääletajate vahel, kes teevad seda oma nime alt ja kelle äpp osutub võitjaks, loosime välja HITSA meeneid. 

Lisainfo Koolielu ainekuude kohta. 

Lisaküsimused kogumisaktsiooni kohta:
Kristi Vahenurm
kristivahenurm(ätt)gmail.com

Koolielu keeletoimetus 
Pilt pärit Youtube'ist. 

Samal teemal:

• Koolielus algab reaal- ja tehnoloogiaainete kuu
• Õpilased saavad tasuta veebikursusel soome keelt õppida
• Digitaalse õppevara loomise konkurss: eesti keel teise keelena