Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte tasandil. Kogukond on Koolielus avatud kõigile huvilistele (ligi saab iga soovija ka ilma paroolita).    

Mida kogukonnast leiab? Lisaks sellele, et selgitatud on ettevõtlusõppe olemust, on ettevõtlusõppe kogukonda koondatud ka videotena nii noorte ettevõtjate kui ka ettevõtete edulood. Kogukonnast leiab info õpikute ja veebikeskkondade kohta, jagatud on huvitavaid ja kasulikke lugusid ettevõtlikkuse õpetamisest läbi erinevate ainete (lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumiastmes). 

Ülevaatlik on ka lehekülg erinevatest projektidest ja ettevõtmistest, mis ettevõtlusest huvitatutel võimaldavad ideid katsetada ja realiseerida. Kui soovid leida koostööpartnerit noorte ettevõtlikkust edendavate tegevuste elluviimiseks, siis uuri lisaks, kes on liitunud ettevõtete koostöövõrgustikuga Unistused ellu! 

Liisi Hansen, ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 

Foto pärit Flickrist. 

Näiteks võib Tiki-Tokis pidada päevikut, esitleda oma suguvõsa ajalugu või süstematiseerida materjale juriidilises vaidluses. Õppetöös on Tiki-Toki geniaalne vahend nii ajalootunnis kui ka ainetevaheliseks lõiminguks. Ühele ajateljele saab kanda erinevate õppeainete olulised daatumid, millest moodustub aineteülene õppevahend, hõlmates nt ajalugu, kirjandust, ühiskonnaõpetust, filosoofiat, usundiõpetust, kunsti, muusikat jne.

Milleks meile ajatelg?
Meile sobivat ajateljetarkvara hakkasime otsima, kuna soovisime kaasajastada õppeprotsessi. Muusika erialade õppekavades on õppeainena oluline roll muusikaajalool, et tagada tulevasele interpreedile, heliloojale või koorijuhile teadmised erinevate ajastute muusika ja selle kultuurikonteksti kohta. Kogemus näitab, et kuigi meie õpetajad toovad muusikaajaloo tundides püüdlikult paralleele nii ajaloo, kunsti kui ka kirjandusega, kipub õpilastel vajalike seoste loomise oskuses ikka puudujääke esinema. Samuti ei kipu varem üldharidustundides omandatud teadmised muusikaloo kursusel enam meenuma, mis omakorda raskendab kultuuriloolise tervikpildi tekkimist. Sestap asusime otsima võimalust interaktiivse ajatelje loomiseks, et moodsa multimeediaga erinevate valdkondade vahel seoste loomist lihtsustada.

Miks valisime Tiki-Toki?
Elleri muusikakoolis oleme Tiki-Toki tarkvaraga loomas n-ö ajareisi kultuuriloos ehk asetanud ajateljele seosed kirjanike, kunstnike ja heliloojate, nende loodud teoste ning ajaloosündmuste vahel. Erinevatest ajateljetarkvaradest valisime kasutamiseks Tiki-Toki, kuna see on veebipõhine, mõõduka hinnaga ning võimaldab koosloomet ja õpilaste hõlpsat kaasamist. 

Atraktiivse multimeedia- ja õpikogemuse pakkumise valguses väärib kindlasti mainimist Tiki-Toki ajatelgede ruumiline vaade (vt pilt 1). Tänaseni on 3D-efekt Tiki-Toki suureks eeliseks konkurentide ees. Enamik ajateljetarkvaradest ruumilist vaadet ei paku, st ajatelg on kuvatud tasapinnaliselt (2D).
 

Pilt 1. Tiki-Toki ajatelg ruumilises vaates, seitsme valdkonna ehk rajaga

Ka oli meie jaoks oluline, et saaksime ajateljele “joonistada” valdkondi (nt kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, ajaloosündmused) tähistavad rajad. Erinevat värvi radadel on ainult vastava valdkonna kirjed. Vaataja saab määrata, milliseid radasid talle kuvatakse (vt pilt 2).


Pilt 2. Vaataja on valinud kuvamiseks seitsmest rajast kolm

Kasutajasõbralik ja paindlik on Tiki-Toki ka selle poolest, et vaataja saab nii 3D-s kui ka 2D-s valida nelja erineva vaatevariandi vahelt (vt pilt 3).
 

Pilt 3. Tiki-Toki ajatelje vaate tüübid. Aktiivne on värviliste valdkonnaradadega variant

Tiki-Toki kirjetesse (vt pilt 4) saab lisada pildi-, heli- ja videofaile. Kirjete vahel seoste loomiseks saab neid omavahel hüperlinkida (pildil näidatud teksti sees rasvases kirjas), võimaldades soovi korral kas või tuhandeaastast “sööstu” ajaloos.
 

Pilt 4. Ajateljelt avatud kirje

Kuigi saadaval on Tiki-Toki äpp (Win, Mac, Chrome), on kõige mugavam ajatelgi luua ja vaadata veebilehitsejas. Paindlikkust lisab asjaolu, et Tiki-Toki ajatelgi saab vistutada (embed) erinevatesse veebidesse. Eestis kasutab Tiki-Tokit teiste seas Rahvusringhäälingu uudisteportaal (vt näidet lõpus).

Koosloomest ajalootunni näitel
Õppimine on kahtlemata huvitavam ja tõhusam, kui õppimise käigus ise midagi praktilist teha saab. Tiki-Toki võimaldab nii individuaalset loometööd, kus iga õpilane konstrueerib oma ajatelje, kui ka ühise ajatelje loomist kogu klassiga. Koosloomeks saadab õpetaja õpilastele ajatelje veebiaadressi ja salasõna. Õpilased saavad luua samale ajateljele igaüks oma kirjeid, samas ei saa nad toimetada ega kustutada teiste kirjeid. Iga kirje juurde jääb autori nimi (vt demokeskkonna link lõpus).

Meie kogemus koosloomest õpilastega pärineb Eesti ajaloo kursuselt, kus suunasime õpilasi lisaks õpikule mujaltki teadmisi hankima, neid resümeerima, konteksti sobitama ning kaasõpilastega ajateljel jagama. Ajatelje radadeks olid “Inimesed”, “Eestiga seotud sündmused” ning “Sündmused Euroopas ja maailmas”. Kirjete loomise oluliseks lisaväärtuseks on allikakriitika ning tekstiloome oskuse arendamine, lisaks, loomulikult, kogemused korrektsest viitamisest. Õpilaste endi hinnangul oli visuaalne pilt ning ise sündmuste ja inimeste aegruumi paigutamine tõepoolest abiks seoste loomisel; õpetaja poolt vaadatuna võis märgata kasvanud huvi ajaloo kui õppeaine suhtes.

Lõpetuseks
Tiki-Toki õpetajakonto üheks aastaks maksab 125 dollarit. See on veidi üle 10 dollari kuus (vrd tavahind 25 dollarit/kuu). Õpetajakonto sisaldab tarkvara kõiki funktsionaalsusi ja 50 õpilaskontot.
Tiki-Toki kontor asub Londonis ning ettevõtte eestvedajad on kättesaadavad arutlemaks tarkvara edasiste arenduste üle. Muide – Tiki-Toki eestikeelsete ajatelgede kasutajaliidese tõlke eest võtavad vastutuse käesoleva loo autorid.

Tiki-Tokis ajatelje ehitamist saad proovida demolehel. Salasõnaks on teamwork.

Näiteid
Valik näiteid on Tiki-Toki avalehel, üks neist Londoni Toweri ajalugu,    
Eston Kohveri lugu kinnipidamisest kohtuotsuseni (ERR) 

Virge Prank-Vijard, Elleri muusikakooli õppetöö arendusjuht ja ajalooõpetaja  
Tony Tonni, Elleri muusikakooli haridustehnoloog 

Artikli päise pilt pärit http://www.tiki-toki.com/  

Katset võis teha kogu klassiga, üksi või õpilaste grupiga.

Populaarsema katse „Idandame seemneid“ eesmärk oli uurida talvel tubastes tingimustes seemnete idanemist; pöörata tähelepanu seemnete rollile taimede ja inimeste elus; õppida katseid korraldama ja nendest järeldusi tegema; ning kajastada tehtud eksperimente IKT vahendite abil.

Loodusainete kuud modereerinud Koolielu ainemoderaatoritel on hea meel, et idandamise projektis osales õpilasi üle Eesti.  

Ainemoderaatorid valisid välja kaks lemmikkatset, mille läbiviijatele saadab HITSA nutikad meened, nendeks on:  
Katse „Aeduba“ – Fr Tuglase nimelise Ahja Kooli 6. klassi õpilased Steffi Prants, Liise-Lisete Laur, Dagni Loid, Agnes Rohtsalu ja Maria Tammleht (juhendaja Aira Ojala)   
ja  
katse „Aedhernes, sort Valma“ – Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Sander Paenurm (juhendaja Tiina Naissoo). 

Ainemoderaatorid tõstsid esile ka nelja katset, mille läbiviijatele saadetakse koolidesse HITSA meeneid: 
katse „Aedhernes“ – Kaider Heistonen, Andre Kala, Reio Roben Kikas, Markus Koop, Marie Kroon, Oliver Kuldmets, Maron Kuur, Mairit Laanesaar, Sandra Männiste, Katariina Needo, Lars Piirmann, Stella Marie Ploom, Mattias Reemann, Eleriin Rehemets, Toni Andree Saarepuu, Karl Kaspar Simul, Lisette Stalkov, Lisette Suik, Uko Pärt Suurküla, Richard Zeno, Gloria Taaber, Elina Tiik, Allan Veide, Hannes Viljamaa ja Lola Väljan Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liia Toomas) 

katse „Kollane lihvimata hernes“ – Suure-Jaani Koolist (juhendaja Ly Valdmaa) 

katse „Aeduba“ – Kristiina Land ja Gerda Aire Jahu Võru Kreutzwaldi Koolist  (juhendaja Liis Orro)  

katse „Koduaias kasvatatud herned, herne sort Meteor, põõsasuba Sonesta“ – Valga Põhikooli 9. klassi meeskonda kuulusid Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi ja Alex Vasjuta (juhendaja Tiivi Rüütel)

Kiidame ka tublisid Valga Põhikooli õpilasi (juhendajad Tiivi Rüütel ja Katrin Timakova), kes viisid läbi teise katse. Tore oli, et katseid tegid ka Valgamaa Kutseõppekeskuse õppureid (juhendaja Eva Tšepurko). 

Täname kõiki katsetajaid! 
 
Koolielu loodusainete ainemoderaatorid 

Loe ka: Õpilased jäädvustasid seemnete eksperimendi digivahenditega 
 

Populaarsemaks osutunud katse „Idandame seemneid“ eesmärk oli uurida talvel tubastes tingimustes seemnete idanemist; pöörata tähelepanu seemnete rollile taimede ja inimeste elus; õppida katseid korraldama ja nendest järeldusi tegema; ning kajastada tehtud eksperimente IKT-vahendite abil.

Loodusainete kuud modereerinud Koolielu ainemoderaatoritel on hea meel, et idandamise projektis osales õpilasi üle Eesti.  

Ülevaade sellest, kuidas õpilased idandamise protsessi jäädvustasid 
Katse fotodel klikkides avanevad videod või fotod. 
 
KIKERHERNED
Meeskond: Remi Krispin, Kaur Henrik, Rocco-Remy, Andreas Valentin, Daniel, Andro Oliver, Raien, Matthias Johann, Robert Mattias, Alex, Joonas Ristiku Põhikooli 3. a klassist (juhendaja Mari Tammur)
Katsetingimuste kirjeldus: Idandasime kikerherneid klassitingimustes. Esimestel päevadel leotasime vees, siis hoidsime neid niiskena paar päeva pimedas kapis, seejärel tõstsime aknalauale.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Paisusid, küll, aga idud välja ei tulnud. Arvatavasti olid herned kahjustada saanud. Katsetasime ka punaste ubadega, need ei hakanud ükski idu kasvatama.

HERNES
Meeskond: Karin Raudsepp, Laura Kärmas, Laura-Liisa Urbanik, Ketlin Häelme Võru Kesklinna Koolist (juhendaja Koidu Süvaorg)          
Katsetingimuste kirjeldus: Herned panime niiske salvrätiku sisse ja asetasime alusele, valasime iga päev vett juurde, tegime pilte ja video herneste idanemisest. Arvasime, et herned idanevad kõige kiiremini ja ka tuttav kaunvili. Tahtsime teada saada, mitu hernest 50st ei idane ja kui pikaks idud kümne päevaga kasvavad. Mõned idud kasvasid 1,5-2-cm pikkuseks. Peale katset paneme kindlasti  herned mulda, et saada võrseid salati jaoks.
  
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Sellepärast, et olid teistest väiksemad.

PÕÕSASUBA ARGUS ja ROHELINE HERNES 
Meeskond: Loretta Kaart Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)
Katsetingimuste kirjeldus: Katsed viisin läbi enda toas. Tuba on suur, avar. Ostsin kaks potti ning ka mulla ja kastsin taimi. Temperatuur toas oli see, milles ise end hästi tunnen ehk keskmine sobiv temperatuur toas olemiseks ja magamiseks.    
  
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mulle tundub, et äkki oli seemnetel vähe ruumi või vähe toitaineid. Äkki oleks pidanud olema toas rohkem valgust ja temperatuur oleks võibolla pidanud olema soojem.

KORTSTERALINE HERNES
Meeskond: Alisia Teras, Jan Nilson, Aleksander Rakov Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist (juhendaja Merle Pähn)  
Katsetingimuste kirjeldus: Katseks võeti 50 herneseemet, mis pandi idanema istutusmulda 10-kaupa 5 alusele. Seemneid kasteti iga päev ning mõõdeti temperatuuri. Katseks valitud ruumis oli temperatuur vahemikus 18-19 kraadi ning valgust talviselt vähe. Katsega taheti teada saada, kuidas mõjutab temperatuur seemnete idanemist. Samuti uuriti valguse mõju idanemisele.        
    
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Nädalavahetusel ei saanud seemned piisavalt niiskust ning ruumi õhk oli jahe.

KOLLANE LIHVIMATA HERNES
Meeskond: Angela Aavik, Monis Brauer, Anabel Ivask, Anders Kavak, Maris Kits, Martha Konks, Sander Liir, Kaisa Salakka, Liisi Sild, Lizete Sülla, Anette Talviste, Laura Valdmaa Suure-Jaani Koolist (juhendaja Ly Valdmaa)
Katsetingimuste kirjeldus: Suure-Jaanis pakitakse "Kati" herneid. Soovisime teada, kas need on veel elus ehk idanemisvõimelised. Tõime paki herneid ja koti mulda. Niisutasime mulla ja panime kasti. Külvasime 50 herneseemet, asetasime külvi klassi aknalauale. Jälgisime idanemist iga päev. Külvasime teisipäeval, esimene idu ilmus reedesel päeval, esmaspäevaks oli enamus üleval. Idanemisprotsent 56. Enamus herneid oli elus.          
   
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Hernes olid kauplusest ostetud ja mõeldud inimesele toiduks (hernesupi keetmiseks), mõned idud võisid vigastatud olla. 

AEDHERNED
Meeskond: Meribel Veske, Beti Laasi, Ann Kukk Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liis Orro)
Katsetingimuste kirjeldus: Niisked salvrätikud, piisavalt valgust (esimestel päevadel pimedas), hiljem hoidsime otsese päikesevalguse eest varjus. Seemnete idandamiseks on vaja piisavalt valgust ja niiskust, soojust.        
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Polnud elujõulised, läksid hallitama.        

HERNES HERKO & HERNES VALMA
Meeskond: Leena Margareth Viilup Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)
Katsetingimuste kirjeldus: Akna all valguse käes laual,palju kastmist. Valisin herned, sest need on mu lemmik kaunviljad.        
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Neil ei jätkunud valgust või toitaineid, või oli neil endal midagi viga.        

SUHKRUHERNES DORIAN 
Meeskond: Sandra Püvi ja Brenda Balodis Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel)   
Katsetingimuste kirjeldus: Sobivaim koht katse läbi viimiseks, ei seganud õppetööd.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Võib-olla ei ole sobiv aastaaeg, võib-olla idanevus protsent väike. Võib-olla mullas oleks paremini idanenud.

AEDUBA
Meeskond: Kristiina Land ja Gerda Aire Jahu Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liis Orro)
Katsetingimuste kirjeldus: Esimestel päevadel olid seemned pimedas kapis, niiskete salvrättide sees. Järgnevatel päevadel hoidsime seemned valguse käes. Seemnete idanemiseks oli vaja piisavalt valgust ja niiskust.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned polnud elujõulised seemned.       

KODUAIAS KASVATATUD HERNED, HERNES METEOR, PÕÕSASUBA SONESTA
Meeskond: Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi, Alex Vasjuta Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel)
Katsetingimuste kirjeldus: Klassiruumis, aknalaual. Parim paik katse läbiviimiseks, ei seganud õppetööd.  

      
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Talvel seemned ei idane hästi. Seemned võisid olla madala idanevusprotsendiga, madala kvaliteediga.                   

HERNES
Meeskond: Natalja Krjackova Valgamaa Kutseõppekeskusest (juhendaja Maarika Tikk)
Katsetingimuste kirjeldus: Akna peal valguse juures.      
       
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned, mida on hoitud soojas, külvil tavaliselt ei ärka, sest nad pole piisavalt magada saanud.                                          

AEDHERNES
Meeskond: Kaider Heistonen, Andre Kala, Reio Roben Kikas, Markus Koop, Marie Kroon, Oliver Kuldmets, Maron Kuur, Mairit Laanesaar, Sandra Männiste, Katariina Needo, Lars Piirmann, Stella Marie Ploom, Mattias Reemann, Eleriin Rehemets, Toni Andree Saarepuu, Karl Kaspar Simul, Lisette Stalkov, Lisette Suik, Uko Pärt Suurküla, Richard Zeno, Gloria Taaber, Elina Tiik, Allan Veide, Hannes Viljamaa ja Lola Väljan Võru Kreutzwaldi Koolist (juhendaja Liia Toomas)
Katsetingimuste kirjeldus: Katse toimus klassiruumis. Aedherne seemned külvati plastkarpidesse mulda ca 1 cm sügavusele. Karbid asusid aknalaual, keskmine temperatuur oli 20,5 kraadi. Seemneid kasteti iga päev veidi, nädalavahetustel mitte. Katse valiku põhjuseks oli soov uurida ja jälgida aedherne seemne idanemist klassiruumis ning osaleda rahvusvahelise kaunviljade aasta raames korraldavas projektis.            
       
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned külvati liiga sügavale mulda.     

PÕDRAHERNES KASKADA, TÜRGI UBA BERGGOLD 
Meeskond: Paulina Sugrova Valgamaa Kutseõppekeskusest (juhendaja Eva Tšepurko)
Katsetingimuste kirjeldus: Minu tuba, aknalaual, radiaatori juures. Kolmandal päeval kaetud kilega. Esimene katse tundus huvitavam, sain enesekindlust, et saan hakkama.
    
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Minu aknalaual ei olnud piisavalt valgust, toatemperatuur kõikus. Hernest unustasin kasta õigel ajal. Seemned võisid ka vanad olla. Hernes võib olla külvatud liiga sügavale. Võib-olla seemned olid korjatud liiga noortelt kaunviljadelt.

AEDUBA 
Meeskond: Steffi Prants, Liise-Lisete Laur, Dagni Loid, Agnes Rohtsalu, Maria Tammleht Fr Tuglase nimelisest Ahja Koolist (juhendaja Aira Ojala)   
Katsetingimuste kirjeldus: Tahtsime teada, kas valgus mõjutab seemnete idanemist. Panime 50 seemet kasvama pimedasse kappi ja 50 seemet valgesse riiulile, aknast kaugemale (sest seal oli jahedam). Otsisime valges koha, kus temperatuur oli sama. Seemned panime paksu paberkäteräti kihi peale ja hoidsime niiskena. Alguses oli vett rohkem, hiljem vähendasime ja hoidsime niiskena.  
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Seemned polnud sügisel valminud, liiga palju vett või hoopiski vähe, liiga soe, võib-olla oleks pidanud mulla sisse panema...            

PÕLDOAD JA HERNED       
Meeskond: Almar Ainjärv, Gabriel Dementjev, Daniel Gedz, Anna Jürgenson, Taavi Kala, Henriko Kangur, Annaliisa Kärner, Markus Ladoga, Mattias Moosar, Simon Mägi, Isis Pukk, Kaspar Saare, Krislin Tees, Sandra Tiidrus, Nikita Timofejev, Jaan Hendrik Tomp, Eliisa Trakmann, Hjalmar Vaiküll, Rainis Vilbo, Markus Viru Kohila Gümnaasiumist (juhendaja Edith Maasik)           
Katsetingimuste kirjeldus: Soovisime proovida 2 erinevat varianti: põldoa seemneid eel-idandasime märja köögipaberi vahel 2 päeva, herneseemned külvasime kuivalt. Seemned külvasime märga mulda, sest kuivas mullas nad ilmselt idanema ei hakka. Siiski võiks seda ka katsetada. Veel oli eel-idandamise põhjus selles, et kartsime, kas 10 päeva jooksul jõuavad kuivad seemned ikka idaneda. Herneseemned, mis kuivadena külvasime, jõudsid siiski idaneda.
Meil olid läbipaistvad külvianumad. Need valisime sellepärast, et muud kättesaadavat polnud, aga nüüd on nende taimede, mille seemned said topsi äärde külvatud, juured kenasti näha ja need on pikad, pikad! Kastsime mulda neil päevadel, kui pilte tegime. Pilte tegime igal kolmandal päeval, videos on need nimetatud 1., 2., 3. ja viimane päev. Kasvatame oma taimi nüüd mõnda aega ja siis katsetame nendega edasi.  

Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: 1. Kõik seemned ei olnud ilmselt elus; 2. Herneseemned olid möödunud suvised ja võib-olla osa tahtis veel enne idanemist puhata. 3. Mõni seeme on oma idanemises võib-olla aeglasem. Hämmastav oli see, et põldoa seemned olid aastast 2011 ja idanesid mühinal. Seega tõestasime, et seemned elavad kaua.    

ERINEVAD KAUNVILJAD: LILLHERNES, PÕLDHERNES, AEDHERNES, LÄÄTS, PÕLDUBA
Meeskond: Marten Pilv, Märt Hansschmidt, Kaur Saar,  Elke Tatar, Meelika Tamm, Merje Žarinova, Kai Pähkel, Marten Kalder, Monika  Vassiljev, Karl-Hendrik Kahn, Sander Rudisaar ja Renee Sibul; Kaisa Lustus, Kaidi Liiders, Tagne Seeder, Diana Pärnsalu, Anna-Liisa Jallai, Reljo Vasar, Markus Tepp, Andero Pall Põltsamaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Aire Narits)  
Katsetingimuste kirjeldus: Töö eesmärk oli tutvuda erinevate kaunviljadega. Alustasime seemnete uurimise ja kirjeldamisega. Seejärel külvas iga rühm 10 seemet oma lillepotti. Muld ja mulla kogus olid kõikidel ühesugused. Kastsime samal ajal ja sama koguse veega. Lillepotid olid koos ühel aknalaual. Igal bioloogiatunnil vaatlesime  ja märkisime üles idanenud seemnete arvu. Pildistasime seemneid ja idandeid. Seejärel võtsime ette ühisdokumendi koostamise: kandsime sinna oma vaatluste tulemused ja püüdsime teha järeldusi. Ühisdokumendis on ka pildid ja kõikide rühmade vaatlusaruanded.
 
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Seemne halb kvaliteet.

AEDHERNE SORT VALMA
Meeskond: Sander Paenurm Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)     
Katsetingimuste kirjeldus: Katse toimus kortermaja üheksanda korruse korteri köögi aknalaual. Valisime selle koha, sest seal oli kõige rohkem loomulikku valgust ja soojust.          
           
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Mõned seemned võisid olla vigastatud, geneetiline viga.

MUNGUBA
Meeskond: Kristo Kivistik Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Tiina Naissoo)         
Katsetingimuste kirjeldus: Panin mungoa seemned idanema idandamisnõusse, sest see oli mul kodus olemas. Seemneid kastsin klaasitäie veega hommikul ja õhtul. Pildistasin igal õhtul mungubade idanemist.
      
Põhjendus, miks mõned seemned ei idanenud: Kõik seemned idanesid. 

TEISES KATSES osales kaks Valga Põhikooli meeskonda: 

1. Katse eesmärk uurida, kas seemned tarbivad hapnikku (internetist leitud katse)
Meeskond:Brandon Bogatšov, Angela Bondar, Janely Henno, Heiki Kargaja, Karl Kallas, Laura Karu, Maria Kunts, Madli Kuus, Mike-Gregor Kuus, Risto Lass, Marion Lehes, Märt Lehtmets, Kristiina Lõiv, Anastasia Makarova, Kert Mõistus, Anette Pärn, Kaileen Rei, Aigar Reinup, Greete Riik, Keidi Russak, Kaari Uibomägi, Alex vasjuta Valga Põhikoolist (juhendaja Tiivi Rüütel) 
   
Katse eesmärk: idandatud seemned tarbivad hapnikku.
Katse hüpotees: Idandatud seemned tarbivad hapnikku rohkem kui kuivad seemned.

2. Katse eesmärk uurida, kas seemned hingavad
Brenda Balodis ja Sandra Püvi Valga Põhikoolist (juhendajad Tiivi Rüütel ja Katrin Timakova) 
  
Katse eesmärk: Uurida, kas seemned hingavad 
Katse hüpotees: Idandatud seemned eritavad süsihappegaasi rohkem kui kuumutatud seemned. 

BIOLOOGIA AINEMODERAATORI HINNANG 
Koolielu bioloogia ainemoderaator Urmas Tokko osutas pärast õpilaste katsete vaatlust järgmisele:
Seemned ei vaja idanemiseks valgust (nagu mõned rühmad mainivad), kasvab ju seeme ka kevadel algul ikka mulla sees. Valgust hakkab vajama idanev taim, kui klorofülli sisaldavad rakud hakkavad fotosünteesima. Seemne idanemine toimub tema toitekoes olevate ainete abil, kaunviljadel kui taimeriigi kaheiduleheliste klassi kuuluvatel liikidel on varuained idulehtedes (2 tk).

Seega ka kõik järeldused, mida niisuguse ühe ja ainsa katse alusel tehti, ei pruugi tõele vastata. Kuid loomulikult ei vähenda see praegu katse väärtust ja kiitust tegijaile!

Ainemoderaatorite lemmikud selguvad 11. veebruaril 2016. 
 

Ainemoderaatoritele meeldis loodusainete kuul lisatud õppematerjalidest kõige enam Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urve Jõgi töö "Interaktiivsed harjutused bioloogias". HITSA edastab õpetajale nutika kingituse. 

Veebileht koondab erinevates keskkondades koostatud interaktiivseid harjutusi, mis võiks olla täienduseks või alternatiiviks töövihikutele. Harjutused on jaotatud klasside (7.-12.) ja teemade kaupa. Ainemoderaatorid tõid esile järgmist: Õppematerjal on mahukas – materjal hõlmab mitut teemat ja sobib erinevas vanuses õpilaste õpetamiseks, olemas on interaktiivsed harjutused. Sisu on väga ilusti ja süsteemselt esitatud. 

Moderaatorid tahavad ainekuul esile tõsta veel kahte geograafiaõpetajat, Sirje Siskat ja Kersti Ojassalu, kes on aktiivselt Koolielu portaali uusi ja põnevaid õppematerjale lisanud.

Loodusainete kuud koordineerisid ainemoderaatorid Evi Tarro, Katrin Soika, Urmas Tokko, Tanel Liira ja Katri Mirski.

Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad.  

Kristi Semidor, HITSA projektijuht
Pildil fragment U. Jõgi veebilehelt.

Artiklid 
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel tuuakse esile ainevaldkondlikke uudiseid ja kirjutatakse artikleid digiajastu trendidest, aga ka põnevatest või ühiskonnas muret tekitavatest teemadest. 

Nädala äpid 
Iga nädal tutvustatakse õppetöö läbiviimiseks kasulikke äppe, töövahendeid või veebikeskkondi. 

Veebiseminar 
Sotsiaalainete kuul toimub veebiseminar „Seksuaalkasvatuse metoodikad”, mille viib läbi Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator Eva Palk esmaspäeval, 15. veebruaril kella 19.00-20.00. Kuulajate-vaatajate nõudmisel toimus ka teine veebiseminar ehk "Seksuaalkasvatuse metoodikad 2". 

Kuu parim õppematerjal 
Kuu lõpus valime parima sotsiaalainete õppematerjali. Kutsume õpetajaid oma ainekuul Koolielu portaali õppematerjale lisama - iga kuu lõpus valivad vastava kuu ainemoderaatorid välja kuu parima õppematerjali, mille autor saab nutika auhinna. Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad. 

Sotsiaalainete kuud modereerivad inimeseõpetuse ainemoderaator Eva Palk, kes töötab Pärnu-Jaagupi, Pärnu Koidula Gümnaasiumis ning Pärnu Ühisgümnaasiumis, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ainemoderaator Madli-Maria Naulainen, kes õpetab Kuressaare Gümnaasiumis, meediaõpetuse ning  majanduse ja ettevõtluse teemasid koordineerib Mari-Liis Tikerperi Avinurme Gümnaasiumist. 

Loe ka: Koolielu portaalis algavad ainekuud

Foto pärit Youtube'ist. 

Samal teemal:

• AINEKUU: Koolielus algas loodusainete kuu
• AINEKUU: Mitmekesine käsitöötund annab praktilised oskused ja ergutab loovust
• Tule tutvu Koolielu ainekuudega!

PISA testi tulemustest räägitakse Eestis päris tihti, enamasti annab see võimaluse rõhutada meie koolide ja ­kooliõpilaste tub­lidust. Kui aga eelmise aasta sep­­tembri keskel avaldati PISA testil põhi­nev OECD raport teemal, et nutiseadmete kasutamine koolis ei ole laste akadeemilist edukust kasvatanud, libises see uudis vaid korra meie meediakanalitest läbi.

Samuti ei pälvinud erilist tähelepanu hiljutine teade Soomest, et sealsel haridusametil on mõte keelustada koolitundides nutitelefonid. Arvestades seda, kui tõsiselt on meil ette võetud koolide digipööre, kui palju sellesse panustatakse ja kui suurt rolli mängivad nutiseadmed meie elus üleüldse, võiks ju eeldada vastupidist.

Loe ariklit täismahus Õpetajate Lehest. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nutiseadme (liig)kasutus sõltub mõtteviisist
• Lapsed alustavad internetikasutust järjest nooremas eas
• Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

Ära tee! on eneseabi äpp, mis aitab vaigistada enesevigastamise tungi ning pinget lõõgastuse abil maandada. Äpp on spetsiaalselt välja töötatud noortele, kes tunnevad vajadust psühhoterapeudi toetavat häält kuulda hetkedel, mil teraapiaseanss on kaugel ning kellaaeg terapeudile helistamiseks ebasobiv. Just sellistel oma muremõtetega üksijäämise hetkedel tundub abi olevat kõige kaugem. Äpp aitab selle lähemale tuua.

Tee nii! on eneseabi äpp, mis sobib enesetapumõtete leevendamiseks ja ennetamiseks juhul, kui risk neid mõtteid teoks teha pole suur. Äpp pakub pika nimekirja meeldivatest tegevustest, mis võimaldavad tunda end elavana ja kogeda midagi positiivset just praeguses ajahetkes.

Deprest vabaks! on eneseabi äpp, mis aitab toime tulla kerge ja mõõduka depressiooniga. Depressiivsel inimesel on kalduvus näha maailma tumedamates värvides ning tõlgendada täiesti tavalisi olukordi endale ebasoodsate või isegi ohtlikena. Selline negatiivne mõttemuster hoiab inimest kinni depressiooni nõiaringis, millest väljuda aitab niisuguste mõtete kahtluse alla seadmine ning muutmine – asendamine positiivsemate mõtetega.

Une monitor on eneseabi äpp, mis aitab sul oma unemustrit ja une segajaid tundma õppida ning neid vajaduse korral muuta. Äpp töötab päeviku põhimõttel, kus saad ise teha iga päev sissekande oma une kohta ning vaadata, kuidas sinu unekvaliteet ajas muutub. Oma tunnetuslikke unekvaliteedi hinnanguid ajas muutumas nähes hakkad sa looma seoseid enda eluviisi valikute ja unemustri vahel. 

Sobivad Android ja iOS seadmetele.

Info pärineb veebilehelt http://enesetunne.ee/, kus on palju infot vaimse tervise kohta noortele, lapsevanematele, õpetajatele jt spetsialistidele.

Äppide tutvus: http://enesetunne.ee/app/ 

Eva Palk, Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator 
 

Rakendust saab kasutada ka vaatluspäevikuna, sest koos helifailiga salvestatakse vaatluse aeg ja koht, loomaliigi või -rühma nimetus ning vaatleja kommentaarid. 

„Minu loodusheli“ on ühendatud PlutoF-pilvega, kuhu internetiühenduse olemasolul saab kõik vaatlused ja helifailid saata ning nendega hiljem töölaual töötada. Rakenduse ja PlutoF kasutamiseks on vaja ennast registreerida PlutoF-veebitöölaual.

Rakenduse ja PlutoF-töölaua abil on võimalik luua ja hallata töörühmi ning koguda loomahääli oma uurimistöö jaoks, kooli praktikumis, välitundides ja mujal. 

„Tere, Kevad!“ projekti raames on õpilased juba aastaid uurinud kevade saabumisest märku andvaid kevadekuulutajaid (kevadel õitsevad taimed, rändlinnud, esimesena ilmuvad liblikad). Sel kevadel soovitame uut nutirakendust kasutada eelkõige lindude saabumise jälgimisel. 

Nutirakenduse „Minu loodusheli“ arendajad on Tartu Ülikooli loodusmuuseum koostöös Eesti loodusmuuseumiga. Rakendust on tutvustatud augusti lõpus ja septembri alguses toimunud õppeseminaridel bioloogiaõpetajatele ning teistele loodushariduse spetsialistidele.

Juhendid nutirakenduse „Minu loodusheli“ kasutamiseks:
"Minu loodusheli – kuidas kasutada?" - Eesti Loodusmuuseum (2015), videotutvustus Youtube’s; 
juhend äpi kasutamiseks - Veljo Runnel (2015), Rakenduse „Minu loodusheli“ kasutamine ning helivaatluste haldamine“;  
juhend loodusheli projektide loomiseks - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum (2015); “Minu loodusheli” nutirakenduse jaoks vaatlusvormi loomine PlutoF-platvormil. 
 
Nutirakendus on allalaetav Google Play poes Androidile. iOS-i platvormil pole rakendus hetkel kasutatav, aga valmidus tekib tulevikus. 

Pildimaterjal  pärit nutirakenduse videotutvustusest. 
Evi Tarro, Koolielu ainemoderaator, Võru Kreutzwaldi Kooli haridustehnoloog 
Veljo Runnel, TÜ Loodusmuuseumi peaekspert 

BETTil olid olulisel kohal ka loodusaineid. Neid nähakse küll koos matemaatika ja programmeerimisega. Aina rohkem räägitakse STEM-ainetest (science, technology, engineering, mathematics) ehk siis loodusteadustest, tehnoloogiast, inseneriteadusest ja matemaatikast. Inglismaal on loodud väga palju valmis õppematerjale, kuid paraku on need tasulised ning lähtuvad Suurbritannia õppekavast. Näiteks Tig Tag World on loonud 3-minutilised vidoeklipid koos testidega või Fizikaapp tutvustab füüsikat läbi erinevate simulatsioonide. On ka tasuta keskkond STEM, kus õpetajad jagavad enda loodud õppematerjale.

Messil oli kohal ka tuntud kaubanduskett TESCO, kes on loonud projekti “Earth Happy Project”, mille eesmärk on näidata, kuidas toit poodi jõuab. Koolid saavad poodi ja farmidesse külla minna ning lehel on hulgaliselt tasuta õppematerjale. Väiksematest projektidest võib nimetada IoST, kus korjatakse kokku erinevaid andmeid (temperatuur, niiskus, sadmed, reostus, valgus, müra jne) Suurbritanniast ning jagatakse neid teistega. Andmeid on võimalik võrrelda ja analüüsida.

Loomulikult sai uurida ka erinevaid andureid. Kohal olid Eestiski tuttavad Vernier ja Pasco. Lisaks nägi huvitavaid andureid, mis olid ühte seadmesse kokku pandud, näiteks Labdisc ja SenseDisc Data Logger. 

Huvitav, et päris mitmes boksis oli näha loodusainete 3D-õppematerjale: Cyber Science 3D, The 3D Classroom. Nende abil saab 3D-prille kandes muuta tasapinnalise pildi ruumiliseks.

Avatud ülikoolid ja MOOCid on paljudele tuttavad. Inglismaa ülikoole ühendab Future Learn keskkond, kus saab tasuta osaleda mitmetel kursustel, mis sobivad ka gümnaasiumiõpilastele. Kursused on tasuta, kui ei soovita tunnistust. Varsti on algamas näiteks järgnevad kursused:
Toitumine ja tervis 
Kliimamuutus: väljakutsed ja lahendused 
Anatoomia: tunne oma kõhtu  

Ingrid Maadvere, HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Samal teemal:

• Uudiseid Madridis toimunud SIMO konverentsilt
• Maailma suurim haridusmess kostitas põnevate leidudega